KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Tartu Ringkonnakohus Ingrid Kullerkann, Anneli Alekand ja Indrek Parrest 20. juuni 2025, Tartu Kriminaalasja number Kriminaalasi 1-24-1189

) § 168 lg 3 alusel kummagi poole enda kanda. 2.5. Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilhagist osaliselt loobumise õiguslikest tagajärgedest vastavalt

§-le 432: tsiviilhagi menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega ei saa kannatanu (tsiviilhageja) uuesti pöörduda kohtusse sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise või kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Pooli esindavad vandeadvokaadid on esindatavatele neid tagajärgi selgitanud. 2.

1. Pooled kinnitavad, et kompromissilepingu sõlmimisega loobuvad nad mistahes muudest vastastikustest nõuetest, mis võivad tuleneda kriminaalasja aluseks olevatest asjaoludest, välja arvatud kompromissilepingu täitmisest tulenevad nõuded. 2.
2. Juhul kui kohus ei kinnita kompromissi või see tühistatakse, sellest taganetakse või see öeldakse üles, pole kompromissilepingul tervikuna ega ühelgi selles sisalduval kinnitusel ega kokkuleppel õiguslikku tähendust.
3. Lõpetada kriminaalasjas nr 1-24-1189 tsiviilhagi menetlus X.X. SilSteve vastu. nõuetes AS Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule viieteistkümne

§ 168

lg 3); 5) Pooled on teadlikud

§-s 432 sätestatud tagajärgedest, mis kaasnevad hagist loobumise ja kompromissi kinnitamisega: kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise või kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel 2 kohtuotsusega. Pooli esindavad vandeadvokaadid on seda oma esindatavatele selgitanud; 6) Juhul, kui kohus ei pea võimalikuks kompromissi kinnitamist või see tühistatakse või sellest taganetakse või öeldakse üles, ei ole kompromissilepingul tervikuna ega ühelgi selles sisalduval kinnitusel ega kokkuleppel õiguslikku tähendust; 7) Kompromissilepingu sõlmimisega loobuvad pooled mistahes muudest vastastikest nõuetest, mis võivad tuleneda kriminaalasja aluseks olevatest asjaoludest, välja arvatud kompromissilepingu täitmisele suunatud nõuded. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada, maakohtu otsuse tsiviilhagi osas tühistada ja kriminaalasjas tsiviilhagi menetluse kompromissi sõlmimise tõttu lõpetada. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3. Käesolevas asjas esitatud tsiviilhagi vaadatakse läbi kriminaalasja raames, tuginedes KrMS § 381 lg-le 1, mis lubab kannatanul esitada tsiviilhagi kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga tekitatud kahju hüvitamiseks. Kuna KrMS § 381 lg 6 sätestab, et kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi menetlemisel tuleb reguleerimata küsimustes lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustikust, juhindub kohus tsiviilhagi osas sõlmitud kompromissi kinnitamisel

§-dest 430 jj. 4.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled kohtumenetluse käigus kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab tsiviilhagi menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

1. Käesolevas asjas on kompromiss sõlmitud kriminaalmenetluse raames esitatud tsiviilhagi osas ning pooled on kohtule esitanud allkirjastatud kompromissilepingu. Ringkonnakohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ning kriminaalasjas nr 1-241189 esitatud tsiviilhagi menetlus kompromissi kinnitamise tõttu lõpetada. Kuna kompromiss hõlmab kogu tsiviilhagi ulatust, tuleb sellega seoses tühistada maakohtu otsus osas, milles jäeti tsiviilhagi rahuldamata.
2. Ringkonnakohus märgib, et kompromissilepingus sisalduv kokkulepe maksta varalise kahju hüvitis kannatanule X.X. le ja tema alaealistele lastele, on käsitatav kompromissina kolmandate isikute kasuks VÕS § 80 lg 1 tähenduses. Selline kokkulepe on seaduslik ja kehtiv, kui pooled on selles omavahel kokku leppinud. Kuna alaealised lapsed ei ole menetlusosalised ja kompromiss ei too neile kaasa kohustusi, ei ole nende menetlusse kaasamine KrMS § 401 alusel
3. isikutena vajalik. Kohus ei tee nende õiguste ega kohustuste üle otsustust, mistõttu käsitab kohus neid kompromissi kasusaajatena, mitte menetlusosalistena.
4. Poolte vahel sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita (

§ 430lg 3).

Pooled kinnitasid, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. 8. Seoses kompromissi kinnitamisega lõpetab ringkonnakohus kooskõlas

§ 431

lg-ga 2 tsiviilhagi menetluse ning tühistab maakohtu otsuse osaliselt, s.o osas, millega jäeti 3 rahuldamata kannatanu X.X. hagi varalise kahju hüvitamise nõudes summas 298 350 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 100 000 eurot. 9. Pooled on menetluskulude jaotuses leppinud kokku kompromissis. (allkirjastatud digitaalselt) 4