2-21-9217/117

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-21-9217 Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mai 2024, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Anna Liiv Kohtuasi Margaux OÜ hagi National Heritage Foundation OÜ vastu vara väljamõistmiseks ja kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 26. mai 2023 otsus Kaebuse esitaja ja liik Margaux OÜ apellatsioonkaebus Kaebuse hind ringkonnakohtus 29 385,85 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja Margaux OÜ (registrikood 12606481), esindajad ringkonnakohtus seaduslik esindaja RK, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Teele Viilup ja Toivo Viilup Kostja National Heritage Foundation OÜ (registrikood 11962765), lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Keres Menetluse liik 06. mai 2024, kohtuistung RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 26. mai 2023 otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata nõude kahe õuetelgi Pagoda London 3x3m-6x6m väljanõudmiseks.

Teha selles osas uus otsus, millega mõista kaks õuetelki Pagoda London 3x3m6x6m National Heritage Foundation OÜ ebaseaduslikust valdusest Margaux OÜ seaduslikku valdusesse.

2.Tühistada Harju Maakohtu 26. mai 2023 otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata kahju hüvitamise nõude. Teha selles osas uus otsus, millega rahuldada hagi kahju hüvitamiseks osaliselt ning mõista National Heritage Foundation OÜ-lt Margaux OÜ kasuks välja põhivõlg 10 665 eurot, viivis 21.07.2021 seisuga 102,84 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt (s.o 10 665 eurot) alates 22.07.2021 kuni põhivõla tasumiseni.

3.Tühistada Harju Maakohtu 26. mai 2023 otsus menetluskulude jaotuse osas ning teha uus menetluskulude jaotus, millega jätta menetluskulud maakohtus 22 % ulatuses Margaux OÜ kanda ja 78 % ulatuses National Heritage Foundation OÜ kanda.

4.Muus osas jätta Harju Maakohtu 26. mai 2023 otsus muutmata.

5.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

5.1 Jätta Margaux OÜ 17.01.2023 vastuväide kohtu tegevuse peale rahuldamata.

5.2 Rahuldada Margaux OÜ hagi National Heritage Foundation OÜ vastu vara väljaandmiseks.

5.3 Mõista söegrill Big Green Egg L, 36 välitooli Olimpia ja kaks õuetelki Pagoda London 3x3m-6x6m välja National Heritage Foundation OÜ ebaseaduslikust valdusest Margaux OÜ seaduslikku valdusesse.

5.4 Rahuldada Margaux OÜ hagi National Heritage Foundation OÜ vastu kahju hüvitamiseks osaliselt ning mõista National Heritage Foundation OÜ-lt Margaux OÜ kasuks välja põhivõlg 10 665 eurot, viivis 21.07.2021 seisuga 102,84 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt (s.o 10 665 eurot) alates 22.07.2021 kuni põhivõla tasumiseni.

5.5 Jätta menetluskulud maakohtus 22 % ulatuses Margaux OÜ kanda ja 78 % ulatuses National Heritage Foundation OÜ kanda.

6.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

7.Jätta rahuldamata Margaux OÜ taotlus kohtuotsuse täitmise tähtaja kindlaksmääramiseks.

8.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus 22 % ulatuses Margaux OÜ kanda ja 78 % ulatuses National Heritage Foundation OÜ kanda.

9.Jätta Harju Maakohtu 09.06.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 1. Hageja Margaux OÜ esitas 09.06.2021 Harju Maakohtule hagi kostja National Heritage Foundation OÜ vastu vara välja mõistmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest (tsiviilasi nr 2-21-9217).

2 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.02.2015 üürilepingu, millega kostja andis hageja kasutusse ruumid Keila-Joa lossis. Leping oli sõlmitud tähtajalisena, kuid muutus 09.07.2020 tähtajatuks ning 2020 detsembris leppisid pooled kokku, et leping lõppeb 05.01.2021. Kostja saatis 25.02.2021 hagejale nõudekirja, milles väitis ebaõigesti, et hageja ei ole üüripinnalt välja kolinud ning nõudis hagejalt 1 564,60 euro hüvitamist 2021 jaanuari kommunaalkulude eest, samuti hüvitist köögiseadmete kahjustamise eest 5 000 eurot. Lisaks teatas kostja, et teostab kostja poolt esitatud nõuete rahuldamiseni hageja omandis oleva, kuid kostja territooriumil paiknevate telkide suhtes üürileandja pandiõigust.

Kostja pandiõiguse teostamine on põhjendamatu. Hageja tagastas üüripinna valduse 05.01.2021. Tõendamata on, et kostjal on rahaline nõue hageja vastu summas 5000 eurot.

Lisaks on pandiõiguse teostamine ebaseaduslik seetõttu, et kinni peetud vara väärtus on ebaproportsionaalne võrreldes väidetava võlgnevusega. 10.05.2021 esitas kostja hagejale vara müügi teate, mille kohaselt vara enampakkumine toimub 10.06.2021.

Hageja palub kohustada kostjat tagastama 10 kalendripäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmine vara: 2 õuetelki Pagoda London 3x3m-6x6m, söegrill Big Green Egg L ning 36 välitooli Olimpia.

2.Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, mille maakohus rahuldas 09.06.2021 määrusega ja peatas 10.06.2021 toimuva Advokaadibüroo Levin poolt korraldatud enampakkumise hageja omandis oleva restorani inventari ja õuetelgi müügiks ning keelas kostjal hageja varaga (2 õuetelki, söegrill, 36 välitooli) mis tahes tehingute ja toimingute tegemise kuni tsiviilasjas tehtud lahendi jõustumiseni.

3.Hageja esitas 21.07.2021 Harju Maakohtule hagi kostja vastu kahju hüvitamiseks (tsiviilasi nr 2-21-11448).

Hageja sõlmis 23.02.2021 üürilepingu Sokka Puhkekeskus OÜ-ga, millega kohustus telgid alates 01.03.2021 andma üürile Sokka Puhkekeskus OÜ-le. Üürilepingu punkt 3.1 kohaselt kohustus Sokka Puhkekeskus OÜ tasuma telkide kasutamise eest hagejale üüri 100 eurot päevas, millele lisandub käibemaks. Hageja teavitas telkide suhtes üürilepingu sõlmimisest kostjat 10.03.2021.a kirjaga ning avaldas, et telkide tagastamisest keeldumine on õigusvastane.

Kuna hageja on sõlminud üürilepingu, siis tekib hagejale kostja poolse viivituse tõttu telkide valduse tagastamata jätmisel igapäevaselt kahju saamata jäänud tuluna. Hagejal on õigus nõuda kostjalt varalise kahjuna saamata jäänud tulu hüvitamist. 21.07.2021 seisuga on hagejal tekkinud saamata jäänud tuluna kahju summas 14 300 eurot, millele lisandub käibemaks ehk kokku 17 160 eurot. Hageja nõuab ka seadusjärgset viivist alates 01.06.2021 kuni kahju hüvitamiseni. Hagi esitamise seisuga on viivisenõue 188,05 eurot.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis summas 17 160 eurot, hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis summas 188,05 eurot ja 3 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 22.07.2021 kuni kahjuhüvitise tasumiseni.

Kui kohus peab telgi üürilepinguga seonduvat kahju hüvitise nõuet põhjendamatuks, siis on hagejal õigus nõuda sama summat kasutuseelisena, kuna kostja on saanud võõrast asja ebaseaduslikult vallates kasu. Sellise ühe telgi üürihind on 269 eurot päevas.

Kui hüvitise suuruse täpne tuvastamine ei ole võimalik, siis palub hageja kohtul määrata hüvitise suuruse vastavalt VÕS § 127 lõikele 6.

4.Kohus liitis tsiviilasjad nr 2-21-9217 ja 2-21-11448 02.12.2021 määrusega ühte menetlusse.

Kostja vastus 5. Kostja vaidles hagile vastu. Poolte kokkuleppe järgi pidi hageja vabastama lepingu objekti kahe nädala jooksul alates üürisuhte lõppemisest, mida hageja aga ei teinud.

01.02.2021 lasi kostja üüripinnal olevatele seadmetele teha põhjaliku diagnostika.

Teostatud diagnostika tulemuste järgi olid pärast üürisuhte lõppemist kaheksast seadmest seitse vigased ning vajasid hooldust, puhastamist või väljavahetamist. 09.02.2021 sõlmisid pooled kokkuleppe seadmete parandamise ja puuduste hüvitamise kohta. Kokkuleppe järgi kohustus hageja: 1) vahetama välja külmsahtikapi kummis plaadi (tööpinna); 2) puhastama kolm külmtöölaua filtrit; 3) maksma gaasipliidi parandusest 50 %; 4) parandama ventilatsiooni kaks valgustuse siini; 5) vahetama kahe ahju elektroonika; 6) asendama induktsioonipliidi; 7) tagastama puuduvad võtmed, kiibid. Hageja kohustus vead parandama hiljemalt 20.02.2021.

Hageja vigu kokkulepitud ajaks ei likvideerinud, mistõttu esitas kostja 25.02.2021 hagejale nõude kohustuste täitmiseks. Kostjal on hageja vastu kahjustatud köögitehnika parandamise ja asendamisega seotud kahjuhüvitise nõue summas 2599,20 eurot.

Lisaks köögitehnika kahjustamisele on hageja jätnud tasumata ka kaks kommunaalarvet.

Neist esimene on 2020 aprilli eest summas 1 594,52 eurot, millele lisandub viivis määraga 0,05 % päevas. Teine tasumata kommunaalarve on 2021 jaanuari eest summas 1 564,60 eurot, millele lisandub viivis 0,05 % päevas.

Kostja teostas hageja vastu olevate nõuete kohase täitmiseni üürileandja seadusejärgset pandiõigust. Kostja on seisukohal, et hageja vara suhtes pandiõiguse teostamine on õiguspärane, mistõttu tuleb hagiavaldus jätta täies ulatuses rahuldamata.

Kostja vaidleb vastu ka kahju hüvitamise nõudele. Kostja leiab, et lepingu pooled on sõlminud näiliku lepingu. Hageja ja Sokka Puhkekeskus OÜ vahel väidetavalt sõlmitud 4 üürilepingul puudub majanduslik sisu. Väidetavalt üüritud telk on mõeldud välitingimustes toitlustamiseks. On arusaamatu, miks peaksid isikud sõlmima üürilepingu telgi üürimiseks kasutusperioodiga alates 01.03.2021. Sokka Puhkekeskuse kodulehe andmetel kuulub puhkekeskuse koosseisu kolm puhkemaja, millest igaühes on võimalused ööbimiseks ja pidutsemiseks. Veebilehe teatmik.ee andmetel oli Sokka Puhkekeskuse 2021.a I kvartali käive madal. Seega puudus Sokka Puhkekeskus OÜ-l igasugune majanduslik põhjus kõnealust telki üürida.

Maakohtu otsus ja põhjendused 6. Harju Maakohus rahuldas 26.05.2023 otsusega hagi vara väljanõudmiseks osaliselt ja mõistis kostja ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse välja söegrilli ja 36 välitooli.

Telkide väljamõistmise nõude jättis maakohus rahuldamata. Samuti jättis maakohus rahuldamata kahju hüvitamise nõude. Menetluskulud jäeti poolte endi kanda.

7.Asjas puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 07.02.2015 üürilepingu, millega kostja andis hageja kasutusse ruumid Keila-Joa lossis ning hageja tasus kostjale üüripinna kasutamise eest igakuiselt tasu (I kd tl 8-10). Pooled ei vaidle selle üle, et algselt tähtaegsena sõlmitud leping muutus 09.07.2020 tähtajatuks. Samuti on pooled ühel meelel selles, et 2020 detsembris leppisid pooled kokku, et leping lõppeb 05.01.2021. Kostja saatis 25.02.2021 hagejale nõude kahju hüvitamiseks ja võla tasumiseks, milles avaldas, et teostab üürileandja pandiõigust üürileandja territooriumil paikneva õuetelgi suhtes (I kd tl 11-12).

8.Vaidlust ei ole selles, et hagetavad vallasasjad kuuluvad hagejale. Vaidlust ei ole ka selles, et viidatud vara on kostja valduses. Kostja tugineb sellele, et ta on kohaldanud hageja vara suhtes üürileandja pandiõigust. Kostja leiab, et ta valdab hagejale kuuluvaid esemeid õiguspäraselt, kuna kostjal on hageja vastu nõue 2020.a aprilli kommunaalteenuste hüvitamiseks summas 1 594,52 eurot, millele lisandub viivis 0,05% päevas; 2021 jaanuari kommunaalteenuste hüvitamiseks summas 1 564,60 eurot, millele lisandub viivis 0,05% päevas ja kahjustatud köögitehnika hüvitamiseks summas 2 599,20 eurot.

9.Kõigepealt kontrollib kohus kostja nõuet 2020.a aprilli kommunaalteenuste arve osas.

Kohus leiab, et kostja 2020.a aprilli kommunaalkulude nõue ei ole põhjendatud.

12.03.2020 kuni 17.05.2020 kehtis Eestis eriolukord. 29.03.2020 saatis kostja seaduslik esindaja lossi ja restorani üldmeilile e-kirja, milles teatas, et vastavalt valitsuse 27.märtsil tehtud otsusele on nad kuni 1. maini külastajatele suletud, kõik tööd lossis on peatatud alates esmaspäevast 30. märtsist. Seega andis üürileandja üürnikule üheselt märku, et ka köögis on toidu valmistamine peatatud. Samuti ei saa 2020.a aprilli kommunaalkulud arvel kajastatud suuruses olla põhjendatud. Ei ole eluliselt usutav, et 2020.a aprilli kommunaalteenuste tegelik kulu sai olla samas suurusjärgus 2020.a märtsi kuludega (märtsis restoran töötas). Lisaks on kostja seaduslik esindaja 15.04.2020 e-kirjas avaldanud hageja seaduslikule esindajale, et aprilli eest arvet ei tule. Kohus on seisukohal, 5 et kostja on, esitades 29. märtsil 2021 arve 2020.a aprilli eest, käitunud ka vastuoluliselt, jättes hagejale eelnevalt mulje, et hageja ei pea 2020.a aprilli kommunaalteenuste eest tasuma. Kohtu hinnangul on kostja VÕS § 6 lg 2 järgi oma nõudeõiguse kaotanud, sest hageja vastu nõude maksmapanemine oleks hea usu põhimõttest (VÕS § 6 lg 1, TsÜS §

138)lähtuvalt vastuvõetamatu. Lisaks, kuivõrd kostja kohaldas pandiõigust hageja vara suhtes 25.02.2021 ja edastas hagejale 2020.a aprilli kommunaalteenuste arve alles 29.03.2021, ei saanud kostja selle nõude ja lisanduva viivise osas pandiõigust teostada ka juhul, kui viidatud arve oleks põhjendatud (pandiõigust ei saa teostada nõuete osas, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud).

10.Järgmisena kontrollib kohus 2021.a jaanuari kommunaalkulude nõuet. Kohus ei nõustu hagejaga selles nagu oleks hageja 05.01.2021 ruumid kohaselt vabastanud. Muuhulgas tõendab seda kostja esindaja 06.01.2021 e-kiri hagejale, milles kostja esindaja teeb ettepaneku üle vaadata ka karastusjoogid, omahinnaga, et oleks vähem tassimist ja teha hagejale kolimine lihtsamaks (I kd 146).

Hageja on esile toonud, et viis nõud ja muu talle kuuluva inventari üürilepingu lõppemise kuupäevaks 05.01.2021 lossi hoovis asuvasse õuetelki. Vaidlust ei ole, et õuetelk koos selles sisalduvate esemetega oli 25.02.2021 seisuga lossi hoovis. Seega ei saa väita, et hageja oleks kõik talle kuuluvad esemed kinnisasjalt ära viinud ja üürilepingu eseme kohaselt vabastanud.

Samas ei heida kostja hagejale ette asjade õuetelki viimist ja telgi lossi territooriumil hoiustamist, vaid seda, et hageja ei olnud ruume piisavalt koristanud, koos üüripinnaga kasutamiseks antud köögiseadmed ei olnud lepingujärgses korras ning hageja ei andnud ka võtmeid ning väravakiipe tähtaegselt üle. Hageja ei ole vastu vaielnud sellele, et üüripind võis olla halvasti koristatud. Poolte seaduslike esindajate sõnumivahetusest selgub, et hageja teatas 25.01.2021 kostja seaduslikule esindajale, et leppis koristuse kokku kolmapäevaks (so 27.01.2021) kell 10:30 (I kd tl 129). Samuti uuris kostja esindaja hagejalt 28.01.2021 mis kell tullakse köögi puhastust lõpetama (I kd tl 130). Seega ei olnud üüripind ka hageja esindaja hinnangul sellises seisus, et oleks vastanud lepingujärgsele kasutamisele, kui hageja pidas vajalikuks tellida ruumidesse koristusteenuse. 09.02.2021 kokkuleppes on RK hageja esindajana võtnud kohustuse tagastada puuduvad võtmed, kiibid (I k d tl 63). Seega on tuvastatud, et veel 2021.a veebruari algul ei olnud hageja esindaja kostjale võtmeid ja kiipe tagastanud.

Hageja tugineb sellele, et ta ei kasutanud üüripinda pärast 05.01.2021, kuivõrd lõpetas 2021.a jaanuari alguses üüripinnal toitlustusteenuse pakkumise ja kostja üüripinnal hakkasid toitlusteenust osutama uued kokad. Ka tunnistaja KB kinnitas, et hageja lõpetas toitlustamise osutamise 2021.a jaanuaris, täpset kuupäeva ei oska öelda, alguse poole pigem. (prt lk 7, 00:29:22). Tunnistajad KA ja RH kinnitasid 12.12.2022 kohtuistungil, et neile tehti kostja poolt ettepanek restorani opereerimiseks Keila -Joa lossis, nad korraldasid jaanuarist kuni maini õhtusööke ja pakkusid ka hommikusööke, kuid operaatorlepingu sõlmimiseni ei jõudnud. Ka hageja esitatud kostja Facebooki lehe 6 väljavõtted kinnitavad, et alates 2021.a jaanuari keskpaigast pakuti võimalust nautida lossis aegajalt privaatseid õhtusööke, mille on valmistanud kokk KA ja mille kõrvale pakkus veine sommeljee RH (I kd tl 146 pöördel-147, 185-190). Seega ei saa olla vaidlust selles, et hageja pärast 05. jaanuari 2021 toitlustusteenust ei pakkunud.

Maakohus asus seisukohale, et valdus üürilepingu esemele võib lõppeda seeläbi, et valdaja lõpetab asja tegeliku võimu kolmandate isikute suhtes selgesti äratuntaval viisil.

Käesoleval juhul on hageja üüripinnalt oma asjad ära viinud, kuigi paigutanud osad nõud ja esemed lossihoovis olevasse välitelki. Üüripinna vabastamine on antud vaidluse asjaoludest nähtuvalt samastatav lepingu eseme üürileandjale tagasiandmisega.

Lossivõtmete ja kiipide enda käes hoidmine ei andnud hagejale enam tegelikku võimu asja üle. Restorani kööki kasutasid pärast 05.01.2021 ka teised kokad hotelli klientidele hommikusöögi pakkumiseks ja ettetellitud õhtusöökide valmistamiseks. Vaatamata sellele, et hageja kätte antud lossi võtmed olid hageja käes, ei tähenda see veel, et hageja teostas tegelikku võimu üüripinna üle. Lossi kööki laskis uued kokad kostja, kohtu ette ei ole toodud, et hageja oleks teinud selleks mingeid takistusi. Seega oli tegelik võim üüripinna üle pärast hageja asjade üüripinnalt äraviimist hoopis kostjal.

Kohtule on arusaamatu, miks peaks kokk KA poolt kasutatud kommunaalteenuste eest kostjale tasuma hageja, kui kulud tekitati kokkuleppel kostja ja KAga. On kostja kontrolli alla, milliseid lepinguid ta oma koostööpartneritega sõlmib. Kohtu hinnangul puudub kostjal 2021.a jaanuari kommunaalkulude hüvitamise nõudeõigus. Kuivõrd hagejal puudub 2021.a jaanuari kommunaalarve tasumise kohustus, ei pea ta tasuma ka sellelt arvelt viivist.

11.Kostja tugineb sellele, et tal oli üürniku vastu ka nõue kahjustatud köögitehnika hüvitamiseks summas 2 599,20 eurot. Vaidlust ei ole selles, et 09.02.2021 sõlmisid poolte seaduslikud esindajad kokkuleppe, et RK: 1) vahetab välja külmsahtli kapi kummis plaadi (tööpind); 2) puhastab külmtöölaua filtrid 3 tk; 3) maksab gaasipliidi parandusest 50%, hooldab Haktek; 4) parandab ventilatsiooni 2 valgustuse siini; 5) vahetab 2 ahju elektroonika; 6) asendab induktsioonipliidi; 7) toob tagasi puuduvad võtmed, kiibid. RK parandab vead 20.02.2021 (I kd tl 16). Pooled on ühel meelel selles, et viidatud kokkuleppe sõlmis RK hageja seadusliku esindajana, mitte füüsilise isikuna.

12.Seega on pooled sõlminud 09.02.2021 kokkuleppe üürilepingu esemel olevate puuduste kõrvaldamiseks. Kokkuleppes on pooled fikseerinud puudused, mille olemasolu on hageja esindaja tunnistanud. Puuduste loetelu põhineb Haktek OÜ 01.02.2021 Keila-Joa lossi köögiseadmete diagnostikal, mille alusel on Haktek OÜ koostanud 02.02.2021 hinnapakkumise puuduste kõrvaldamiseks (I kd tl 63, 131). Vaidlust ei ole selles, et hageja tasus 10.03.2021 kostjale poole gaasipliidi parandamiseks vajalikust summast so 278,40 eurot (I kd tl 152 pöördel).

13.Kohtule ei ole eluliselt usutav hageja esindaja väide, et tegelikkuses 09.02.2021 kokkuleppes nimetatud puudusi ei esinenud. Kui puudusi ei esinenud, ei oleks hageja 7 sellisele kokkuleppele alla kirjutanud. Lisaks andis hageja tunnistaja KA 12.12.2022 kohtuistungil ütlusi selle kohta, et köögisisustus vajas remonti, puudused olid olemas juba siis, kui nad sinna kööki läksid.

14.Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kostja väidetega selles, et köögiinventari remondikulu oli põhjendatud ning tulenevalt VÕS § 334 lg-st 2 ja 09.02.2021 kokkuleppest lasus sellega seonduvate kulude hüvitamise kohustus hagejal. Vaidlust ei ole selles, et hageja tasus alles 10.03.2021 kostjale poole gaasipliidi parandamiseks vajalikust summast, so 278,40 eurot. Seega oli 25.02.2021 pandiõiguse kohaldamise seisuga kostjal hageja vastu põhinõue summas 2599,20 eurot, millele lisandus viivis 0,1% päevas tähtajaks tasumata summalt (lepingu p 9.5, 25.02.2021 seisuga 13 eurot).

15.Õige ei ole hageja seisukoht, et kostja on pandiõigust teostanud ebaõigesti, kuna vara ei asu üüripinnal ega kuulunud üüripinna kasutamise juurde. Üürilepingu p 4.1 järgi anti üürnikule kasutamiseks ruumid Keila-Joa lossi sees. Samas oli hagejal õigus kasutada ruume, territooriumit (lepingu p 2.15 - lossi ruumid ja lossihoov), mööblit ja seadmeid vastavalt nende sihtotstarbele ja lähtuma lossi kodukorrast (lepingu p 7.9, I kd tl 9 pöördel). Kohus nõustub kostja poolt avaldatuga, et hageja soovis restorani kliente teenindada ka lossi hoovis ning tegi seda kokkuleppel kostjaga. Seega õuetelk, söegrill ja õuetoolid seonduvad restorani pidamise ja ruumide sihtotstarbelise kasutamisega ning esemed on pandiõigusega hõlmatud.

16.Hageja on hagiavalduses märkinud, et hagetava vara väärtus on kokku 14 083,01 eurot.

Kostja ei ole eelnevalt vara väärtuse kohta vastuväiteid esitanud. Alles 17.01.2023 menetlusdokumendis on kostja avaldanud, et ei nõustu hageja poolt välja toodud asjade väärtusega. Kohus selgitab, et jätab asja lahendamisel kõrvale kostja 17.01.2023 menetlusdokumendis esitatud uued väited, mida varasemates menetlusdokumentides esile toodud ei ole.

17.Kuivõrd kohus tuvastas eelnevalt, et kostjal oli üürniku vastu 25.02.2021 seisuga nõue summas 2 612,20 eurot, siis on kostja hageja vara 14 083,01 euro väärtuses enda valdusse võtmisega saanud märgatavalt rohkem vara, kui oli vajalik tema nõude katteks. Vaidlust ei ole selles, et hagejale kuuluvad vallasasjad asuvad lossi territooriumil hagejale kuuluvas välitelgis. Kohus leiab, et välitelgi osas on pandiõiguse kohaldamine praegu kohane.

Õuetelk kaitses telgis olevaid vallasasju ja nende säilitamine või ladustamine üürileandja ruumides oleks üürileandjale liigselt koormav. Seega tuleb õuetelgi suhtes pandiõiguse kohaldamist pidada põhjendatuks.

18.Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise summas 17 160 eurot, hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis summas 188,05 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras põhinõudelt alates 22.07.2021 kuni kahjuhüvitise tasumiseni kostja poolt. Kohus leiab, et kostja vastuväide lepingu näilikkuse suhtes on oletuslik ning tõendamata. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest kohus saaks järeldada, et 23.02.2021 leping ei ole hageja ja Sokka Puhkekeskus OÜ tegelik tahe.

8 Aga kuivõrd kohus asus eelpool seisukohale, et pandiõiguse kohaldamine telkidele oli põhjendatud, jätab kohus hageja kahjunõude rahuldamata.

19.Kõige eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjal tuleb hagejale välja anda tema ebaseaduslikus valduses olev söegrill Big Green Egg L ning 36 välitooli Olimpia.

Apellatsioonkaebus 20. Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi jäeti rahuldamata ja uue otsusega rahuldada hagi tervikuna ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kui kohtu hinnangul oli kostjal hageja vastu rahaline nõue pandiõiguse teostamise seisuga, siis tühistada maakohtu otsus tervikuna ja teha uus otsus, millega kohustada kostjat tagastama hagejale kaks õuetelki. Samuti palus hageja kohustada kostjat tagastama hageja söegrilli ja välitoolid alates kohtu poolt põhjendatuks peetud rahasumma tasumisest hageja poolt kostjale. Lisaks rahuldada hageja rahaline nõue.

21.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostjal oli 25.02.2021 (s.t pandiõiguse teostamise aja) seisuga hageja vastu nõue summas 2599,20 eurot, millele lisandus viivis. 09.02.2021 kokkuleppes ei lepitud kokku kulude hüvitamise tähtajas, vaid puuduste kõrvaldamise tähtajas. Kostja edastas hagejale arve gaasipliidi remondi eest alles 01.03.2021, s.o pärast pandiõiguse teostamist.

22.Kostja ei ole tõendanud, et kostja oleks Haktek OÜ pakkumise 20210050-l hagejale esitanud. Kuna kostja avaldas oma väidetava nõude suuruseks 25.02.2021 hinnanguliselt 5000 eurot, siis on selge, et 25.02.2021 seisuga ei olnud Haktek OÜ pakkumist veel koostatud. Tõenditel mittepõhinev on maakohtu järeldus, et 09.02.2021 sätestatud puuduste loetelu põhines Haktek OÜ 01.02.2021 köögiseadmete diagnostikal, mille alusel on Haktek OÜ koostanud 02.02.2021 hinnapakkumise puuduste kõrvaldamiseks. Samuti on ebaõige maakohtu seisukoht, et Haktek OÜ ülevaatus teostati hageja juuresolekul.

23.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostjal on hageja vastu viivisenõue seonduvalt köögiinventari parandamiskuludega. Kostja ei tuginenud köögiinventari parandamisega seonduvale viivisenõudele pandiõiguse teostamise hetke seisuga. Kostja esitas selle viivisenõude alles kohtukõne teesides.

24.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et telgid koos seal asuvate vallasasjadega kuulusid üüripinna juurde. Asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit, et telgid ja seal paiknev vallasvara oleks seotud üürieseme kasutamisega ja seetõttu pandiõigusega hõlmatud. Pandiõiguse teostamine telkidele on ebaproportsionaalne. Telkide väärtus 25.02.2021 seisuga oli 10 665 eurot. Söegrilli ja toolide väärtus oli kokku 3398,01 eurot ja see ületas maakohtu poolt tuvastatud kostja nõude. Juhul, kui kohtu hinnangul on pandiõiguse teostamine osaliselt õiguspärane, palub hageja siduda kostja valdusse jääva vara tagastamise kohtu poolt määratud rahasumma tasumisega hageja poolt kostjale.

9 25. Maakohus on jätnud põhjendamatult rahuldamata hageja rahalise nõude. Lisaks on maakohus jätnud menetluskulud ebaõigesti poolte endi kanda.

Vastus apellatsioonkaebusele 26. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 27. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis kostja ebaseaduslikust valdusest hageja valdusse välja mõistmata kaks telki. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab selles osas hagi. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles kahju hüvitamise nõue jäi rahuldamata. Ringkonnakohus rahuldab nimetatud nõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 10 665 eurot, viivise 21.07.2021 seisuga 102,84 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt alates 22.07.2021 kuni põhivõla tasumiseni. Lisaks tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja teeb uue menetluskulude jaotuse. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2).

28.Esmalt käsitleb ringkonnakohus hageja vallasasjade kostja valdusest väljamõistmise nõuet. Maakohus mõistis kostja valdusest hageja valdusesse välja söegrilli ja 36 välitooli.

Kahe õuetelgi väljamõistmise nõude jättis maakohus rahuldamata, kuna maakohtu hinnangul on kostjal õigus teostada nende suhtes pandiõigust.

29.VÕS § 305 lg 1 sätestab, et kinnisasja üürileandjal on üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses.

Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded.

VÕS § 307 lg 1 järgi, kui üürnik tahab ära kolida või ruumides leiduvaid asju ära viia, võib üürileandja asju kinni pidada ulatuses, mis on vajalik tema nõuete täitmise tagamiseks. Riigikohus on 11.03.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08 p-s 16 selgitanud, et üürileandja võib VÕS § 307 lg-s 1 nimetatud õigust kasutada üksnes selliste nõuete tagamiseks, mis on asjade valdusse võtmisel muutunud sissenõutavaks, v.a võimalikud edasised kulud asjade hoidmiseks, säilitamiseks ja müügiks.

30.Maakohus leidis, et kostjal ei ole hageja vastu 2020.a aprilli ja 2021.a jaanuari kommunaalkulude ja sellega seotud viivise nõuet. Apellatsioonimenetluses ei ole pooled maakohtu seisukohta vaidlustanud.

31.Kostja teavitas pandiõiguse teostamisest hagejat 25.02.2021 kirjaga. Kostja märkis, et tal on köögitehnika kahjustamisega seonduvalt hageja vastu kahjunõue 5000 eurot ja 10 rakendab üürileandja pandiõigust üürileandja territooriumil paikneva õuetelgi suhtes ning on võtnud selle enda valdusesse.

32.Maakohus asus seisukohale, et pandiõiguse teostamise ajal oli kostjal hageja vastu köögiinventari parandamisega seotud nõue summas 2599,20 eurot, millele lisandus viivis 13 eurot. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga.

33.Pooled sõlmisid 09.02.2021 kokkuleppe, mille kohaselt hageja maksab 50 % gaasipliidi paranduse maksumusest. Samuti pidi hageja tegema köögitehnika parandus- ja asendustöid, sealhulgas vahetama välja kahe ahju elektroonika. (I kd tl 16). Kostja on kohtule tõendina esitanud Haktek OÜ 02.02.2021 hinnapakkumise 20210050-1 kostjale, mille kohaselt on gaasipliidi paranduse, ahjude elektroonika ja filtri väljavahetamise kulu kokku 2599,20 eurot koos käibemaksuga (I kd tl 131). Tõendamata on, et kostja oleks selle hinnapakkumise enne pandiõiguse teostamist esitanud hagejale. Kostja saatis 01.03.2021 hagejale oma arve, mille kohaselt kuulub tasumisele 50 % Haktek OÜ arvest gaasipliidi remondi kohta, s.o 278,40 eurot koos käibemaksuga. Kostja arve koostamise kuupäev oli 28.02.2021 ja maksetähtaeg 03.03.2021. Hageja tasus arve 10.03.2021 (I kd tl 152 - 153). Kuna kostja teavitas hagejat nõude suurusest 01.03.2021 ja andis nõude tasumise tähtajaks 03.03.2021, siis ei olnud gaasipliidi parandusega seotud hageja raha maksmise kohtustus kostja ees pandiõiguse teostamise ajal, s.o 25.02.2021, sissenõutav.

34.Arvestades, et hageja pidi maksma gaasipliidi paranduse eest 50 %, siis oli gaasipliidi parandamise maksumuseks 556,80 eurot (2 x 278,40), mistõttu ei saanud köögiinventari asendamisega ja parandamisega seotud kahjunõue hageja vastu ületada 2042,40 eurot (2599,20-556,80).

35.Hagejal oli 09.02.2021 kokkuleppe kohaselt kohustus teha asendus- ja parandustööd 20. veebruariks 2021. Kuna hageja seda ei teinud, siis saab kostja rahalise nõude näol olla tegemist kahju hüvitamise nõudega kohustuse täitmise asemel. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 2 järgi võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. VÕS § 115 lg 3 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 1-4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Seega peab võlausaldaja, enne kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamise nõudmist, üldjuhul andma võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja.

Asjas ei ole tõendatud, et kostja oleks andnud hagejale enne pandiõiguse teostamist täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks, s.o asendus- ja parandustööde tegemiseks. Kuna kostja ei määranud kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega, siis ei olnud kostjal hageja vastu 25.02.2021 seisuga kahju hüvitamise nõuet. Kolleegiumi hinnangul ei esine käesoleval juhul VÕS § 115 lg 3 sätestatud eeldusi, mis annaksid aluse nõuda kahju hüvitamist kohustuse täitmise asemel täiendavat tähtaega määramata.

11 36. Kuna kostjal ei olnud hageja vastu 25.02.2021 (s.o pandiõiguse teostamise aja) seisuga sissenõutavaks muutunud nõuet seoses gaasipliidi parandustööde maksumuse hüvitamisega ega ka sissenõutavaks muutunud kahju hüvitise nõuet seoses köögiinventari asendus- ja parandustööde tegemata jätmisega, siis ei saanud kostja vaidlusaluste esemete suhtes rahalise nõude tagamiseks pandiõigust teostada. Eeltoodust tulenevalt on kostja valdus ka kahe telgi osas ebaseaduslik ja need tuleb AÕS § 80 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja nõuda. Kuna ülaltoodud põhjendustel kuulub telkide väljamõistmise nõue rahuldamisele, siis ei ole ringkonnakohtul vaja võtta seisukohta poolte muude väidete kohta, mis seonduvad pandiõiguse teostamisega.

37.Hageja palus kindlaks määrata otsuse täitmise tähtaja ja kohustada kostjat hagejale kõik vallasasjad üle andma 10 päeva jooksul otsuse jõustumisest (TsMS § 445 lg 1).

Kolleegium märgib, et hageja ei ole otsuse täitmise tähtaja kindlaksmääramise vajadust põhjendanud. Kostja ise ei ole taotlenud, et kohus annaks temale vallasjade üleandmiseks tähtaja. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus taotluse rahuldamata.

38.Hageja on palunud kostjalt välja mõista 17 160 eurot ning viivise seoses sellega, et kostja pidas telke ebaseaduslikult kinni. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja ja Sokka Puhkekeskus OÜ sõlminud 23.02.2021 üürilepingu, millega hageja andis Sokka Puhkekeskus OÜ-le üürile vaidlusalused kaks õuetelki perioodiks 01.03.2021 – 31.10.2021. Sokka Puhkekeskus OÜ kohustus tasuma kahe telgi eest üüri kokku 100 eurot päevas, millele lisandub käibemaks. Kostja on seisukohal, et üürileping on näilik.

Maakohus leidis, et kostja vastuväide näilikkuse kohta on tõendamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega.

39.TsÜS § 89 lg 1 järgi näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Riigikohus on 19.04.2022 kohtuasjas 1-18-158 (p 39) selgitanud, et jaatamaks tehingu näilikkust, tuleb tuvastada, et tehingu kõigi poolte tegelik tahe ehk poolte ühine tahe oli suunatud sellele, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei oleks avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi. Järeldust mitmepoolse tehingu näilikkuse kohta ei saa rajada vaid tehingu ühe poole tahtele. Kostja on maakohtus tehingu näilikkust põhjendanud väidetega, et märtsikuu on telgiga ürituste korraldamiseks ebasobiv, Sokka Puhkekeskuses on piisavalt puhkemaju külaliste majutamiseks ja ürituste korraldamiseks ning aasta esimene kvartal ei ole Sokka Puhkekeskuse OÜ-le majanduslikult aktiivne aeg.

40.Tehingu näilikkuse tõendamiskoormis on isikul, kes tehingu näilikkust väidab, so kostjal, Ringkonnakohus möönab, et märtsikuus õuetelgi kasutamine ei ole tavapärane, kuid üksnes viidatud asjaolu, puhkemajade arv ning väiksem majanduslik aktiivsus aasta esimeses kvartalis, ei ole piisavad, et lugeda tõendatuks, et tehing on näilik. Kostja ei ole tõendanud, et Sokka Puhkekeskus OÜ-l puudus igasugune vajadus lepingu sõlmimiseks.

Ringkonnakohtu istungil selgitas kostja esindaja veel, et kuigi telgi lühiajalise üüri hind 12 tarbijale võib olla 269 eurot päevas, siis majandustegevuses ei ole majanduslikult mõistlik üürida pikemaajaliselt telke hageja poolt väidetud hinnaga (kahe telgi eest kokku 100 eurot päevas, millele lisandub käibemaks), arvestades telkide maksumust nende ostmise korral. Kolleegium leiab, et asjaolu, et äriühing teeb tehingu, mis ei pruugi olla temale majanduslikult kasulik, ei tähenda veel ilmtingimata seda, et tegemist on näiliku tehinguga. Kostja esitatud tõendid ei tõenda, et tehingu mõlema poole tegelik tahe ehk poolte ühine tahe oli suunatud sellele, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei oleks avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi. Sealjuures loobus kostja ise Sokka Puhkekeskus OÜ juhatuse liikme U. L tunnistajana ülekuulamise taotlusest, kelle ütlustega kostja soovis oma väiteid tõendada. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kostja ei ole täitnud oma tõendamiskoormist tehingu näilikkuse tõendamiseks.

41.Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja teostas üürilepingust tuleneva nõude tagamiseks põhjendamatult telkide suhtes pandiõigust ja pidas telke kinni õigusliku aluseta, siis on kostja üürilepingut rikkunud. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt VÕS § 127 lg-le 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 4 järgi on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kolleegiumi hinnangul on kostja rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui kostja ei oleks telke kinni pidanud, siis oleks hageja saanud telkide üürimise eest üüri 100 eurot päevas. Ringkonnakohtu hinnangul on kahju hüvitamise kohustus kooskõlas kostja rikutud kohustuse (VÕS § 307 lg 1) eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2).

42.Hageja palus kostjalt välja mõista saamata jäänud tulu perioodi 01.03.2021-21.07.2021 eest summas 14 300 eurot (kahe telgi kohta kokku 100 eurot päevas), millele lisandub käibemaks, st kokku 17 160 eurot. Ringkonnakohus leiab, et käibemaks ei ole kostja jaoks saamata jäänud tulu, mistõttu ei ole käibemaksu näol tegemist kostjale tekkinud kahjuga.

Lisaks peab hüvitav kahju olema lepingut rikkunud poolele lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Kolleegiumi hinnangul ei pidanud kostja käesoleval juhul ette nägema, et telkide kinnipidamisest hagejale tekkiv kahju ületab telkide ostuhinna.

Hageja esitatud tõendi kohaselt ostis hageja telgid 2020.a juunis 10 665 euro eest (käibemaks 0 %). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 10 665 eurot.

43.Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlalt 17 160 eurot seaduses sätestatud viivise perioodi 01.06.2021 - 21.07.2021 eest 188,05 eurot ja sealt edasi seadusjärgses määras põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni. Kolleegium märgib, et 31.05.2021 seisuga oli põhivõla suurus 9200 eurot ning viivise summa sellelt perioodi 01.06.2021 - 21.07.2021 13 eest on 102,84 eurot. Seega tuleb kostjalt mõista välja viivis 21.07.2021 seisuga 102,84 eurot. Alates 22.07.2021 tuleb kostjalt välja mõista viivis seaduses sätestatud määras põhivõlalt (10 665 eurot) kuni põhivõla tasumiseni.

44.Ülaltoodule tuginedes kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt.

45.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kuna asjade väljamõistmise osas hagi rahuldatakse, siis tuleb maakohtu 09.06.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jätta jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 46. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, tuleb menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta 22 % ulatuses hageja kanda ja 78 % ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1).

47.Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) 14

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.