(6)Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
\n
(7)Kohtu nõudel menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja läbivaatamise kulud tagastatakse enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna. Tasutu tagastatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 4–6 sätestatud korras.
\n
(8)Maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. [RT I, 08.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
\n
3. jagu Tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning muud tõendamisega seotud kulud
\n
§ 151Tunnistajale, eksperdile ja tõlgile makstav tasu
\n
(1)Käesolevas jaos sätestatu kohaselt makstakse tasu menetluses osalenud tunnistajale, eksperdile ja tõlgile.
\n
(2)Käesolevas jaos, välja arvatud §-s 159, sätestatut ei kohaldata tõlgina või eksperdina kasutatavale kohtu või muu riigiasutuse töötajale, kes täidab tõlkimise või ekspertiisiga oma teenistuskohustust. Koosseisulise tõlgi kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Riikliku ekspertiisiasutuse ekspertiisi tegemise kulud hüvitatakse kohtuekspertiisiseaduses sätestatud ulatuses ja korras. [RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]
\n
(3)Kui tunnistaja, ekspert või tõlk on oma kohustuse täitnud, maksab kohus talle tasu välja sellest sõltumata, kas menetlusosalised on kulud ette tasunud või kas kulud on menetlusosalistelt sisse nõutud. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
§ 152Tunnistajatasu maksmine
\n
(1)Tunnistajale makstakse tunnistajatasu. Tunnistajatasu on hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest. Tunnistajatasu makstakse ka siis, kui tõendusküsimusele on vastatud kirjalikult.
\n
(2)Tunnistajatasu suurus arvutatakse tunnistaja keskmise brutosissetuleku tunnitasumäära alusel iga töölt puudutud tunni eest.
\n
(3)Kohus määrab tunnistajatasu tunnimäära Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tunnitasu alam- ja ülemmäära piires.
\n
(4)Kui tunnistaja ei ole seoses tunnistuse andmisega sissetulekut kaotanud või kui tal sissetulek puudub, makstakse talle tunnistajatasu madalaima määra järgi.
\n
§ 153Eksperdi- ja tõlgitasu maksmine
\n
(1)Eksperdile ja tõlgile makstakse nende ülesannete täitmise eest riigi arvel tasu tunnitasuna Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud alam- ja ülemmäära piirides. Eksperdile ja tõlgile makstav tunnitasu ei või olla väiksem töösuhtes olevale isikule minimaalselt maksta lubatud tunnitasust ega ületada seda rohkem kui 50-kordselt. [RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]
\n
(2)Tunnitasu määrates arvestab kohus eksperdi või tõlgi kvalifikatsiooni, töö keerukust, vajalike vahendite kasutamisega seotud möödapääsmatuid kulusid ning erilisi asjaolusid, mille tingimustes tuli ekspertiis või tõlge teha.
\n
(3)Dokumendi tõlkijale makstakse tasu tõlkelehekülje eest Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud ulatuses. Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada ka teatud ekspertiisi või tõlke tegemise eest kindla tasu.
\n
(4)Tasu võib eksperdi või tõlgi soovil maksta eksperdi või tõlgi tööandjale või muule isikule, kellega ekspert või tõlk on lepingulises suhtes, viimase esitatud arve alusel. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
§ 154Tunnistaja, ekspert ja tõlk välisriigist
\n
Välisriigis elavale tunnistajale, eksperdile ja tõlgile võib maksta Vabariigi Valitsuse poolt sätestatust kõrgemat tasu, kui selline tasu on tavaline tema elukohamaal ja isiku osalemine menetluses on hädavajalik. Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada kõrgema tasu maksmiseks täpsema korra. [RT I 2006, 7, 42 - jõust. 04.02.2006]
\n
§ 155Kulutuste hüvitamine eksperdile
\n
(1)Eksperdile hüvitatakse ka eksperdiarvamuse ettevalmistamise ja koostamisega seotud kulud, kaasa arvatud vajalikud kulutused abitööjõule ning uuringuks kasutatud materjalidele ja vahenditele.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulusid ei hüvitata suuremas ulatuses kui 20% eksperditasust.
\n
§ 156Sõidukulude hüvitamine
\n
(1)Tunnistajale, eksperdile ja tõlgile hüvitatakse menetlusega seotud sõidukulud mõistlikus ulatuses.
\n
(2)Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada hüvitatavate sõidukulude piirsummad ja täpsustada hüvitamisele kuuluvate kulude koosseisu.
\n
§ 157Muude kulude hüvitamine
\n
Tunnistajale, eksperdile ja tõlgile hüvitatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud ulatuses ka muud kohtumenetlusest tingitud vajalikud kulud, eelkõige majutus- ja toitlustuskulud.
\n
§ 158Kulude ettemakse
\n
(1)Kohtusse kutsutud tunnistajale, eksperdile või tõlgile makstakse kulud tema taotluse alusel ette, kui tal ei ole piisavalt raha kohtusse sõitmiseks või kui talt ei saa selle raha maksmist mõistlikult oodata.
\n
(2)Eksperdile või tõlgile tehakse taotluse korral mõistlik ettemakse, kui ta on kohtu ülesandel oma tavapärasest kutsetegevusest täiesti või põhiliselt eemal vähemalt 30 päeva järjest. Ekspert võib ettemakset taotleda ka juhul, kui eksperdiarvamuse koostamine nõuab suuri kulutusi, mille katmist ei saa mõistlikult oodata eksperdi kulul.
\n
§ 159Kulude kindlaksmääramine
\n
(1)Tunnistajale, eksperdile või tõlgile makstava tasu ja hüvitatavad kulud määrab kindlaks kohus, kes on tunnistaja, eksperdi või tõlgi kaasanud. Kohus saadab määruse ärakirja valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele. [RT I, 28.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012] (1^1) Tunnistajale, eksperdile või tõlgile makstavad tasud ja kulude hüvitised sisaldavad maksuseadustega sätestatud makse, mille peab kinni või vajaduse korral maksab menetlusest osavõtjale väljamakset tegev asutus. Kui füüsilisele isikule makstavad summad on saaja teate kohaselt tema ettevõtlustulu või väljamakse tehakse tasu saamiseks õigustatud isiku tööandjale ja maksuseadus ei sätesta teisiti, siis kannab kohtumäärust täitev asutus üle kogu määrusega ettenähtud summa. [RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, samuti kulude kindlaksmääramisest keeldumise määruse peale võib tunnistaja, ekspert, tõlk, menetlusosaline või Eesti Vabariik Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu esitada määruskaebuse, kui kohtu määratud või taotletud summa ületab 100 eurot. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. [RT I, 30.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025, Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes]
\n
§ 160Tasu maksmise kord
\n
(1)Tunnistajale, eksperdile ja tõlgile makstakse tasu üksnes nõudmisel.
\n
(2)Tunnistajatasu maksmise ja tunnistajale kulude hüvitamise nõue lõpeb kolme kuu möödumisel ajast, millal tunnistaja menetluses viimati osales, kui tunnistaja ei esita kohtule taotlust tasu maksmiseks ja kulutuste hüvitamiseks. Kohus teavitab tunnistajat nimetatud tähtajast ja tähtaja möödumise õiguslikest tagajärgedest.
\n
(3)Kohus võib eksperdile või tõlgile määrata vähemalt 30-päevase tähtaja nõude kogusumma esitamiseks. Tähtaja määramisel teavitatakse eksperti ja tõlki ka tähtaja möödumise tagajärgedest.
\n
(4)Eksperdi ja tõlgi nõue lõpeb, kui ta ei esita seda kohtu määratud tähtaja jooksul. Ekspert ja tõlk võivad nõuda tähtaja ennistamist, kui neil ei olnud võimalik tähtajast kinni pidada mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamise avalduse võib esitada 14 päeva jooksul, alates takistuse kõrvaldamisest ja tähtaja ennistamise tingimuste põhistamisest. Tähtaja ennistamise avalduselt lõivu ei tasuta. [RT I, 08.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
\n
(5)Eksperdi ja tõlgi nõuded lõpevad käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatust sõltumata ühe aasta jooksul, alates tekkimisest.
\n
(6)Liigselt makstud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgitasu ning kulud võib kohtumääruse alusel tagasi nõuda, kui määrus on maksma kohustatud isikule kätte toimetatud ühe aasta jooksul, alates liigse väljamakse tegemisest. Maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui kaebuse ese ületab 100 eurot. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. [RT I, 08.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
\n
§ 161Tõendi esitamisega seotud muude kulude hüvitamine
\n
(1)Kui kohtule dokumendi või asitõendi esitanud, selle vaatlemist võimaldanud, ekspertiisiks asja väljaandnud või ekspertiisi korraldamist võimaldanud isik ei ole selles asjas menetlusosaline, on tal õigus nõuda riigilt nende vajalike kulude hüvitamist, mida ta kandis seoses menetlustoiminguga. Isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud hüvitatakse kohtuekspertiisiseadusega sätestatud menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulude hüvitamise tingimustel ja korras. [RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulud määrab taotluse alusel kindlaks kohus, kes menetlustoimingu korraldas. Kohus saadab määruse ärakirja ka valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele. [RT I, 28.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
\n
(3)Kulude hüvitamise nõue lõpeb kolme kuu möödumisel ajast, millal menetlustoiming tehti, kui kulude hüvitamiseks õigustatud isik ei esita kohtule taotlust kulud hüvitada. Kohus teavitab kulude hüvitamiseks õigustatud isikut nimetatud tähtajast ja tähtaja möödumise õiguslikest tagajärgedest.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruse peale, samuti kulude kindlaksmääramisest keeldumise määruse peale võib taotluse esitaja, menetlusosaline või Eesti Vabariik Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu esitada määruskaebuse, kui kohtu määratud või taotletud summa ületab 100 eurot. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. [RT I, 30.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025, Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes]
\n
4. jagu Menetluskulude jaotus
\n
§ 162Menetluskulude jaotus hagimenetluses
\n
(1)Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
\n
(2)Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud.
\n
(3)Poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole menetluskulud.
\n
(4)Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
\n
(5)[Kehtetu - RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]
\n
§ 163Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral
\n
(1)Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
(2)Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
\n
§ 164Menetluskulude jaotus hagilises perekonnaasjas
\n
(1)Hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. [RT I, 22.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022] (1^1) Põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. [RT I, 30.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015] (1^2) Alaealise lapse elatisnõude rahuldamata jätmise korral võib menetluskulud jätta täielikult või osaliselt lapse nimel hagi esitanud seadusliku esindaja kanda, kui seaduslik esindaja ei kasutanud hagi esitamisel või menetlemisel oma menetlusõigusi heauskselt. [RT I, 22.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]
\n
(2)Kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abikaasade või registreeritud elukaaslaste varasuhtega seotud vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa või registreeritud elukaaslase olulisi vajadusi. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
(3)Ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.
\n
§ 165Menetluskulude jaotus kaashagejate või -kostjate vahel
\n
(1)Kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse.
\n
(2)Kaashageja või -kostja ei kanna menetluses teise kaashageja või -kostja esitatud avaldusest, taotlusest, väitest, tõendist, kaebusest või vaidlustamisest tulenevaid täiendavaid menetluskulusid. See kehtib ka siis, kui kaashageja või -kostja menetlustoimingud kehtivad teiste kaashagejate või -kostjate suhtes käesoleva seadustiku § 207 lõike 3 järgi.
\n
(3)Kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
§ 166Menetluskulude jaotus poole asendamisel vaidlusaluse eseme võõrandamise korral
\n
Poole asendamisel vaidlusaluse eseme võõrandamise või nõude loovutamise korral kannavad asendatud ja asendav pool solidaarselt vastaspoole menetluskulud, kui otsus tehakse vastaspoole kasuks. Kohus määrab kulude jaotuse teisiti, kui see oleks eelnimetatud viisil ilmselt ebaõiglane.
\n
§ 167Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud
\n
(1)Iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule.
\n
(2)Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kulud iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda. See ei välista ega piira kolmanda isiku õigust nõuda kulude hüvitamist eraõigusest tuleneval alusel.
\n
(3)Iseseisva nõudeta kolmas isik kannab tema avalduse, taotluse või kaebusega teistele menetlusosalistele tekitatud menetluskulud, kui neid ei kanna tema poole vastaspool. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
§ 168Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul
\n
(1)Hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.
\n
(2)Hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
\n
(3)Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
\n
(4)Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
(5)Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
(6)Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
\n
§ 169Menetluse venimisest tingitud menetluskulud
\n
(1)Menetlustoimingu tegemise tähtaja mööda lasknud või vastuväite või tõendi hilisema esitamisega või muul viisil menetlustoimingu aja muutmise, asja arutamise edasilükkamise või tähtaja pikendamise põhjustanud menetlusosaline kannab sellest tulenevad täiendavad menetluskulud. Muu hulgas võib sõltumata menetluse tulemusest jätta menetlusosalise kanda talle menetlusdokumendi kättetoimetamisega põhjustatud kulud, kui kättetoimetamine viibis seetõttu, et isiku kohta olid rahvastikuregistrisse, äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud ebaõiged andmed. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
(2)Tähtaja ennistamisega, tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad tähtaja ennistamise avalduse esitaja või kaja või menetluse taastamise avaldaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
\n
(3)Rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud võib menetluse tulemusest sõltumata jätta menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
§ 170Eeltõendamismenetluse kulud
\n
(1)Tõendite tagamiseks või asjaolu eelnevaks tuvastamiseks korraldatud eeltõendamismenetluse kohtukulud kannab isik, kelle taotlusel menetlus algatati. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
(2)[Kehtetu - RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
(3)Eeltõendamismenetluse kulud võetakse arvesse põhimenetluses kulude jaotamisel.
\n
§ 171Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused
\n
(1)Apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse või teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse või teistmisavalduse esitaja, kui kaebus või teistmisavaldus jääb rahuldamata.
\n
(2)Kohus võib jätta apellatsioon- või määruskaebuse menetluskulud täielikult või osaliselt selle apellandi või määruskaebuse esitaja kanda, kelle kasuks otsus tehakse, kui viimane võidab uue esitatud asjaolu põhjal, millele ta oleks võinud tugineda juba maakohtus.
\n
(3)Kui kostja, kelle kahjuks maakohus on otsuse teinud, taotleb ringkonnakohtus aegumise kohaldamist, kuigi ta seda maakohtus ei taotlenud, ja ringkonnakohus aegumist kohaldab, võib kohus jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.
\n
(4)Teistmisavalduse rahuldamise korral loetakse teistmisega seotud menetluskulud osaks menetluskuludest teistatavas asjas. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
§ 172Menetluskulud hagita menetluses
\n
(1)Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
(2)Kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Riigilõiv määruskaebuselt tagastatakse määruskaebuse rahuldamise korral vastavalt käesoleva seadustiku §-s 150 sätestatule. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
(3)Isiku kinnisesse asutusse paigutamise ja sellega seotud menetluse kulud kannab riik, kui kohus ei jäta neid täielikult või osaliselt isiku enda või tema eestkostja kanda, kuna see on kohtu arvates õiglane ja isik suudab kulusid eeldatavasti kanda. Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
(4)Hagita menetluses pärandi hoiumeetmete rakendamisest tekkivate kulude eest vastutavad pärijad vastavalt pärimisseaduse sätetele pärandikohustuste kohta. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
(5)Äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramise menetluse kulud kannab hüvitise maksmiseks kohustatud isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
(6)Juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
(7)Kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
(8)Vajalikud kohtuvälised kulud hüvitatakse hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Kohtuväliste kulutuste hüvitamist saab nõuda üksnes juhul, kui kohus jätab need mõne menetlusosalise kanda. Riigi kanda võib kohtuvälised kulud jätta üksnes juhul, kui kohtuväliste kulude kandmiseks anti isikule menetlusabi. See kehtib ka käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] [RT I, 03.05.2017, 22 - jõust. 02.05.2017 - Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 8 kolmanda lause põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda jätta kohtuväliseid kulusid riigi kanda, kui ärikeeldu ei kohaldata isikule, kellele ei ole antud menetlusabi.]
\n
(9)Maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 488^1 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
(10)Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. [RT I 2010, 26, 128 - jõust. 14.06.2010]
\n
(11)Kollektiivse esindushagi rahuldamise korral kannab menetluskulud puudutatud isik, kelle rikkumisest tulenevalt esindushagi esitati, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 8 sätestatut. Kui kollektiivne esindushagi jäetakse rahuldamata, kannab menetluskulud avaldaja, arvestades samades lõigetes sätestatut. [RT I, 31.12.2024, 5 - jõust. 01.01.2025]
\n
(12)Kui individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramiseks esitatavat kollektiivset esindushagi menetletakse pärast käesoleva seadustiku §-s 497^16 sätestatud kohtulahendi jõustumist, millega tuvastati rikkumine, kannab individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise kollektiivse esindushagi menetluskulud puudutatud isik, kelle rikkumisest tulenevalt esindushagi esitati. [RT I, 31.12.2024, 5 - jõust. 01.01.2025]
\n
(13)Kui kollektiivse esindushagi menetluse osaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma käesoleva seadustiku § 144 punkti 9 või 10 kohased tarbijate või andmesubjektide teavitamise kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. [RT I, 31.12.2024, 5 - jõust. 01.01.2025]
\n
(14)Kokkulepe, millega tarbija või andmesubjekt kohustub kollektiivse esindushagi rahuldamata jätmise korral hüvitama avaldajalt väljamõistetud menetluskulud, on tühine. [RT I, 31.12.2024, 5 - jõust. 01.01.2025]
\n
5. jagu Menetluskulude kindlaksmääramine
\n
§ 173Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
\n
(1)Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses.
\n
(2)Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
\n
(3)Kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, muu hulgas kui Riigikohus rahuldab teistmisavalduse, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada.
\n
(4)Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena.
\n
(5)Kohus ei märgi menetluskulude jaotust vaheotsuses, tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuses ja vaidlustamise reservatsiooniga otsuses dokumendimenetluses, kui kohus jätkab neil juhtudel asja lahendamist. Menetluskulude jaotus nähakse sel juhul ette lõppotsuses. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
§ 174Kohtu pädevus menetluskulude kindlaksmääramisel
\n
[RT I, 21.05.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
\n
(1)Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
\n
(2)Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
\n
(3)Kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse.
\n
(4)Kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
\n
(5)Kui madalama astme kohus määras menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ja kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab kõrgema astme kohus vajaduse korral madalama astme kohtu kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust.
\n
(6)Kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi täielikult või osaliselt ja saadab asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks, sealhulgas kui Riigikohus rahuldab teistmisavalduse, määrab menetluskulude rahalise suuruse tühistatud osas kindlaks asja lahendav madalama astme kohus.
\n
(7)Kui teistmisavaldust ei rahuldata, see jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või menetlus lõpetatakse, määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks Riigikohus.
\n
(8)Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.
\n
(9)Menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik.
\n
(10)Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
\n
(11)Menetlusosaline ei või käesoleva seadustiku kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. [RT I, 21.05.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
\n
(12)Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 alusel taotletakse Euroopa arestimismäärust artikli 5 punktis b nimetatud juhul, võib Euroopa arestimismääruse taotluse menetlemise kulud kindlaks määrata eraldi muude menetluskulude kindlaksmääramisest. [RT I, 26.06.2017, 17 - jõust. 06.07.2017]
\n
§ 174^1. Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusega
\n
[Kehtetu - RT I, 21.05.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
\n
§ 175Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
\n
(1)Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. [RT I, 21.05.2014, 1 - jõust. 01.01.2015] (1^1) Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. [RT I, 21.05.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
\n
(2)Menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Nõustaja kulusid ei hüvitata. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
(3)Mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] (3^1) [Kehtetu - RT I, 09.04.2021, 1 - jõust. 19.04.2021]
\n
(4)[Kehtetu - RT I, 03.07.2014, 39 - jõust. 26.06.2014 - Riigikohtu üldkogu kohtumäärus tunnistab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 175 lg 4 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks.]
\n
§ 176Menetluskulude dokumentide esitamine ja kättetoimetamine
\n
[RT I, 21.05.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
\n
(1)Kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Eelmises lauses nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates.
\n
(2)Kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks.
\n
(3)Menetluskulude kindlaksmääramiseks käesoleva seadustiku § 413 alusel tehtavas tagaseljaotsuses ei või kohtu määratud tähtaeg hageja poolt kohtule menetluskulude nimekirja esitamiseks olla pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates.
\n
(4)Menetluskulude nimekiri esitatakse igas kohtuastmes, kus asja menetletakse, selle kohtuastme menetlusega seonduvate kulude kohta.
\n
(5)Menetlusosalisel tuleb kinnitada, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
\n
(6)Kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama.
\n
(7)Menetluskulude nimekiri ja tõendid toimetatakse viivitamata vastaspoolele kätte.
\n
(8)Kohus määrab menetlusosalisele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Tähtaeg ei või olla pikem kui seitse päeva menetluskulude nimekirja ja tõendite kättetoimetamisest arvates. [RT I, 21.05.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
\n
§ 177Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
\n
[RT I, 21.05.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
\n
(1)Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks:
\n
1)kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või
\n
2)määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
\n
(2)Kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
\n
(3)Kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte.
\n
(4)Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
\n
(5)Menetlusosaline võib nõuda kohtult menetluskulude kohta tehtud kohtuotsuse või määruse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud või asja materjalidest nähtuvate menetluskulude suhtes. Täiendamist võib nõuda kümne päeva jooksul alates menetluskulude kindlaksmääramise kohta tehtud kohtuotsuse või määruse kättetoimetamisest.
\n
(6)Kui menetluskulud määratakse kindlaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud viisil, võib kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrata kirjeldava ja põhjendava osata määrusega, kui talle ei esitata käesoleva seadustiku § 176 lõikes 8 nimetatud tähtajaks vastuväidet ja kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude nimekirjas näidatud ulatuses. Määruse täiendamisele puuduva osaga kohaldatakse vastavalt käesoleva seadustiku § 448 lõiget 4^1 . [RT I, 21.05.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
\n
§ 178Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
\n
(1)Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
\n
(2)Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. [RT I, 08.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
\n
(3)[Kehtetu - RT I, 02.02.2016, 7 - jõust. 01.02.2016 - Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 178 lõike 3 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks.]
\n
(4)Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. [RT I, 21.05.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
\n
§ 179Menetluskulude väljamõistmine ja sissenõudmine Eesti Vabariigi kasuks
\n
(1)Menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
(2)Pärast asjas tehtud lahendi jõustumist võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulud välja mõista määrusega nii kohus, kelle menetluses kulud tekkisid, kui ka asja lahendanud maakohus. Määrust ei või teha, kui asjas tehtud kohtulahendi jõustumisest on möödunud üle kahe aasta. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] (2^1) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohtulahendile, millega mõistetakse Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud või menetlusabikulud, võib kohus lisada eraldi dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed. [RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014] (2^2) Käesoleva paragrahvi lõikes 2^1 nimetatud nõude täitmiseks vajalike andmete loetelu ja nende vormistamisele esitatavad tehnilised nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 100 eurot. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. [RT I, 08.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
\n
(4)Riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele. [RT I, 28.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
\n
(5)Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. (5^1) Käesolevas paragrahvis nimetatud menetluskulud tasutakse ja tasaarvestatakse maksukorralduse seaduses sätestatud korras. [RT I, 31.01.2014, 6 - jõust. 01.04.2014]
\n
(6)Valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. [RT I, 28.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
\n
(7)Kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõue, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi täitmise nõue aegub kolme aasta möödumisel raha väljamõistmise lahendi jõustumisest. Nõude aegumisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses nõuete aegumise kohta sätestatut. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
(8)Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude sissenõudmisele kohaldatakse täitemenetluse seadustiku §-s 209 avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmise kohta sätestatut, kui käesolevas paragrahvis sätestatust ei tulene teisiti. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
(9)Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
6. jagu Riigipoolse menetlusabi andmine menetluskulude kandmiseks
\n
§ 180Riigipoolse menetlusabi andmine menetluskulude kandmiseks
\n
(1)Menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku (edaspidi menetlusabi saaja) taotlusel määrata, et menetlusabi saaja:
\n
1)vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu maksmisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide ja kohtulahendi tõlke kulude kandmisest; [RT I, 08.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
\n
2)võib tasuda riigilõivu või muud kohtukulud või menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlke kulud osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul; [RT I, 08.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
\n
3)ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses;
\n
4)vabastatakse sissenõudjana Eesti Vabariigi arvel täielikult või osaliselt täitemenetlusega seotud kuludest või kohtumenetluses kohtutäituri vahendusel menetlusdokumendi kättetoimetamise kuludest või nähakse ette nende tasumine osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul;
\n
5)vabastatakse Eesti Vabariigi arvel täielikult või osaliselt eestkoste teostamisega seotud kulude kandmisest ja eestkostjale tasu maksmisest;
\n
6)vabastatakse täielikult või osaliselt kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kuludest või nähakse ette nende tasumine osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul; [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
7)vabastatakse Eesti Vabariigi arvel osaliselt või täielikult lepitusmenetluse kuludest käesoleva seadustiku § 4 lõikes 4 sätestatud juhul. [RT I 2009, 59, 385 - jõust. 01.01.2010]
\n
(2)Menetlusosalise, kes on mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või kelle elukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, võib Eestis menetlusabi andmisel vabastada Eesti Vabariigi arvel kohtu nõutud ja menetlusabi taotleja esitatud dokumendi tõlkimise kulust või määrata kulude kandmise osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul, kui dokument on vajalik asja lahendamiseks.
\n
(3)Menetlusosalise, kes on mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või kelle elukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, võib Eestis menetlusabi andmisel vabastada menetlusega seotud sõidukulude kandmisest või määrata kulude kandmise osade kaupa, kui seaduses on sätestatud menetlusosalise isikliku kohaloleku vajadus või kui kohus peab seda vajalikuks.
\n
(4)Menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi) kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti.
\n
§ 181Menetlusabi andmise tingimused
\n
(1)Menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui:
\n
1)menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja
\n
2)on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
(2)Menetluses osalemise edukust eeldatakse, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
(3)Isikule ei anta menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui tema taotletu saab saavutada lihtsamalt, kiiremini või odavamalt. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] (3^1) Kui menetlusabi taotluse läbivaatamisel ilmneb, et taotleja majandusliku seisundi tõttu puudub alus talle menetlusabi andmiseks, kuid kohus leiab, et tasumisele kuuluva riigilõivu korraga tasumine takistab konkreetse kohtuasja asjaolusid arvestades ebamõistlikult isiku õigust pöörduda kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, võib kohus menetlusabi korras määrata, et hagiavalduselt või apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluv riigilõiv tasutakse osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. [RT I 2010, 26, 128 - jõust. 14.06.2010]
\n
(4)Menetlusabi ei anta avaldajale maksekäsu kiirmenetluses ega registriasjas kandeavalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu maksmiseks. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
(5)Menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust ei hinnata menetlusabi taotlemisel menetlusdokumendi või kohtulahendi tõlkimiseks. Muu menetlusdokumendi kui kohtulahendi tõlkimiseks ei anta menetlusabi, kui isikut esindab menetluses esindaja. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
§ 182Füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangud
\n
(1)Menetlusabi antakse füüsilisest isikust menetlusosalisele, kelle elukoht on menetlusabi andmise avalduse esitamise ajal Eesti Vabariigis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kes on Eesti Vabariigi või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik. Elukoha määramisel käesoleva jao tähenduses lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 artiklist 62. Muule füüsilisest isikust menetlusosalisele antakse menetlusabi üksnes juhul, kui see tuleneb välislepingust. [RT I, 31.12.2014, 1 - jõust. 10.01.2015]
\n
(2)Füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui:
\n
1)menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele ja transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75 protsendi ulatuses töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast; [RT I, 03.04.2025, 1 - jõust. 13.04.2025]
\n
2)menetlusabi taotleja saab menetluskulud kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, millele saab seaduse kohaselt pöörata sissenõude;
\n
3)menetlus on seotud menetlusabi taotleja majandus- või kutsetegevusega ega puuduta tema majandus- või kutsetegevusega mitteseotud õigusi. [RT I, 10.11.2011, 5 - jõust. 01.11.2011 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 182 lõike 2 punkti 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see välistab kohtusse pöördumisel riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt vabastamiseks menetlusabi andmise füüsilisele isikule, kui menetlus on seotud menetlusabi taotleja majandus- või kutsetegevusega ega puuduta tema majandus- või kutsetegevusega mitteseotud õigusi.] [RT I, 21.04.2011, 17 - jõust. 14.04.2011 Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 182 lõike 2 punkti 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see välistab apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt vabastamiseks menetlusabi andmise füüsilisele isikule, kui menetlus on seotud menetlusabi taotleja majandus- või kutsetegevusega ega puuduta tema majandus- või kutsetegevusega mitteseotud õigusi.] (2^1) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktide 1 ja 2 puhul ei arvestata menetluskulusid, mis võivad tekkida menetluses tehtava lahendi peale edasikaebamisel. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud varana arvestatakse ka ühisvara ulatuses, milles võib eeldada, et ühisomanikud võiksid seda mõistlikult kasutada menetluskulude katteks. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu ei välista menetlusabi andmist, kui menetlusabi taotleja elukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis ja ta tõendab, et ta ei suuda menetluskulusid kohe või tervikuna katta elukohariigi elamiskulude tõttu, mis on suuremad kui Eestis.
\n
(4)[Kehtetu - RT I, 31.12.2014, 1 - jõust. 10.01.2015]
\n
§ 183Juriidilisele isikule ja pankrotivõlgnikule menetlusabi andmise piirangud
\n
(1)Juriidilistest isikutest võib menetlusabi oma eesmärkide saavutamiseks taotleda üksnes tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud või sellega võrdsustatud mittetulundusühing või sihtasutus, mille asukoht on Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, kui taotleja põhistab, et ta taotleb menetlusabi keskkonnakaitse või tarbijakaitse valdkonnas või muud ülekaalukat avalikku huvi arvestades paljude inimeste seadusega kaitstud õiguste võimaliku kahjustamise vältimiseks ja ta ei suuda eeldatavasti menetluskulusid oma vara arvel katta või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena. Muule välismaisele juriidilisele isikule antakse menetlusabi üksnes välislepingu alusel. [RT I, 21.04.2011, 16 - jõust. 12.04.2011 Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg 1 esimese lause osas, milles see välistab tsiviilkohtumenetluses menetlusabi andmise selles sättes märgitud kriteeriumitele mittevastavale Eesti eraõiguslikule juriidilisele isikule apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt vabastamiseks.]
\n
(2)Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. [RT I, 20.06.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]
\n
(3)Pankrotivõlgnik võib taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul ka riigi õigusabi andmist. Riigi õigusabi andmise eelduseks on lisaks see, et pankrotihaldur ei saa ise teha taotletavat menetlustoimingut või kui seda ei saa tema kvalifikatsiooni ja ülesandeid arvestades temalt oodata. [RT I 2006, 7, 42 - jõust. 04.02.2006]
\n
§ 184Menetlusabi taotluse esitamine ja menetlusabi andmise jätkamine
\n
(1)Menetlusabi taotlus esitatakse kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse.
\n
(2)Menetlusabi taotlus täitemenetlusega seotud kulutuste kandmiseks esitatakse kohtule, kes lahendaks täitemenetlust korraldava kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse, ning kohtueelse menetlusega seotud kulutuste kandmiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas kohtueelne menetlus toimub.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohus on ka menetlusabi taotlusi vastuvõttev asutus EL Nõukogu direktiivi 2003/8/EÜ, millega parandatakse õiguskaitse kättesaadavust piiriüleste vaidluste korral, kehtestades sellistes vaidlustes antava tasuta õigusabi kohta ühised miinimumeeskirjad (ELT L 026, 31.01.2003, lk 41–47), artikli 14 tähenduses. Kohus ei või nõuda taotluse legaliseerimist või muul viisil ametlikku kinnitamist. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
(4)Kui menetlusosalisele on antud menetlusabi ja ta kaebab kohtulahendi edasi, eeldatakse, et menetlusabi andmine kehtib ka igas järgmises kohtuastmes. Kohus kontrollib siiski kaebuse menetlusse võtmisel, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ja menetluses osalemine ei ole ilmselt ebamõistlik ning kohus võib igas menetlusstaadiumis kontrollida, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Menetluses osalemise edukust ja mõistlikkust ei kontrollita, kui kohtulahendi on edasi kaevanud juba teine menetlusosaline ja tema kaebus on menetlusse võetud. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
(5)Kohtu nõudmisel peab menetlusabi saaja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul andma selgitusi, kas tema varaline seisund on muutunud ja esitama vastavad tõendid. Kohtul on õigus vajaduse korral muu hulgas küsida andmeid menetlusabi saaja või tema perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta Maksu- ja Tolliametilt, krediidiasutustelt ja muudelt isikutelt või asutustelt.
\n
(6)Kui sissenõudja taotleb menetlusabi täitemenetluse kulude katteks ja on saanud eelnevalt menetlusabi asja menetlemisel, ei pea kohus täiendavalt kontrollima, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Kohus peab kõiki menetlusabi andmise eeldusi kontrollima, kui menetlusabi taotletakse enam kui ühe aasta möödumisel menetluses tehtud lahendi jõustumisest.
\n
§ 185Menetlusabi taotluse sisu
\n
(1)Menetlusabi taotluses märgitakse:
\n
1)menetlus, milleks menetlusabi taotletakse;
\n
2)kellena taotluse esitaja menetluses osaleb või soovib osaleda ja milliseid avaldusi või taotlusi tahab esitada;
\n
3)millel taotluse esitaja nõue või vastuväide põhineb.
\n
(2)Taotlusele lisab taotleja allkirjastatud teatise enda ja oma perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta (perekonnasuhted, elukutse, vara, sissetulek ja kohustused) ning võimaluse korral ka muud dokumendid, mis seda seisundit tõendavad.
\n
(3)Isik, kelle elukoht ei ole Eestis, lisab taotlusele elukohariigi pädeva asutuse teatise tema ja tema perekonnaliikmete kolme viimase aasta sissetuleku kohta. Kui taotleja ei saa teatist mõjuval põhjusel esitada, võib menetlusabi andmise otsustada teatiseta.
\n
(4)Juriidilisest isikust taotleja lisab võimaluse korral menetlusabi taotlusele põhikirja ärakirja ning eelmise majandusaasta aruande kinnitatud ärakirja.
\n
(5)Menetlusabi taotluse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatise näidisvormi ja selles sisalduvate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega ning taotluse ja teatise näidisvorm peab olema igaühele vabalt kättesaadav Justiits- ja Digiministeeriumi veebilehel ning igas kohtus ja advokaadibüroos. Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada ka nõudeid taotleja poolt esitatavatele taotlust põhjendavatele dokumentidele. [RT I, 30.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025, Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes]
\n
(6)Menetlusabi taotlus esitatakse eesti keeles. Taotluse võib esitada ka inglise keeles, kui menetlusabi taotleb füüsiline isik, kelle elukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kes on mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, või juriidiline isik, mille asukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
§ 186Taotleja majandusliku seisundi hindamine
\n
(1)Taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestatakse tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid.
\n
(2)Taotleja majanduslikku seisundit hinnates ei arvestata taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata menetlusabi taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikke sõiduvahendeid, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga.
\n
(3)Kui menetlusabi taotleja taotleb menetlusabi temaga koos elava perekonnaliikme vastu nõude esitamiseks, ei arvestata taotleja majandusliku seisundi hindamisel selle perekonnaliikme sissetulekut ega temale kuuluvat vara.
\n
(4)[Kehtetu - RT I 2006, 7, 42 - jõust. 04.02.2006]
\n
(5)Kohus võib menetlusabi taotlejalt nõuda esitatud andmete põhistamist või täiendavate dokumentide ja andmete esitamist või nõuda teistelt isikutelt või asutustelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta. Järelepärimisele tuleb vastata kohtu määratud tähtaja jooksul.
\n
(6)Kui taotluse esitaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud põhistatud andmeid oma isikliku ja majandusliku seisundi kohta või vastanud esitatud küsimustele või on seda teinud ebapiisavalt, ei määra kohus menetlusabi andmist ulatuses, mida ei ole põhistatud.
\n
(7)Maksu- ja Tolliamet esitab kohtu nõudmisel teatise menetlusabitaotleja ja tema perekonnaliikmete viimase aasta sissetuleku kohta või sissetulekuandmete puudumise kohta. Teatise vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
(8)Tehnilise võimaluse olemasolul tuleb kohtule tagada, et ta saaks taotleja majandusliku seisundi hindamiseks vajalikke andmeid ise Maksu- ja Tolliameti või käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud isiku või asutuse andmebaasist kontrollida. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
§ 187Menetlusabi taotluse lahendamine
\n
(1)Menetlusabi taotlus lahendatakse määrusega. Vajaduse korral võib kohus küsida enne taotluse lahendamist teiste menetlusosaliste seisukohta.
\n
(2)Kohus saadab menetlusabi andmise määruse ärakirja viivitamata Rahandusministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutusele.
\n
(3)Kui menetlusabi taotluse edastas kohtule mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi menetlusabi taotluste edastamiseks pädev asutus, saadab kohus menetlusabi taotluse kohta tehtud määruse ärakirja ka sellele asutusele.
\n
(4)Menetlusabi taotluse võib lahendada ka kohtunikuabi. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n
(5)Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kohus pikendab siiski mõistlikult enda määratud tähtaega, eelkõige hagile, kaebusele või taotlusele vastamiseks määratud tähtaega, pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui menetlusabi andmise taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
(6)Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
§ 188Osamaksete tasumise peatamine ja maksete suuruse muutmine
\n
(1)Kui menetlusabi korras on määratud menetluskulude tasumine osadena, peatab kohus määrusega osamaksete tasumise, kui: [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
1)on ilmne, et menetlusabi saaja senised maksed katavad menetluskulud; [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
2)jõustub lahend, mille alusel peab menetluskulud kandma teine menetlusosaline.
\n
(2)Kohus ei peata käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 kohaselt osamaksete tasumist, kui menetluskulude kandmiseks kohtulahendi alusel kohustatud menetlusosalisele on samuti antud menetlusabi menetluskulude kandmiseks või kui muul põhjusel on ilmne, et see menetlusosaline ei suuda kulusid tasuda.
\n
(3)Kohus võib menetluskulude osamaksete suurust ja tasumise tähtaega määrusega muuta, kui menetlusabi saaja majanduslik seisund on oluliselt muutunud. Kohtu nõudmisel peab menetlusabi saaja andma selgitusi, kas tema majanduslik seisund on muutunud, ja esitama vastavad tõendid. Kohtul on õigus vajaduse korral muu hulgas küsida andmeid menetlusabi saaja või tema perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta Maksu- ja Tolliametilt, krediidiasutustelt ja muudelt isikutelt või asutustelt. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut kohaldatakse, kui menetlusabi saaja isik õigusjärgluse tõttu muutub, muu hulgas kui menetlusabi saanud hageja loovutab nõude, mille esitamiseks ta on menetlusabi saanud, ja õigusjärglasel ei ole õigust menetlusabile samas ulatuses. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
§ 189Menetlusabi andmise tühistamine
\n
(1)Kohus võib menetlusabi andmise tühistada, kui:
\n
1)menetlusabi saaja on menetlusabi taotledes esitanud valeandmeid;
\n
2)menetlusabi saamise tingimused puudusid või on ära langenud, muu hulgas menetlusabi saaja isiku muutumise korral õigusjärgluse tõttu, kui õigusjärglasel ei ole õigus saada menetlusabi; [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
3)menetlusabi saaja ei ole kohtu määratud osamakseid tasunud kauem kui kolm kuud;
\n
4)menetlusabi saaja ei anna kohtu nõudmisel selgitust oma majandusliku seisundi muutumise kohta või ei esita nõutavaid tõendeid.
\n
(2)Menetlusabi andmise tühistamise korral kannab menetlusabi saanud menetlusosaline oma menetluskulud täies ulatuses.
\n
§ 190Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotus
\n
(1)Menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused.
\n
(2)Menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks.
\n
(3)Menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse.
\n
(4)Kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.
\n
(5)Kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel.
\n
(6)Kui menetlusosalisele anti menetlusabi menetluskulude kandmiseks hagita menetluses, võib kohus menetluskulud mõnelt teiselt menetlusosaliselt riigituludesse välja mõista käesoleva seadustiku § 172 lõikes 1 sätestatud tingimustel.
\n
(7)Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] (7^1) [Kehtetu - RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]
\n
(8)Kui menetlusosalisele anti menetlusabi, sealhulgas riigi õigusabi, nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes alusel toimuvas menetluses, kohaldatakse käesolevas seadustikus menetluskulude jaotamise kohta sätestatut üksnes ulatuses, milles nimetatud määruses ei ole ette nähtud teisiti. [RT I, 14.03.2011, 2 - jõust. 18.06.2011]
\n
§ 191Määruskaebuse esitamine menetlusabi määruse peale
\n
(1)Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
(2)Menetlusabi määruse peale ei saa esitada määruskaebust, kui tsiviilasjas endas on tehtud jõustunud kohtulahend.
\n
(3)Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.
\n
(4)Käesoleva seadustiku § 190 lõigetes 3–6 nimetatud määrustele, millega mõistetakse menetlusosaliselt välja menetluskulud riigituludesse, ja nende peale määruskaebuse esitamisele kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 179 sätestatut. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
§ 192Menetlusabi andmine menetluseks muus Euroopa Liidu liikmesriigis
\n
Menetlusabi advokaadi õigusabi tagamiseks või avalduse ja selle lisade tõlkimiseks võib vastavalt riigi õigusabi seaduse §-dele 33 ja 34 Harju Maakohtult taotleda ka menetluseks, mis toimub muus Euroopa Liidu liikmesriigis.
\n
§ 193Menetlusabi andmise taotluste vahendamine teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele
\n
(1)Harju Maakohtu vahendusel võib käesolevas jaos sätestatu kohaselt menetlusabi saamiseks õigustatud isik taotleda menetlusabi andmist ka mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis toimuvas menetluses.
\n
(2)Menetlusabi taotluse edastamiseks esitatakse kohtule menetlusabi taotlus ja sellele lisatud dokumendid selle liikmesriigi keeles, kus menetlusabi andmist taotletakse, tingimusel, et see keel on Euroopa Liidu ametlik keel või et liikmesriik on selle keelega nõustunud vastavalt direktiivi 2003/8/EÜ artikli 14 lõikele 3. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
(3)Kohus abistab menetlusabi taotlejat teises Euroopa Liidu liikmesriigis menetlusabi taotlemisel, hoolitsedes, et menetlusabi taotlusele oleks lisatud kõik tema andmetel taotluse lahendamiseks vajalikud dokumendid ning korraldades vajaduse korral taotluse ja dokumentide tõlkimise. Dokumente ei pea legaliseerima ega muul viisil ametlikult kinnitama.
\n
(4)Kohus lahendab menetlusabi taotluse edastamise avalduse hagita menetluses. Menetlusabi taotluse edastamisest võib põhjendatud määrusega keelduda, kui taotlus on ilmselt põhjendamatu või see ei kuulu ilmselt direktiivi 2003/8/EÜ kohaldamisalasse. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
(5)Kohus edastab menetlusabi taotluse koos lisadokumentidega 15 päeva jooksul, alates nõuetekohases keeles nõuetekohaste taotluse ja lisadokumentide esitamisest või vormistamisest, vastava Euroopa Liidu liikmesriigi taotluse vastuvõtmiseks pädevale asutusele.
\n
(6)Menetlusabi taotluse edastamiselt ei pea tasuma riigilõivu. Muud menetluskulud, eelkõige tõlkekulud, võib kohus määrusega taotluse esitajalt sisse nõuda juhul, kui menetlusabi taotlus jäetakse rahuldamata. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
(7)Taotluse edastamisest keeldumise määruse peale võib taotleja esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.
\n
(8)Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega direktiivi 2003/8/EÜ artikli 16 lõikes 1 ettenähtud mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis menetlusabi saamise taotluse ja selle edastamise tüüpvormid. Tüüpvormide olemasolul peavad avaldaja ja taotluse edastaja neid kasutama. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
(9)Kui Euroopa Liidu teise liikmesriigi taotluse vastuvõtmiseks pädev asutus lükkab menetlusabi andmise taotluse tagasi avaldaja majandusliku olukorra tõttu või teatab kavatsusest taotlus tagasi lükata, väljastab kohus avaldaja taotlusel talle tõendi majandusliku olukorra kohta, kui tal oleks Eestis majandusliku olukorra tõttu õigus menetlusabile, ning edastab tõendi taotluse täiendusena ja sellega samas keeles taotluse vastuvõtmiseks pädevale asutusele. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
19. peatükk TAGATIS
\n
§ 194Tagatise andmise viis ja suurus
\n
(1)Kui seaduses on ette nähtud poole kohustus anda tagatis, määrab selle andmise viisi ja tagatise suuruse kohus. Kui kohus ei ole seda teinud ja pooled ei ole kokku leppinud teisiti, antakse tagatis raha või väärtpaberite hoiustamisena selleks ettenähtud kontole või Eesti või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuse tähtajatu, tagasivõtmatu ja tingimusteta garantiina teise poole kasuks. [RT I, 31.01.2014, 6 - jõust. 01.04.2014]
\n
(2)Tagatiseks võib olla väärtpaber, kui sellel on turuhind. Väärtpaberit arvestatakse tagatisena mitte suuremas ulatuses kui 3/4 väärtpaberi turuhinnast.
\n
(3)Hoiustamisele kohaldatakse võlaõigusseaduse hoiustamise sätteid. [RT I, 31.01.2014, 6 - jõust. 01.04.2014]
\n
(4)Hoiustamiseks vajaminevad andmed konto kohta avaldatakse kohtu veebilehel. [RT I, 31.01.2014, 6 - jõust. 01.04.2014]
\n
(5)Tagatise määramisel selgitab kohus kohustatud isikule tagatise tagastamise võimalusi. [RT I, 01.03.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]
\n
§ 195Tagatise tagasiandmine
\n
(1)Kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise selle andja avalduse alusel või omal algatusel. Kui tagatis on antud garantiina, määrab kohus garantii lõppemise. [RT I, 01.03.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]
\n
(2)Enne määruse tegemist küsib kohus tagatise tagastamise kohta arvamuse poolelt, kelle kasuks on tagatis antud. [RT I, 01.03.2023, 1 - jõust. 01.05.2023] (2^1) Tagatis tagastatakse kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või menetlusosalise korraldusel muule isikule. [RT I, 01.03.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]
\n
(3)Tagatise tagastamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse avaldaja. Tagatise tagastamise määruse peale võib määruskaebuse esitada pool, kelle kasuks tagatis anti.
\n
(4)Tagatis arvatakse riigituludesse tagatise andja avalduse alusel või kui kohtul ei ole võimalik tagatist andjale tagastada. [RT I, 01.03.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]
\n
§ 196Tagatise andmine menetluskulude katteks
\n
(1)Hagimenetluses võib kohus kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, kui hageja:
\n
1)ei ole Eesti Vabariigi, mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi ega Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik ja tema elukoht ei ole Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis ega Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis; [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
2)on juriidiline isik, mille asukoht ei ole Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis ega Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis; [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
3)majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud, eelkõige juhul, kui on välja kuulutatud hageja pankrot, algatatud hageja pankrotimenetlus või kui aasta jooksul enne hagi esitamist on hageja vara suhtes toimunud täitemenetlus, ilma et täitemenetluses esitatud nõuet oleks rahuldatud.
\n
(2)Kohus ei või kohustada hagejat tagatist andma, kui hagejal on menetluskulude katteks Eestis piisavalt vara või talle kuuluvad Eestis asjaõigusega piisavalt tagatud nõuded. Kohus ei või käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud juhul kohustada hagejat tagatist andma, kui:
\n
1)välislepingu alusel ei või tagatist nõuda;
\n
2)kostjale menetluskulude hüvitamise lahend kuulub hageja elu- või asukohamaal täitmisele. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] (2^1) Kui tagatise nõudmise eeldused on täidetud, võib kohus jätta tagatise siiski täielikult või osaliselt nõudmata või määrata selle tasumise osade kaupa, kui hagejalt ei saa majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist ja hagi läbi vaatamata jätmisega võivad kaasneda rasked tagajärjed hagejale või kui tagatise nõudmine oleks hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglane. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
(3)Kostja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagejalt nõuda tagatist ka siis, kui tagatise andmise eeldused tekivad alles menetluse ajal, välja arvatud juhul, kui ta on hagi õigeks võtnud. Kui menetluse käigus ilmneb, et antud tagatis ei ole küllaldane, võib kostja nõuda täiendavat tagatist.
\n
(4)Hageja võib esitada tagatise andmist kohustava maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.
\n
§ 197Tagatise andmiseks tähtaja määramine
\n
Kohus määrab käesoleva seadustiku §-s 196 sätestatud juhul hagejale kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise tähtaja. Kui hageja tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata.
\n
4. osa MENETLUSOSALISED JA NENDE ESINDAJAD
\n
20. peatükk ÜLDSÄTTED
\n
§ 198Menetlusosalised
\n
(1)Menetlusosalised on:
\n
1)hagimenetluses – pooled ja kolmas isik;
\n
2)hagita menetluses – avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud.
\n
(2)Seaduses ettenähtud juhul on menetlusosaline ka avalikku huvi kaitsma õigustatud isik või asutus.
\n
(3)Hagita menetluse osalised kaasab kohus omal algatusel. Eeldatakse, et menetlusosalised on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata. Isik ei ole menetlusosaline ainuüksi seetõttu, et ta tuleb seaduse kohaselt ära kuulata või et kohus peab seda vajalikuks. Kohus võib menetlusse seisukoha andmiseks kaasata ka muid isikuid või asutusi, kui see on kohtu arvates vajalik asja õigemaks lahendamiseks. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
§ 199Menetlusosalise õigused
\n
(1)Menetlusosalisel on õigus:
\n
1)tutvuda toimikuga ja saada sellest ärakirju;
\n
2)teada asja arutava kohtu koosseisu;
\n
3)esitada taandusi ja taotlusi;
\n
4)anda kohtule seletusi ja esitada põhjendusi kõigi asja arutamisel tõusetunud küsimuste kohta;
\n
5)esitada tõendeid ning võtta osa tõendite vaatlusest ja uurimisest;
\n
6)vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele;
\n
7)esitada küsimusi teistele menetlusosalistele, tunnistajatele ning ekspertidele;
\n
8)saada dokumendina vormistatud kohtulahendi tõestatud ärakirju.
\n
(2)Menetlusosalisel on ka muud käesolevas seadustikus sätestatud menetlusõigused.
\n
§ 200Menetlusosalise kohustused
\n
(1)Menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt.
\n
(2)Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
(3)[Kehtetu - RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
(4)Menetlusosaline ja tema esindaja peavad kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamata teatama oma aadressi ja sidevahendi andmete muutumisest, sealhulgas andmete ajutisest muutumisest, kohtumenetluse kestel. [RT I, 29.06.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]
\n
§ 201Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime
\n
(1)Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on isiku võime omada tsiviilmenetlusõigusi ja kanda tsiviilmenetluskohustusi.
\n
(2)Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on ka välismaisel isikute ühendusel ja asutusel ning rahvusvahelisel organisatsioonil, kelle õigusvõimet tunnustatakse Eestis rahvusvahelise eraõiguse sätete alusel.
\n
§ 202Tsiviilkohtumenetlusteovõime
\n
(1)Tsiviilkohtumenetlusteovõime on isiku võime oma tegudega kohtus teostada tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi.
\n
(2)Tsiviilkohtumenetlusteovõimet ei ole piiratud teovõimega isikul, välja arvatud, kui täisealise isiku teovõime piiratus ei puuduta tsiviilmenetlusõiguste teostamist ja tsiviilmenetluskohustuste täitmist. Vähemalt viieteistaastane alaealine võib menetluses osaleda kõrvuti seadusliku esindajaga. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
(3)Kui menetluses esindab tsiviilkohtumenetlusteovõimelist täisealist isikut eestkostja, loetakse, et esindatav on tsiviilkohtumenetlusteovõimetu.
\n
(4)Täisealisele isikule piiratud teovõime tõttu eestkoste seadmise menetluses on eestkostetaval tsiviilkohtumenetlusteovõime. Isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses on isikul oma teovõimest sõltumata tsiviilkohtumenetlusteovõime, kui ta on vähemalt neljateistaastane.
\n
§ 203Välismaalase tsiviilkohtumenetlusteovõime
\n
Välismaalane, kellel oma maa õiguse järgi tsiviilkohtumenetlusteovõime puudub, loetakse tsiviilkohtumenetlusteovõimeliseks, kui ta on seda Eesti õiguse kohaselt.
\n
§ 204Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime kontroll
\n
(1)Kohus kontrollib menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul menetluses osaleda.
\n
(2)Kui kohtul on kahtlus füüsilisest isikust menetlusosalise tsiviilkohtumenetlusteovõimes, võib ta isikult nõuda arsti arvamuse esitamist või korraldada ekspertiisi. Kui isik sellest keeldub või kui esitatud dokumendid ei kõrvalda kohtu kahtlust, algatab kohus menetluse menetlusosalisele eestkostja määramiseks. Hagejale või muu avalduse või kaebuse esitajale eestkostja määramise menetluse algatamise võimatuse korral jätab kohus avalduse või kaebuse läbi vaatamata.
\n
(3)Kohus võib lubada menetluses osaleda ka tsiviilkohtumenetlusteovõimetul menetlusosalisel, kui menetluses osalemise takistatus seab ohtu menetlusosalise olulise huvi. Sel juhul määrab kohus talle tähtaja esindaja määramiseks. Menetlust lõpetavat kohtulahendit ei või menetluses teha enne, kui tähtaeg on möödunud.
\n
(4)Kohus teavitab viivitamata menetlusosalise elukoha järgset valla- või linnavalitsust, kui tal tekib kahtlus menetlusosalise teovõime suhtes.
\n
21. peatükk POOLED
\n
§ 205Pooled
\n
(1)Tsiviilkohtumenetluse pooled on hageja ja kostja.
\n
(2)Hageja on isik, kes on esitanud hagi. Kostja on isik, kelle vastu hagi on esitatud.
\n
§ 206Poolte õigused
\n
(1)Lisaks menetlusosalise õigustele on hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Poolel on õigus kohtulahendi peale edasi kaevata ja muud käesolevas seadustikus ettenähtud menetlusõigused.
\n
(2)Pooled võivad asja lõpetada kompromissiga.
\n
(3)Poolel on õigus nõuda kohtulahendi sundtäitmist. Hagita menetluses on see õigus menetlusosalisel.
\n
§ 207Mitme hageja või kostja osavõtt asjast
\n
(1)Mitu isikut võivad esitada ühise hagi ja hagi võib esitada ühiselt mitme kostja vastu, kui:
\n
1)menetluse esemeks on mitme isiku ühine õigus;
\n
2)mitu isikut on õigustatud või kohustatud samast alusest;
\n
3)menetluse esemeks on samalaadsed ja olemuslikult samalaadsest alusest tekkinud nõuded või kohustused.
\n
(2)Iga hageja või kostja osaleb menetluses teise poole suhtes iseseisvalt. Hageja või kostja toimingust ei tulene kaashagejale või -kostjale õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
\n
(3)Kui vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kõigi kaashagejate või -kostjate suhtes ühiselt ja kas või üks kaashageja või -kostja järgib menetlustähtaega, osaleb kohtuistungil, esitab kaebuse või osaleb muu menetlustoimingu tegemisel, kehtivad tema toimingud ka teiste kaashagejate või -kostjate suhtes.
\n
§ 208Kostja asendamine ja kaasamine
\n
(1)Kui hageja leiab, et hagi on ekslikult esitatud isiku vastu, kes ei peaks olema kostja, võib kohus kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus hageja taotlusel menetlust lõpetamata asendada senise kostja teise kostjaga. Sel juhul loetakse hagi esialgse kostja suhtes tagasivõetuks.
\n
(2)Kui hageja leiab, et hagi ei ole esitatud kõigi isikute vastu, kes on vaidlustatud õigussuhte osalised, võib kohus hageja taotlusel kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus kaasata kostjana ka need isikud.
\n
(3)Pärast kostja asendamist või kaasamist peab hageja esitama kohtule asendatud või kaasatud kostja jaoks hagiavalduse ärakirja koos lisadega. Pärast kostja asendamist või kaasamist alustatakse asja läbivaatamist algusest peale.
\n
§ 209Menetlusõigusjärglus
\n
(1)Füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis.
\n
(2)Üldõigusjärglasele on kohustuslikud kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need oleksid olnud kohustuslikud tema õiguseelnejale.
\n
§ 210Vaidlusaluse eseme võõrandamine
\n
(1)Hagi esitamine ja menetlemine ei puuduta poole õigust võõrandada vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue.
\n
(2)Vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust.
\n
(3)Õigusjärglane võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastaspoole ja õiguseelneja nõusolekul astuda menetlusse poole õiguseelneja asemel. Vastaspoole või õiguseelneja nõusolekuta võib õigusjärglane astuda menetlusse ja teda võib sinna kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
(4)Kui eseme võõrandab hageja ja asjas tehtav otsus ei kehtiks käesoleva seadustiku § 460 kohaselt õigusjärglase suhtes, võib kostja hagejale esitada vastuväite, et hageja on nõudeõiguse kaotanud. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
§ 211Kinnisasja, laeva ja õhusõiduki võõrandamine
\n
(1)Kui omaniku ja kolmanda isiku vahel on vaidlus kinnisasjaga seotud asjaõiguse või seda tagava märke olemasolu või puudumise või kinnisasjaga seotud kohustuse üle, on õigusjärglasel kinnisasja võõrandamise korral õigus ja vastaspoole taotlusel kohustus astuda menetlusse omandi ülemineku ajast alates poolena senise poole asemel. See kehtib ka kinnisasja üüri- või rendilepingust või selle puudumisest tuleneva vaidluse kohta, kui lepingu kohta on kantud märge kinnistusraamatusse.
\n
(2)Kui vastaspool taotleb teise poole õigusjärglase menetlusse astumist, kuid see taotluse kohtu poolt kättetoimetamisele vaatamata menetlusse ei astu, loetakse õigusjärglus kättetoimetamisega tunnustatuks ja pool asendatuks.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut ei kohaldata, kui asjas tehtav otsus ei kehtiks käesoleva seadustiku § 460 kohaselt õigusjärglase suhtes. Kui sellisel juhul on võõrandaja hageja, võib kostja hagejale esitada vastuväite, et hageja on nõudeõiguse kaotanud. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut kohaldatakse ka vaidlusele, mis käsitleb õigust laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile.
\n
22. peatükk KOLMANDAD ISIKUD
\n
§ 212Iseseisva nõudega kolmas isik
\n
(1)Kui kolmas isik esitab iseseisva nõude hageja ja kostja vahelise vaidluse eseme suhtes, võib ta kuni asja sisulise arutamise lõppemiseni maakohtus esitada samas menetluses hagi mõlema poole vastu.
\n
(2)Iseseisva nõudega kolmandal isikul on hageja õigused ja kohustused.
\n
§ 213Iseseisva nõudeta kolmas isik
\n
(1)Kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid kellel on õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendataks ühe poole kasuks, võib menetlusse astuda hageja või kostja poolel. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku võib käesoleva seadustiku §-s 216 sätestatud alusel ja korras menetlusse kaasata ka poole taotlusel.
\n
(2)Iseseisva nõudeta kolmas isik saab menetlusse astuda ning teda võib menetlusse kaasata menetluse igas staadiumis igas kohtuastmes kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Iseseisva nõudeta kolmas isik võib menetlusse astuda muu hulgas kohtulahendi peale edasi kaevates. Sel juhul lahendatakse tema kaasamine kaebuse menetlusse võtmise lahendamisel. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
§ 214Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetlusse astumise ja kaasamise tagajärjed
\n
(1)Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetlusse astumiseni või menetlusse kaasamiseni tehtud menetlustoimingud kehtivad ka kolmanda isiku suhtes.
\n
(2)Iseseisva nõudeta kolmas isik võib teha kõiki menetlustoiminguid peale nende, mida saab teha üksnes hageja või kostja, muu hulgas saab ta asjas tehtud lahendi peale kaevata. Tema avaldusel, kaebusel või muul menetlustoimingul on menetluses õiguslik tähendus üksnes juhul, kui see ei ole vastuolus selle hageja või kostja avalduse, kaebuse või toiminguga, kelle poolel kolmas isik menetluses osaleb. Kaebuse esitamiseks või muu menetlustoimingu tegemiseks kehtib kolmanda isiku suhtes sama tähtaeg kui selle hageja või kostja suhtes, kelle poolel ta menetluses osaleb, kui seadusest ei tulene teisiti. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
(3)Iseseisva nõudeta kolmas isik ei või hageja või kostja suhtes, kelle poolel ta menetlusse astus või kaasati, järgnevas menetluses tugineda sellele, et menetluses tehtud lahendi resolutsioon on ebaõige või et asjaolud on ebaõigesti tuvastatud.
\n
(4)Kui pool algatab iseseisva nõudeta kolmanda isiku vastu menetluse eelmisele menetlusele tuginedes, võib kolmas isik esitada ka vastuväite, mille ta on esitanud menetluses kolmanda isikuna ja mis on vastuolus poole avaldustega. Kolmas isik võib esitada ka vastuväite, et ta ei saanud esitada taotlust, väidet või tõendit või kaebust, kuna ta astus menetlusse või kaasati sinna liiga hilja või ta ei saanud neid esitada hageja või kostja, kelle poolel ta menetluses osales, avalduste või toimingute tõttu. Ta võib samuti esitada vastuväite, et hageja või kostja ei esitanud tahtlikult või raskelt hooletult taotlust, väidet, tõendit või kaebust, mis oli kolmandale isikule teadmata.
\n
§ 215Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetlusse astumine
\n
(1)Iseseisva nõudeta kolmas isik esitab menetlusse astumiseks avalduse asja menetlevale kohtule.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele (§ 338):
\n
1)andmed poolte ja kohtuvaidluse kohta;
\n
2)õigusliku huvi, mida iseseisva nõudeta kolmas isik asjas omab, põhistus;
\n
3)menetlusega ühinemise taotlus.
\n
(3)Kohus toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kätte mõlemale poolele ja annab neile tähtaja seisukoha võtmiseks.
\n
(4)Kohus rahuldab iseseisva nõudeta kolmanda isiku taotluse ja lubab tal menetlusse astuda, kui avaldus vastab seaduses sätestatud nõuetele ja kolmas isik põhistab oma õiguslikku huvi.
\n
(5)Kui ilmneb, et kolmas isik on astunud menetlusse põhjendamatult, võib kohus ta määrusega menetlusest kõrvaldada.
\n
(6)Määruse peale, millega kohus lubab kolmandal isikul menetlusse astuda, või keeldub sellest või kõrvaldab kolmanda isiku menetlusest, võib pool või kolmas isik esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.
\n
§ 216Kolmanda isiku kaasamine
\n
(1)Pool, kes kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või kellel on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu, võib kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni esitada asja menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. [RT I, 29.06.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] (1^1) Pärast eelmenetluse lõppemist võib esitada avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks üksnes teiste menetlusosaliste või kohtu nõusolekul. Pärast eelmenetluse lõppemist nõustub kohus kolmanda isiku kaasamisega üksnes juhul, kui avalduse õigeaegselt esitamata jätmiseks oli mõjuv põhjus ja kolmanda isiku kaasamine on kohtu arvates asja lahendamise huvides. [RT I, 29.06.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]
\n
(2)Hageja või kostja poolel kolmanda isiku kaasamise avalduses märgitakse:
\n
1)kolmanda isiku nimi;
\n
2)menetluse sisu ja staadium;
\n
3)kolmanda isiku menetlusse kaasamise põhjus ja põhistus.
\n
(3)Kohus toimetab avalduse kätte kolmandale isikule ja teatab avaldusest teisele poolele ning annab neile tähtaja seisukoha võtmiseks.
\n
(4)Kohus kaasab kolmanda isiku määrusega, kui avaldus vastab seaduses sätestatud nõuetele ja pool põhistab kolmanda isiku kaasamise vajaduse. Kolmas isik loetakse kaasaja poolel menetlusse kaasatuks alates kaasamise määruse kolmandale isikule kättetoimetamisest.
\n
(5)Kui ilmneb, et kolmas isik on kaasatud menetlusse põhjendamatult, võib kohus ta määrusega menetlusest kõrvaldada.
\n
(6)Määruse peale, millega kohus kolmanda isiku menetlusse kaasab või kaasamata jätab või menetlusest kõrvaldab, võib pool või kolmas isik esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.
\n
23. peatükk ESINDAMINE
\n
§ 217Esindamine kohtus
\n
(1)Menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
\n
(2)Isiklik osavõtt asjast ei võta menetlusosaliselt õigust omada selles asjas esindajat või nõustajat. Esindaja osavõtt asjast ei piira tsiviilkohtumenetlusteovõimelise menetlusosalise isiklikku osavõttu asjast.
\n
(3)Tsiviilkohtumenetlusteovõimetut menetlusosalist esindab kohtus tema seaduslik esindaja.
\n
(4)Esindusele kohtus kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti.
\n
(5)Esindajal on selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab. Esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt. Asjaolu omaksvõtmise ja muude avalduste kohta kehtib see niivõrd, kuivõrd juuresviibiv menetlusosaline omaksvõttu või avaldust kohe tagasi ei võta või ei paranda.
\n
(6)Esindaja käitumine ja teadmine loetakse võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega.
\n
(7)Kui menetluses esindab last selleks määratud esindaja, ei ole vanematel õigust menetluses last esindada. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
(8)Kui kohus leiab, et menetlusosaliseks olev füüsiline isik ei ole ise võimeline kaitsma oma õigusi ja tema olulised huvid võivad advokaadi abita jääda kaitseta, selgitab kohus talle võimalust saada riigi õigusabi.
\n
§ 218Lepinguline esindaja
\n
(1)Lepinguline esindaja võib kohtus olla:
\n
1)advokaat;
\n
2)muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2^2 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni; [RT I 2008, 29, 189 - jõust. 01.07.2008] 2^1) [kehtetu - RT I 2008, 29, 189 - jõust. 01.07.2008]
\n
3)prokurist kõigis menetlusosalise majandustegevusega seotud kohtumenetlustes;
\n
4)üks hageja kaashagejate või üks kostja kaaskostjate volitusel;
\n
5)menetlusosalise üleneja või alaneja sugulane, abikaasa või registreeritud elukaaslane; [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
6)muu isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest.
\n
(2)Menetlusosalise töötaja või teenistuja võib kohtus olla menetlusosalise lepinguliseks esindajaks, kui tal on kohtu arvates piisavad teadmised ja kogemused menetlusosalise esindamiseks. (2^1) Registriasjas, välja arvatud määruskaebuse menetluses, võib menetlusosalist esindada iga teovõimeline füüsiline isik. [RT I, 05.05.2022, 1 - jõust. 01.02.2023]
\n
(3)Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
\n
(4)Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Koos vandeadvokaadiga võib menetlusosaline esitada Riigikohtu istungil seisukohti. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
(5)Valdkonna eest vastutav minister või tema määratud esindaja võib esindada Eesti Vabariiki Riigikohtus ka juhul, kui ta ei ole vandeadvokaat. Pankrotivõlgnikku võib Riigikohtus ka hagimenetluses esindada pankrotihaldur. Notar võib menetlusosalist esindada Riigikohtus hagita menetluses notariaadiseaduse §-s 30 sätestatud korras. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] [RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud sõna „justiitsminister” sõnaga „valdkonna eest vastutav minister”.]
\n
§ 219Esindaja kohtu määramisel
\n
(1)Kui avalduse esitab isik, kellel ei ole tsiviilkohtumenetlusteovõimet, või kui hagi esitatakse tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku vastu, kellel puudub seaduslik esindaja, määrab kohus talle kuni seadusliku esindaja menetlusse astumiseni ajutise esindaja, kui poole menetluses osalemise takistatus seab ohtu poole olulise huvi.
\n
(2)Perekonnaasjas võib kohus määrata tsiviilkohtumenetlusteovõimetule isikule teda puudutavas menetluses esindaja, kui see on vajalik tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvide kaitseks. Esindaja tuleb määrata, kui:
\n
1)tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvid on oluliselt vastuolus tema seadusliku esindaja huvidega;
\n
2)kohus menetleb eestkoste seadmist tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku üle;
\n
3)kohus menetleb abinõude rakendamist lapse heaolu tagamiseks, mis on seotud lapse eraldamisega perekonnast või isikuhooldusõiguse täieliku äravõtmisega; [RT I 2009, 60, 395 - jõust. 01.07.2010]
\n
4)kohus menetleb lapse äravõtmist kasuperekonnast, ühelt vanemalt või muult lapsega suhtlemiseks õigustatud isikult. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
(3)Tsiviilkohtumenetlusteovõimetule isikule ei pea esindajat määrama ja esindaja määramise määruse võib tühistada, kui teda esindab advokaat või muu kohane esindaja. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
(4)Kohtu määratud esindaja esindusõigus lõpeb menetlust lõpetava lahendi jõustumisega või menetluse muul viisil lõppemisega, kui kohus ei lõpeta esindusõigust juba varem või ei ole esindajat määranud vaid ühe kohtuastme jaoks. Kui esindaja on määratud üksnes ühe kohtuastme jaoks, on esindajal esindusõigus ka kaebuse esitamiseks selles kohtuastmes tehtud lahendi peale.
\n
(5)Kohus määrab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul, samuti muul käesolevas seadustikus sätestatud juhul isiku huvide kaitseks tema esindajaks riigi õigusabi seaduses sätestatud korras advokaadi. Advokaadi nimetab kohtule Eesti Advokatuur, kes tagab ka advokaadi osavõtu menetlusest. Advokaadi määramisel ei kontrolli kohus täiendavalt riigi õigusabi saamise eeldusi.
\n
(6)Kohtu määratud advokaat saab tasu riigi arvel riigi õigusabi seaduses ettenähtud ulatuses ja korras. Isikut, kelle huvide kaitseks advokaat määrati, võib kohustada advokaadile tasutu riigile tagastama üksnes juhul, kui isik ei kasuta mõistlikku võimalust kaitsta oma huvisid menetluses teisiti kui kohtu määratud esindaja kaudu, või muul mõjuval põhjusel. See ei vabasta kulude tasumisest menetlusosalist, kes peab kandma menetluskulud kohtulahendi järgi.
\n
(7)Kohus võib isiku huvide kaitseks menetluses määrata esindajaks ka muu isiku kui advokaadi, kes on kohtu hinnangul selleks piisavalt pädev ja kes esindamisega nõustub. Sellisele esindajale tasu ei maksta, kuid ta võib nõuda oma muude kulude hüvitamist menetlusosaliselt, kes peab kandma menetluskulud kohtulahendi alusel.
\n
§ 220Eesti Vabariigi esindamine menetlusosalisena
\n
(1)Eesti Vabariigi vastu täitevvõimu kandja tegevusest tulenevalt esitatud hagis või tema menetlusse kaasamise korral kolmanda isikuna või hagita menetluses osalemisel esindab Eesti Vabariiki ministeerium, kelle enda või kelle valitsemisalas oleva asutuse või kelle teenistuses oleva ametiisiku tegevusega on tsiviilasi seotud või kelle valitsemisalasse kuulub menetluse esemeks olev tsiviilasi. Kui avaldus käsitleb Riigikantselei ülesannete täitmist, esindab Eesti Vabariiki Riigikantselei. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
\n
(2)Muu riigivara valitseja tegevusest tulenevalt Eesti Vabariigi vastu esitatud hagis või tegevusega seotud muus tsiviilasjas esindab Eesti Vabariiki selle riigivara valitseja.
\n
(3)Justiits- ja Digiministeeriumil on õigus esindada Eesti Vabariiki kõigis kohtumenetlustes. [RT I, 30.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025, Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes]
\n
(4)Kohus saadab Eesti Vabariigi vastu esitatud hagiavalduse või Eesti Vabariigi kaasamise avalduse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutustele. Kui kohus ei suuda täpselt tuvastada ministeeriumi, kelle valitsemisalasse esitatud avaldus kuulub, või muud riigivara valitsejat, saadab kohus avalduse Justiits- ja Digiministeeriumile. [RT I, 30.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025, Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes]
\n
(5)Finantsjärelevalve- ja kriisilahendusülesande täitmisest tulenevas vaidluses esindab Eesti Vabariiki Finantsinspektsioon. [RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]
\n
§ 221Esindaja esindusõiguse tõendamine
\n
(1)Seadusliku esindaja esindusõigust tõendab dokument, millest nähtub tema seaduslikuks esindajaks olek.
\n
(2)Lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule. Kohus võib poolelt vajaduse korral nõuda notariaalselt kinnitatud või tõestatud volikirja.
\n
(3)Isik võib kohtuistungil volituse anda ka suuliselt. Volituse andmine protokollitakse.
\n
§ 222Esindusõiguse seadusjärgne ulatus
\n
(1)Õigus esindamiseks kohtus annab esindajale õiguse teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid, sealhulgas järgmisi:
\n
1)hagi või muu avalduse esitamine;
\n
2)asja üleandmine vahekohtule;
\n
3)hagist loobumine;
\n
4)hagi õigeksvõtmine;
\n
5)hagi aluse või eseme muutmine;
\n
6)vastuhagi esitamine;
\n
7)osalemine iseseisva nõudega kolmanda isiku hagi menetlemisel;
\n
8)kompromissi sõlmimine;
\n
9)volituse edasiandmine teisele isikule (edasivolitus);
\n
10)kohtulahendi peale kaebuse esitamine;
\n
11)esindamine hagi tagamisel ja täitemenetluses;
\n
12)hüvitatavate menetluskulude vastuvõtmine.
\n
(2)Abielu lahutamise, kooselulepingu lõpetamise või nende kehtetuks tunnistamise hagi võib tsiviilkohtumenetlusteovõimetu abikaasa või registreeritud elukaaslase esindaja esitada üksnes kohtu nõusolekul. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
(3)Perekonnaasjas antud volitus peab olema antud sõnaselgelt selle perekonnaasja ajamiseks.
\n
§ 223Esindusõiguse piiramine
\n
Menetlusosaline võib esindaja esindusõiguse seadusjärgset ulatust piirata. Menetlusosalise esindaja esindusõiguse seadusjärgse ulatuse piiramine kehtib kohtu ja teiste menetlusosaliste suhtes üksnes ulatuses, milles see puudutab õigust lõpetada kohtuvaidlus kohtuliku kompromissiga, loobuda hagist või võtta hagi õigeks, tingimusel, et piirang on kohtule ja menetlusosalistele teatavaks tehtud.
\n
§ 224Mitme lepingulise esindaja esindusõigus
\n
Mitme lepingulise esindaja olemasolu korral võib neist menetlusosalist esindada igaüks eraldi. Teistsugune esindusõiguse ulatuse määramine ei kehti teiste menetlusosaliste ega kohtu suhtes.
\n
§ 225Volituse lõppemine
\n
(1)Kui esindatav võtab volituse tagasi, lõpeb volitus vastaspoole ja kohtu suhtes volituse tagasivõtmisest vastaspoolele ja kohtule teatamisega. Eeldatakse, et advokaadi volitus lõpeb ka uue advokaadi nimetamisest vastaspoolele ja kohtule teatamisega.
\n
(2)Kui esindaja lõpetab volituse aluseks oleva lepingu, võib ta esindatava huvides edasi tegutseda ja teda esindada siiski niikaua, kuni esindatav on korraldanud oma huvide kaitsmise muul viisil.
\n
(3)Volitus ei lõpe volitaja surmaga, tsiviilkohtumenetlusteovõimetuks muutumisega ega tema seadusliku esindaja muutumisega.
\n
(4)Esindatav võib esindaja volituse lõppemisele tähtaja möödumise tõttu menetluses tugineda üksnes juhul, kui esindaja või esindatav on volituse lõppemisest kohtule ja vastaspoolele eraldi teatanud.
\n
§ 226Esindusõiguse kontroll
\n
(1)Kohus kontrollib esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Menetlusosaline võib nõuda teiste menetlusosaliste esindajate esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu.
\n
(2)Esindusõiguse puudumise tuvastamise korral võib kohus:
\n
1)jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja nimel hagiavalduse esitanud isikul ei olnud esindusõigust hagi esitamisel;
\n
2)teha otsuse, kui otsuse tegemine on seaduse kohaselt võimalik;
\n
3)kõrvaldada esindusõiguseta isik määrusega menetlusest, kui menetlusosalisel on menetluses mitu esindajat;
\n
4)lubada esindajal menetluses osaleda käesoleva seadustiku § 227 kohaselt;
\n
5)lükata asja arutamine edasi.
\n
(3)Kui esindusõiguse puudumine selgub menetluse kestel, kuid hagi on esitatud õigesti, loetakse, et esindatud menetlusosaline ei ole esindusõiguseta esindatud ulatuses menetluses osalenud, kui menetlusosaline ei kiida esindajana esinenud isiku menetlustoiminguid hiljem heaks.
\n
§ 227Ebaselge esindusõigusega isiku ajutine menetlusse lubamine ja esinduse heakskiitmine
\n
(1)Kui hageja nimel esitab hagi isik, kes ei tõenda oma esindusõigust, ei toimeta kohus hagi enne esindusõiguse tõendamist kostjale kätte.
\n
(2)Kui menetlusosalise esindaja ei suuda oma esindusõigust kohtus tõendada, kuid väidab seda olevat võimalik hiljem teha, võib kohus asja arutamise edasi lükata või lubada isikul ajutiselt esindajana menetluses osaleda.
\n
(3)Asja arutamise edasilükkamise või ebaselge esindusõigusega isiku esindajana menetlusse lubamise korral määrab kohus talle tähtaja esindusõiguse tõendamiseks ning võib nõuda talt tagatist menetluskulude ja teistele menetlusosalistele tekkida võivate kulutuste ja kahju katteks.
\n
(4)Esindusõiguseta isiku menetlusse lubamise korral võib kohus teha otsuse või menetlust lõpetava määruse alles pärast esindusõiguse tõendamist, volituseta esindamise heakskiidu esitamist või selleks kohtu antud tähtaja möödumist.
\n
(5)Kui hageja nimel esinenud isik ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esindusõigust tõendanud või heakskiitu esitanud, jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui läbi vaatamata jätmise muud eeldused on täidetud. Kui kostja nimel esinenud isik ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esindusõigust tõendanud või heakskiitu esitanud, teeb kohus tagaseljaotsuse, kui tagaseljaotsuse muud eeldused on täidetud. Kui menetlusosalise nimel kaebuse esitanud isik ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esindusõigust tõendanud või heakskiitu esitanud, jätab kohus kaebuse läbi vaatamata, kui läbi vaatamata jätmise muud eeldused on täidetud.
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud lahendiga mõistetakse esindusõiguseta isikult teiste menetlusosaliste kasuks välja esindusõiguseta esindaja menetlusse lubamisest tekkinud kulud. See ei välista ega piira menetlusosaliste õigust nõuda kulusid ületava kahju hüvitamist.
\n
(7)Menetlusosalise nimel tehtud menetlustoimingud kehtivad ka juhul, kui menetlusosaline andis esindajale volituse muus vormis kui kirjalikult või notariaalselt kinnitatuna või tõestatuna või kui menetlusosaline kiitis esindaja menetluses osalemise sõnaselgelt või vaikivalt heaks. Eeldatakse, et menetlusosaline on teda menetluses esindanud isiku volituse heaks kiitnud, kui ta andis talle hiljem volituse.
\n
§ 228Nõustaja
\n
(1)Menetlusosaline võib menetluses nõustajana kasutada tsiviilkohtumenetlusteovõimelist isikut.
\n
(2)Nõustaja võib esineda kohtuistungil koos menetlusosalisega ja anda selgitusi. Nõustaja ei saa teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
(3)Nõustaja poolt kohtuistungil esitatu loetakse menetlusosalise poolt esitatuks, kui menetlusosaline seda kohe tagasi ei võta või ei paranda.
\n
5. osa TÕENDID
\n
24. peatükk ÜLDSÄTTED
\n
§ 229Tõendi mõiste
\n
(1)Tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud.
\n
(2)Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
§ 230Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
\n
(1)Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
\n
(2)Tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n
(3)Abieluasjas ja põlvnemisasjas, samuti lapse huve puudutavas vaidluses ja hagita menetluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti.
\n
(4)Ülalpidamisasjas võib kohus kohustada poolt esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta, hoiatades teda, et võimalik on teha käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud järelepärimine.
\n
(5)Kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul nõuda asjakohast teavet:
\n
1)poole tööandjalt, muu hulgas endiselt tööandjalt;
\n
2)Sotsiaalkindlustusametilt ja muult asutuselt või isikult, kes teeb vanadusega või töövõime kaotusega seotud väljamakseid; [RT I, 06.12.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]
\n
3)kindlustusseltsidelt;
\n
4)Maksu- ja Tolliametilt;
\n
5)krediidiasutustelt.
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud isik ja asutus on kohustatud andma kohtule teavet kohtu määratud tähtaja jooksul. Kohustuse rikkumise korral võib kohus kohustatud isikut või asutust trahvida.
\n
§ 231Tõendamisest vabastamise alused
\n
(1)Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest.
\n
(2)Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Abieluasjas ja põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega.
\n
(3)Omaksvõtu võib tagasi võtta üksnes teise poole nõusolekul või juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Sel juhul ei loeta asjaolu omaksvõetuks.
\n
(4)Omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
\n
§ 232Tõendite hindamine
\n
(1)Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta.
\n
(2)Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
\n
(3)Kohus on seotud vaieldava asjaolu kindlakstegemisel arvamusega, mille on andnud poolte kokkuleppel määratud asjatundja, kui:
\n
1)tegemist on vaidlusega, mis tuleneb mõlema poole majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingust, ja
\n
2)puudub asjaolu, mis oleks aluseks asjatundja menetluses eksperdina taandamiseks, ja
\n
3)asjatundja määrati vastavalt kokkuleppele, üht poolt eelistamata ja
\n
4)asjatundja arvamus ei ole ilmselt ebaõige.
\n
§ 233Nõude suuruse hindamine
\n
(1)Kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka muule varalisele vaidlusele, kui poolte vahel on vaieldav nõude suurus ja kõigi selle määramiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on seotud ebamõistlike raskustega.
\n
§ 234Välisriigi ja rahvusvahelise õiguse ning tavaõiguse tõendamine
\n
Väljaspool Eesti Vabariiki kehtivat õigust, rahvusvahelist õigust ja tavaõigust tuleb tõendada üksnes niivõrd, kuivõrd need ei ole kohtule teada. Õiguse väljaselgitamisel võib kohus kasutada ka teisi teabeallikaid ning teha teabe hankimiseks vajalikke toiminguid. Välisriigi õiguse väljaselgitamisel lähtub kohus muu hulgas rahvusvahelise eraõiguse seaduse §-st 4.
\n
§ 235Põhistamine
\n
Väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
\n
25. peatükk TÕENDITE ESITAMINE, KOGUMINE JA UURIMINE
\n
§ 236Tõendi esitamine ja tõendite kogumine
\n
(1)Tõendi esitamine on menetlusosalise poolt kohtule taotluse esitamine, et kohus hindaks menetlusosalise väidet taotluses nimetatud tõendi vastuvõtmise ja uurimise alusel.
\n
(2)Kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. Tõendite kogumine on kohtu tegevus menetluses tõendite kättesaadavaks tegemiseks ja nende uurimise võimaldamiseks.
\n
(3)Tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. Tõendite kogumise taotluses tuleb märkida ka kogumist võimaldavad andmed.
\n
(4)Kohtule võib mõlema poole nõusolekul tõendeid esitada ja kohus võib tõendeid koguda ka teistsugusel viisil ja vormis, kui on sätestatud käesolevas seadustikus. Pool võib nõusoleku tagasi võtta üksnes menetlusliku olukorra olulise muutumise korral.
\n
§ 237Tõendi õigeaegse esitamise kohustus
\n
(1)Kohus annab menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks. Kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes käesoleva seadustiku §-s 331 sätestatut järgides.
\n
(2)Kui menetlusosalise taotlus tõendeid koguda jäi rahuldamata seetõttu, et menetlusosaline jättis kohtu nõudmisest hoolimata tõendite kogumisega seotud kulud ette maksmata, ei ole tal hiljem õigust taotleda sellist kogumist, kui taotluse rahuldamine põhjustaks asja arutamise edasilükkamise.
\n
§ 238Tõendi asjakohasus ja lubatavus
\n
(1)Kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui:
\n
1)tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune;
\n
2)asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud.
\n
(2)Kui seadusest või poolte kokkuleppest tulenevalt tuleb asjaolu tõendada teatud liiki või teatud vormis tõendiga, ei või seda asjaolu tõendada teist liiki või teises vormis tõendiga.
\n
(3)Kohus võib keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada või keelduda tõendite kogumisest lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule, kui:
\n
1)tegemist on kuriteoga või põhiõiguse õigusvastase rikkumisega saadud tõendiga;
\n
2)tõend ei ole kättesaadav, eelkõige kui teada ei ole tunnistaja andmed või dokumendi asukoht, samuti kui tõendi tähtsus ei ole vastavuses tõendi kättesaamiseks mineva ajakuluga või sellega seotud muude raskustega;
\n
3)tõend esitatakse või tõendite kogumist taotletakse hilinenult;
\n
4)tõendite esitamise ja kogumise vajadust ei ole põhjendatud;
\n
5)tõendite kogumist taotlenud menetlusosaline jätab tasumata kohtu nõutud ettemakse tõendi kogumisega seotud kulude katteks.
\n
(4)Tõendi vastuvõtmisest või tõendite kogumisest keeldumise kohta teeb kohus põhjendatud määruse.
\n
(5)Kui kohus on juba tõendi vastu võtnud või tõendeid kogunud, võib ta jätta asja lahendamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud juhtudel tõendi arvestamata. Tõendi võib selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne.
\n
§ 239Tõendite kogumise korraldamine
\n
(1)Kui tõendi uurimiseks on vaja tõendeid koguda, korraldab kohus selle määrusega, mis tehakse menetlusosalistele teatavaks. Enne määruse tegemist tuleb kohtul selle isiku taotlusel, kellelt tõendite kogumist on taotletud, ta ära kuulata. Kui on vaja tõendeid koguda väljaspool asja menetleva kohtu tööpiirkonda, võib asja läbivaatav kohus teha määruse menetlustoimingu erinõude korras tegemiseks kohtus, kelle tööpiirkonnas on võimalik tõendeid koguda. Erinõude määruses kirjeldatakse lühidalt asja sisu ning märgitakse asjaolud, mis tuleb välja selgitada, ja tõendid, mis tuleb koguda. [RT I, 26.05.2017, 1 - jõust. 05.06.2017]
\n
(2)Kohus, sealhulgas asja erinõude alusel menetlev kohus, võib tõendite kogumise määrust vajaduse korral muuta. Menetlusosalistel lastakse oma arvamust avaldada võimaluse korral enne määruse muutmist. Tõendite kogumise määruse muutmine tehakse menetlusosalistele viivitamata teatavaks.
\n
§ 240Kohtu erinõude täitmise kord
\n
(1)Erinõue täidetakse korras, mis on kehtestatud erinõudes taotletava menetlustoimingu tegemiseks. Menetlusosalistele teatatakse menetlustoimingu aeg ja koht, kuid menetlusosalise puudumine ei takista erinõude täitmist.
\n
(2)Menetlustoimingu protokoll ja erinõude täitmisel kogutud tõendid saadetakse viivitamata asja läbivaatavale kohtule.
\n
(3)Kui erinõude alusel menetleva kohtu poolt tõendite kogumisel tekib vaidlus, mille lahendamisest sõltub tõendite kogumise jätkamine ja mida erinõude alusel menetlev kohus lahendada ei või, lahendab vaidluse põhiasja menetlev kohus.
\n
(4)Kui erinõuet täitev kohus leiab, et asja lahendamise seisukohalt on mõistlik anda tõendite kogumine üle teisele kohtule, esitab ta sellele kohtule asjakohase taotluse ja teatab sellest menetlusosalistele.
\n
§ 241Tõendite kogumine väljaspool Eestit
\n
(1)Eesti tsiviilkohtumenetluses on lubatud kasutada välisriigis selle riigi seaduste kohaselt kogutud tõendeid, kui nende saamiseks tehtud menetlustoiming ei ole vastuolus Eesti tsiviilkohtumenetluse põhimõtetega.
\n
(2)[Kehtetu - RT I, 10.02.2023, 2 - jõust. 20.02.2023]
\n
(3)[Kehtetu - RT I, 10.02.2023, 2 - jõust. 20.02.2023]
\n
(4)Kui tõendeid tuleb koguda mujal kui Euroopa Liidu liikmesriigis, taotleb kohus tõendite kogumist selleks pädeva ametkonna kaudu vastavalt tsiviil- ja kaubandusasjades välisriigis tõendite kogumise konventsioonile.
\n
(5)Kohus võib välisriigis koguda tõendeid ka Eesti Vabariiki selles riigis esindava saadiku või pädeva konsulaarametniku vahendusel, kui välisriigi õiguse järgi ei ole see keelatud. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
§ 241^1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1783 rakendamine
\n
(1)Tõendite kogumine mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/1783 sätestatud korras teise riigi kohtu abil või vahetult.
\n
(2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1783 artikli 3 lõike 2 kohaselt on tõendite kogumiseks pädevad maakohtud ja ringkonnakohtud oma tööpiirkonnas ning Riigikohus.
\n
(3)Tõendite kogumist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2020/1783 taotlenud Eesti kohtu koosseis või korralduse alusel tegutsev kohtunik võib sama määruse kohaselt viibida välisriigi kohtu poolse tõendite kogumise juures ja osaleda selles. Menetlusosalised, nende esindajad ja eksperdid võivad osaleda tõendite kogumisel samas ulatuses, nagu nad võivad osaleda tõendite kogumisel Eestis. Sama määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt lubatud Eesti kohtu poolsel vahetul tõendite kogumisel mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis võib osaleda asja lahendav kohtukoosseis, korralduse alusel tegutsev kohtunik või kohtu määratud ekspert.
\n
(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1783 artikli 21 kohaselt võib teises liikmesriigis asuva Eesti Vabariigi kodaniku Eesti kohtu menetluses olevas kohtuasjas ära kuulata ka Eesti diplomaatilise esindaja või konsulaarametniku kaudu.
\n
(5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1783 artikli 4 lõike 3 alusel täidab keskasutuse ülesandeid Justiits- ja Digiministeerium. [RT I, 30.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025, Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes]
\n
(6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1783 artikli 4 lõike 3 alusel määratakse Justiits- ja Digiministeerium asutuseks, kes otsustab määruse artikli 19 alusel esitatud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise. [RT I, 30.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025, Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes]
\n
(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1783 artikli 6 alusel aktsepteeritakse Eestis nii eesti kui ka inglise keeles koostatud tüüpvorme. [RT I, 10.02.2023, 2 - jõust. 20.02.2023]
\n
§ 242Tõendist loobumine
\n
Tõendi esitanud või tõendite kogumist taotlenud pool võib tõendist loobuda ja tõendi tagasi võtta üksnes vastaspoole nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
\n
§ 243Tõendite uurimine
\n
(1)Tõendeid uurib kohus vahetult ja hindab neid lahendi tegemisel.
\n
(2)Kohus määrab tõendite uurimise järjekorra kohtuistungil kindlaks pärast menetlusosaliste arvamuse ärakuulamist.
\n
(3)Menetlusosalisel on õigus osaleda tõendite uurimisel kohtuistungil. Kohtusse kutsutud menetlusosalise puudumine kohtuistungilt, kus uuritakse tõendeid, ei takista tõendite uurimist, kui kohus ei määra teisiti.
\n
(4)Kohtuistungilt, kus uuriti tõendeid, puudunud menetlusosalise taotlusel võib kohus määrata uue või täiendava tõendite uurimise, kui menetlusosaline põhistab kohtule, et ta puudus istungilt mõjuval põhjusel ning et tema puudumise tõttu on kogutud või uuritud tõendusmaterjal oluliselt puudulik.
\n
(5)Erinõude täitmisel või korralduse alusel tegutseva kohtuniku poolt tõendite kogumise kohta koostatud protokoll avaldatakse asja läbivaatava kohtu istungil. Menetlusosalised võivad esitada tõendite kogumise kohta oma arvamuse.
\n
(6)Väljaspool kohtuistungit kogutud tõendid või menetlustoimingu protokoll avaldatakse kohtuistungil, vajalikel juhtudel ka ekspertidele ja tunnistajatele. Pärast seda võivad menetlusosalised anda nende tõendite kohta seletusi.
\n
26. peatükk EELTÕENDAMISMENETLUS TÕENDITE TAGAMISEKS JA ASJAOLUDE EELNEVAKS TUVASTAMISEKS
\n
§ 244Eeltõendamismenetlus
\n
(1)Poole taotlusel võib kohus kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Kohus algatab isiku taotlusel eeltõendamismenetluse tõendite tagamiseks ka siis, kui isik põhistab, et tema autoriõigusi, autoriõigustega kaasnevaid õigusi või tööstusomandiõigusi on rikutud või on olemas nende rikkumise oht.
\n
(2)Eeltõendamismenetluses võib korraldada vaatluse, kuulata üle tunnistaja või teha ekspertiisi või muu menetlustoimingu. Kui eeltõendamismenetlus on algatatud tõendite tagamiseks autoriõiguste, autoriõigustega kaasnevate õiguste või tööstusomandiõiguste rikkumise või rikkumise ohu tõttu, võib kohus muu hulgas korraldada näidiste vaatluse ja kirjelduse detailse protokollimise koos näidiste säilitamisega või ilma selleta või arestida õigusi rikkuva kauba või kauba tootmiseks või turustamiseks vajaliku tooraine, seadmed ja sinna juurde kuuluvad dokumendid hagi tagamiseks ettenähtud korras.
\n
(3)Kui menetlus ei ole alanud, võib isik taotleda kohtult eeltõendamismenetluses ekspertiisi määramist ka siis, kui tal on õiguslik huvi, et tuvastataks:
\n
1)isiku seisund või eseme seisund või väärtus;
\n
2)kahju või eseme puuduse põhjus;
\n
3)kahju või eseme puuduse kõrvaldamiseks vajalikud kulud või abinõud.
\n
(4)Õiguslik huvi on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul olemas, kui tuvastamine aitaks ilmselt vältida kohtuvaidlust.
\n
(5)Eeltõendamismenetluses kohaldatakse tõendite esitamise ja kogumise kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti.
\n
§ 245Eeltõendamismenetluse algatamise taotlus