Obsah (5)

§ 159§ 1131§ 37§ 162§ 264

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-23-122549 Otsuse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2025, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kang

) § 1131 lg 1 alusel. Kostja vastus

1. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja vaidlustab leppetrahvi kokkuleppe sõlmimist, sest kostjal ei ole olnud võimalust tutvuda leppetrahvi kokkuleppe tingimustega. Kui sõiduki parkija ja parklaoperaatori vahel sõlmitakse tüüptingimustega üürileping, siis ei pea sõidukijuht eeldama lepingu rikkumise korral leppetrahvi olemasolu.
2. Nii Viru Hotelli kui ka Kristiine keskuse parklatesse sisenemisel on hageja paigaldatud tahvlil kirjas, et parkimistingimused asuvad parkas. Tegelikult parklas parkimistingimusi ei ole. Märgid peaksid olema paigaldatud teest paremale. Viru Hotelli parklas pargivad vasakut kätt taksod ja seetõttu ei ole hageja paigaldatud väljaspool parklat asuv infotahvel parkimistingimustega nähtav. Kristiine keskuse parkla parkimistingimusi sisaldav infotahvel asub parklast 200 meetri kaugusel. Kohtupraktika järgi ei tohiks leppetrahvi maksimaalne suurus ületada põhinõuet ehk parkimistasu. 22.07.2020 leppetrahvinõue on esitatud pärast mõistliku aja möödumist.
3. Kuna leppetrahv lepiti kokku täitmise asendamiseks ja põhikohustuse rikkumise puhuks ei ole viivises kokku lepitud, siis ei ole hagejal õigus leppetrahvilt viivist nõuda ning sellest tulenevalt ei ole tal õigust nõuda ka sissenõudmiskulude hüvitamist. Maakohtu otsus ja põhjendused
4. Harju Maakohtu rahuldas 10.05.2024 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 170 eurot, millest leppetrahvide võlgnevus on 130 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 340 eurot ja viivise.
5. Hageja on esitatud tõendid parkimistingimuste ja parkimistahvlite olemasolust (dtl 112123): Kalevi Jahtklubi parklas oli nähtaval parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda 3 leppetrahvi (dtl 73-76). Sõiduk registreerimisnumbriga XXXXXX oli 22.07.2020 pargitud Kalevi Jahtklubi parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 30-36). Kristiine keskuse parklas oli nähtaval parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 76-80). Sõiduk registreerimisnumbriga XXXXXX oli 25.09.2020 pargitud Kristiine keskuse parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 37-45). Samuti oli sõiduk registreerimisnumbriga XXXXXX 22.06.2021 pargitud Kristiine keskuse parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 46-52). Viru Hotelli parklas oli nähtaval parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 81-84). Sõiduk registreerimisnumbriga XXXXXX oli 14.09.2021 pargitud Viru Hotelli parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 53-62). Samuti oli sõiduk registreerimisnumbriga XXXXXX 07.11.2021 pargitud Viru Hotelli parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 63-72).
6. Hageja heidab kostjale ette parkimislepingute alusel tasu maksmata jätmist, st lepingute rikkumist ja nõuab sellel alusel leppetrahvi. Kostja vaidlustab leppetrahvi kokkuleppe sõlmimist, sest kostjal ei ole olnud võimalust tutvuda leppetrahvi kokkuleppe tingimustega.
7. Kohus tuvastas hageja poolt esitatud fotodega, et hageja opereeritavates parklates olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse (parkimislepingu tingimused p 1). Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtavad. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust, et parkimistingimused võisid asuda juhist vasakul pool. Kostja viitas, et hagiavalduse lisas 6 – 3b toodud parkimistingimuste tahvel on paigaldatud aia taha. Kohus nõustus hagejaga, et asjaolu, et infotahvel asub murualal, mis on piiratud madala aiaga, ei peaks tõstatama kahtlust tahvli kehtimise osas Viru Hotelli parkla kohta. Kohtule esitatud fotolt nähtub, et lähiümbruses ei ole ka ühtegi teist parklat, mille osaks tahvlit ekslikult pidada saaks (dtl 83). Kohtule esitatud fotodelt nähtuvalt asuvad parkimistingimused tavapäraste liiklusmärkide kõrgusel, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et parkimistahvlite ees olevate autode tõttu ei ole tahvlite olemasolu nähtav. Kostja põhjenduste kohaselt asub Kristiine keskuse parkla parkimistingimusi sisaldav infotahvel parklast 200 meetri kaugusel. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas määrav, et parkimistingimusi sisaldav infotahvel asus parkimisalal ning selle asjaolu osas ei ole poolte vahel vaidlust. Hageja esitas tõendid parkimistingimuste ja parkimistahvlite olemasolust nii leppetrahvi tegemise päeval kui muudel hetkedel. Kohus oli seisukohal, et parkijal oli mõistlik võimalus parkimistingimustega tutvumiseks ning parkimistingimused on saanud lepingu osaks. Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal luges kohus parkimislepingud sõlmituks hageja ja kostja vahel kõigil viiel vaidlusalusel juhul. 4
8. Kostja sõiduk oli pargitud viiel korral hageja parkimisalale, kuid parkimistasu oli jäetud tasumata. Seega rikkus kostja hagejaga sõlmitud viite parkimislepingut. Parkimislepingu rikkumise puhuks oli ette nähtud leppetrahv, mistõttu oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi.
9. Seadus ei reguleeri leppetrahvist teavitamise viisi. Riigikohus on seisukohal, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele on mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks (RKTKo 2-17-117146, p 12). Kohus tuvastas, et hageja jättis kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele leppetrahvi teatised vahetult pärast rikkumise tuvastamist kõigil viiel korral. Esiklaasile kojamehe alla jäetud teatistel märgitu täpset sisu ei ole võimalik toimikus olevate fotode põhjal küll tuvastada. Kohtul ei ole hagile lisatud fotodelt nähtuvaid sõiduki detaile ning kellaaegasid arvestades käesoleval juhul mõistlikku põhjust kahelda hageja väites, et leppetrahvi teatistel sisaldusid samad leppetrahvinõuded, mis on tõenditena lisatud hagile. Eeltoodu põhjal leidis kohus, et hageja on teatanud kostjale leppetrahvinõuetest

§ 159lg 2 järgi mõistliku aja jooksul.

1. Kalevi Jahtklubi parkla parkimislepingu tingimuste p. 6 kohaselt kohustub sõiduki kasutaja tasuma parkimise korraldajale leppetrahvi kuni 50 eurot (dtl 114), Kristiine keskuse parkla parkimislepingu tingimuste p. 5 kohaselt kuni 40 eurot (dtl 121), Viru Hotell parkla parkimislepingu tingimuste p. 5 kohaselt kuni 30 eurot (dtl 122). Kohus märkis, et parkimistingimuste rikkumise tõttu leppetrahvi nõude eesmärk on ära hoida järgnevad rikkumised. Määrates parkimistasuga võrdse leppetrahvi suuruse, ei motiveeri see sõidukijuhti parkimistingimusi täitma. Leppetrahvi nõue kuni 30 eurot ei koorma kostjat ebamõistlikult. Kohus ei tuvastanud aluseid leppetrahvide suuruste vähendamiseks. Tegemist ei ole tühise tüüptingimusega. Seega on põhjendatud hageja leppetrahvinõue kogusummas 130 eurot.
2. Hageja nõuab kostjalt kooskõlas

§ 1131lg 1 sissenõudmiskulu hüvitamist summas 40 eurot.

Kohus on seisukohal, et vaidlusalune ei ole asjaolu, et kostja on rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse. Kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine hageja poolt, mille käigus on hageja teinud päringud Maanteeametile ning vastavalt saadud infole toiminguid võlgnevuse sissenõudmiseks. Eeltoodust tulenevalt on hageja sissenõudmiskulude nõue põhjendatud. Apellatsioonkaebus

1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata.
2. Nii Viru Hotelli kui Kristiine keskuse parklatesse sisenemisel on hageja paigaldatud tahvlil kirjas, et parkimistingimused asuvad parklas. Tegelikult parklas parkimistingimusi ei ole. Seetõttu ei saa hageja tugineda leppetrahvikokkuleppele. Viru Hotelli parklas 5 asuvad parkimistingimused sisenedes vasakut kätt ja aiaga piiratud murualal, mistõttu ei saa väita, et parkimisalal kehtib leppetrahvi kokkulepe. Lisaks pargivad parkimistingimuste juures taksod, mistõttu on infotahvlil nähtavus piiratud. Kristiine keskuse parkla puhul ei asu parkimistingimusi sisaldav infotahvel parklas, vaid vähemalt 200 m kaugusel parklast. Samuti on parkimistingimused sisenedes vasakut kätt.
3. Leppetrahvi suurus 30 eurot on kostjat ebamõistlikult kahjustav. Hagimaterjalidest ei nähtu, et 22.07.2020 väljastatud leppetrahv oleks kostjale teatavaks tehtud. Seega on leppetrahvinõue esitatud pärast mõistliku aja möödumist.
4. Kuna leppetrahv lepiti kokku täitmise asendamiseks ja põhikohustuse rikkumise puhuks ei ole viivises kokku lepitud, siis ei ole hagejal õigust nõuda leppetrahvilt viivist ning seetõttu ei ole hagejal õigus

§ 1131lg 1 järgi nõuda ka sissenõudekulude hüvitamist.

Maakohus ei ole kostja selle väite osas seisukohta võtnud. Vastus apellatsioonkaebusele

1. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 järgi neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
3. Kostja leiab, et Viru Hotelli ja Kristiine keskuse parklates parkimise osas ei saa hageja leppetrahvikokkuleppele tugineda. Kostja märgib, et parkimistingimused ei asu parklas. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et hageja ei saa leppetrahvikokkuleppele tugineda. Viru Hotelli parklas asuvad parkimistingimused parklasse sissesõidul (dtl 81-84). Kristiine keskuses asuvad parkimistingimused parklasse sissesõitudel (dtl 76-80) ja parkimisplatsil (dtl 121). Maakohus leidis õigesti, et kostjal oli võimalus parkimistingimuste kui tüüptingimuste sisust teada saada ja need muutusid lepingu osaks (

§ 37lg 1).

Ka asjaolu, et Viru Hotelli parkla puhul ei asu lepingutingimused parklas, vaid parklasse sissesõidul, ei tähenda, et tüüptingimused ei saanud lepingu osaks.

1. Kostja viitab, et Viru Hotelli parklasse sisenedes ja Kristiine keskuse parklasse Endla tänava poolt sisenedes asuvad parkimistingimused juhist vasakul pool. Kolleegium leiab, et sellest ei saa järeldada, et tüüptingimused ei ole lepingu osa. Antud juhul on vaidlus tsiviilõigusliku lepingu tingimuste üle ning tüüptingimuste lepingu osaks saamine sõltub sellest, kas kostjal oli võimalus nende sisust teada saada, mitte sellest, kummal pool juhist parkimistingimused asuvad. 6
2. Kostja märgib, et Viru Hotelli parklas võivad autod parkida parkimistingimuste infotahvli ette nii, et parkimistingimused ei ole nähtavad. Ringkonnakohus märgib, et kostja ei ole tõendanud, et vaidlusalusel kahel juhtumil olid sõidukit pargitud parkimistingimuste infotahvli ette ning kostjal ei olnud seetõttu võimalik parkimistingimustega tutvuda.
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võiksid anda alust leppetrahvi vähendada (

§ 162

). Samuti leidis maakohus õigesti, et leppetrahvi kokkulepe ei ole tühine tüüptingimus. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et 22.07.2020 leppetrahvinõe on esitatud kostjale pärast mõistliku aja möödumist. Tõenditest järeldub, et leppetrahvinõue on jäetud parkimise ajal kostja sõiduki kojamehe vahele (dtl 36). 24.

§ 1131

lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostja leiab, et kuna leppetrahv lepiti kokku täitmise asendamiseks ja põhikohustuse rikkumise puhuks ei ole viivises kokku lepitud, siis ei ole hagejal õigus leppetrahvilt viivist nõuda ning sellest tulenevalt ei ole tal õigust nõuda ka sissenõudmiskulude hüvitamist. Õige on apellatsioonkaebuse seisukoht, et maakohus ei ole selle väite osas seisukohta võtnud. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et

§ 1131lg 1 ei saa käesoleval juhul kohaldada.

Kostja on väite esitamisel tuginenud Riigikohtu 28.10.2020 otsusele tsiviilasjas 2-1717756 (p 32). Ringkonnakohus märgib, et viidatud Riigikohtu seisukoht oli antud kinkija vastutusega seotud

§ 264

lg 5 kontekstis (

§ 264

lg 5 sätestab, et kinkija ei pea kinke üleandmisega viivitamise korral maksma viivist ega välja andma kingitud esemest saadud kasu). Käesoleval juhul ei ole tegemist analoogse olukorraga. Lisaks on parkimislepingu p-s 6 sätestatud, et leppetrahvi tasumine ei asenda parkimistasu maksmist (dtl 114), mis tähendab, et leppetrahv ei ole kokku lepitud täitmise asendamiseks. Maakohus on põhjendatult sissenõudmiskulu kostjalt välja mõistnud.

1. Ülaltoodule tuginedes tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis ei ole alust muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud temalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude rahalise suuruse põhjendatust, st ta ei ole tuginenud sellele, et maakohus on temalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel rikkunud TsMS § 175 lg 1 sätestatut. Seega puudub alus muuta maakohtu otsust ka menetluskulude kindlaksmääramise osas.
3. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt 7 kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
4. Hageja palus välja mõista esindajakulud summas 750 eurot ja viivise. Esindaja on osutanud õigusabiteenust 6,25 tundi, tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, mh seda, et menetlusdokumendid kordavad olulises osas maakohtus esitatut, peab ringkonnakohus põhjendatuks esindaja ajakulu apellatsioonimenetluses kokku 3 tundi. Esindaja tunnitasu põhjendatud määraks peab ringkonnakohus 110 eurot, s.o samas suuruses, mis maakohtus. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 330 eurot ja viivis. (allkirjastatud digitaalselt) 8