Obsah (9)

§ 367§ 657§ 651§ 238§ 654§ 171§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov ja Siret Siilbek Otsuse tegemise aeg ja koht 06.02.2026, Tallinn Kohtuasja

§ 367alusel rahuldamisele mitte sissenõutavaks muutunud 5 2-23-5168 viiviste nõue.

04.10.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised alates 05.03.2023 põhivõlgnevuselt 1983,41 eurolt on 356,64 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 04.10.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 486,39 eurot (84,64 + 45,65 + 356,64) ning viivis põhinõudelt 1983,41 eurolt seadusjärgses määras alates 05.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

1. Kuna maakohus rahuldas hageja viivisenõude, on hageja kooskõlas VÕS § 113 1 lg-ga 1 õigustatud saama sissenõudmiskulude hüvitamist. Seega tuli kostjalt hageja kasuks välja mõista iga reisijaga seotud sissenõudmiskulude hüvitis kokku 120 eurot (3x40).
2. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 162 lg 1 alusel kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kohtu poolt põhjendatuks peetud menetluskulud 970 eurot. Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
2. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus nõuetega seoses reisijaga PS tuginenud ebaõigesti Euroopa Kohtu lahendile C-367/20 ja Tallinna Ringkonnakohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-20-6442 ning kostja ei olnud määruse sõnastuse ega kohtupraktika alusel tegutsev lennuettevõtja. Euroopa Kohtu lahendis C-367/20 viidatud seisukohta tuleb kohaldada kitsalt ja selgelt eristada käesolevast olukorrast, kus lend väljus liikmesriigis asuvast lennujaamast ja saabus liikmesriigi välisesse lennujaama muu liikmesriigis asuva lennujaama kaudu. Viidatud lahendis käsitletu ei puuduta juhtumit, kus reisija alustas oma reisi EL-i territooriumilt (Tallinn), lõpetas oma reisi EL-i välisel territooriumil ja kus kõik lendu teostavad lennuettevõtjad olid EL-i reguleerimisalasse kuuluvad. Kuivõrd viidatud lahend käesolevat olukorda ei adresseerinud, ei saanud kohus ka õiguspäraselt sellele oma otsust tehes tugineda. Veelgi enam, Harju Maakohus on tuginenud C-367/20 kohtulahendi põhimõtetele, mis käsitlevad kolmanda riigi lennuettevõtjate vastutust koodijagamise puhul, kuid neid põhimõtteid ei saa automaatselt üle kanda EL-i sisestele või EL-ist väljapoole suunduvatele lendudele. Seega on maakohus ekslikult laiendanud kohtulahendi C-367/20 tähendust. Ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht tsiviilasjas nr 2-20-6442 on ekslik ning selles osas tuleb kohtupraktikat muuta. Kostja toob välja, et maakohus on valesti tõlgendanud hageja tõendit, kus airBaltic väidab, et kuna broneering tehti ja pileti väljastas kostja, oli kostja kohustatud pakkuma reisijale alternatiivseid lende ja väljastama uued reisidokumendid. Seejuures on maakohus rikkunud ka selgitamiskohustust, kuivõrd lahendist ei nähtu, miks kohus hageja tõendit usaldusväärseks peab ning kostja esitatud tõendeid usaldusväärseteks ei pea. Reisija PNR-ist nähtub, et muudatuse viis sisse airBaltic 12.07.2021 kell 07.39 UTC (rida 053: BT – viitab airBalticu koodile; 12JUL0739Z viitab ajale). Kui see oleks kostja kohustus, siis miks viis sellised muudatused sisse just airBaltic pärast lennu tühistamist. Samas on aga maakohus asunud seisukohale, et määrusest tulenevad kohustused kohalduvad iga ühes ja samas broneeringus olnud lennuettevõtja suhtes – leides aga samas vastuoluliselt, et airBaltic reisija uue broneeringu väljastamise eest ei vastuta. Käesoleval juhul ei saa vaidlust olla selle üle, et lendu BT362 ei teenindanud kostja, vaid airBaltic, kes teostas lennu kostja nimel ning oli sõlminud reisijaga lepingu. Tegemist oli airBalticu lennuga ning check-in’i tegi airBaltic (millele viitab nii lennu kood BT362 kui ka reisija PNR), mistõttu ei saanud kostja nimetatut 6 2-23-5168 kuidagi mõjutada. Kostja ei kavatsenud teostada lendu BT
3. Seda, et kostja ei opereerinud probleemseid lende, on omaks võtnud ka hageja oma hagiavalduses.
4. Maakohus on seoses nõudega reisijaga IR ebaõigesti tuginenud Euroopa Kohtu lahendile nr C-502/18 ja Tallinna Ringkonnakohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-20-6442 ning kostja ei olnud määruse sõnastuse ega kohtupraktika alusel tegutsev lennuettevõtja. Käesoleval juhul ei saa vaidlust olla selle üle, et lendu AF3664, mis tühistati, ei teenindanud kostja. Selleks oli Air France, kes oli sõlminud reisijaga lepingu. Seega on kohus otsuse p-s 16 valesti märkinud, et reisijal oli kinnitatud broneering kostja 17.07.2022 lendudele KL2842, AF3664 ja DL24577, kuivõrd viimased kaks lendu (sh tühistatud lend) olid Air France’i ja Delta Airlines’i opereerida. Kostja ei kavatsenud teostada lende AF3664 ja DL
5. Seda, et kostja ei opereerinud probleemseid lende, on omaks võtnud ka hageja oma hagiavalduses.
6. Maakohus on seoses nõudega reisijaga DT rikkunud kohustust hinnata tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kostja märgib, et piletiraha on reisijale tagastatud. Tagasimakse teostati 29.09.
7. Maakohus leidis, et piletiraha tagastamist 02.09.2024 kinnituskiri ei tõenda, mistõttu esitas kostja kuvatõmmise broneerimissüsteemis olevatest andmetest, millest nähtub, et piletiraha tagastati reisija poolt kasutatud andmeid kasutades. Kuivõrd kostja on kogu piletiraha tagastanud, siis on hageja nõue esitatud alusetult ning tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja seisukoht
8. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta menetluskulud kostja kanda. selle rahuldamata ja RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus leiab, et

§ 657

lg 1 p 2 1 alusel tuleb osaliselt muuta vaidlustatud maakohtu otsuse põhjendusi reisijat DTt puudutavas osas, jättes otsuse resolutsiooni muutmata. Apellatsioonkaebust ei rahuldata. Kostja kanda jäävad menetluskulud ka ringkonnakohtus. 19. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1).

Kostja vaidlustab maakohtu otsust tervikuna. 20. Hageja on koos 23.01.2026 seisukohaga esitanud täiendavad tõendid (Bundesgerichtshof 09.05.2023 kohtuotsuse koos tõlkega, DT 21.01.2026 e-kirja ning DT AS-i SEB Pank konto väljavõtte perioodil 29.09.2021–30.10.2021). Praegusel juhul ei ole kolleegiumi hinnangul vaja asja õigeks lahendamiseks pöörduda Saksa kohtupraktika juurde, sest tegemist ei ole olukorraga, kus Eestis rakenduspraktika lennuettevõtjate solidaarse vastutuse osas puudub. Seega ei võta kolleegium vastu Bundesgerichtshof 09.05.2023 kohtuotsust koos tõlkega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust võtta vastu ka DT 21.01.2026 e-kirja ega esitatud konto väljavõtet, sest kostja ülesanne on tõendada, et ta on võlausaldaja kontot võlgnetava rahasumma ulatuses krediteerinud (VÕS § 91 lg 3). Samuti ei ole hagejal võimalik tõendada negatiivseid asjaolusid, s.o et võlausaldaja kontot ei ole praegusel juhul krediteeritud (

§ 238lg 1).

21. Kolleegium nõustub maakohtuga, et reisija Paula Salurannaga seotud nõuded tuli määruse art 8 lg 1 ning art lg 7 lg 1 p b alusel rahuldada ning reisija IRga seotud nõuded tuli määruse 7 2-23-5168 art 9 lg 1 ning art 7 lg 1 p c alusel rahuldada, sh et kostja on määruse tähenduses tegutsev lennuettevõtja. Ringkonnakohus nõustub vastavate maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6).

1. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse lõppjäreldusega ka selles, et siinsel juhul on põhjendatud määruse art 8 lg 1 p a alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista reisija DT lennukipiletite maksumus, kuid peab vajalikuks muuta selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Maakohus on märkinud, et kostja esitatud 02.09.2024 kiri (dtl 195–196) ei tõenda makse tegemist, kuivõrd tegemist ei ole maksekorraldusega ning e-kirjast ei nähtu, kellele makse väidetavalt tagastati. Maakohus on jätnud aga tähelepanuta 02.09.2024 kirja sisu ning asjaolu, et krediitkaardile n.ö raha tagastamine ei puuduta kliendi arvelduskontot (dtl 263). Kostja esitatud 02.09.2024 kirjast nähtub, et kostja taotlusel viidi 351,84 euro suurune tagasimakse tehing läbi maksekaardile 537483XXXXXX0892 29.09.2021, tagasimakse tehing töödeldi edukalt läbi MasterCardi kaardivõrgu ja sellele määrati ARN (soetaja viitenumber). Summa debiteeriti kostja kontolt ning vahendid kanti üle maksekaardi väljaandjale. ARN viitenumber on ainulaadne viitenumber, mis määratakse maksekaardi tehingule selle töötlemise käigus. Kaardivõrk genereerib selle, kui tehing on edukalt lõpule viidud. Vajadusel on soovitatav, et kaardiomanik edastaks ARN viitenumbri maksekaardi väljaandjale ja paluks neil vahendid tuvastada, mis võivad erinevatel põhjustel asuda väljaandja ootel olevas kontos (dtl 195–196). Sellest tulenevalt ei olnud kolleegiumi hinnangul võimalik kostjal praegusel juhul tagasimakse teostamise tõendamiseks esitada ka maksekorraldust. Kostja on esitanud apellatsioonimenetluses täiendava tõendina kuvatõmmise kostja broneerimissüsteemis olevatest andmetest, millelt nähtuvad ka tagasimakse aluseks olevad andmed, sh maksekaardi number 537483EXKFE30892 (dtl 265), mis kattub 02.09.2024 kirjast nähtuva maksekaardi numbriga 537483XXXXXX0892, kuid nimetatud tõenditest ei nähtu reisija DT krediitkaardi konto krediteerimist vaidlusaluse rahasumma ulatuses, st et DT konto saldo oleks vastava summa osas tõusnud (VÕS § 91 lg 3). Seega ei ole kolleegiumi hinnangul kostja tõendanud oma rahalise kohustuse täitmist reisija DT ees, mistõttu ei anna apellatsioonkaebuse väited ning täiendav tõend alust jätta hageja nõuet reisija DT osas rahuldamata.
2. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et maakohus on ebaõigesti tuginenud Euroopa Kohtu lahenditele C-367/20 ja C-502/18 ning Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2021 otsusele tsiviilasjas nr 2-20-
3. Maakohus on vaidlusvälise asjaoluna tuvastanud, et reisijal PS oli ühtne broneering NYTFL5 ning kostja opereeris broneerigu viimast lendu KL
4. Samuti on maakohus vaidlusvälise asjaoluna tuvastanud, et reisijal IRl oli ühtne broneering KCG9GY ning kostja teostas broneeringu esimest lendu KL
5. Kuivõrd reisijatel olid tehtud ühtsed broneeringud, mida tuleb käsitada ühe tervikuna, siis ei saa lendu KL1073 ja lendu KL2842 opereerinud kostja tugineda vastutusest vabanemiseks sellele, et lendu BT362 teenindas airBaltic ning lende AF3664 ja DL24577 teenindasid Air France ja Delta Airlines. Praegusel juhul ei ole põhjendatud Euroopa Kohtu lahendist C-367/20 tulenevaid seisukohti tõlgendada niivõrd kitsendavalt, nagu on teinud seda kostja, s.o vastavad seisukohad kohalduksid üksnes siis, kui lend oleks väljunud kolmandas riigis asuvast lennujaamast ning üksnes siis, kui tegemist on koodijagamise olukorraga, lähtuvalt eelotsuse taotluses esitatud küsimusest. Selline tõlgendus ei vastaks kolleegiumi hinnangul määruse põhjendustest 1 ilmnevale määruse põhieesmärgile tagada reisijate kaitstuse kõrge tase (vt ka EKo C-321/11, p 33). Seega jääb ringkonnakohus oma varasema praktika juurde, et lennuettevõtja on reisija ees vastutav ka juhul, kui mõni teine lennuettevõtja, kes on seotud reisijate ühtse broneeringuga, rikkus oma kohustusi (TlnRnKo 28.04.2021, 2-20-6442, p 17.2). 8 2-23-5168 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

25.

§ 174

lg 3 kohaselt, kui maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsuses kindlaks ja kohtuotsuse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Alljärgnevalt määrab ringkonnakohus hageja menetluskulude suuruse kindlaks.

1. Hageja lepinguline esindaja esitas 23.01.2026 menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi 3,25 tunni ulatuses tunnitasumääraga 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi hageja lepinguline esindaja järgmiseid toiminguid:    maakohtu otsusega tutvumine, apellatsioonkaebusega tutvumine, 10.12.2024 seisukohtade koostamine 1,5 tundi; apellandi 12.01.2026 seisukohaga ning 13.01.2026 kohtumäärusega tutvumine 0,25 tundi; 23.01.2023 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine 1,5 tundi.
2. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. 28.

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat on esindanud vandeadvokaat. Hageja esindaja tasumäär on kohane ja ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära sarnase keerukusega asja puhul.

1. Menetlustoimingutele kulunud aega peab ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks tervikuna. Menetlustoimingutele kulunud aeg on kooskõlas asja menetlusega, tsiviilasja keerukusega ning esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga.
2. Tulenevalt eespool märgitust on hageja põhjendatud ja vajalik ajakulu apellatsioonimenetluses 3,25 tundi. Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta (

§ 174lg 10).

Seega on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu ringkonnakohtus 455 eurot (käibemaksuta) (3,25 x 140 eurot/t). 31. Hageja on taotlenud

§ 177

lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus rahuldab taotluse. (allkirjastatud digitaalselt) 9