2-24-8138/14

KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Raina Pärn Otsuse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2025, Pärnu Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-24-8138 Tsiviilasja hind 15 848,11 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: M. Ü. (isikukood: XXX, aadress: XXX, e-post XXX), lepinguline esindaja Sander Mäekuusk (epost: XXX) esindajad M. Ü. se hagiavaldus Salva Kindlustuse AS vastu kindlustuslepingu täitmise nõudes Kostja: Salva Kindlustuse AS (registrikood:

10284984, aadress: XXX, e-post: XXX), lepinguline esindaja Liine Johannes (XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 18.11.2024 RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada.

2.Välja mõista Salva Kindlustuse AS-ilt M. Ü. se kasuks kindlustushüvitis summas 12 548,08 eurot.

3.Välja mõista Salva Kindlustuse AS-ilt M. Ü. se kasuks sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt (s.o 12 548,08 eurot) alates 21.02.2023 kuni 17.01.2025 summas 2846,24 eurot.

4.Välja mõista Salva Kindlustuse AS-ilt M. Ü. se kasuks viivis põhinõudelt (s.o 12 548,08 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.01.2025 kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue.

5.Jätta menetluskulud Salva Kindlustuse AS kanda.

6.M. Ü. se avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldada osaliselt.

7.Välja mõista Salva Kindlustuse AS-ilt M. Ü. se kasuks menetluskulud 1892,50 eurot (sh riigilõiv 980 eurot ja õigusabikulu 912,50 eurot).

8.Välja mõista Salva Kindlustuse AS-ilt M. Ü. se kasuks väljamõistetud menetluskulult (s.o 1892,50 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni kulude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. M. Ü. esitas 23.05.2024 Pärnu Maakohtule hagiavalduse Salva Kindlustuse AS vastu kindlustushüvitise 12 548,08 euro, kindlustushüvitiselt viivise tasumise ja edasiulatuva viivise nõudes.

20.06.2024 määrusega jättis kohus hagi käiguta ja kohustas hagejat kõrvaldama puudused.

Hageja kõrvaldas puudused, mistõttu võttis kohus esitatud hagi 15.08.2024 määrusega menetlusse.

2.Hagiavalduses taotleb hageja kostjalt kindlustushüvitise väljamõistmist summas 12 548,08 eurot ja kindlustushüvitiselt viivise tasumist alates 21.02.2023 VÕS § 113 lg 1 ls 2 ulatuses viivise tasumist (s.o 21.02.2023–20.05.2024 summas 1731,52 eurot) ning edasiulatuva viivise nõudes (dtl 1-10).

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid M. Ü. ja Salva Kindlustuse AS kodukindlustuslepingu, mille kohta on kostja väljastanud hagejale kindlustuspoliisi nr 76716836 (dtl 11-13).

Kindlustulepingu kohaselt valis hageja koguriski kaitse. Poliisist nähtuvalt on kodukindlustuse objektiks elamu aadressil XXX.

03.02.2023 toimus murdvargus XXX. Murdvarguse käigus kahjustati elamu LVT põrandakatet lastetoas ja köögis selliselt, et kahjustusi pole võimalik eemaldada ja kogu põranda siseviimistlusmaterjal tuleb välja vahetada. Asjaolu ﬁkseeriti ka politsei poolt.

Põranda viimistluskatteks kasutatud LVT põrandakattele tekitati kurjategijate poolt kriimustused, mis rikkusid viimistlusmaterjali funktsiooni. Vastavalt Rismar OÜ hinnapakkumusele (nr 2302-007) on LVT põrandakatte vahetamise hinnaks summas 12 548,08 eurot (dtl 26). Kostja poolt registreeriti kahjujuhtum nr XXX.

21.03.2023 väljastas kostja otsuse, mille järgi leidis, et 12 548,08 eurot ei kuulu hüvitamisele kodukindlustuse tingimuste (Salva KKT-17.05) punkti 11.10 kohaselt. Salva Kindlustuse AS on seiskohal, et põrandale tekkinud kahjustused on vaadeldavad pisivigastustena, mille tõttu LVT põrandakatte välja vahetamine kogu hoones ei ole põhjendatud. Ülejäänud osas on kõik varguse episoodiga tekitatud kahjud kindlustuslepingu alusel hüvitatavad. Seega ei kuulu Rismar OÜ koostatud kalkulatsioonist hüvitamisele 12 548,08 eurot ning 5983,32 eurot kuulub hüvitamisele (dtl 28-29). Hageja ei nõustunud kostja otsusega ja esitas 03.05.2023 kostjale pretensiooni (dtl 31-33), millele kostja vastas kokkuvõtlikult, et kriimustused parketil on vaadeldavad pisivigastustena, mida vastavalt lepingutingimuste punktile 11.10 ei pea hüvitama (dtl 34). 14.03.2024 esitas hageja juhtumi kindlustusseltside liidu (EKsL) juures tegutsevasse kindlustuse lepitusorganisse (dlt 36-104). 05.05.2024 esitas lepitaja pooltele ettepaneku, et kindlustusandja hüvitab avaldajale tekkinud põrandakahju täies ulatuses ja andis tähtaja seisukohtade esitamiseks hiljemalt 17.05.2024 (dtl 111-113). 17.05.2024 teatas 2 Salva Kindlustuse AS, et ei saa lepitusettepanekut vastu võtta ja 20.05.2024 täpsustas, et ei näe selles asjas kokkuleppimise võimalust (dtl 117). Hageja hinnangul on tegemist kindlustusjuhtumiga ning kostjal on kohustus tasuda hagejale kindlustushüvitist vastavalt kehtivale poliisile ja tekitatud kahju suurusele.

3.Kostja esitas 05.09.2024 seisukoha, mille kohaselt on kostja tasunud hagejale kindlustushüvitisena 768,50 eurot kahjustada saanud koduse vara eest ning Rismar OÜ-le elamu taastusremondi teostamise eest 5983,32 eurot. Vaidlus seisneb põranda vahetamise kuludes summas 12 548,08 eurot. Kostja ei vaidlusta, et kriimud on põrandakattele sissemurdmise käigus tekkinud, ent on seisukohal, et põranda vahetamise kulu ei kuulu poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingu alusel hüvitamisele. Kriimud on lastetoas ja köögis, sh lastetoas paikneb kriim sissemurdmise hetke paigutuse kohaselt kirjutuslaua taga ehk kohas, kus seda tegelikkuses ei ole näha ja kus mööbel varjab kriimu ära. Vaidlus seisneb kahes kriimus, millest vabanemiseks tuleb välja vahetada 145,3 m2 parketti. Kostja leiab, et kriimud on kuriteo käigus tekitatud, kuid on üksnes pisivigastused. Kergelt kriimustatud põrandakatte täies ulatuses vahetamise kulu on vaadeldavad toreduslike kuludena TsÜS § 63 lg 1 p 3 kohaselt, millega taotletakse eseme mugavust, meeldivust ja ilu. Seega nimetatud kulude hüvitamine jääb kindlustusvõtja enda kanda, kuivõrd mõningate kriimustustega põranda välja vahetamine ei ole tingitud füüsilisest vajadusest, vaid esteetilisest nõudmistest. Lisaks leiab kostja, et põranda kahjustuste osas pole kindlustusjuhtumit saabunud, kuivõrd Salva KKT17.05 punkt 11.10 näeb ette, et koguriskikindlustuse puhul ei kuulu pisivigastused hüvitamisele. Sealjuures pole oluline, millise tegevuse läbi on pisivigastused tekkinud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda (dtl 153-161).

4.Kohus pidas tsiviilasja arutamiseks 18.11.2024 kohtuistungi. Hageja ja kostja jäid esitatud seisukohtade ja taotluste juurde.

KOHTU SEISUKOHT 5. Kohus, hinnates poolte väiteid ja kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et esitatud hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

6.Tsiviilasjas ei ole vaidlust selles, et pooled on 01.10.2020 sõlminud kodukindlustuse lepingu (kindlustusperiood 01.10.2020–30.09.2025, poliis nr 76716836). Kindlustuslepingu kohaselt on kindlustatud riskiks on kogurisk, kindlustatud esemeks maja asukohaga XXX, kindlustatud isikuks M. Ü. (dtl 11–13) (VÕS § 422 lg 1, § 423 lg 2, § 424 lg 1, 2, § 453).

Vaidlust ei ole selles, et M. Ü. esitas 04.02.2023 kostjale kahjuteate, mille kohaselt murti 03.02.2023 Puraviku tn 37 elamusse sisse (VÕS § 448 lg 1). Sündmuse osas alustati kriminaalmenetlust. Salva Kindlustuse AS alustas kahjukäsitluse protsessiga (kahjutoimik nr XXX). Vaidlust ei ole selles, et sissetungimise ja varguse toimepanemise tulemusena sai kahjustada põrand, s.o 2 kriimustust (üks lastetoas, teine köögis) (dtl 21-25, 43-68).

Rismar OÜ 13.02.2023 koostanud hinnapakkumise nr 2302-007 summas 18 531,40 eurot (dtl

26), millest hüvitati Salva Kindlustuse AS 21.03.2023 otsusega kahjuasjas nr XXX 5983,32 eurot ja keelduti hüvitamast põranda vahetamise kulusid summas 12 548,08 eurot (tuginedes kodukindlustuse tingimuste (Salva KKT-17.05) punktile 11.10) (dtl 28-29). Salva Kindlustuse AS on M. Ü. sele tasunud kindlustushüvitisena 768,50 eurot kahjustada saanud koduse vara eest ja Rismar OÜ-le elamu taastusremondi teostamise eest 5983,32 eurot. Pooled ei vaidle selles, et põranda hüvitise suuruseks on Rismar OÜ hinnapakkumises toodud summa, s.o 12 548,08 eurot (dtl 26) (VÕS § 489 lg 1.

3 7. Kokkuvõtlikult vaidlevad pooled selle üle, kas 03.02.2023 aset leidnud kuriteo toimepanemise tulemusena kahjustada saanud elamu põrandakatte suhtes on toimunud kindlustusjuhtum või mitte (VÕS § 423 lg 1) ja seega, kas kindlustusandjal tuleb hüvitada ka põranda kattematerjalile tekitatud kahju (kriimustused) summas 12 548,08 eurot (VÕS § 476 lg 1).

VÕS § 423 lg 1 kohaselt on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse.

Salva Kindlustuse AS kodukindlustuse tingimuste (Salva KKT-17.05) p 9.2.1 järgi annab koguriskikindlustus kindlustuskaitse nende riskide vastu, mida pole nimetatud tingimuste punktis 11. Lepingutingimuste p 9.2.2 kohaselt annab koguriskikindlustus lepingust tulenevate piirangutega kindlustuskaitse paljude riskide vastu ja on laiema kindlustuskaitsega kui valikriski kindlustus. Koguriskikindlustus ei tähenda, et kindlustatud ese oleks kindlustatud ilma piiranguteta kõikide riskide vastu.

Käesoleval juhul on Salva Kindlustuse AS leidnud, et põrandakatte osas ei ole kindlustusjuhtum saabunud tulenevalt Salva Kindlustuse AS kodukindlustuse tingimuste (Salva KKT-17.05) p-s 11.10 sätestatule. Nimetatud sättest tulenevalt ei kuulu koguriskikindlustuse puhul hüvitamisele pisivigastused, näiteks kriimustused, täkked, värvi muutused, plekid, rebendid ja muu selline, mis ei takista eseme sihtotstarbelist kasutamist.

Hindamaks, kas tegemist on pisivigastusega, arvestatakse muuhulgas seda, kas kahjustatud esemel esineb varasemalt sarnaseid vigastusi, mis ei ole seni takistanud eseme sihtotstarbelist kasutamist. Näide: Varasemalt kriimustatud põrandale tekib uus kriimustus. Selline kahju ei ole kindlustatud.

Salva Kindlustuse AS kodukindlustuse tingimuste (Salva KKT-17.05) on VÕS § 35 lg 1 mõttes tüüptingimused.

VÕS § 39 lg 1 tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks.

Kohus, hinnates ainuüksi kindlustuslepingus kokku lepitud tingimusi, aga ka asjaolusid kogumis, ei nõustu kostja seisukohaga, et põrandakatte kahjustuste osas ei ole kindlustusjuhtum saabunud (dtl 158 kostja vastuse p 2.4.2.).

Käesoleval juhul ei ole kindlustusandja poole pöördumist põhjustanud pisivigastuste teke, s.o kriimustused põrandal. Kindlustusandja poole pöördumise vajaduse on tekitanud sündmus, mille käigus pandi toime kuritegu, s.o sissetungimine ja vargus. Kurjategija(d) on oma tegevuse käigus kahjustanud muuhulgas kindlustatud elamu põrandakatet. Kõrvaltvaataja seisukohalt on ilmne, et tegemist ühe sündmusega, mille tulemusena kahjustatakse elamu aknaid ja muud vara ning tekivad põrandale kriimustused. Seega kuriteo toimepanemise käigus tekkivad erinevad vigastused ja kahjustused ei ole erinevad sündmused.

Kuigi kuriteo käigus tekitatud kriime on vähe (2), ei saa sellest järeldada, justkui tegemist oleks selliste pisivigastusega kodukindlustuse tingimuste (Salva KKT-17.05) p 11.10 kohaselt, mis ei kuulu hüvitamisele. Nimetatud tingimuste esimese lause kohaselt on pisivigastusena käsitletavad muuhulgas kriimustused, mis ei takista eseme sihtotstarbelist kasutamist. Seega tingimuste kohaselt ei piisa ainult pisivigastuse tuvastamisest (s.o näiteks kriimustuse), vaid tuleb kindlaks teha seegi, et pisivigastusena käsitletav kahjustus peab takistama sihtotstarbelist kasutamist lepingutingimuste p 11.10 mõttes. Kuna lepingutingimuste p 11.10 esimene lause sisaldab ilmselgelt põhjendamatult laia määratlust, on õigustatud, et lepingutingimuste p 11.10 teine lause täpsustab, kuidas hinnata seda, kas pisivigastus takistab sihtotstarbelist kasutamist või mitte (üldjuhul pisivigastused ei takistagi 4 asja sihtotstarbelist kasutamist). Lepingutingimustes on ette nähtud, et sihtotstarbelist kasutamist ei takista pisivigastus muuhulgas siis, kui sellel esemel on varasemalt sarnaseid vigastusi (nt kriimustusi). Konkreetselt on tingimuste juures välja toodud näide, et kui kriimustatud põrandal tekib uus kriimustus. Seega on lepingutingimuste p 11.10 järgi pisivigastuste talumise kohustus nende juhtumite järgselt, kus kahjustatud esemel on näiteks varasemalt vigastusi. Selline põhimõte on ka mõistetav, kuna juba kriimustatud eseme kasutamisega näidatakse, et pisivigastuste olemasolu on aktsepteeritav ja talutav. Seega on põhjendatud sellist käitumismustrit hüvitise määramisel ka arvesse võtta.

Vaidlust ei ole selles, et praegusel juhul põrandakattel varasemaid kriimustusi ei ole tuvastatud. Veelgi enam, XXX asuva elamu põrandakatte materjal peaks olema võimalikult kriimustuskindel (LTV põrandakate). Seega on kindlustusvõtja teinud omalt poolt juba materjali valikuga samme selleks, et kriimustusega tekkivat kahju (s.o kahjustusi ja vigastusi) vältida. Antud juhul on mingil viisil kuriteo käigus siiski põrandakatte materjali kahjustatud.

Kuna tuvastatud ei ole, et pinnal oleks olnud varasemaid kahjustusi, siis pisivigastuste talumiskohustust lepingutingimuste p 11.10 järgi kindlustusvõtjal ei ole.

Kohtu hinnangul on küll lepingutingimuste on 11.10 avatud loetelu („ei takista pisivigastus muuhulgas siis“), kuid avatud loetelu ei tähenda, et kindlustusandja saaks igal juhtumil otsustada, kas pisivigastus kuulub hüvitamisele või mitte. See ei oleks kooskõlas üldise kindlustuslepingu sõlmimise eesmärgiga. Seega ei ole kohtu arvates lepingutingimuste p 11.10 mõttes põhjendatud hinnata seda, milline on pisivigastus ja milliseid kulutusi selle likvideerimiseks kindlustusandjal teha tuleb. Kindlustusvõtja talumiskohustus ei saa tuleneda ainuüksi sellest, et põrandamaterjal on peaaegu kogu maja piires ühtne ja kahjustuste likvideerimine eeldab suurema osa põrandapinna välja vahetamist. Sihtotstarbelise kasutamise (või talumiskohustuse) hindamisel ei ole õigustatud seda arvesse võtta. Olukorras, kus põrandakattel olevate kriimustuste likvideerimine oleks võimalik odavamalt teostada, kindlustusandja hüvitamist ehk ei vaidlustakski (menetluse käigus on kindlustusandja uurinud võimalusi väiksema põrandapinna välja vahetamiseks). Lisaks peab kindlustusvõtjale olema juba lepingut sõlmides ettenähtav, millist kahju hüvitatakse. See ei saa sõltuda kindlustusandja suvast (nt kas, mitu, millises kohas jne kriimustust loeb kindlustusandja pisivigastuseks või mitte).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et antud juhul põrandal esinevad kriimustused ei kuulu kodukindlustuse tingimuste (Salva KKT-17.05) p 11.10 välistuste alla, mistõttu on tegemist kindlustusjuhtumiga (VÕS § 423 lg 1) ja kostjal tuleb nimetatud vigastuste tulemusena tekkinud kahju hüvitada (VÕS § 476 lg 1).

8.Üldjuhul peab kindlustusandja peab hüvitama kahju ulatuses, mis on vajalik kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamiseks (RKTKo 21.12.2021, 2-18-12360/79, p 11).

Kindlustusandja ei ole kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus (VÕS § 477).

Vaidlust ei ole selles, et põrandal esinevate kahjustuste parandamise kuluks on 12 548,08 eurot (dtl 26) (VÕS § 132 lg 3).

9.Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista kindlustushüvitis 12 548,08 eurot.

10.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist ning TsMS § 367 alusel lisanduvat viivist põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni ning edasi VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras (dtl 1-10).

Kindlustushüvitis muutub sissenõutavaks VÕS § 450 lg-s 1 ja VÕS § 82 lg-s 3 sätestatud tingimuste korral. Kohtu hinnangul on põhjendatud selleks aluseks võtta Salva Kindlustuse 5 AS 21.02.2023 otsust kindlustushüvitise välja maksmisest keeldumise kohta, s.o otsuse tegemise ajaks oli kindlustusjuhtumi asjaolud selged. Seega lõpetati hiljemalt 20.02.2023 vajalikud toimingud kahju kindlaksmääramiseks. Sellest tulenevalt nõustub kohus hageja seisukohaga, et viivist tuleb arvestada hüvitiselt alates 21.02.2023 (dtl 139-140).

Seega hagejal on VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras õigus nõuda viivist alates 21.02.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni 17.01.2025, s.o summas 2846,24 eurot.

Lisaks tuleb kostjalt välja mõista viivis tasumata summalt alates 18.01.2025 kuni täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Menetluskulud 11. TsMS § 173 lg 1, § 174 lg 1, 2 järgi määratakse menetluskulude jaotus ja menetluskulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

12.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8). Sealjuures ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele ning kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS § 477 lg 5, 7).

13.Kohtukuludeks hagilt tasutud riigilõiv (TsMS § 139 lg 1), mis on kokku summas 980 eurot.

14.Hagejal on tekkinud kulud summas 2850 eurot seoses lepingulise esindaja osalemisega menetluses. Lepingulise esindaja tasu ja kulusid kajastavad kohtule esitatud menetluskulude nimekiri. Õigusabikulu summas 2850 eurot koosneb esmane konsultatsioon (0,5 h), asja materjalidega, hageja poolt esitatud tõenditega tutvumine, konsultatsioon kliendiga asjaolude selgitamiseks (1,5h), pretensiooni koostamine ja esitamine (2h), pretensiooni vastusega tutvumine (0,5h), avalduse koostamine ja esitamine lepitusmenetlusse (2h), lepitusmenetluse lahendiga tutvumine (0,5h), hagiavalduse projekti koostamine (4h), hagiavalduse projekti täiendamine, konsultatsioon kliendiga, hagiavalduse vormistamine ja esitamine maakohtule

(2h), kostja vastusega tutvumine, konsultatsioon kliendiga (1h), kohtueelistungiks valmistumine, konsultatsioon kliendiga (2h), esindamine kohtuistungil (2h), menetluskulude nimekirja koostamine dokumentide (1h). Lepingulise esindaja tunnihinnaks on 150 eurot (koos käibemaksuga).

Kohus leiab, et esindaja tunnitasu 150 eurot (sh käibemaks) on mõistlik ja põhjendatud. Küll ei pea kohus põhjendatud ajakuluks 19 h, nagu taotluses on nõutud.

Kohus peab põhjendatuks kostja vastuväidet hageja kulutustele seoses kohtueelses menetluses tehtud toimingutega, s.o 7h. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamine TsMS-is sätestatud menetluskulude regulatsiooni alusel põhjendatud (RKTKo 22.06.2010, 3-2-1-63-10, p 12). Seega ei ole põhjendatud lepingulise esindaja toimingud ja tasu 7h eest.

Õigustatud on kohtu arvates arvestada kostja vastuväidet hageja ajakulu hagiavalduse koostamisele, mis on 6h. Kohtu hinnangul on põhjendatud, et hagiavaldus koosneb suuresti juba varasemates dokumentides toodud väidetest ja põhjendustest. Seega peab kohus põhjendatuks 3,5h, sh konsultatsioon kliendiga ja vormistamine ning esitamine kohtule.

6 Kohus nõustub kostja arvamusega kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu osas, mille puhul 2h on põhjendamatult pikk aeg. Käesolevas tsiviilasjas taandub vaidlusküsimus ühele teemale, muudes asjaoludes vaidlust ei ole. Seega ei ole tsiviilasi keerukas ega mahukas või muul põhjusel eripärane. Samuti ei ole asjas palju tõendeid ega muud materjali, mis läbitöötamist vajaks. Seega on põhjendatud ettevalmistusele kulunud aeg koos konsultatsiooniga 1 h.

Kohtuistung kestis protokolli kohaselt 1 h 5 min (dtl 188-190), mitte 2h, nagu märgitud hageja menetluskulude nimekirjas.

Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu menetluskulude nimekirja koostamisel 30 min, arvestades dokumendi sisu ja mahukust.

Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud ajakuluks kokku 6 tundi 5 min, s.o kokku 912,50 eurot ( 6 x 150+12,50).

15.Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulud kogusummas 1892,50 eurot (912,50+980).

16.Hageja taotlusel tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel määrata, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik 7

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.