Obsah (12)

§ 3141§ 314§ 172§ 663§ 657§ 654§ 317§ 173§ 171§ 177§ 696§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Liis Arrak ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 28. august 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-5508 Kohtuasi Q.T kaebus ko

) § 314¹ alusel loetakse dokumendid adressaadile kätte toimetatuks kolme tööpäeva möödumisel. Seega oli kaebuse esitamise tähtaeg kohtule 01.04.

1. 2.
2. Kuna sissenõudjad on erinevad, siis avati iga sissenõudja osas eraldi toimikud sissenõutavaks muutnud elatisvõlgnevuse ja edasiulatuva elatise osas. Täitetoimikute 008/2023/1637, 008/2023/1638, 008/2023/1639 nõuded on täidetud ning 19.03.2024 lõpetatud. Täitemenetluse seadustik ei sätesta sissenõudja õigust taotleda juba alustatud täitemenetluste liitmist ning kohtutäituri kohustust liita sissenõudja taotluse alusel juba alustatud täiteasjad (täitetoimikud), milles nõutakse samast täitedokumendist tulenevate nõuete sundtäitmist. 2.
3. Avaldaja ega sissenõudjate esindaja ei ole esitanud täitemenetluste alustamise, täituritasude ja toimikute ühendamiste peale kaebusi seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kui menetlusosaline ei esita tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Maakohtu määrus ja põhjendused
4. Maakohus rahuldas 29.08.2024 määrusega avaldaja kaebuse ja tühistas kohtutäituri 18.03.2024 otsuse täiteasjades. Kohus kohustas kohtutäiturit avaldaja 12.02.2024 kaebust uuesti läbi vaatama. Kohus jättis menetluskulud kohtutäituri kanda, määras avaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks 753,10 eurot, mille mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja. Kohus märkis, et menetluskulude hüvitis tuleb kanda Desiree OÜ arvelduskontole nr E291010220243821227 ning kohtutäitur peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni seaduses ettenähtud ulatuses. 3.
5. Avaldaja esitas kaebuse kohtule tähtaegselt. Kohtutäitur tõi esile, et 18.03.2024 otsus edastati avaldajale samal päeval ning loeti kättetoimetatuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 3141 alusel kolme tööpäeva möödumisel saatmisest. Kohtutäitur kasutas esmase kättetoimetamise viisina

§-s 3141 sätestatud kättetoimetamist.

§ 3141on fiktiivne kättetoimetamise viis.

Tegemist ei ole esmase ja peamise, vaid erandliku kättetoimetamise võimalusega.

§-i 3141 rakendatakse eelkõige siis, kui nurjunud on mitte fiktsiooni teel toimunud kättetoimetamised ning eelduslikult on tegemist pahauskselt käituva menetlusosalisega. Täitetoimikust järeldus, et avaldaja oli kohtutäituriga e-posti vahendusel aktiivses suhtluses. Seega ei saanud kohtutäitur asuda seisukohale, et tal puudus muul viisil võimalus avaldajale otsus kätte toimetada ning et avaldaja on pahauskne. Järelikult ei saanud kohtutäituri 18.03.2024 otsust avaldajale lugeda kättetoimetatuks

§ 314

1 alusel, sest nimetud fiktiivse kättetoimetamise viisi rakendamiseks puudus alus.

§ 314

1 alusel dokumentide kättetoimetamisel tuleb välja tuua ka konkreetne alus, millele saatja tugineb (viide asjakohasele sätte lõikele). Kohtutäituri 18.03.2024 e-kiri ka sellele nõudele ei vasta. Järelikult puudus ka võimalus kontrollida, kas sätte rakendamise eeldused dokumendi kättetoimetamisel olid täidetud. Kuivõrd kohtule polnud 18.03.2024 otsuse kättetoimetamise osas muid asjaolusid ega tõendeid esitatud, lähtus kohus avaldaja esile toodust, et ta sai 18.03.2024 otsuse kätte 27.03.

1. Seega tuli TMS § 218 lg 1 kohaselt kaebus kohtule esitada hiljemalt 08.04.
2. Kaebus saabus kohtusse 07.04.2024, s.o TMS § 218 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides. 3 2-24-5508 3.
3. Vaidlus puudus, et täiteasjade aluseks on üks ja sama täitedokument, s.o Harju Maakohtu 20.11.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-19-
4. Täitedokumentidest tulenevad rahalised nõuded on sisult samad (elatis lapsele) ning nõuete täitmine toimub sama võlgniku suhtes samal viisil (kõigis täiteasjades on kohtutäitur mh koostanud töötasu arestimise aktid). Sellises olukorras polnud kuue täiteasja algatamine põhjendatud ning see oli vastuolus TMS § 33 lg 4 eesmärgiga. TMS § 33 lg 4 on kohaldatav ka juhul, kui elatis on välja mõistetud ühe täitedokumendiga mitme alaealise lapse kasuks, kellel on üks seaduslik esindaja. Maakohus tühistas kohtutäituri 18.03.2024 otsuse. Põhjendamatu oli kohtutäituri seisukoht, et täitemenetluste ühendamist ei saa taotleda ning ühendamist või selle vaidlustamist välistab asjaolu, et võlgnik on jätnud vaidlustamata täitemenetluste alustamise. Riigikohus on selgitanud, et täitemenetluse osalisel (sh võlgnikul) on õigus nõuda, et kohtutäitur järgiks TMS § 33 lg-s 4 sätestatut. Seda on õigus nõuda kogu täitemenetluse kestel. Seega kui kohtutäitur on (uue) täiteasja alustamisel TMS § 33 lg-t 4 rikkunud, on täitemenetluse osalisel õigus tugineda sellele ka hilisema menetluse käigus ning nõuda kohtutäiturilt rikkumise kõrvaldamist. Täitemenetluse alustamise vaidlustamata jätmisel TMS § 217 lg-s 1 sätestatud korras ei ole sellise rikkumise puhul määravat tähtsust (RKTKm 14.06.2017, 3-2-1-52-17, p-d 13 ja 14). 3.
5. Kuna kohus tegi lahendi kohtutäituri kahjuks, siis oli põhjendatud jätta avaldaja menetluskulud kohtutäituri kanda

§ 172lg 1 alusel.

Määruskaebus

1. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldaja kaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. 4.
2. Puudutatud isik ei nõustu maakohtuga, et tema 18.03.2024 otsust ei saanud avaldajale kätte toimetada

§ 3141alusel.

Kõik

§ 3141kohaldamise eeldused olid täidetud.

Avaldaja oli teatanud samas täitemenetluses kohtutäiturile oma e-posti aadressi XXX ja kohtutäitur toimetas nimetatud aadressile kätte dokumente ja pidas avaldajaga aktiivset suhtlust. Kohtutäitur saatis oma 18.03.2024 otsuse e-posti aadressile XXX 18.03.2024 ja luges otsuse kättetoimetatuks 3 tööpäeva möödumisel. 4.

1. Maakohus jättis kohaldamata ka TMS § 10 lg-e 1, mille kohaselt juhul kui võlgnik teatab täiturile oma kontaktandmed võib täitur lugeda nendele saadetud dokumendid kättetoimetatuks. Avaldaja sai täitmisteated kätte. Avaldaja võttis e-posti XXX teel kohtutäituriga ühendust ning avaldaja ja kohtutäituri vahel oli aktiivne suhtlus läbi nimetatud e-posti aadressi. Ka 12.02.2024 kaebuse kohtutäituri tegevusele, mille kohta kohtutäitur 18.03.2024 otsuse tegi, edastas avaldaja e-posti teel aadressile XXX. 4.
2. Arusaamatu on maakohtu järeldus, et kohtutäitur ei tohtinud kättetoimetamise viisina kasutada

§-i 3141. Tegemist ei olnud esmase kättetoimetamisega. Esmaseks kättetoimetamiseks tuleb lugeda täitmisteate kättetoimetamist. Võlgnik oli teadlik täitemenetlustest, samuti asjaolust, et kohtutäitur toimetab talle täitemenetlusega seotud dokumendid e-posti teel aadressile XXX. Samuti esitas võlgnik oma 12.02.2024 kaebuse kohtutäiturile e-posti teel. Nii võlgnikul kui kohtutäituril oli õigustatud ootus, et otsus sellele kaebusele toimetatakse kätte samale aadressile. Seda on kohtutäitur 18.03.2024 ka teinud. Puudutatud isik ei nõustu ka maakohtu viitega, et kohtutäitur ei viidanud selgelt mis alusel ta 18.03.2024 otsuse avaldajale kätte toimetas. E-kirjas, millega 18.03.2024.a otsus saadeti, oli kirjas kättetoimetamise alus ja tähtaeg. Kohtutäituri 18.03.2024.a e-kirjas oli selgelt toodud: „

§ 314

¹ alusel loetakse dokumendid adressaadile kättetoimetatuks kolme tööpäeva 4 2-24-5508 möödumisel“. Seega pidi avaldajale olema üheselt selge, millal loeti 18.03.2024 otsus kättetoimetatuks ja tal oli võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigel ajal tutvuda. Kuna 18.03.2024 otsus loeti avaldajale kätte toimetatuks hiljemalt 22.03.2024, siis võis avaldaja TMS § 218 lg 1 kohaselt kaebuse esitada hiljemalt 01.04.

1. Avaldaja esitas kaebuse maakohtule 07.04.2024, s.o tähtaega ületades. 4.
2. Maakohus järeldas ebaõigesti, et täitemenetlused tulnuks TMS § 33 lg 4 alusel summeerida. Kohtutäitur algatas õigesti täitemenetlused ja puudus kohustus nende liitmiseks. Erinevate sissenõudjate täitemenetluste liitmine üheks täitemenetluseks oleks põhjendatud juhul, kui tegu oleks ühisvõlausaldajatega või solidaarvõlausaldajatega VÕS § 72 lg 1 või § 73 lg 1 mõttes. TMS § 33 lg 3 ei võimalda nõudeid summerida juhul, kui sissenõudjad on erinevad. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
3. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Avaldaja leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata.

Määruskaebus jääb rahuldamata. 8. Esmalt on määruskaebemenetluses jätkuvalt vaidlus, kas avaldaja esitas siinses menetluses kaebuse kohtutäituri 18.03.2024 otsuse vaidlustamiseks TMS § 218 lg 1 sätestatud tähtaega järgides. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et avaldaja esitas kaebuse kohtule tähtaegselt. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ja

§ 654lg 6 ja § 659 alusel neid ei korda.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 9. Vaidlus puudub, et avaldaja esitas kohtutäituri tegevusele 12.02.2024 kaebuse, mille kohtutäitur jättis 18.03.2024 otsusega rahuldamata. Kohtutäitur on kohtu ette toonud ja maakohus tuvastas, et täituri 18.03.2024 otsus edastati avaldajale samal päeval ning loeti kättetoimetatuks

§ 3141alusel kolme tööpäeva möödumisel saatmisest.

Avaldaja esitas kaebuse kohtule 07.04.

1. Dokumentide edastamist täitemenetluses reguleerib TMS §
2. Lähtudes TMS § 10 lg 1 esimesest lausest ja § 217 lg-st 5, peab täitur oma otsuse tema tegevuse peale esitatud kaebuse kohta menetlusosalistele kätte toimetama. Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline TMS § 218 lg 1 esimese lause järgi esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule. TMS § 10 lg 1, mis annab kohtutäiturile õiguse toimetada täitemenetluse osalisele dokumente kätte lihtsustatult, on eriregulatsioon võrreldes tsiviilkohtumenetluse dokumentide edastamise regulatsiooniga (TrtRnKm 09.09.2013, 2-12-22851, p 13). Siiski ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuse väitega, et maakohus jättis kohaldamata TMS § 10 lg-e
3. Kohtutäitur ei ole kohtu ette toonud, et avaldaja avaldas täitmisteate kättesaamisel talle menetlusdokumentide edastamise viisi ja kontaktandmed, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks (TMS § 10 lg 1 teine lause). Kohtutäitur on hoopis kohtu ette toonud, et 5 2-24-5508 avaldajale toimetati teated täitemenetluste algatamise kohta kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded (dtl 153). TMS § 10 lg 1 kolmanda ja neljanda lause kohaldamine eeldab, et täitmisteade või muu menetlusdokument oleks isikule isiklikult kätte toimetatud. Praegusel juhul loeti täitmisteated avaldajale kättetoimetatuks

§ 317järgi avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded, mis ei ole käsitatav isiklikult kättetoimetamisena (vt ka Tln

RnKm 24.03.2023, 2-20-8668, p 16.1). Kuna kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis oleks õigustanud kohtutäiturit avaldajale dokumente kätte toimetama lihtsustatult, siis kohaldus kohtutäituri 18.03.2024 otsuse kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatu (TMS § 10 lg 2 esimene lause). 10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega ka osas, et kohtutäituril puudus alus lugeda 18.03.2024 otsus avaldajale kättetoimetatuks

§ 3141 järgi saatmisega.

Seejuures tugines maakohus õigesti Riigikohtu seisukohtadele, mille kohaselt

§ 314

¹ lg 1 rakendamine ei tohiks üldjuhul olla esmane, vaid erandlik menetlusdokumentide kättetoimetamise viis. Enne tuleks kohtul üritada menetlusdokument saajale muid viise kasutades tegelikult üle anda (vt ka RKTKm 03.09.2016, 3-2-1-189-15, p 13; 04.05.2016, 33-1-22-16, p 9). Kohtutäitur ei ole kohtu ette toonud, et ta oleks kohtutäituri 18.03.2024 otsust enne avaldajale

§ 3141

kohast saatmist 18.03.2024 üritanud muud moodi üle anda.

§ 314

¹ lg 1 alusel täitemenetluse dokumentide kättetoimetamine on kahtlemata kohtutäituri jaoks kiireim ja mugavaim kättetoimetamise viis, kuid see ei ole seaduse mõttega kooskõlas. Tegemist on siiski fiktiivse ja erandliku kättetoimetamise viisiga, mida tuleks kasutada juhul, kui võlgnik muul viisil dokumente vastu ei võta (vt ka TlnRnKm 21.03.2023, 2-21-18644, p 13.1). Seejuures tugineb kohtutäitur ka määruskaebuses asjaolule, et avaldaja ja kohtutäituri vahel oli aktiivne suhtlus (dtl 519). Seega ei õigustanud

§ 314

¹ lg 1 kohest rakendamist ka võimalik avaldaja pahatahtlikkus ja menetlusest kõrvale hoidmine. Lisaks ei ole kohtutäitur kohtu ette toonud, et avaldaja on ise andnud täitemenetluses teada soovist, et dokumendid saadetakse tema e-posti aadressile (

§ 3141 lg 2).

Seega asus maakohus põhjendatult seisukohale, et kohtutäituri 18.03.2024 otsust ei saa avaldajale lugeda kättetoimetatuks

§ 3141alusel.

1. Vaidlus puudub, et avaldaja suhtes on kohtutäitur algatanud kuus täitemenetlust: - nr 008/2023/1637, sissenõudja Y, nõude sisu elatisvõlgnevus 01.06.2023–31.07.2023; - nr 008/2023/1638, sissenõudja C, nõude sisu elatisvõlgnevus 01.06.2023–31.07.2023; - nr 008/2023/1639, sissenõudja W, nõude sisu elatisvõlgnevus 01.06.2023–31.07.2023; - nr 008/2023/1640, sissenõudja Y, nõude sisu igakuine elatis 130 eurot kuus perioodil 01.08.2023–11.07.2027; - nr 008/2023/1641, sissenõudja C, nõude sisu igakuine elatis 130 eurot kuus perioodil 01.08.2023–19.11.2029 ja - nr 008/2023/1642, sissenõudja W, nõude sisu igakuine elatis 130 eurot kuus perioodil 01.08.2023–05.04.
2. 11.
3. Vaidlus puudub ka, et praeguse määruse p-s 11 nimetatud täiteasjade aluseks on üks ja sama täitedokument, s.o Harju Maakohtu 20.11.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-19-
4. Avaldaja on taotlenud kohtutäiturilt ühendada täiteasjad ühte menetlusse. Maakohus asus Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-52-17 alusel seisukohale, et kohtutäitur ei ole kuue täiteasja alustamisel järginud TMS § 33 lg-s 4 sätestatut. Kohtutäitur on määruskaebuses avaldanud seisukohta, et TMS § 33 lg 4 ei kohaldu olukorras, kus sissenõudjaid on rohkem kui üks. Ringkonnakohus kohtutäituri seisukohaga ei nõustu. 11.
5. TMS § 33 lg 4 kohaselt kui täitedokument sisaldab mitu rahalist nõuet, avatakse nende osas üks täitetoimik ja nõuded summeeritakse, kui sissenõudja ei taotle mitme täitetoimiku 6 2-24-5508 avamist. TMS § 33 lg 4 eesmärgiks on kohtutäituri tasu mitmekordse maksmise vältimine (vt RKTKm 14.06.2017, 3-2-1-52-17, p 13; RKTKm 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 17). 11.
6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja viitega Tartu Ringkonnakohtu 12.03.2018 määruse punktile 13 tsiviilasjas nr 2-17-3985, et põhjendatud ei olnud kuue eraldi täiteasja alustamine olukorras, kus täiteasjade aluseks on üks ja sama täitedokument, millest tulenevad rahalised nõuded on sisult samad ja mille täitmine toimub samal viisil sama võlgniku suhtes ning mille osas sissenõudjad mitme täitetoimiku avamist ei taotlenud. Siinses asjas avas kohtutäitur mitu täitetoimikut ilma sissenõudjate (alaealised lapsed) seadusliku esindaja (alaealiste laste ema) taotluseta. Seejuures on ringkonnakohus seisukohal, et täiteasjade ühendamine ei välista iga sissenõudja õigust tema nõuete osas esitada kohtutäiturile avaldusi, mh tema nõuete osas täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks.
7. Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks.
8. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Maakohus jättis avalduse rahuldamise tõttu õigesti menetluskulud

§ 172lg 1 alusel kohtutäituri kanda.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 14.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel kohtutäituri kanda.

1. Avaldajat esindas käesolevas menetluses lepinguline esindaja, kes esitas 04.07.2025 määruskaebemenetluses kantud menetluskulude nimekirja. Avaldajale osutati õigusabi 4,5 tundi järgmiste toimingutena: määruskaebusega tutvumine ja kliendile selgitamine 1 tund ja 30 minutit, kaebusele seisukoha koostamine 2 tundi ja 30 minutit, ringkonnakohtu kirjaga tutvumine 15 minutit ja menetluskulude nimekirja koostamine 15 minutit. Avaldajale osutati õigusabi tunnitasuga 130 eurot (koos käibemaksuga). Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu määr on põhjendatud, kooskõlas asja keerukusega ja vastab kohtupraktikas selliste vaidluste puhul põhjendatuks peetud tunnitasu määrale. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka avaldaja lepingulise esindaja taotlusest nähtuv ajakulu 4,5 tunni ulatuses on täies ulatuses põhjendatud ja vajalik, arvestades määruskaebuse ja selle kohta esitatud arvamuse sisu ja mahtu, samuti menetluskulude nimekirja koostamise ja kohtule esitamise ajakulu. Seega on avaldaja põhjendatud ja vajalik menetluskulu 585 eurot (4,5×130). Avaldaja taotleb kohustada puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõistetud menetluskulud kanda Desiree OÜ arvelduskontole EE
2. Ringkonnakohus rahuldab selle taotluse.
3. Vastavalt avaldaja taotlusele ja kooskõlas

§ 177

lg-ga 4 tuleb puudutatud isikult mõista avaldaja kasuks välja ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 17.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesolev määrus on TMS § 218 lg 3 teisest lausest ja

§ 178lg-test 1 ja 2 tulenevalt edasikaevatav.

7 2-24-5508 (allkirjastatud digitaalselt) 8