2-21-20216/57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 4. oktoober 2024 Tsiviilasja number 2-21-20216 Tsiviilasi OÜ Elbe Engineering hagi T.K. Varahalduse OÜ vastu asjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus OÜ Elbe Engineering apellatsioonkaebuse osas 44 534 eurot 85 senti T.K. Varahalduse OÜ apellatsioonkaebuse osas 135 206 eurot 40 senti Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2023. a otsus OÜ Elbe Engineering apellatsioonkaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised ja nende esindajad T.K. Varahalduse OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Hageja OÜ Elbe Engineering (registrikood 11475976), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo Kostja T.K. Varahalduse OÜ (registrikood 10987651), lepinguline esindaja Mihkel Nukka RESOLUTSIOON 1. Tühistada tsiviilasjas nr 2-21-20216 tehtud Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2023. a otsus osas, millega maakohus nõudis T.K. Varahalduse OÜ valdusest välja OÜ Elbe Engineering valdusesse Sony Xperia nutitelefoni (punane) ja Elektroonika Multimeetri (tumerohelise korpusega, stroboskoop musta värvi, manomeeter voolikute ja kuulkraaniga, erivärvides alumiiniumist "AN mutrivõtmete komplekt"). Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi eelnevate esemete väljanõudmise osas rahuldamata.

Täiendada tsiviilasjas nr 2-21-20216 tehtud Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2023. a otsust p-ga 6 järgmiselt: „Jätta käesoleva kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna jõusse Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2022. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu osas, millega keelati T.K. Varahalduse OÜ-l kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni tehingute ja toimingute tegemine kinnisasjal asukohaga Selli tn 9//11, Tartu, asuvate järgmiste asjadega:

05089·-9LV5/TR); (Servemet OÜ arve 3808-K1; 1545-K1; 4913-K1; 5789-K1;

3616-K1; 595- K1; 3784-K1; 5790-K1; 5914-K1; 326-K1; 5911-K1); (FAV MET OÜ arve 7769); (Baltic Bolt OÜ arve 9751366);

2

Kaubandus OÜ arve

144300K216;

144300KCAN;

3

Muude määruses märgitud esemetega seoses tuleb Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2022. a hagi tagamise määrus tühistada“.

Ülejäänud osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada tuleb maakohtu otsuse põhjendusi.

5.1. Rahuldada OÜ Elbe Engineering hagi osaliselt.

5.2. Nõuda välja T.K. Varahalduse OÜ valdusest OÜ Elbe Engineering valdusesse järgmised Selli tn 9//11 Tartu kinnisasjal asuvad asjad:

5.2.1. treipink TB-320П (sinist värvi) 5.2.2. Freespink (roheline USSR päritolu, Turbobandit kleepsuga) 5.2.3. Metallitöö tarvikud (puurid, freesid, treiterad, hõõritsad, torupainutajad 2 tk, laagritõmmitsad 3 tk) (Cedo kaubandus OÜ arve 01338-0LV5; 05089·-9LV5/TR); (Servemet OÜ arve 3808-K1; 1545-K1; 4913-K1; 5789-K1; 3616-K1; 595- K1; 3784-K1;

5790-K1; 5914-K1; 326-K1; 5911-K1); (FAV MET OÜ arve 7769); Baltic Bolt OÜ arve 9751366) 4 5.2.4. Mootoripukid – 4 tk (450 kg Meganex) 5.2.5. Hüdrauliline voolikute press Techmaflex PMC 32 koos metallkapiga (käsipumba ja elektrilise pumbaga) (seerianumber 020905 0206) 5.2.6. Ketassaag Scheppach koos spetsiaalse voolikulõikamise kettaga 5.2.7. Autotõstuk (sinist värvi 2 posti 4 tonni tõstejõuga) 5.2.8. Suruõhukompressor 2 tk (must ja sinine (EM2550 50l) (Antehnika OÜ arve nr

144300K201) 144300KCAN;

5.2.23. Mootori kompressor Magnuson TVS2300 koos drosselklapivahelise adaptriga (Detail 11.iges – Anxin arve PA2020050; tellimus number B276825-B) 5.2.24. Töölaud perfoseintega ja kinnitusvahenditega 5.2.25. Töökoja kaubariiulid koos inventariga (autode varuosad (autode klaasid, salongi osad, mootorite osad) 5.2.26. Töökoja käi koos teemantkettaga (Meld Kaubandus OÜ arve 21047) 5.2.27. Pidurikettad spetsiaalselt W126 MB-le disainitud ja töödeldud (alumiiniumist keskosad "w126_brakedisc_centerpart.I GS"(rohelist ja musta tooni) polditud malmist pidurikettale 345x32mm mõõduga) – 18tk (Mercantile AS arved 1915858 ja 1918428, Afterone OÜ arve 200186, Anxin arve PA2020050) 5.2.28. Kontoriruumi klaasvitriinid 7 tk (Wessel OÜ arve nr 503) 5 5.2.29. Limiteeritud koguses toodetud automudelid (OT320; OT297; OT638; OT209 2tk;

G020; OT147; OT297; OT674; AutoArt 88932 Mercedes Benz 500 SEC AMG #6) – 10 tk (Ottomodels) 5.2.30. Erinevad kasutamata varuosad/tarvikud (töökoja punastes sahtlites olevad varuosad) (Salome AS arve nr 832475; Salome AS arve 003i-1G3931); (Carsmart Baltic OÜ arve 542125); (Tarfor OÜ arve 6333448);

5.2.31. Airok OÜ-lt renditav argooni täis balloon 5.2.32. Termostaat MA1132030275 (Mercantile arve nr 2011168) 5.2.33.

Lõiketera komplekt (Lõiketera ja lõikerootor) (Anhui Jiadeyin Garden Machinery Co., Ltd. arve nr_A00478) 5.2.34. Auto stereoseade (Erisin ES5963C) (Aliexpress tellimus 8125700577621709) 5.2.35. Hüdropress 20T A-20005 (Antehnika OÜ arve nr 2981) 5.2.36. M102 2.3-16 alumiiniumsulamist sisselaskekollektor (tootekood A1021413101) 5.2.37. Mercedes M119 mootori ketiajami varuosad (tootekoodidega A0029978494 + A1190500416 + A1190520916 2 tk + A1190521116 2 tk + A1190521216 + A1190521316) (SIA MB Detaļas arve 90415-1) 5.2.38. Roostevabast metallist laserlõigatud detailid (hooratta kontaktplaadid koos hooratastega, 5 tk; m103_104_triggerplate_spacer 20 tk) (Toci OÜ arve nr 20200206) 5.2.39. Metallist laserlõigatud detailid (Toci OÜ arve nr 20190850) 5.2.40. Metallist laserlõigatud detailid (Toci OÜ arve nr 2017237) 5.2.41. Keevitamise juurepasta StalnFlux 0,5 kg (Alas-Kuul AS arve 306095) 5.2.42. Kõrgsurve pumba test seade PW-8 koos elektrimootoriga PL 2,2 kW/3000 p MS2 90L-2 IE2 ning sagedusmuunduriga ABB kaabli ja jõupistikuga (Eesti Teed AS arve 161693); (Felandia OÜ arve 2015342); (Esvika arve 20000072284) 5.2.43. Mercedes 210 mm remonditud LSD diferentsiaalid 2.65 ülekanne hõbedase korpusega; 2.24 ülekanne musta korpusega "Elbe Engineering LSD" roostevabast logoplaadiga paremal allservas 5.2.44. Mootor komplektne Mercedes M120.981.12 V12 6.0 R129 koos metallist ratastel alusega kollast värvi, 0 km läbisõiduga 5.2.45. Käigukast Mercedes 722.362 0 km läbisõiduga 5.2.46. Käigukast Mercedes 722.350 W126 560SEL 5.2.47. Mercedes M117 mootoriplokk/plokikaaned/722.3 käigukasti korpus (komplekt, mille külge paigaldati kollektorite rakised) 5.2.48. Mercedes OM606 mootori plokikaas (mille külge paigaldati kollektori tegemiseks rakis) 5.2.49. Õmbluseta külmtõmmatud toru EN 10305-1 45,00x2,50x6000 E355+N 6 m ja õmbluseta külmtõmmatud toru EN 10305-1 40,00x2,00x6000 E355+N 42 m (BENTELER DISTRIBUTION ESTONIA OÜ arve nr 792) 5.2.50. PVC kaablid ostetud Esvika Elekter AS (arve nr 20000042770) 5.2.51. Sõiduauto 190YYY 6 5.2.52. Sõiduauto 545TNV.

5.3. Jätta OÜ Elbe Engineering hagi ülejäänud osas rahuldamata.

5.4. Jätta maakohtus kantud riigilõiv võrdselt poolte kanda ja ülejäänud maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

5.5. Välja mõista T.K. Varahalduse OÜ-lt OÜ Elbe Engineering kasuks maakohtus kantud riigilõiv 900 eurot.

5.6. Jätta käesoleva kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna jõusse Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2022. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu osas, millega keelati T.K.

Varahalduse OÜ-l kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni tehingute ja toimingute tegemine kinnisasjal asukohaga Selli tn 9//11, Tartu, asuvate järgmiste asjadega:

5790-K1; 5914-K1; 326-K1; 5911-K1); (FAV MET OÜ arve 7769); (Baltic Bolt OÜ arve 9751366);

144300K216;

144300KCAN;

G020; OT147; OT297; OT674; AutoArt 88932 Mercedes Benz 500 SEC AMG #6) – 10 tk (Ottomodels)

Muude määruses märgitud esemetega seoses tuleb Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2022. a hagi tagamise määrus tühistada.

5.7. Jätta ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. OÜ Elbe Engineering (hageja) esitas T.K. Varahalduse OÜ vastu hagi, milles palus kohustada kostjat andma hageja omandisse ja valdusesse hagiavalduses nimetatud asjad (dtl 10 jj) ning mõista kostjalt välja võlgnevus kokku 40 831 eurot 29 senti ja viivis. Hageja lõplikuks hüvitise nõudeks jäi 39 711 eurot 84 senti (tasu 11 046 eurot 93 senti ja kahjuhüvitis 28 664 eurot 91 senti).

Hagiavalduse kohaselt on pooled teinud alates 2020. aastast koostööd. Muu hulgas remontis hageja temale kuuluvate tööriistadega kostja sõiduautosid ja sai selle eest igakuiselt tasu.

Hageja on osutanud kostjale teenuseid Selli tn 9//11, Tartu asuvas töökojas, mida kostja üürib osaühingult Bonus Invest. Hageja ostis töökotta vajalikud töövahendid ja tööriistad, renoveeris põrandakatte ja tegi muid töid. Selli 9//11 ruumides toimus enne hageja sisse 9 kolimist põranda valamine ja sellel ajal ei saanud seal olla mistahes vallasasju. Enne Selli 9//11 ruumidesse kolimist tegutses hageja Savimäe 1, Vahi tööstuspargis.

Hageja seaduslik esindaja Hendrik Elbe ja kostja asutasid ühiselt äriühingu Elbe Tuning Parts OÜ. 2021. a kevadsuvel halvenesid osanike suhted ning kostja keelas alates 22. septembrist 2021 hagejal töökojas oma majandus- ja muu tegevusega tegeleda. Töökotta jäid hagejale kuuluvad töövahendid, tööriistad, töömasinad ning sõiduautod. Kuna kostjal puudub õiguslik alus hagejale kuuluvaid asju vallata, nõuab hageja nende väljaandmist kostja ebaseaduslikust valdusest asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 alusel. Hageja täpsustas menetluse kestel välja nõutavate asjade nimekirja (dtl 713 jj, 1076 jj).

Osapoolte suulise kokkuleppe kohaselt on hageja osutanud kostjale alates 2020. a algusest kuni 22. septembrini 2021 mootorsõidukite remonditeenust. Poolte kokkuleppe alusel oli hagejal õigus saada oma teenuste eest tasu ja alates 1. juunist 2021 oli tasu suurus 2959 eurot kuus + käibemaks. Kostja ei ole ajavahemiku eest 1. juuni 2021 – 22. september 2021 tasu maksnud ning hageja nõuab VÕS § 635 lg 1 alusel 11 046 euro 93 sendi suuruse võla kostjalt väljamõistmist.

Hageja leidis vastuseks kostja vastuväidetele, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 460 lg 1 kohaselt pole oluline, kelle otseses valduses on vaidlusalused asjad praegu. Kostja esitatud Arting Trade OÜ lepingud on tehtud tagant järele ega vasta tegelikkusele.

Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja Selli 9//11, Tartu, ruumidesse kolinud ning tal ei ole õiguslikku alust ruumide kasutamiseks. Hageja ei ole tõendanud, et vaidlusalused asjad kuuluvad hagejale ning on kostja valduses. Alates 2020. aastast, kui ruumid anti Elbe Tuning Parts OÜ otsesesse valdusesse, ei ole kostja neid ruume kasutanud ega otsest valdust nendele ruumidele saanud. Kostjal ei tekkinud kõnealustele asjadele valdust sellega, et hageja tõi enda väitel Selli tn 9//11 ruumidesse õigusvastaselt ja kostja teadmata asju. Lisaks ei kuulu vähemalt osa hagis loetletud esemetest hagejale, hageja on need müünud Elbe Tuning Parts OÜ-le ja kostjale. Ei saa välistada, et hageja on võõrandanud ka ülejäänud esemed. Ruumide ja selles olevate asjade valdus kuulub Arting Trade OÜ-le. Jääb ebaselgeks, millisel õiguslikul alusel hageja nõuab asjade väljaandmist ja nende hüvitamist kostjalt. Arting Trade OÜ esitas kostjale asjade kohta 2019. ja 2020. a aastast pärinevad müügilepingud, mille kohaselt kolmas isik omandas müügilepingus kirjeldatud asjad Lauri Triipanilt, kes oli need asjad omandanud endisest autolammutusest. Hageja ei tõendanud, et paikvaatlusel leitud esemed on need, mida on kajastatud kuludokumentidel. Kostja esitas oma seisukoha hageja nõutud esemete kohta (dtl 815 jj, 827 jj). Kostja leidis, et tunnistaja A.A. ütlused on ebausaldusväärsed. Tunnistaja ütlustest ei ole võimalik tuvastada, et hagis nimetatud asjad kuuluvad hagejale ega seda, et need on olnud kostja (otseses) valduses.

Kostja ei ole sõlminud hagejaga lepingut sõidukite remontimiseks mingi fikseeritud kuutasuga. Tõendamata on nii töövõtulepingu sõlmimine kui ka tasu sissenõutavaks muutumise eeldused. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud kaks ühekordset laenu- ja töövõtulepingut. Hendrik Elbe oli kõnealusel perioodil Elbe Tuning Parts OÜ juhatuse liige ja ta kohustus sõidukite remonditeenust osutama nimetatud äriühingu kaudu. Hageja esitas 2021. a juunis tehtud tööde eest 2. septembril 2021 Elbe Tuning Parts OÜ-le arve 2959 eurot (+ 10 käibemaks). Seega nõuab hageja kostjalt sama summat, mille kohta on hageja esitanud arve Elbe Tuning Parts OÜ-le.

Kuna hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude 29 784 eurot 36 senti esmakordselt 16. septembril 2022, ei ole alust taotleda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel viivise väljamõistmist alates 28. detsembrist 2021.

Kostja oli 13. märtsi 2023. a kohtuistungil nõus, et kaks hageja nimetatud sõiduautot on hageja omad, aga kuna hageja ei ole hoiustamise eest tasunud, ei saa hageja neid kasutada.

Kostja sõlmitud Selli tänav 9//11 üürileping oli 2021. aasta lõpus kehtiv. Kostja täpsustas 1. septembril 2023, et 22. septembril 2021 ei takistanud ligipääsu Selli tn 9//11 ruumidele mitte kostja, vaid Toomas Kont Elbe Tuning Parts OÜ juhatuse liikmena.

MAAKOHTU LAHEND 3. Tartu Maakohus rahuldas 2. oktoobri 2023. a otsusega hagi osaliselt ning nõudis kostja valdusest hageja valdusesse välja järgmised Selli tn 9//11 Tartu kinnisasjal asuvad asjad:

144300K216;

144300KCAN;

144300K201)

G020; OT147; OT297; OT674; AutoArt 88932 Mercedes Benz 500 SEC AMG #6) 10tk (Ottomodels)

2.24 ülekanne musta korpusega "Elbe Engineering LSD " roostevabast logoplaadiga paremal allservas

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagi põhjendatud osaliselt.

Hageja on esitanud kostja valduses olevate asjade väljaandmise nõude AÕS § 80 alusel.

Vindikatsiooninõude maksma panemiseks peab hageja tõendama, et ta on väljanõutavate asjade omanik ja kostja on väljanõutavate asjade valdaja. Kostjal on õigus esitada vastuväide, mille kohaselt kostjal on asja valdamise õigus.

Tulenevalt määratletuse põhimõttest peab hageja iga kostja valdusest välja nõutava eseme kohta tõendama, et nimetatud asjad kuuluvad hagejale. Arvestades vaidlusaluste esemete kogust ei pidanud maakohus mõistlikuks esemete omandiõigust ükshaaval analüüsida. Hageja on iga asja omandiõiguse kohta esitatud tõendid nimetanud ammendavalt lõplikus tabelis (dtl 1076 jj). Kohus on võrrelnud hageja toodud tabelit paikvaatlusel tuvastatud asjadega ning küsinud iga eseme kohta kommentaari tunnistajalt. Hageja nimekirjas olevad mootoripukid (4

Paikvaatlusel ei tehtud fotosid järgmiste esemete kohta:  Mercedes 5g tronic käigukasti elektroonikamoodul kaablitega (Controller OLED 2,4" incl Boost; OfGear arve 103 0103- 2018-10-22-Elbe);  Mercedes W126 560SEC mootori jahutusradiaator Nissens 62727AN (autole 376JZN);  õliradiaator Hurricane musta värvi 16 rida (tootekood FT4302 Fastime OÜ; autole 376JZN);  töökojas olevad vineerist tahvlid koos kirjutusvahenditega ning LED valgustid (ESTOPLY OÜ arve 2595; Büroomaailm; Infotark AS kviitung 14021056710; Espak Tartu AS arve 1524063).

Hageja saab esitada vindikatsiooninõude ainult nende asjade kohta, mille valdust on võimalik üle anda, st mis on füüsiliselt olemas. Hageja ei ole tõendanud, et nimetatud asjad on siiani olemas ning hageja omandis. Hageja esitas nende esemete kohta kas esemete ostmist kinnitavad tõendid või on esemete olemasolu tõendatud tunnistaja ütlustega. Samas ei ole neid paikvaatlusel kohtule esitatud. Kohus ei saa lugeda tõendatuks, et nimetatud esemed olid paikvaatluse ajal olemas. Näiteks mootori jahutusradiaator ning õliradiaator võivad olla paigutatud autole 376JZN ning on võimalik, et nende asjade omandiõigus on üle läinud heausksele omandajale.

Maakohus leiab hageja esitatud lõplikku välja nõutavate asjade nimekirja (dtl 1076 jj), paikvaatluse protokolli (dtl 505), tunnistaja ütluseid (1056 jj) ja hageja esitatud dokumentaalseid tõendeid hinnates, et hageja on tõendanud enda omandiõigust järgmistele esemetele:  treipink TB-320П (sinist värvi)  Freespink (roheline USSR päritolu, Turbobandit kleepsuga)  Metallitöö tarvikud (puurid, freesid, treiterad, hõõritsad, torupainutajad 2tk, laagritõmmitsad 3tk) (Cedo kaubandus OÜ arve 01338-0LV5 ; 05089·-9LV5/TR);

13                             (Servemet OÜ arve 3808-K1; 1545-K1; 4913-K1; 5789-K1; 3616-K1; 595- K1; 3784K1; 5790-K1; 5914-K1; 326-K1; 5911-K1); (FAV MET OÜ arve 7769); Baltic Bolt OÜ arve 9751366) Mootoripukid - 4tk (450kg Meganex) Hüdrauliline voolikute press Techmaflex PMC 32 koos metallkapiga (käsipumba ja elektrilise pumbaga) (seerianumber 020905 0206) Ketassaag Scheppach koos spetsiaalse voolikulõikamise kettaga Autotõstuk (sinist värvi 2 posti 4 tonni tõstejõuga) Suruõhukompressor 2tk (must ja sinine (EM2550 50l) (Antehnika OÜ arve nr 664) Käsitööriistad (SATRA-PROMO2014-239 tööriistakäru SATRA 7 sahtliga, koos lisatööriistadega tööriistakärus, momentvõtmekomplektid 3tk) (AN tehnika OÜ ja Servemet OÜ arved) Elektroonika Multimeeter (tumerohelise korpusega, Stroboskoop musta värvi, manomeeter voolikute ja kuulkraaniga, erivärvides alumiiniumist "AN mutrivõtmete komplekt") Kontorimööbel (3 nurgalauda, riiul, antiikne kontorilaud koos kahe heleda tugitooliga), kohvimasin (Delonghi), külmkapp Töökoja kontorilaud (valge kergriiul 5 vahega koos kaablitega; 3tk mustad sahtlitega kapid koos inventariga (pistikud ja kaabelduse tarvikud, kaablirüüzhid); JBL kõlarid 7tk ;

Estonia 35AC-021 kõlarid puitkorpuses 2tk Töökoja laud ratastega (2x4m veekindlast vineerist kattega, metallraamil, ratastega) (Tööriistamarket arve 2/64; 1/183; 1/109) Tolmuimeja Kärcher WD5 premium Sony Xperia nutitelefon (punane) ja Alpine helivõimendi Lintsaag WE-210S (Cedo arve 03894-9LV5/TR) Akutrell PowerMaxx BS (Tööriistakeskus Tartu arve 37026) Kahvelkäru AC25 (Forklift OÜ arve 189461) Gaasireduktor Argoon rotameetriga 2 kellaga (Meld Kaubandus OÜ arve 20972) Mototehnika varustuse komplekt (Motohoov OÜ arve 553452) Ventilatsiooniagregaat soojusvahetiga ja ventilatsioonitorudega (AS Onninen arved 62048599; 62049376; 61984122) Elektrilised metallist ribakardinad 2tk (valget värvi (Isotra)) Tarkvarauuenduse seadmed (144300K217; 144300K216; 144300KCAN; 144300K201) Mootori kompressor Magnuson TVS2300 koos drosselklapivahelise adaptriga (Detail 11.iges – Anxin arve PA2020050) (tellimus number B276825-B)) Töölaud perfoseintega ja kinnitusvahenditega (Wessel OÜ arve) Töökoja kaubariiulid koos inventariga (autode varuosad (autode klaasid, salongi osad, mootorite osad) (Glasstech OÜ arve) Töökoja käi koos teemantkettaga (Meld Kaubandus OÜ arve 21047) Pidurikettad spetsiaalselt W126 MB-le disainitud ja töödeldud (alumiiniumist keskosad "w126_brakedisc_centerpart.I GS"(rohelist ja musta tooni) polditud malmist pidurikettale 345x32mm mõõduga) – 18tk (Mercantile AS arved 1915858 ja 1918428, Afterone OÜ arve 200186, Anxin arve PA2020050) Kontoriruumi klaasvitriinid 7tk (Wessel OÜ arve nr 503) Limiteeritud koguses toodetud automudelid (OT320; OT297; OT638; OT209 2tk; G020;

OT147; OT297; OT674; AutoArt 88932 Mercedes Benz 500 SEC AMG #6) - 10tk (Ottomodels) Erinevad kasutamata varuosad/tarvikud (töökoja punastes sahtlites olevad varuosad) (Salome AS arve nr. 832475; Salome AS arve 003i-1G3931); (Carsmart Baltic OÜ arve 542125); (Tarfor OÜ arve 6333448);

14                       Airok OÜ-lt renditav argooni täis balloon (Meld Kaubandus OÜ arve) Termostaat MA1132030275 (Mercantile arve nr 2011168) Lõiketera komplekt (Lõiketera ja lõikerootor) (Anhui Jiadeyin Garden Machinery Co., Ltd. arve nr_A00478) Auto stereoseade (Erisin ES5963C) (Aliexpress tellimus 8125700577621709) Hüdropress 20T A-20005 (Antehnika OÜ arve nr 2981) M102 2.3-16 alumiiniumsulamist sisselaskekollektor (tootekood A1021413101) Mercedes M119 mootori ketiajami varuosad (tootekoodidega A0029978494 + A1190500416 + A1190520916 2tk + A1190521116 2tk + A1190521216 + A1190521316) (SIA MB Detaļas arve 90415-1) Roostevabast metallist laserlõigatud detailid (hooratta kontaktplaadid koos hooratastega, 5tk; m103_104_triggerplate_spacer 20tk) (Toci OÜ arve nr 20200206) Metallist laserlõigatud detailid (Toci OÜ arve nr 20190850) Metallist laserlõigatud detailid (Toci OÜ arve nr 2017237) Keevitamise juurepasta StalnFlux 0,5 kg (Alas-Kuul AS arve 306095) Kõrgsurve pumba test seade PW-8 koos elektrimootoriga PL 2,2kw/3000p MS2 90L-2 IE2 ning sagedusmuunduriga ABB kaabli ja jõupistikuga (Eesti Teed AS arve 161693); (Felandia OÜ arve 2015342); (Esvika arve 20000072284) Mercedes 210mm remonditud LSD diferentsiaalid 2.65 ülekanne hõbedase korpusega ;

2.24 ülekanne musta korpusega "Elbe Engineering LSD" roostevabast logoplaadiga paremal allservas Mootor komplektne Mercedes M120.981.12 V12 6.0 R129 koos metallist ratastel alusega kollast värvi, 0 km läbisõiduga Käigukast Mercedes 722.362 0 km läbisõiduga Käigukast Mercedes 722.350 W126 560SEL Mercedes M117 mootoriplokk/plokikaaned/722.3 käigukasti korpus (komplekt, mille külge paigaldati kollektorite rakised) Mercedes OM606 mootori plokikaas (mille külge paigaldati kollektori tegemiseks rakis) Õmbluseta külmtõmmatud toru EN 10305-1 45,00x2,50x6000 E355+N 6m ja õmbluseta külmtõmmatud toru EN 10305-1 40,00x2,00x6000 E355+N 42m (BENTELER DISTRIBUTION ESTONIA OÜ arve nr 792) PVC kaablid ostetud Esvika Elekter AS (arve nr 20000042770) Sõiduauto 190YYY Sõiduauto 545TNV Maakohus pidas mõistetavaks, et kõigi asjade kohta ei ole hagejal säilinud esemete ostmist tõendavaid dokumente. Maakohus saab lähtuda sellest, et tunnistaja on kinnitanud esemete kuulumist hagejale ning nende kolimist ühest hageja kasutuses olnud ruumist teise. Kostja väide, et hagejal kui raamatupidamiskohustuslasest äriühingul peaks olema vara kohta olemas soetusdokumendid, ei ole asjakohane. See, kas hageja täidab raamatupidamiseeskirju, ei ole seotud omandiõigusega.

Maakohus leidis, et kui hageja on tõendanud esemete ostmist ning valdamist kuni 22. septembrini 2021, siis on see piisav hageja omandiõiguse tuvastamiseks. AÕS § 92 lg 1 sätestab, et vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Valdaja omandit saab eeldada. Põhimõtteliselt on võimalik vallasasjade omandamine ka asja jätmisega võõrandaja valdusesse (AÕS § 94), aga siis tuleks kostjal tõendada, et kolmas isik on eseme sellistel tingimustel omandanud.

15 Kostja vastuväite kohaselt on hageja osad esemed müünud kostjale. Kostja on esitanud sellekohased arved (dtl 467–469, 471–472). Maakohus leidis, et arvetega ei ole tõendatud vaidlusaluste esemete omandiõiguse üle andmine. Näiteks on hageja müünud arve nr 1150920 kohaselt Elbe Tuning Parts OÜ-le 15. septembril 2020 rakised kollektorile (dtl 468). Hageja esitatud nimekirjas kollektori rakiseid ei ole. Arvele on lisatud leht esemete nimekirjaga, aga arvel ei ole sellele lehele viidatud ning lehel endal ei ole viidet sellele, mille juurde see kuulub (dtl 469).

Lisaks on kostja esitanud 30. detsembril 2019 ja 3. jaanuaril 2020 sõlmitud müügilepingud, millega Lauri Triipan müüs Arting Trade OÜ-le müügilepingus nimetatud esemed (dtl 846–

Maakohus ei pea usaldusväärseks ka seda, et Lauri Triipan ja Arting Trade OÜ kohtusid 31. märtsil 2023 ning leppisid tagantjärele, hagejale kuuluvate esemete nimekirja üle vaadates kokku, milliste esemete omandiõigus 2019. ja 2020. aastal üle läks.

Hageja on esitanud kirjalikud tõendid ja tunnistaja ütlused selle kohta, et paikvaatluse ajal ruumides asunud esemed kuuluvad temale. Kostja ei ole tõendanud, et need kuuluks mõnele kolmandale isikule. Eeltoodust tulenevalt luges maakohus tõendatuks, et vaidlusalused asjad kuuluvad hagejale.

Maakohus ei tuvastanud välja nõutavate asjade väärtuseid, kuna ei pidanud seda asjas oluliseks. Kostja vastuväite kohaselt on metallipuurid, freesid ja tööriistad kulutarvikud ning ei ole välistatud, et nõutavad esemed on kulunud või amortiseerunud. Maakohus selgitab lisaks, et kostjal tuleb üle anda asjad sellises seisus, nagu need on. AÕS § 80 alusel esitatav nõue toob kaasa kohustuse anda välja konkreetse asja sellises seisus nagu see on, mitte uut asja. Resolutsiooni selguse huvides määratles maakohus, et kostjal on kohustus välja anda kohtu nimetatud esemed, mis asuvad Selli 9//11 kinnistul. Maakohus on hagi tagamise korras keelanud asjadega tehingute ja toimingute tegemise, st vaidlusalused esemed peavad olema määratud kinnistul. Maakohus eemaldas viited arvetele, mida ei ole numbriliselt välja toodud, kuna need ei aita kaasa otsuse täitmisele.

Hageja peab tõendama, et välja nõutavad asjad jäid hageja valduse kaotamisel ajal kostja valdusesse. Hageja väitel kaotas ta Selli 9//11 ruumide valduse alates 22. septembrist 2021.

Paikvaatluse tegemise ajal 12. juulil 2022 oli protokollist nähtuvalt hoone valdaja Arting Trade OÜ. Kostja väitis 14. märtsi 2023. a kohtuistungil, et Selli 9//11 ruumid ei ole kostja valduses, need on alates 2022. a algusest Arting Trade OÜ valduses. Kostja kinnitas, et 2021. aasta lõpus oli ruumide üürileping kehtiv. Kostja 11. juuli 2023. a kohtuistungil esitatud vastuväite kohaselt oli ruumide valdus Elbe Tuning Parts OÜ-l, mitte kostjal. Kostja täpsustas 1. septembril 2023, et 22. septembril 2021 ei takistanud ligipääsu Selli tn 9//11 ruumidele mitte kostja, vaid Toomas Kont Elbe Tuning Parts OÜ juhatuse liikmena.

Hageja on tõendanud, et Bonus Invest OÜ ja kostja sõlmisid 12. mail 2020 üürilepingu, mille alusel kostja võttis üürile ruumid Tartus, Selli 9//11. Leping pidi kehtima kuni 15. maini 2025 16 (dtl 19–31). Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja kasutas Selli 9//11 ruume. Kostja viidatud Toomas Kont on kostja juhatuse liige. Kui kostja üüris ruume ning andis need hagejale kasutada, sai hageja ka eeldada, et Toomas Kont keelab ruumidesse sissepääsu kostja esindajana. Maakohtule ei ole selge, kuidas on Elbe Tuning Parts OÜ vaidlusaluste ruumidega seotud. Kostja ja tunnistaja ütluste kohaselt kasutas Elbe Tuning Parts OÜ vaidlusaluseid ruume ka oma ettevõttes, kuid see ei tähenda, et Elbe Tuning Parts OÜ oleks hageja suhtes üürileandja. Kui Toomas Kont oli korraga nii kostja kui Elbe Tuning Parts OÜ juhatuse liige, pidi hagejal olema õigus eeldada, et ta esindab ruumidesse ligipääsu takistades hagejale ruumide pakkujat, s.o kostjat.

Seega saab järeldada, et hagiavalduse esitamise ajal 28. detsembril 2021 olid Selli tn 9//11 ruumides asuvad (s.h vaidlusalused) esemed kostja valduses. Kostja väitel on ta menetluse kestel valduse kaotanud. Hageja leidis kohtuistungil, et isegi kui kostja on asjade valduse kaotanud, on hagejal tema vastu TsMS § 460 kohaselt nõue. Eriõigusjärgluse korral, st vaidlusaluse eseme valduse üleandmisel menetluse ajal on kohaldatav TsMS § 210.

Riigikohus on 5. aprilli 2017 otsuse nr 3-2-1-17-17 p-s 17 selgitanud, et TsMS § 460 regulatsiooni kohaldamise aluseks olev õigusjärglus või valduse omandamine võib toimuda menetluse ajal, st hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni. Seega ei mõjuta TsMS § 210 ja § 460 kohaselt menetluse ajal aset leidnud valduse üleminek asja menetlemist ning kostja kohustusi. Kostjal on kohustus vaidlusaluste esemete valdus üle anda isegi siis, kui kostja on menetluse kestel selle valduse üle andnud kolmandale isikule.

Kostja on menetluses kinnitanud sõiduautode kuulumist hagejale ning leidis, et kuna hageja ei ole nende hoidmise eest tasunud, ei saa hageja nende valdust tagasi küsida. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt tal on õigus asja vallata. Kostja ei ole oma valdusõigust tõendanud.

Kostja ei ole tõendanud, et hagejal oleks näiteks üürilepingust tulenev võlg ning kostja kasutaks VÕS § 307 lg-st 1 tulenevat üürileandja kinnipidamisõigust. Kostja õigus asja vallata pidi olemas olema juba 22. septembril 2021. Kostja ei ole sellise õiguse olemasolu tõendanud.

Eeltoodust tulenevalt rahuldas maakohus AÕS § 80 alusel hageja nõude osaliselt ning mõistis kostja valdusest hageja valdusesse välja otsuses märgitud esemed.

Hageja VÕS § 132 alusel esitatud kahju hüvitamise nõude osas viitas maakohus, et hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude aluseks olevate asjade nimekirja koos hageja omandiõigust kinnitavate dokumentidega (dtl 1081). Tulenevalt VÕS § 132 lg-st 1 ja AÕS § 84 lg-st 2 peaks hageja oma nõude rahuldamiseks tõendama, et hageja oli asjade omanik, hagejale kuuluvad asjad on kaotsi läinud ning see toimus ajal, kui kostja oli asjade valdaja. Lisaks peaks hageja ära näitama asjade väärtuse. Maakohus leidis hageja esitatud asjade nimekirja ning nendega seotud tõendeid hinnates, et hageja ei ole tõendanud asjade sattumist kostja valdusesse. Hageja on esitanud tõendeid esemete väärtuse või ostmise kohta (dtl 1081), kuid ei ole tõendanud, et need asjad olid alles ja töökojas 22. septembril 2021. Näiteks on hageja esitanud 2018-11-08 arve selle kohta, et ta on ostnud alumiiniumist rihmarattad ja sisselaske kollektori komplekti, kuid ei ole teada, kas komplekt oli alles ka peaaegu 3 aastat hiljem.

Hageja on tõendanud VEMS V3 juhtmoodulite ostmist 5tk 21. veebruaril 2020 (dtl 82), kuid need võisid olla poole aasta pärast edasi müüdud. Maakohus ei saa eeldada, et kõik asjad, mille hageja on ostnud ning mille ostudokumendid tal on alles, olid 22. septembril 2021 töökojas. Lisaks pole põhjust eeldada, et neid oli alles sama palju, kui võimalikes ostudokumentides kirjas. Hageja esitatud nimekirjast nähtuvalt on tegemist varuosade, mitte tööriistadega. Kui hageja remontis sõidukeid, siis on mõistlik eeldada, et vähemalt osaliselt on vaidlusalused asjad ära kasutatud. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud kahju hüvitamise nõude eelduseid. Hageja ei tõendanud, et talle kuulusid asjad, mis jäid 22.

17 septembril 2021 kostja valdusesse ning mis on praeguseks kadunud. Maakohus jättis selles osas hagi rahuldamata.

Hageja nõude osas seoses väidetava töövõtulepinguga leidis maakohus, et hageja ei ole kostjaga töövõtulepingu sõlmimist tõendanud. Hageja on esitanud ainukese tõendina 3. märtsi 2021. a e-kirja, mille kohaselt Hendrik Elbe töötasu on koos maksudega kokku 1041 eurot, seega saab arve teha summas 2959+km (dtl 172–173). E-kirjast ei selgu, et tegemist oleks olnud hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepinguga, mille alusel kostjal on tekkinud kohustus tasuda hagejale 2959 eurot kuus. Maakohus on juhtinud hageja tähelepanu sellele, et tal tuleb oma nõuet tõendada. Hageja ei ole sellekohaseid tõendeid esitanud. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus hageja nõude töövõtulepingu alusel tekkinud võla välja mõistmiseks rahuldamata.

Kuna maakohus jättis rahuldamata kõik rahalised nõuded, jääb rahuldamata ka hageja taotlus viivise väljamõistmiseks.

Menetluskulude jaotuse osas märkis maakohus, et rahuldas hageja esitatud kolmest nõudest kaks, milles rahuldatud nõue asjade väljanõudmiseks kostja valdusest on kõige mahukam.

Mõlemal poolel on olnud menetluse kestel võimalik sõlmida kompromiss vähemalt nende asjade osas, mille valduse üle vaidlust ei ole. Kostja viitas sellele, et asjad on tegelikult Arting Trade OÜ valduses, aga kumbki pooltest ei ole pidanud kolmanda isikuga läbirääkimisi hagejale vähemalt osade asjade tagastamiseks. Sellises olukorras tuleb riigilõiv jätta võrdselt poolte kanda ning ülejäänud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohtul ei ole põhjust jagada menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamisega ulatusega, kuna kohus on rahuldanud kolmest nõudest kõige mahukama. Seejuures pole kohtul olnud vaja tuvastada rahuldatud nõude hinda, s.o asjade väärtust. Kuna kostja on vastu vaielnud hageja kõigile väidetele ja esitanud omapoolseid tõendeid, on eelduslikult poolte menetluskulud õigusabile võrdsed. Hageja on tasunud riigilõivu. Arvestades menetluskulude jaotust riigilõivu osas, mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja pool tasutud riigilõivust ehk 900 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, paludes tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hageja rahalised nõuded rahuldamata, sh osas, milles maakohus jättis riigilõivu ja muud menetluskulud osaliselt hageja kanda. Hageja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldada hagi tervikuna ja mõista välja ka võlgnevus 39 711 eurot 84 senti (tasu 11 046 eurot 93 senti ja kahjuhüvitis 28 664 eurot 91 senti) ning viivis TsMS § 367 alusel alates 28. detsembrist 2021 põhinõudelt (39 711 eurot 84 senti) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras aastas kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Maakohtu otsus on hagi rahuldamata jätmise osas vastuoluline ja maakohtu siseveendumuse kujunemine ei ole arusaadav ega jälgitav. Maakohus leiab esmalt, et vastavate kadunud asjade omandiõigust on hageja tõendanud, kuid samas jätab hagi rahuldamata, kuna hageja ei olevat vastavaid asjaolusid tõendanud. Olukorras, kus hageja on kadunud asjade omandiõigust tõendanud, ei saa jätta hagi rahuldamata põhjendusel, et vastavat asjaolu ei ole tõendatud. Kui maakohus asus seisukohale, et hageja ei ole kadunud asjade omandiõigust tõendanud, millega hageja ei nõustu, jääb arusaamatuks, kuidas ja miks kohus on sellele järeldusele jõudnud.

Vastavas osas on kohtuotsus jäänud põhjendamata.

Ühtlasi asus maakohus ekslikult seisukohale, et hageja ei olevat kostjaga töövõtulepingu sõlmimist tõendanud. Samas on hageja esitanud tõendina muu hulgas 3. märtsi 2021. a ekirja, mille kostja raamatupidaja saatis hageja seaduslikule esindajale kinnitusega, et tasu suuruseks on koos maksudega kokku 1041 eurot, seega saab arve teha summas 2959+km. On ilmselge, et vastavas kirjas viidatakse hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingule (selle 18 puhul on iseloomulik käibemaksu lisamine ja arve esitamine), mille alusel kostjal on tekkinud kohustus tasuda hagejale 2959 eurot + käibemaks kuus. Maakohtul tulnuks nõue selles osas rahuldada. Kostja ei ole menetluse kestel eitanud, et hageja siiski temale kuuluva auto taastamiseks töid tegi. Kostja on esitanud paljasõnalise väite selle kohta, et hageja seaduslik esindaja Hendrik Elbe tegutses tööde tegemisel hoopis teise ühingu nimel, kuid tööde tegemist Hendrik Elbe poolt kostja kasuks ei ole eitatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasu 11 046 eurot 93 senti.

Tulenevalt ülaltoodust on maakohus asja lahendamisel oluliselt rikkunud TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust, tehes vastuolulise otsuse ja jättes asjas tähtsate asjaolude kohta selge seisukoha võtmata, sh on hinnanud valesti tõendeid.

Selliselt on menetlusõiguse normi TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 669 lg 1 p 5 mõttes oluliselt rikutud ning maakohtu otsus tuleb vastavas osas tühistada.

Kostja apellatsioonkaebuse kohaselt jättis maakohus tähelepanuta kostja väite, et Selli 9//11 ruumid olid kostja kaudses valduses, millest tulenevalt on vindikatsiooninõude rahuldamine kostja suhtes välistatud. AÕS § 80 lg 1 alusel esitatavat vindikatsiooninõuet saab esitada ainult otsese valdaja vastu (RKTKo 3.10.2013, 3-2-1-94-13, p 13). Ruumid on olnud Elbe Tuning Parts OÜ otseses valduses kuni 2022. a lõpuni ja Arting Trade OÜ otseses valduses alates 2022. aasta jaanuarist. Tõendite puuduliku hindamise tõttu on maakohus ekslikult tuvastanud, et kostja vastu vindikatsiooninõude eeldused on täidetud. Asjade otsene valdaja on jäänud otsuses tuvastamata. Maakohus tuvastas üksnes valdaja, eristamata otsest ja kaudset valdust, maakohus on seega kohaldanud vääralt AÕS § 80 lg-t 1.

Maakohus tuvastas vääralt, et ei ole vaidlust selle üle, et hageja kasutas Selli 9//11 ruume.

Kostja on juba esimeses vastuses hagile 21. aprillil 2022 esmase vastuväitena rõhutanud, et hageja väited Selli 9//11 ruumide kasutamise ja selleks õigusliku aluse olemasolu kohta on valed ja põhjendamata (dtl 460–461). Maakohus tuvastas vääralt, et hageja kasutas ruume üürilepingu alusel (maakohtu otsuse p 5 teine lõik). Kohtu põhjendused põhinevad asjaolul, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud üürileping, mida pole kumbki pool väitnud. Puudub otsene selgitus, millistest asjaoludest ja tõenditest kohtu järeldus üürilepingu sõlmimiseks lähtub.

Maakohus on sellega rikkunud põhjendamise ja seaduslikkuse nõudeid (TsMS § 436 lg-d 1 ja 4 ning § 442 lg 8).

Maakohus jättis arvestamata kostja väited põhjustest, miks 21. septembril 2021 keelati Hendrik Elbel ruumidele ligipääs (kuna ta kasutas ja müüs Elbe Tuning Parts OÜ asju, aga võttis saadud tulu endale kui eraisikule, praeguseks on kohtuotsusega tuvastatud, et Hendrik Elbe võõrandas õigusvastaselt Elbe Tuning Parts OÜ kulul loodud ja registreeritud kaubamärgi tasuta hagejale, eelistades isiklikke huve. Ebaõige on väide, et kostja oli isik, kes takistas hagejal ligipääsu Selli 9//11 ruumidele. Eeltooduga on kostja piisavalt põhistanud otsust takistada Hendrik Elbel (mitte hagejale, kellel puudus ruumide kasutusõigus) Elbe Tuning Parts OÜ ruumidele ligipääsu. Kostjal puudus mistahes seos eeltoodud asjaoludega ja ka võimalus ruumidesse ligipääsu takistamiseks, kuivõrd ruumide otseseks valdajaks oli Elbe Tuning Parts OÜ. Eeltoodust on võimalik järeldada lisaks elulise usutavuse vaatepunktist, et ruumide otseseks valdajaks oli Elbe Tuning Parts OÜ, kellel oli selge põhjus takistada Hendrik Elbe ligipääsu Selli tn 9//11 ruumidele.

Maakohus hindas tõendeid pealiskaudselt ja valikuliselt. Maakohus on otsuse punktis 4.2 (teine lõik) põhjendanud: „Kohus peab mõistetavaks, et kõigi asjade kohta ei ole hagejal 19 säilinud esemete ostmist tõendavaid dokumente. Kohus saab lähtuda sellest, et tunnistaja on kinnitanud esemete kuulumist hagejale ning nende kolimist ühest hageja kasutus olnud ruumist teise.“ Sellest tulenevalt on maakohus esemete omandiõiguse tuvastanud tunnistaja ütluste alusel. Samas puudub otsuses selge ja arusaadav põhjendus iga konkreetse asja kohta, milliste ütlustega on selle omandiõigus tuvastatud. Eeltoodust tulenevalt on maakohus jätnud väljanõutavad asjad tõenditega seostamata. Seetõttu ei ole võimalik otsusest kontrollida, millise tõendiga (tunnistaja ütlusega) on maakohus lugenud hageja nimetatud asjade omandiõiguse tõendatuks. Peale selle ei ole võimalda tunnistaja ütlused järeldada, et otsuse resolutsiooni punktis 2 nimetatud asjad kuuluvad hagejale. Ütlustest järeldub, et tunnistaja ei teadnud, kas need asjad kuulusid Elbe Tuning Parts OÜ-le või hagejale. Tunnistaja ainult oletas, et osa asju kuulus hagejale, kui need olid olemas Vahi töökojas. Samas möönas tunnistaja ka ise, et ta ei identifitseerinud asju. Kui tunnistaja nägi visuaalselt samasugust asja teises töökojas, mis oli ka Selli tn 9//11 töökojas, siis ei saa sellest järeldada, et tegemist on tingimata selle sama asjaga. Maakohus ei arvestanud sellega, et erinevates töökodades võivad olla samasuguse välimusega esemed. Eeltoodust tulenevalt on maakohus rikkunud tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise kohustust (TsMS § 232 lg 1).

Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja ei pea esitama asjade omandiõiguse kohta ostudokumente. Hageja on raamatupidamiskohustuslik äriühing, millel peavad raamatupidamiseeskirjade ja maksuseaduste järgi olema säilinud ettevõttele ostetud asjade kuludokumendid. Kui hagejal nõutud dokumendid puuduvad, siis on see hageja enda risk.

Maakohus on rikkunud hagimenetluse võistlevuse printsiipi ja TsMS § 230 lõiget 1.

Maakohus ignoreeris täielikult kostja väiteid tunnistaja ütluste ebausaldusväärsuse kohta.

Kostja põhjendas 1. septembri 2023. a menetlusdokumendi p-des 1.15–1.25 (dtl 1096–1097), et tunnistaja ütluste hindamisel tuleb arvestada, et tegemist on hageja juhatuse liikme Hendrik Elbe isikliku sõbra ja pikaaegse töötajaga. Tunnistaja ütlused muudab ebausaldusväärseks ka asjaolu, et A.A. kinnitas, et oli enne istungit Hendrik Elbe ja tema advokaadiga jutupunktid ning pildid omavahel läbi arutanud. Lisaks on kostja esile toonud vastuolud, oletused ja üldsõnalisused, mis esinesid läbivalt A.A. antud selgitustes kohtule. Maakohus jättis need kostja väited täielikult tähelepanuta ja hindas tunnistaja ütluseid ühekülgselt. Sellega rikkus maakohus tõendite hindamise ja otsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 232 lg 1 ja § 442 lg

Samas on maakohus lugenud õigusvastaselt ebausaldusväärseks kostja tõendid (müügilepingud) asjade omandiõiguse kohta. Võrreldes hagis nimetatud asju müügilepingus toodud asjade nimekirjaga, siis on võimalik järeldada, et need esemed on olulises osas kattuvad. Sellega on piisavalt põhistatud, et paikvaatlusel tuvastatud esemed on sattunud Selli tn 9//11 töökotta, sest need kuuluvad Arting Trade OÜ-le, kes sel ajal faktiliselt neid ruume kasutas. Lauri Triipan ja Arting Trade OÜ kohtusid 31. märtsil 2023 ja vormistasid töökojas kohapeal kohtumise protokolli (dtl 978–987), milles on müügilepingute pooled kinnitanud, et müügilepingus nimetatud asjad kattuvad Selli 9//11 töökojas leitud asjadega. Üllatuslikult on maakohus alles kohtuotsuses lugenud eelnimetatud tõendid ebausaldusväärseks, rikkudes sellega selgitamiskohustust ja otsuse seaduslikkuse nõuet (TsMS § 436 lg 1).

Maakohtu otsus on vastuoluline. Esmalt leidis kohus, et tunnistaja ütlustega on tõendatud, et hagis loetletud asjad kuuluvad omandiõiguse alusel hagejale. Samas, hinnates kostja tõendeid (30. detsembri 2019. a ja 3. jaanuari 2020. a müügilepingud ja 31. märtsi 2023. a kohtumise protokoll), asus kohus seisukohale, et müügilepingus nimetatud esemed ei ole esemeliselt identifitseeritavad. Need järeldused on kostja hinnangul vastukäivad.

Maakohus rikkus TsMS § 147 lg-t 3, kuna jättis hagejalt osa riigilõivust nõudmata ja vaatas hageja nõude läbi osas, mille eest hageja riigilõivu ei tasunud. Hageja täiendas ja suurendas menetluse kestel haginõudeid. Hageja on nõuet suurendanud 27. detsembri 2022. a avalduses 20 ja hageja arvutuste kohaselt on suurendatud hagi hind 208 472 eurot 5 senti, millele vastavalt pidi hageja tasuma riigilõivu 2940 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 1800 eurot. Osaliselt tasumata riigilõivule juhtis kostja tähelepanu ka 11. juuli 2023. a istungil (dtl 1056 jj). Kuna hageja jättis nõudelt riigilõivu osaliselt tasumata, siis TsMS § 147 lg 3 järgi võis maakohus haginõude läbi vaadata ainult ulatuses, mille eest riigilõiv oli tasutud. Antud juhul on maakohus rikkunud TsMS § 147 lõiget 3.

Nii tunnistaja ütlused kui Arting Trade OÜ-lt saadud dokumentaalsed tõendid kinnitavad, et ruumides on asju, mis ei kuulu hagejale, vaid ruumides on asjad, mille omanikud on Elbe Tuning Parts OÜ ja Arting Trade OÜ, kes ruume faktiliselt kasutasid ja teostasid ruumide üle otsest valdust. Kostja on esitanud tõendid, mille kohaselt kuuluvad ruumides asuvad tööriistad, mööbel ja varuosad Arting Trade OÜ-le. Arting Trade OÜ on need asjad omandanud müügilepingute (dtl 846–849) alusel.

Hageja ei tõendanud, et asjade väärtus oli hagi esitamise hetkel 28 664 eurot 91 senti.

Maakohus tuvastas õiguspäraselt, et töövõtulepingu sõlmimine hageja ja kostja vahel jäi tõendamata.

Maakohtu otsus on osas, millega maakohus hagi rahuldas, seaduslik ja põhjendatud.

Vindikatsiooninõude saab esitada ka kaudse valdaja vastu, kostja vastupidine seisukoht on ekslik. Oluline pole seega, kas kostja oli otsene või kaudne valdaja. Asjas on tuvastatud ja vaidlust ei ole selles, et kostja oli Selli 9//11, Tartu, ruumide vähemalt kaudne valdaja (üürnik). Seda, et kostja oli kaudne valdaja, tunnistab kostja selgesõnaliselt ka apellatsioonkaebuses. Samuti just kostja takistas hagejal juurdepääsu Selli 9//11, Tartu, ruumidele ja selles asuvatele hagejale kuuluvatele asjadele.

Asjakohatud on kostja viited Arting Trade OÜ-le ja temaga seotud lepingutele. Kostja on juba maakohtus vaidlustanud vastavate lepingute ehtsust ja viitas sellele, et need on võltsitud. Kostjal tulnuks lepingutele tuginemiseks tõendada nende ehtsust, mida kostja ei ole teinud.

Vindikatsiooninõude lahendamisel ei oma tähtsust, kas nõude esitajal oli õiguslik alus vastavaid ruume kasutada või mitte, kostja vastupidine seisukoht on ekslik. Vaatamata ülaltoodule märgib siiski hageja, et ta kasutas Selli 9//11, Tartu, ruume kuni 21. septembrini 2021 koostöös kostjaga ehk kostja nõusolekul. Samas nimetatud asjaolu ei oma asja lahendamisel tähtsust. Põhiline lahendamist vajav asjaolu on see, kas Selli 9//11, Tartu, ruumides asusid hagejale kuuluvad asjad, millele juurdepääsu kostja takistas. Maakohus on eeltoodud asjaolu õiguspäraselt tuvastanud ja hagi selles osas rahuldanud. Asjakohatud on kostja viited sellele, et tal olevat olnud mingi alus takistada hageja juurdepääsu vastavatele ruumidele. Ka see asjaolu ei oma vindikatsiooninõude lahendamisel mingit tähtsust. Isegi kui oli mingi teoreetiline alus mitte lubada hagejat Selli 9//11 ruumidesse (millega hageja ei nõustu), siis polnud seaduslikku alust takistada hageja juurdepääsu temale kuuluvatele esemetele.

21 Maakohus hindas õiguspäraselt tõendeid kogumis. Ekslik on vastustaja seisukoht, et maakohus jättis väljanõutavad asjad tõenditega seostamata. Apellant rõhutab, et ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks kindlaksmääratud jõudu (TsMS § 232 lg 2) ja kohus hindab tõendeid kogumis (TsMS § 232 lg 1). Maakohtu otsusest on selgelt näha, et kohus, hinnates kõiki tõendeid kogumis (hageja esitatud arved, tunnistaja ütlused jms) on jõudnud õiguspärasele järeldusele, et Selli /, Tartu, ruumides asuvad vastavad esemed kuuluvad hagejale. Muu hulgas kinnitas tunnistaja, et nende asjadega, mis kuulusid hagejale ja mida ta aitas kolida Selli tn 9//11 töökotta tegi ta ka hiljem tööd hagejale Selli tn 9//11, Tartu, töökojas. Seega tegi hageja vähemalt eluliselt usutavaks, et Selli tn 9//11, Tartu, asuvad asjad kuuluvad hagejale. Sellises olukorras pöördus tõendamiskoormis kostja kahjuks ümber. Kostja pole väitnud, et tegemist oleks talle kuuluvate esemetega või et ta oleks omandanud asju, mis asuvad Selli tn 9//11, Tartu, ruumides. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas autotöökodades ongi enamasti samasugused asjad.

Maakohus lahendab vastava asja lähtuvalt selles esitatud asjaolude ja tõendite kogumist.

Olukorras, kus kohus on tõendeid kogumis (dokumentaalsed tõendid, tunnistaja ütlused, eluline usutavus jms) hinnates õiguspäraselt tuvastanud, et Vahi töökojas olnud asjad kuulusid hagejale, mingi ese oli nii Vahi kui Selli töökojas ning kostja ei ole vaielnud vastu ega tõendanud, et Selli töökojas asuvad samad asjad võiksid üldse kuuluda talle, siis on kohtuotsus igati seaduslik ja põhjendatud.

Täiesti asjakohatud on kostja väited tunnistaja ütluste ebausaldusväärsuse kohta. Üksnes asjaolu, et tunnistaja on hageja juhatuse liikme Hendrik Elbe sõber ja pikaaegne töötaja ega see, et hageja esindaja oli kohtunud hageja tunnistajaga eesmärgiga teada saada, mis asjaolude kohta teab tunnistaja ütlusi anda, ei tähenda, et tema ütlused oleksid ebausaldusväärsed.

Hageja on kogu vajaliku riigilõivu tasunud. Isegi kui asuda vastupidisele seisukohale, tuleb kohtul anda võimalus puudus kõrvaldada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osas, milles maakohus nõudis välja kostja valdusest hageja valdusse Elektroonika Multimeetri (tumerohelise korpusega, stroboskoop musta värvi, manomeeter voolikute ja kuulkraaniga, erivärvides alumiiniumist "AN mutrivõtmete komplekt") ning Sony Xperia nutitelefoni (punane). Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab hagi nimetatud esemete väljanõudmiseks rahuldamata. Samuti tuleb täiendada maakohtu otsuse resolutsiooni p-ga 6 selliselt, et käesoleva kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna tuleb jätta jõusse Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2022. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu osas, millega keelati kostjal kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni tehingute ja toimingute tegemine kinnisasjal asukohaga Selli tn 9//11, Tartu, asuvate esemetega, mille osas hagi asjade väljanõudmiseks rahuldati (vt ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 1). Muude määruses märgitud esemetega seoses tuleb Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2022. a hagi tagamise määrus tühistada. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada tuleb maakohtu otsuse põhjendusi. Hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

10.1. Hageja väited selle kohta, justkui oleks maakohtu otsus vastuoluline osas, mis puudutab hagi rahuldamata jätmist kahjunõude osas, ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud.

Hageja on kontekstist välja rebides esitanud maakohtu otsuse erinevatest kohtadest põhjendusi, mis puudutavad omandiõiguse tõendamist.

Kahjunõuet puudutavas osas on maakohus viidanud, et tulenevalt VÕS § 132 lg-st 1 ja AÕS § 84 lg-st 2 peaks hageja oma nõude rahuldamiseks tõendama, et hageja oli asjade omanik, hagejale kuuluvad asjad on kaotsi läinud ning see toimus ajal, kui kostja oli asjade valdaja.

Lisaks peaks hageja ära näitama asjade väärtuse. Maakohus leidis hageja esitatud asjade nimekirja ning nendega seotud tõendeid hinnates, et hageja ei ole tõendanud asjade sattumist kostja valdusesse. Maakohus viitas, et hageja on esitanud tõendeid esemete väärtuse või ostmise kohta, kuid ei ole tõendanud, et need asjad olid alles ja töökojas 22. septembril 2021.

Maakohus leidis, et ei saa eeldada, et kõik asjad, mille hageja on ostnud ning mille ostudokumendid tal on alles, olid 22. septembril 2021 töökojas. Eeltoodud põhjendusega võib ringkonnakohtu hinnangul nõustuda. Samuti on maakohus põhjendatult viidanud, et hageja esitatud nimekirjast nähtuvalt on tegemist varuosade, mitte tööriistadega, mis võidi mõistlikult võttes ka vähemasti osaliselt ära kasutada. Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti järeldanud, et hageja ei ole tõendanud kahju hüvitamise nõude eelduseid. Hageja ei tõendanud, et talle kuulusid asjad, mis jäid 22. septembril 2021 kostja valdusesse ning mis on praeguseks kadunud. Maakohus jättis selles osas hagi põhjendatult rahuldamata.

10.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ka selles, et hageja ei ole kostjaga töövõtulepingu sõlmimist tõendanud, mistõttu täiendavalt ringkonnakohus maakohtu põhjendusi üle ei korda. Viited e-kirjale kostja raamatupidaja ja hageja seadusliku esindaja vahel ei anna alust asuda teistsugusele järeldusele.

10.3. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole hageja kahju hüvitamise nõuet ja töövõtulepingust tulenevat nõuet rahuldamata jättes rikkunud TsMS § 436 lg-st 1 ja § 442 lg-st 8 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Maakohus ei ole nõudeid rahuldamata jättes hinnanud valesti tõendeid. Eeltoodust tulenevalt jääb hageja apellatsioonkaebus rahuldamata.

11.1. Kostja tugineb apellatsioonkaebuses sellele, et maakohus pole hinnanud kostja väidet, et ruumid olid kostja kaudses valduses, mistõttu vindikatsiooninõude rahuldamine on välistatud.

Kuigi võib nõustuda sellega, et maakohus pole eraldi hinnanud seda, kas kostja oli otsene või kaudne valdaja, ei muuda see otsust lõppjärelduses ebaõigeks ega oma ka vindikatsiooninõude rahuldamise seisukohalt tähtsust.

Kuigi eelkõige saab vindikatsiooninõude esitada asja otsese valdaja vastu, saab omanik soovi korral vindikatsiooninõude esitada ka kaudse valdaja vastu. Vaatamata Riigikohtu lahendis asjas nr 3-2-1-94-13 väljendatud seisukohale, leiab ringkonnakohus, et asjaõigusseaduse sätetest, mis reguleerivad vindikatsiooninõude esitamist, ei tulene, et nõuet saaks esitada üksnes otsese valdaja vastu. Nagu hageja viidatud praktikast tuleneb, on Riigikohus ka ise pidanud võimalikuks vindikatsiooninõude esitamist kaudse valdaja vastu (vt RKTKo 19.12.2012, 3-21-165-12, p-d 29, 64, 65). AÕS § 33 lg 2 kohaselt on ka kaudne valdaja asja valdaja (vt ka Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul jt. 2014. § 80 komm 3.2.2 b) ja c), lk 364–365).

Kuna kostja on apellatsioonkaebuses viidanud sellele, et ta on kaudne valdaja ja vindikatsiooninõude saab esitada ka kaudse valdaja vastu, ei ole hagi rahuldamine kostja 23 toodud väidete alusel seoses otsese valdusega välistatud. Maakohus ei ole kohaldanud vääralt AÕS § 80 lg-t 1, kui ei tuvastanud, kas kostja on otsene või kaudne valdaja.

11.2. Ringkonnakohtu hinnangul on ekslik kostja väide, justkui oleks maakohus tuvastanud hageja ja kostja vahel üürilepingu sõlmimise. Maakohus on viidanud oma otsuses sellele, et hageja on tõendanud, et Bonus Invest OÜ ja kostja sõlmisid 12. mail 2020 üürilepingu, mille alusel kostja võttis üürile ruumid Tartus, Selli 9//11. Leping pidi kehtima kuni 15. maini 2025.

Seejärel viitas maakohus tõesti sellele, et poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja kasutas Selli 9//11 ruume. Samas ei tuvastanud maakohus seejuures, et hageja kasutas ruume üürilepingu alusel. Maakohus viitas, et kui kostja üüris ruume ning andis need hagejale kasutada, sai hageja ka eeldada, et Toomas Kont keelab ruumidesse sissepääsu kostja esindajana. Ka siit ei tulene, et maakohus oleks tuvastanud, et hageja ja kostja vahel oli üürileping. Viide „kui kostja üüris ruume“ viitab ringkonnakohtu hinnangul üürilepingu sõlmimisele Bonus Invest OÜ ja kostja vahel.

Lisaks on maakohus tõesti ka sõiduautodega seonduvat analüüsides leidnud, et kostja ei ole oma valdusõigust sõiduautodele tõendanud ning et „kostja ei ole tõendanud, et hagejal oleks näiteks üürilepingust tulenev võlg ning kostja kasutaks VÕS § 307 lg-st 1 tulenevat üürileandja kinnipidamisõigust. Kostja õigus asja vallata pidi olemas olema juba 22. septembril 2021. Kostja ei ole sellise õiguse olemasolu tõendanud.“ Maakohus on viidanud ringkonnakohtu hinnangul üldise näitena üürileandja pandiõigusele, mis annaks aluse keelduda võõra asja väljaandmisest, mitte pole tuvastanud üürilepingu olemasolu hageja ja kostja vahel. Seega ei ole põhjendatud kostja väide, nagu põhineksid maakohtu otsuse põhjendused asjaolul, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud üürileping, mida kumbki pool pole väitnud. Maakohus pole seega ka rikkunud selles osas kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet (TsMS § 436 lg-d 1 ja 4 ning § 442 lg-t 8).

Eelnevale vaatamata nõustub ringkonnakohus hagejaga, et vindikatsiooninõude lahendamisel, mille esemeks on vallasasjad, ei oma ka tähtsust, kas nõude esitajal (asjade omanikul) on õiguslik alus ruume, kus vallasasjad asuvad, kasutada või mitte või kas ta neid ruume üldse kasutab. Oluline on see, kas tõendamist leiab, et nõude esitajale (hagejale) kuuluvad asjad, millele juurdepääsu kostja takistas.

11.3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud ka kostja väited selle kohta, et maakohus oleks pidanud arvestama kostja väiteid põhjustest, miks 21. septembril 2021 keelati Hendrik Elbel ruumidele ligipääs. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et põhjused, miks ei pidanud kostja juhatuse liige võimalikuks lubada hageja juhatuse liiget vastavatesse ruumidesse, ei oma asja lahendamisel tähendust. Nagu hageja põhjendatult viitab, siis ei nähtu seaduslikku alust, mis andnuks õiguse takistada hageja (tema juhatuse liikme kaudu) juurdepääsu temale kuuluvatele esemetele.

11.4. Kostja leiab, et maakohus on hinnanud tõendeid pealiskaudselt ja valikuliselt, tuvastades esemete omandiõiguse mh tunnistaja ütluste alusel, samas puudub otsuses selge ja arusaadav põhjendus iga konkreetse asja kohta, milliste ütlustega on selle omandiõigus tuvastatud.

Eeltoodust tulenevalt on maakohus jätnud väljanõutavad asjad tõenditega seostamata.

Ringkonnakohus nõustub selle kostja etteheitega. Maakohus on viidanud, et hageja on iga asja omandiõiguse kohta esitatud tõendid nimetanud ammendavalt lõplikus tabelis (dtl 1076 jj) ning kohus on võrrelnud hageja toodud tabelit paikvaatlusel tuvastatud asjadega ning küsinud iga eseme kohta kommentaari tunnistajalt. Õige on see, et selliselt otsust põhjendades ei ole võimalik otsusest kontrollida, millise tõendiga (sh tunnistaja ütlusega) on maakohus lugenud hageja nimetatud asjade omandiõiguse tõendatuks. Samas ringkonnakohus saab nimetatud vea kõrvaldada ja tõendeid hinnates ise tuvastada, kas osas, milles maakohus vindikatsiooninõude rahuldas, on asjade omandiõigus esitatud tõenditega tõendatud.

24 Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme, kui leidis, et hagejalt ei saa nõuda, et ta iga asja kohta esitaks omandiõiguse tõendamiseks ostudokumendid. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 232 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Asjas ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud või et see tuleneks kusagilt seadusest, et vallasasjade omandiõigust saaks tõendada vaid ostudokumentidega. Sellist järeldust ei saa teha ka asjaolust, et hageja on raamatupidamiskohustuslik äriühing, kellel peavad olema säilinud ettevõttele ostetud asjade kuludokumendid. Seega sai maakohus hageja omandiõiguse tuvastamisel lähtuda mh ka tunnistaja ütlustest.

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus pole eraldi otsuses hinnanud tunnistaja A.A. ütluste usaldusväärusust. Samas ei saa ringkonnakohtu hinnangul lugeda tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseks vaid seetõttu, et tegemist on juhatuse liikme sõbra ja töötajaga. Tunnistaja ütlustest ei nähtu, et ta oleks andnud ütlusi, mis oleks olnud vasturääkivad või andnud alust kahelda nende usaldusväärsuses. Ka asjaolu, et varem oli tunnistaja hageja ja tema advokaadiga kohtunud, et tõendamisesemesse kuuluv läbi arutada, ei anna alust järeldada vastupidist. Etteheited ütluste üldsõnalisusele ja oletustele viitavad pigem sellele, et tunnistaja andis ütlusi selliselt, nagu ta asju mäletas, mitte ei hakanud asju välja mõtlema. Seega ei saa lugeda kostja esitatud väidete alusel tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseteks.

Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, nagu oleks maakohus lugenud kostja tõendid – müügilepingud asjade omandiõiguse kohta ebausaldusväärseks. Maakohus on esitatud müügilepinguid hinnanud. Maakohus leidis, et müügilepingus nimetatud esemed ei ole esemeliselt identifitseeritavad ning ei ole võimalik asuda seisukohale, et müüdud asjade hulgas oleks ka hagiavalduse aluseks olevaid tööriistu. Samuti on maakohus hinnanud Lauri Triipani ja Arting Trade OÜ vahel 31. märtsil 2023 sõlmitud kohtumise protokolli koos lisaga ja leidnud, et see ei tõenda samuti asjade kuulumist kolmandale isikule. Lisaks hindas maakohus ka teisi tõendeid ja leidis, et Selli tänaval ei saanud olla kolmandale isikule kuulunud esemeid. Maakohus on seejärel tõesti märkinud, et ei pea usaldusväärseks ka seda, et Lauri Triipan ja Arting Trade OÜ kohtusid 31. märtsil 2023 ning leppisid tagantjärele, hagejale kuuluvate esemete nimekirja üle vaadates kokku, milliste esemete omandiõigus 2019. ja 2020. aastal üle läks. Ringkonnakohtu hinnangul võib eeltoodud järeldusega nõustuda.

Kostja leiab, et maakohus leidis vastuoluliselt, et tunnistaja A.A. ütlustega on omandiõigus asjadele tõendatud, samas kostja esitatud müügilepingutega seoses asus maakohus seisukohale, et müügilepingus nimetatud esemed ei ole esemeliselt identifitseeritavad.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu otsus selles osas vastuoluline. Kui isikud müüvad kirjaliku müügilepingu alusel vallasasju, siis tuleks need omandiõiguse ülemineku tõendamist arvestades ka selliselt märkida, et hiljem oleks võimalik tuvastada, mida müüdi. Samas ei pea eeldama, et töötaja peaks jätma üksikasjalikult meelde kõik esemetega seonduva (sh nt seerianumbri), mida ta töökojas kasutab ja mida kolides teise ruumi viib.

Ringkonnakohus ei nõustu sellega, et esitatud tõendid, sh tunnistaja ütlused, ei võimalda tuvastada asjade kuuluvust hagejale. Väited selle kohta, et tunnistaja ainult oletas, et osa asju kuulus hagejale, kui need olid olemas Vahi töökojas või et ta ei identifitseerinud asju ja et isegi kui tunnistaja nägi visuaalselt samasugust asja teises töökojas, mis oli Selli tn 9//11 25 töökojas, ei saa sellest järeldada, et tegemist on tingimata sama asjaga, ei anna alust asuda seisukohale, et tunnistaja ütlustega ei saaks omandiõigust tõendada. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa eeldada, et töötaja jätaks töökojas meelde vallasasjade seerianumbrid või mäletaks konkreetseid esemeid identifitseerivaid üksikasju. Kui tunnistaja on näinud eset ühes hageja töökojas ja esemeid kolinud ning näinud esemete kolimise järgselt neid ka teistes ruumides, hageja väidab, et tegemist on tema asjaga, maakohus on paikvaatlusel tuvastanud, et konkreetne asi asub endiselt ruumides, milles väidetavalt hageja tegutses ja millele juurdepääsu kostja takistas, saab jõuda ka järeldusele, et omandiõigus konkreetsele asjale on asjaolusid ja tõendeid kogumis arvestades tõendatud, isegi kui pole kõigi esemete kohta säilinud kuludokumente. Kõrvaldamaks maakohtu otsuse puudusi, kus pole eraldi iga eseme omandiõiguse tuvastamisel seostatud eset ja esitatud tõendeid, täiendab ringkonnakohus selles osas maakohtu otsuse põhjendusi järgnevalt:

3616-K1; 595- K1; 3784-K1; 5790-K1; 5914-K1; 326-K1; 5911-K1; FAV MET OÜ arvega 7769; Baltic Bolt OÜ arvega 9751366 (vt dtl 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 45, 117, 142, 148), samuti tunnistaja ütlustega (istungi protokollist nähtub, et tunnistaja on märkinud: „kapp mis on pildil, see on minu enda viidud kapp mis viisin Selli tänavale (dtl

Asjade olemasolu Selli 9//11 ruumides nähtub ka paikvaatluse protokollist (vt dtl 507, 508,

26

Asjas nähtub, et suuremaid asju koliti eraldi kolimisautoga. Asjade olemasolu Selli 9//11 ruumides nähtub ka paikvaatluse protokollist (vt dtl 513).

Asjade olemasolu Selli 9//11 ruumides nähtub ka paikvaatluse protokollist (vt dtl 513, 562–

27

Estonia 35AC-021 kõlarid puitkorpuses 2tk – hageja omandiõigus tõendatud mikrofonikaabli ja ühendusklemmide osas Lõunakeskuse Oomipood arvetega (dtl 50, 51), ülejäänud esemete omandiõigus tunnistaja ütlustega (istungi protokollist nähtub, et tunnistaja on märkinud: „riiuleid mäletan Sellist, kolimist ei mäleta (dtl 517); need olid Vahi tänaval olemas, viidi Selli tänavale (dtl 518); see nurgalaud oli pigem Selli tänaval, ei mäleta et oleks Vahil näinud, see oli kontoris Selli tänaval (dtl 519); kõlar on tuttav, mäletan seda Vahi tänaval;“ vt dtl 1058). Asjade olemasolu Selli 9//11 ruumides nähtub ka paikvaatluse protokollist (vt dtl 512, 515, 516, 517, 518, 519)

Helivõimendi olemasolu Selli 9//11 ruumides nähtub ka paikvaatluse protokollist (dtl 521).

Samas ei nähtu ei tunnistaja ütlustest ega paikvaatluse protokollist, et punane Sony Xperia nutitelefon oleks Selli 9//11 ruumides või et see kuuluks hagejale. Paikvaatluse protokolli kohaselt ei ole Sony Xperia nutitelefoni esitatud (dtl 521). Seega ei ole hageja omandiõigus nutitelefonile Sony Xperia tõendatud, mistõttu tuleb maakohtu otsus selle eseme väljanõudmise osas tühistada ning jätta hagi selles osas rahuldamata.

Asja olemasolu Selli 9//11 ruumides nähtub ka paikvaatluse protokollist (dtl 523).

144300K216;

144300KCAN;

144300K201) hageja omandiõigus tõendatud arvetega (dtl 79, 80), samuti tunnistaja ütlustega (istungi protokollist nähtub, et tunnistaja on märkinud: „mäletan, et Hendrikul oli see kohver varasemast, ma ise sellega tööd ei teinud, seda mäletan et see oli Vahil ja Selli tänaval ka;“ vt dtl 1059). Asjade olemasolu Selli 9//11 ruumides nähtub ka paikvaatluse protokollist (dtl

G020; OT147; OT297; OT674; AutoArt 88932 Mercedes Benz 500 SEC AMG #6) – 10tk (Ottomodels) – hageja omandiõigus tõendatud tunnistaja ütlustega (istungi protokollist nähtub, et tunnistaja on märkinud: „automudelid mäletan Vahilt, need olid laua peal. Mäletan külgpilti, ükshaaval ei mäleta, aga kogumit olen näinud (dtl 537);“ vt dtl 1059). Asjade olemasolu Selli 9//11 ruumides nähtub ka paikvaatluse protokollist (dtl 537).

30

31 Üleval on käigukasti adapterplaadid, need võisid olla Vahil ja Selli tänaval. Need on tuttavad küll, praegu ei tule ette, pigem mäletan üldpilti (dtl 546);“ vt dtl 1059). Asjade olemasolu Selli 9//11 ruumides nähtub ka paikvaatluse protokollist (dtl 546).

Üleval on käigukasti adapterplaadid, need võisid olla Vahil ja Selli tänaval. Need on tuttavad küll, praegu ei tule ette, pigem mäletan üldpilti (dtl 546);“ vt dtl 1059). Asjade olemasolu Selli 9//11 ruumides nähtub ka paikvaatluse protokollist (dtl 546).

2.24 ülekanne musta korpusega "Elbe Engineering LSD " roostevabast logoplaadiga paremal allservas – hageja omandiõigus tõendatud tunnistaja ütlustega (istungi protokollist nähtub, et tunnistaja on märkinud: „neid mäletan varasemast ajast, need on spetsiifilised, sest tagant on korpus ära värvitud, Elbe Engineeringu silt on küljes. Kunagi aitasin detaili ka paremaks teha, tunduvad sarnased, see silt on kahe poldi pea vahel (dtl 549);“ vt dtl 1060). Asjade olemasolu Selli 9//11 ruumides nähtub ka paikvaatluse protokollist (549).

Asjade olemasolu Selli 9//11 ruumides nähtub ka paikvaatluse protokollist (dtl 554, 555).

Maakohus on seega enamiku asjade puhul (v. a nutitelefon ja Eletroonika Multimeeter) jõudnud õigele lõppjäreldusele, arvestades kirjalikke tõendeid, tunnistaja ütlusi ja paikvaatluse tulemusi, et esemed, mis on märgitud maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 2 (v.a nutitelefon ja Elektroonika Multimeeter) kuuluvad hagejale.

11.5. Ekslikud on kostja väited, justkui oleks maakohus jätnud osa riigilõivust hagejalt nõudmata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hagi hinnaks 208 472 eurot 5 senti, nagu on viidanud kostja oma apellatsioonkaebuses. Ka ei nähtu, et hageja oleks sellisele hagihinnale viidanud (kostja väide, et hageja arvutuste kohaselt on hagi hinnaks 208 472 eurot 5 senti, ei tulene asja materjalidest). Nagu 11. juuli 2023. a istungi protokollist (dtl 1056 jj) nähtub, puudutab kahju hüvitamise nõue neid asju, mille väljaandmist hageja esialgu taotles, kuid mille osas selgus paikvaatlusel, et neid ei ole Selli 9//11 ruumides. Maakohtu otsuse kohaselt on asja hinnaks 179 098 eurot 14 senti. Esitatud nõudeid ja täpsustusi arvestades on hageja 33 maksnud õigesti hagiavalduse esitamise ajal kehtinud RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi riigilõivu määrasid arvestades 1800 eurot, mis vastab riigilõivu määrale kuni 200 000 euro suuruse tsiviilasja hinnaga hagi puhul. Seega pole maakohus rikkunud TsMS § 147 lg-t 3.