(1)Menetleja võib teha elektroonilise side ettevõtjale päringu identifitseerimistunnustega seotud andmete kohta, mida kasutatakse üldkasutatavas elektroonilise side võrgus lõppkasutaja tuvastamiseks, välja arvatud sõnumi edastamise faktiga seotud andmed.
\n
(2)Uurimisasutus võib teha prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku loal kohtueelses menetluses või kohtu loal kohtumenetluses päringu elektroonilise side ettevõtjale elektroonilise side seaduse § 111^1 lõigetes 2 ja 3 loetletud andmete kohta, mida ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 1.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud päringu võib teha, kui tegemist on käesoleva seadustiku § 126^2 lõikes 2 nimetatud kuriteoga ning kui see on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks. Loetelus nimetamata kuritegude korral on sideandmete päring lubatud siis, kui see on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks ning seda õigustab kuriteo raskus ja laad ning kui päringuga ei riivata põhjendamatult isikuõigusi.
\n
(4)Sideandmete päringu loas märgitakse:
\n
1)andmed, mida päringuga on lubatud koguda;
\n
2)andmete kogumise põhjendus;
\n
3)ajavahemik, mille kohta andmeid on lubatud koguda.
\n
(5)Eeluurimiskohtuniku määrus ja kohtumäärus prokuratuuri taotluse lahendamise kohta võib olla koostatud pealdisena prokuratuuri taotlusel.
\n
(6)Edasilükkamatul juhul, kui eeluurimiskohtuniku või kohtu loa vormistamine ei ole õigel ajal võimalik, võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud päringu teha prokuratuuri loa alusel, mis on antud taasesitamist võimaldaval viisil ning mis sisaldab vähemalt käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1 ja 3 sätestatud andmeid. Sellisel juhul tuleb päringu tegemisele järgneva esimese tööpäeva jooksul esitada kohtule põhjendatud taotlus päringu lubatavaks tunnistamiseks. Eeluurimiskohtunik otsustab päringu lubatavaks tunnistamise määrusega, mis võib olla koostatud pealdisena prokuratuuri taotlusel. [RT I, 22.12.2021, 44 - jõust. 01.01.2022]
\n
6. jagu Läbiotsimine ja uurimiseksperiment
\n
§ 91Läbiotsimine
\n
(1)Läbiotsimise eesmärk on leida hoonest, ruumist, sõidukist või piirdega alalt asitõendina kasutatav või konfiskeeritav objekt, kriminaalasja lahendamiseks vajalik dokument, asi või isik või kriminaalmenetluses arestitav vara või laip või tabada tagaotsitav. Läbiotsimist võib toimetada, kui esineb põhjendatud kahtlus, et otsitav asub läbiotsimiskohas.
\n
(2)Kui käesolev seadustik ei sätesta teisiti, võib läbiotsimist toimetada prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel. Nii eeluurimiskohtuniku määrus kui ka kohtumäärus prokuratuuri läbiotsimistaotluse lahendamise kohta võib olla koostatud pealdisena prokuratuuri taotlusel.
\n
(3)Läbiotsimist võib toimetada prokuratuuri määruse alusel, välja arvatud läbiotsimine notari- või advokaadibüroos või ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku juures, kui on alust arvata, et kahtlustatav kasutab või kasutas läbiotsitavat kohta või sõidukit kuriteosündmuse või kohtueelse menetluse ajal, ning isikut kahtlustatakse käesoleva seadustiku § 126^2 lõikes 2 nimetatud kuriteo toimepanemises.
\n
(4)Läbiotsimismääruses märgitakse:
\n
1)mida läbiotsimise eesmärgina otsitakse (edaspidi otsitav objekt);
\n
2)läbiotsimise põhjendus;
\n
3)koht, kus läbiotsimist toimetatakse.
\n
(5)Edasilükkamatul juhul, kui läbiotsimismääruse vormistamine ei ole õigel ajal võimalik, võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimustel toimetada läbiotsimist prokuratuuri loa alusel, mis on antud taasesitamist võimaldaval viisil.
\n
(6)Läbiotsimise toimetamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5 nimetatud alustel tuleb sellest läbiotsimise alustamisele järgneva esimese tööpäeva jooksul prokuratuuri kaudu teatada eeluurimiskohtunikule. Eeluurimiskohtunik otsustab läbiotsimise lubatavaks tunnistamise määrusega, mis võib olla koostatud pealdisena prokuratuuri määrusel.
\n
(7)Läbiotsimist rakendades tutvustatakse isikule, kelle juures läbi otsitakse, või tema täisealisele perekonnaliikmele või selle juriidilise isiku või riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, kelle juures läbi otsitakse, esindajale läbiotsimismäärust. Tutvustamise kohta võetakse määrusele allkiri. Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul selgitatakse läbiotsimist rakendades isikule, kelle juures läbi otsitakse, või tema täisealisele perekonnaliikmele või selle juriidilise isiku või riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, kelle juures läbi otsitakse, esindajale käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid ning põhjusi, miks läbiotsimist toimetatakse edasilükkamatult. Asjaolude selgitamise kohta võetakse läbiotsimisprotokollile allkiri. Vastava isiku või esindaja puudumisel peab kaasama kohaliku omavalitsuse esindaja.
\n
(8)Notaribüroo või advokaadibüroo läbiotsimise juures peab viibima notar või advokaat, kelle juures läbi otsitakse. Kui asjaomane notar või advokaat ei saa läbiotsimise juures viibida, peab läbiotsimise juures viibima notari asendaja või teine sama advokaadibüroo kaudu õigusteenust osutav advokaat, selle võimatuse korral teine notar või advokaat.
\n
(9)Läbiotsimist rakendades tehakse ettepanek anda välja otsitav objekt või näidata laiba või tagaotsitava peidukoht. Kui ettepanek jäetakse täitmata või kui on alust arvata, et seda on järgitud osaliselt, toimetatakse otsinguid.
\n
(10)Läbiotsimise käigus võib ära võtta kõik objektid, mis kuuluvad konfiskeerimisele või on ilmselt kriminaalmenetluses tõendiks, kui need avastati ilma otsinguteta selgesti nähtavast kohast või otsitavate objektide leidmiseks ettevõetud mõistlike otsingute käigus. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 01.09.2016]
\n
§ 91^1. Valdaja tahte vastane sisenemine
\n
() Kui menetlustoimingu tegemiseks on vaja valdaja tahte vastaselt siseneda hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale, lähtutakse käesoleva seadustiku §-s 91 sätestatud korrast, välja arvatud juhul, kui see on vajalik:
\n
1)laiba või sündmuskoha vaatluseks vahetult laiba leidmise või kuriteo toimepanemise järel või
\n
2)isiku kahtlustatavana kinnipidamiseks vahetult pärast kuriteo toimepanemist. [RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 13.07.2014]
\n
§ 92Läbiotsimisprotokoll
\n
(1)Läbiotsimisprotokolli kantakse:
\n
1)ettepanek välja anda otsitav objekt või näidata laiba või tagaotsitava asukoht;
\n
2)vabatahtlikult väljaantud objekti nimetus;
\n
3)otsingute tingimused, käik ja tulemused;
\n
4)leitud objekti nimetus ja objekti tunnused, millel on tähtsust kriminaalasja lahendamiseks;
\n
5)tabatud tagaotsitava isiku tuvastamise andmed. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019] (1^1) Käesoleva seadustiku § 91 lõikes 5 nimetatud juhul märgitakse läbiotsimisprotokolli sissejuhatuses § 91 lõikes 4 nimetatud asjaolud ning põhjendus, miks läbiotsimine on edasilükkamatu. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 01.09.2016]
\n
(2)Kui läbiotsimise käigus tehakse isiku läbivaatus, siis võib kanda käesoleva seadustiku § 88 lõikes 4 loetletud andmed läbiotsimisprotokolli. Sellisel juhul ei ole isiku läbivaatuse protokolli koostamine vajalik. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
§ 93Uurimiseksperiment
\n
(1)Uurimiseksperimendi eesmärk on katseliselt selgitada, kas uuritava sündmuse asjaolud või toiming kuriteosündmuse ajal esinesid või kas nende olemasolu oli võimalik tajuda.
\n
(2)Uurimiseksperimendis osaleb kahtlustatav, süüdistatav, kannatanu või tunnistaja, kui:
\n
1)tema abi vajatakse sündmuse olustiku taastamiseks;
\n
2)uurimiseksperimendi tulemused võimaldavad kontrollida tema ütlusi;
\n
3)katsete tulemused sõltuvad selles osaleja omadustest, võimetest või oskustest.
\n
(3)Uurimiseksperimendis on lubatud kasutada asitõendit, kui:
\n
1)selle asendamine võib mõjutada uurimistoimingu tulemusi ja kui on välistatud asitõendi hävimine;
\n
2)asitõendit ei ole vaja äratundmiseks esitada uurimiseksperimendis osalevale isikule.
\n
(4)Uurimiseksperimendi tulemusi selgitades ei ole lubatud teha eriteadmistele tuginevaid järeldusi.
\n
§ 94Uurimiseksperimendi protokoll
\n
Uurimiseksperimendi protokolli kantakse:
\n
1)küsimus, mille lahendamiseks peetakse vajalikuks korraldada katseid;
\n
2)kas katsete tegemiseks taastati sündmuskoha olustik ja kuidas seda tehti;
\n
3)kas kahtlustatav, süüdistatav tunnistaja või kannatanu on kinnitanud uurimiseksperimendi olustiku vastavust uuritava sündmuse olustikule;
\n
4)katsete kirjeldus: arv, järjestus, tingimused, arvu muutmine ja katsete sisu;
\n
5)katsete tulemused.
\n
7. jagu Eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamine
\n
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
§ 95Ekspert
\n
(1)Ekspert on isik, kes rakendab käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel ja korras ekspertiisi tehes mitteõiguslikke eriteadmisi.
\n
(2)Ekspertiisi määramisel eelistab menetleja riiklikku ekspertiisiasutust. Kui vajalikku ekspertiisiliiki ei ole riiklikus ekspertiisiasutuses tehtavate ekspertiiside loetelus, eelistab menetleja eksperti määrates registreeritud eraeksperti, kuid eksperdiks võib määrata ka muu asjakohaste teadmistega isiku. [RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.09.2023]
\n
(3)Kui ekspertiis korraldatakse väljaspool ekspertiisiasutust, selgitab menetleja, kas eksperdiks määratav isik on kriminaalasjas erapooletu ja nõus ekspertiisi tegema. Talle selgitatakse käesoleva seadustiku §-s 98 sätestatud eksperdi õigusi ja kohustusi. Kui eksperdiks nimetatakse vannutamata isik, hoiatatakse teda kriminaalkaristusest teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest. Menetleja määrab kokkuleppel eksperdiga ekspertiisi tähtaja.
\n
(4)Menetleja võib taotleda, et ekspertiis tehakse välisriigi ekspertiisiasutuses, ja kasutada välisriigis antud eksperdiarvamust tõendina kriminaalasja lahendamisel.
\n
§ 96Eksperdi taandumise alused
\n
(1)Ekspert on kohustatud kriminaalmenetlusest taanduma:
\n
1)käesoleva seadustiku § 49 lõigetes 1 ja 6 sätestatud alustel; [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
2)kui ta on ametialluvuses või muus sõltuvuses menetlusosalisest või uurimisasutuse ametnikust, kelle menetluses on kriminaalasi. [RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]
\n
(2)Ekspertide komisjonis ei või olla käesoleva seadustiku § 71 lõikes 1 loetletud lähedasi.
\n
(3)Eksperdi varasem osalemine kriminaalmenetluses eksperdina või asjatundjana ei ole tema taandumise alus. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
(4)Eksperdi taandumine vormistatakse motiveeritud taandumisavalduse alusel, mis lisatakse kriminaaltoimikusse.
\n
§ 97Eksperdi taandamine
\n
(1)Kui ekspert ei ole taandunud käesoleva seadustiku §-s 96 sätestatud alustel, võib kahtlustatav või süüdistatav, kannatanu, tsiviilkostja või kaitsja esitada tema taandamise taotluse.
\n
(2)Eksperdi taandamise taotlus lahendatakse käesoleva seadustiku § 59 lõigetes 5 ja 6 sätestatud korras.
\n
§ 98Eksperdi õigused ja kohustused
\n
(1)Eksperdil on ekspertiisi tehes õigus:
\n
1)taotleda ekspertiisimaterjali täiendamist;
\n
2)ekspertiisimaterjali täielikkuse tagamiseks osaleda uurimisasutuse või prokuratuuri kutsel menetlustoimingus ja kohtu kutsel kohtulikul uurimisel;
\n
3)tutvuda kriminaalasja materjaliga, mis on vajalik ekspertiisiks;
\n
4)keelduda ekspertiisi tegemast, kui talle esitatud ekspertiisimaterjal ei ole küllaldane või kui ekspertiisimääruses esitatud ekspertiisiülesanded on väljaspool tema eriteadmisi või kui küsimustele vastamine ei eelda eksperdiuuringuid ja eriteadmistele tuginevate järelduste tegemist;
\n
5)taotleda, et menetleja loal viibiks ekspertiisi juures isik, kes võib anda eksperdiuuringuteks vajalikke selgitusi;
\n
6)seada ja lahendada omal algatusel ekspertiisimääruses esitamata ekspertiisiülesanne.
\n
(2)Ekspert on kohustatud:
\n
1)eksperdiks määramise korral tegema ekspertiisi;
\n
2)ilmuma menetleja kutsel;
\n
3)tagama eksperdiuuringute igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse ning eksperdiarvamuse teadusliku põhjendatuse;
\n
4)[kehtetu - RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
5)hoidma saladuses temale ekspertiisi tegemisel teatavaks saanud asjaolud, mida võib avaldada üksnes menetleja kirjalikul loal.
\n
(3)Kui ekspert jääb mõjuva põhjuseta ilmumata, võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel või kohus teda kohtumääruse alusel trahvida. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
§ 99Ekspertiisi ja uuringu tagamine
\n
(1)Vajaduse korral kogutakse ekspertiisiks või uuringuks ekspertiisi- või uuringumaterjali, paigutatakse kahtlustatav või süüdistatav kohtupsühhiaatria- või kohtuarstliku ekspertiisi tegemiseks sundkorras raviasutusse või kaevatakse laip kohtuarstliku või muu ekspertiisi või võrdlusuuringu tegemiseks matmiskohast välja. [RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012]
\n
(2)Menetlustoimingu käigus kogutud naha papillaarkurrustiku jäljed ja näokujutis kantakse vajaduse korral automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogusse (edaspidi andmekogu ABIS), andmed naha papillaarkurrustiku jälgede ja näokujutise kogumise kohta ning vajaduse korral DNA-proovi analüüsil saadud andmed ja häälenäidis ning andmed nende kogumise kohta kantakse riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse. [RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.09.2023]
\n
(3)Uurimisasutus või muu pädev asutus võib säilitada menetlustoimingu käigus kogutud isikustamata jälgi ja proove, kui seaduses ei sätestata teisiti. Uurimisasutus võib säilitada menetlustoimingu käigus kogutud isikustamata naha papillaarkurrustiku jälgi, näokujutisi, häälenäidiseid ja DNA-proove üksnes juhul, kui neid ei kanta andmekogusse ABIS ja riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse. [RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.09.2023]
\n
§ 99^1. Isiku daktüloskopeerimine ning temalt näokujutise, häälenäidise ja DNA-proovi võtmine
\n
[RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.09.2023]
\n
(1)Isik, kes on kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu karistusseadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. või 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos, 12. peatüki 1. jaos või 22. peatüki 1. või 4. jaos nimetatud või muus karistusseadustiku peatükis sätestatud tahtlikus kuriteos, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine ning mis on karistatav vähemalt kaheaastase vangistusega, daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse näokujutis ning DNA-proov ning vajaduse korral häälenäidis süütegude menetlemise, avastamise ja tõkestamise eesmärgil.
\n
(2)Süütegude menetlemise, avastamise ja tõkestamise eesmärgil võib daktüloskopeerida ka sellise isiku ja võtta temalt näokujutise, DNA-proovi ning häälenäidise, kes on kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata kuriteos, mis on karistusseadustiku kohaselt karistatav vähemalt üheaastase vangistusega.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute suhtes võib kohaldada sundi, kui isik keeldub daktüloskopeerimisest või näokujutise, DNA-proovi või häälenäidise andmisest.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute naha papillaarkurrustiku jäljed ning näokujutised kantakse andmekogusse ABIS, andmed isiku ning tema daktüloskopeerimise ja näokujutise võtmise kohta kantakse riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse.
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute DNA-proovi analüüsil saadud andmed ja häälenäidised ning andmed isiku ja temalt DNA-proovi ja häälenäidise võtmise kohta kantakse riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse.
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 alusel andmekogusse ABIS ja riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse kantud andmeid säilitatakse vastavalt kohtuekspertiisiseadusele. [RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.09.2023]
\n
§ 99
\n
^2. Muul eesmärgil kogutud daktüloskopeerimisel, näokujutise ja häälenäidise võtmisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmete ning arhiivi kantud andmete kasutamine kriminaalmenetluses kohtuekspertiisi tagamiseks [RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.09.2023]
\n
(1)Kriminaalmenetluses määratud kohtuekspertiisi tagamiseks on lubatud kasutada muul eesmärgil kui käesoleva seadustiku §-s 99^1 , väärteomenetluse seadustiku §-s 31^1 ja vangistusseadustiku §-s 18 nimetatud daktüloskopeerimisel, näokujutise või häälenäidise võtmisel või DNA-proovi analüüsil saadud andmeid või andmekogusse ABIS ning riikliku süüteomenetluse biomeetriaregistri arhiivi kantud andmeid, kui tõendite kogumine muu menetlustoiminguga ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut võib kohaldada üksnes juhul, kui kriminaalmenetluses on vajadus koguda teavet sellise esimese astme kuriteo või tahtliku teise astme kuriteo kohta, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kolm aastat vangistust.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingu võib teha prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku või kohtu loal. [RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.09.2023]
\n
§ 100Võrdlusmaterjali kogumine
\n
[RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012]
\n
(1)Võrdlusmaterjali võtmise eesmärk on koguda ekspertiisiks või uuringuks vajalikke võrdlusjälgi ja -proove. [RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012] (1^1) Sündmuskohale või muule objektile või sündmusega seotud muule kohale õiguspäraselt jäetud jälgede välistamise eesmärgil võib kannatanu, tunnistaja või muu isiku daktüloskopeerida ja võtta temalt näokujutise, DNA-proovi või häälenäidise. [RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.09.2023]
\n
(2)Võrdlusmaterjali võtmise määrus on vajalik, kui:
\n
1)kahtlustatav või süüdistatav keeldub võrdlusmaterjali andmisest ja menetlustoimingu eesmärki on võimalik saavutada sunniga;
\n
2)võrdlusmaterjali võtmine riivab isiku keha puutumatust;
\n
3)juriidiliselt isikult nõutakse võrdlusmaterjalina dokumente.
\n
(3)Võrdlusmaterjali võtmise määruses märgitakse:
\n
1)kellelt võrdlusmaterjali võetakse;
\n
2)võrdlusmaterjali liik;
\n
3)menetlustoimingu põhjendus.
\n
(4)Kui võrdlusmaterjali võtmine riivab isiku keha puutumatust, osaleb menetlustoimingus kohtuarst või tervishoiutöötaja või muu asjatundja. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
(5)Uurimisasutus või muu pädev asutus võib säilitada süütegude menetlemise, avastamise ja tõkestamise eesmärgil kogutud võrdlusmaterjali, kui seadusest ei tulene teisiti. [RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.09.2023]
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõike 1^1 alusel isiku daktüloskopeerimisel või näokujutise võtmisel saadud andmeid ei kanta andmekogusse ABIS ega riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse või kustutatakse nimetatud andmekogust ja registrist kohe pärast võrdlusuuringu tegemist. Riiklik ekspertiisiasutus tagastab võrdlusmaterjali menetlejale koos ekspertiisi- või uuringuaktiga. Käesoleva paragrahvi alusel kogutud võrdlusmaterjal hävitatakse kriminaalasja lõpetamisel, süüteo aegumisel või kohtuotsuse jõustumisel. Võrdlusmaterjali hävitab menetleja, kelle valduses on võrdlusmaterjal hävitamise ajal. Hävitamine fikseeritakse kirjalikult ning hävitamist kinnitav dokument lisatakse toimikusse. [RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.09.2023]
\n
(7)Käesoleva paragrahvi lõike 1^1 alusel isiku DNA-proovi analüüsil või häälenäidise võtmisel saadud andmeid ei kanta riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse või kustutatakse nimetatud registrist kohe pärast võrdlusuuringu tegemist. [RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.09.2023]
\n
§ 101Ekspertiisimaterjali võtmise protokoll
\n
Ekspertiisimaterjali võtmise protokolli kantakse:
\n
1)võetud võrdlusjälgede ja proovide nimetused;
\n
2)ekspertiisimaterjali võtmise viis ja tingimused;
\n
3)ekspertiisimaterjali hulk või kogus. [RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]
\n
§ 102Kahtlustatava või süüdistatava sundpaigutamine raviasutusse
\n
(1)Kui kohtupsühhiaatria- või kohtuarstliku ekspertiisi tegemiseks on vaja pikaajalisi eksperdiuuringuid, määrab menetleja komisjoniekspertiisi ja paigutab kahtlustatava või süüdistatava raviasutusse sundkorras.
\n
(2)Kahtlustatav või süüdistatav paigutatakse raviasutusse prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel.
\n
(3)Kahtlustatav või süüdistatav paigutatakse raviasutusse kuni üheks kuuks. Prokuratuuri taotlusel võib eeluurimiskohtunik või kohus seda tähtaega pikendada kolme kuu võrra.
\n
(4)Kahtlustatava või süüdistatava viibimine raviasutuses arvatakse tema vahistusaja hulka. [RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]
\n
§ 103Laiba väljakaevamine ametlikust matmiskohast
\n
(1)Laip või selle säile kaevatakse ametlikust matmiskohast välja, kui kriminaalmenetluses on vaja selgitada surma põhjus või muud tõendamiseseme asjaolud või võtta ekspertiisiks vajalikke võrdlusjälgi või -proove.
\n
(2)Laiba matmiskohast väljakaevamise aluseks on prokuratuuri määrus või kohtumäärus.
\n
(3)Laip kaevatakse matmiskohast välja kohtuarsti või muu asjatundja osavõtul ja linna- või vallavalitsuse esindaja juuresolekul. Kui on võimalik, kutsutakse menetlustoimingu juurde kadunu lähedane ja vajaduse korral esitatakse talle laip isiku äratundmiseks. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
(4)Vajaduse korral võetakse laiba matmiskohast pinnase- ja muid proove.
\n
(5)Laiba matmiskohast väljakaevamise määruses antakse linna- või vallavalitsusele korraldus matta laip uuesti ja taastada haud.
\n
§ 104Laiba matmiskohast väljakaevamise protokoll
\n
Laiba matmiskohast väljakaevamise protokolli kantakse:
\n
1)matmiskoha nimetus ja asukoht ning andmed haua paiknemise kohta;
\n
2)haua ja hauamärkide kirjeldus;
\n
3)puusärgi ja laiba vaatluse andmed.
\n
§ 105Ekspertiisi korraldamine
\n
(1)Ekspertiis korraldatakse tõendamisvajadusest lähtudes menetleja määruse alusel.
\n
(2)Menetleja ei või keelduda kahtlustatava, süüdistatava või kaitsja, kannatanu või tsiviilkostja taotletavat ekspertiisi määramast, kui asjaolul, mille tuvastamist ekspertiisiga taotletakse, võib olla olulist tähtsust kriminaalasja lahendamisel. [RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]
\n
§ 106Ekspertiisimäärus
\n
(1)Ekspertiisimääruses märgitakse:
\n
1)ekspertiisiks vajalikud lähteandmed;
\n
2)ekspertiisi määramise ja selle tagamiseks korralduste tegemise põhjendus;
\n
3)määratava ekspertiisi liik eriteadmiste valdkonna järgi;
\n
4)ekspertiisimäärust täitva eksperdi nimi või asutuse nimetus;
\n
5)kuriteosündmusega seotud ekspertiisiobjektide ning võrdlus- ja tutvumismaterjali andmed;
\n
6)ekspertiisiülesanne;
\n
7)käesoleva seadustiku § 95 lõikes 3 sätestatud juhul ekspertiisi tähtaeg.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud põhjenduse võib ekspertiisimääruses esitamata jätta, kui ekspertiisi tagamiseks käesoleva seadustiku § 99 lõikes 1 nimetatud meetmeid ei rakendata.
\n
(3)Kui ekspertiis korraldatakse riiklikus ekspertiisiasutuses, ei määrata eksperti nimeliselt. Ekspertide komisjoni võib kaasata eksperdina isiku, kes ei tööta riiklikus ekspertiisiasutuses.
\n
(4)Eksperdile ei ole lubatud esitada:
\n
1)õiguslikke ega eksperdi eriala väliseid küsimusi;
\n
2)küsimusi, millele vastamine ei eelda eriteadmistele tuginevate järelduste tegemist. [RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]
\n
§ 107Ekspertiisiakti koostamine
\n
(1)Ekspertiisiaktis märgitakse:
\n
1)akti koostamise kuupäev ja koht;
\n
2)ekspertiisi määramise andmed;
\n
3)ekspertiisiks vajalikud lähteandmed;
\n
4)ekspertiisi liik;
\n
5)andmed eksperdi kohta;
\n
6)ekspertiisiobjekti nimetus või selle isiku nimi, kellele ekspertiis tehti;
\n
7)ekspertiisimaterjali täiendamise andmed;
\n
8)viide ekspertiisi tegemise juures viibinud isikutele;
\n
9)ekspertiisiks esitatud asitõendi, võrdlusmaterjali, ekspertiisimaterjali või -objekti suhtes võetavad meetmed;
\n
10)ekspertiisiakti põhistus ehk uuringute, analüüside, testide või muu eksperdiarvamuse kujunemiseks vajaliku kirjeldus;
\n
11)eksperdiarvamus.
\n
(2)Kui ekspertiis tehakse riiklikus ekspertiisiasutuses, võib koostada põhistamata ekspertiisiakti, milles viidatakse kasutatud metoodikatele või ekspertiisiasutuses selle ekspertiisiliigi kohta kehtestatud korrale. Menetlusosalise põhjendatud taotlusel või menetleja omal algatusel koostatakse menetleja määruse alusel põhistatud ekspertiisiakt või lisatakse koostatud ekspertiisiaktile põhistus.
\n
(3)Ekspertiisiaktis ei ole vaja korrata teavet, mis sisaldub ekspertiisimääruses.
\n
(4)Kui ekspertiisi teeb vannutamata isik, tehakse ekspertiisiakti märge, et teda on hoiatatud kriminaalkaristuse eest.
\n
(5)Kui ekspertide komisjon ei jõua ühisele arvamusele, lisatakse eriarvamusele jäänud eksperdi arvamus ekspertiisiaktile.
\n
(6)Kui eksperdile esitatud küsimus on õiguslik või eksperdi eriala väline või kui küsimusele vastamine ei eelda eriteadmistele tuginevate järelduste tegemist, keeldub ekspert ekspertiisiaktis sellele vastamast.
\n
(7)Ekspertiisiakt kinnitatakse ekspertiisi teinud eksperdi või ekspertide poolt. [RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]
\n
§ 108Ekspertiisist keeldumise akti koostamine
\n
(1)Kui ekspert keeldub ekspertiisi käesoleva seadustiku § 98 lõike 1 punktis 4 sätestatud alustel tegemast, koostab ta ekspertiisist keeldumise akti.
\n
(2)Ekspertiisist keeldumise aktis märgitakse käesoleva seadustiku § 107 lõike 1 punktides 1–9 loetletud andmed ja põhjendatakse ekspertiisist keeldumist. [RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]
\n
§ 109Eksperdi ülekuulamine
\n
(1)Vajaduse korral kuulatakse ekspert kohtueelses menetluses üle. Eksperdi ülekuulamisel juhindutakse käesoleva seadustiku § 66 lõikest 2^1 ning §-dest 68, 69 ja 69^2 , arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi.
\n
(2)Eksperdi võib üle kuulata järgmiste asjaolude kohta:
\n
1)tõendamiseseme asjaolud, mida ekspert on vahetult tajunud;
\n
2)eksperdi osavõtul tehtud menetlustoimingu käik;
\n
3)eksperdi pädevus, kogemused ja muud tema arvamuse usaldusväärsust mõjutavad asjaolud;
\n
4)eksperdi poolt kriminaalasjas tehtud uuringud, nende tulemused ja tema eriteadmistele tuginevad järeldused;
\n
5)muud asjaolud, mille kohta oskab ekspert anda selgitusi oma eriteadmistele tuginedes, kui see on vajalik tõendamiseseme asjaolude paremaks mõistmiseks. [RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]
\n
§ 109^1. Asjatundja
\n
(1)Asjatundja on füüsiline isik, kellel on eriteadmised, mida ta rakendab käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel ja korras, kuid keda ei ole kaasatud kriminaalmenetlusse eksperdina.
\n
(2)Asjatundja võib kaasata menetlustoimingusse. Enne menetlustoimingu algust teeb menetleja kindlaks asjatundja isiku, tema pädevuse ning tema suhted kahtlustatava või süüdistatavaga. Asjatundja avaldused seoses tõendite avastamise ja talletamisega protokollitakse.
\n
(3)Asjatundja võib kuulata üle järgmiste asjaolude kohta:
\n
1)asjatundja osavõtul tehtud menetlustoimingu käik;
\n
2)muud asjaolud, mille kohta asjatundja oskab anda selgitusi oma eriteadmiste tõttu, kui see on vajalik tõendamiseseme asjaolude paremaks mõistmiseks.
\n
(4)Asjatundja kuulatakse üle tunnistaja ülekuulamise kohta kehtivate sätete kohaselt, arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi.
\n
(5)Kui ilmneb, et asjatundja võib teada käesoleva seadustiku §-s 66 nimetatud asjaolusid, kuulatakse ta nende kohta üle tunnistajana. Sama isiku võib tunnistajana ja asjatundjana üle kuulata ühe menetlustoimingu käigus. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
§ 109^2. Andmekogu ABIS
\n
(1)Andmekogu ABIS on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk käesoleva seadustiku tähenduses on töödelda kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu ja kannatanu, tunnistaja või muu isiku daktüloskopeerimisel ja näokujutise võtmisel saadud biomeetrilisi andmeid ning sündmuskohalt kogutud või muult objektilt võetud naha papillaarkurrustiku jälgi või sündmuskohalt või sündmusega seotud muult kohalt saadud näokujutisi:
\n
1)välistamiseks;
\n
2)süütegude menetlemiseks, avastamiseks ja tõkestamiseks;
\n
3)ekspertiiside ja uuringute tegemiseks. [RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.09.2023]
\n
(2)Andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemisele kohaldatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse §-s 15^5 sätestatut.
\n
(3)Andmekogu ABIS asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
\n
(4)Andmekogu ABIS vastutavad töötlejad on Politsei- ja Piirivalveamet ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. [RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]
\n
(5)Andmekogu ABIS põhimääruses sätestatakse andmekogu ABIS pidamise kord, sealhulgas:
\n
1)andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
\n
2)täpsem andmekoosseis;
\n
3)andmekogudevaheline andmevahetus;
\n
4)vastutava töötleja ülesanded;
\n
5)volitatud töötleja ja tema ülesanded;
\n
6)andmetele juurdepääsu andmise ja andmete väljastamise kord;
\n
7)andmete säilitamise täpsemad tähtajad;
\n
8)muud korralduslikud küsimused. [RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025] (5^1) Andmekogu ABIS andmeid säilitatakse kõige kauem 75 aastat andmekogusse ABIS kandmisest arvates. Andmete säilitamise täpsemad tähtajad sätestatakse andmekogu ABIS põhimääruses. [RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]
\n
(6)Andmekogus ABIS sisalduvad andmed on juurdepääsupiiranguga ning on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. [RT I, 08.07.2021, 1 - jõust. 15.07.2021]
\n
8. jagu Tõendite kogumine jälitustoiminguga
\n
[Kehtetu - RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
\n
§ 110§ 122. [Kehtetud - RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
\n
9. jagu Dokument ja asitõend
\n
§ 123Dokument
\n
(1)Tõendamisel võib kasutada dokumenti, mis sisaldab teavet tõendamiseseme asjaolude kohta.
\n
(2)Dokument on asitõend, kui sellel on käesoleva seadustiku § 124 lõikes 1 loetletud tunnused.
\n
§ 124Asitõend
\n
(1)Asitõend on kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel.
\n
(2)Kui asitõendina kasutatavat objekti ei ole uurimistoimingu protokollis tõendamiseks vajaliku üksikasjalikkusega kirjeldatud, tehakse asitõendi tunnuste talletamiseks selle vaatlus.
\n
(3)Asitõend või äravõetud ese tagastatakse omanikule või senisele õiguspärasele valdajale viivitamata, kui see ei takista kriminaalmenetlust. Asitõend või äravõetud ese tagastatakse üldjuhul selle hoidmise kohas. [RT I, 31.12.2016, 2 - jõust. 10.01.2017]
\n
(4)Kui asitõendi äravõtmisest on möödunud kuus kuud, kuid kriminaalasjas ei ole süüdistatavat, antakse omaniku või õiguspärase valdaja taotlusel asitõend taotluse esitajale hoiule asitõendi hoidmise tingimuste kohaselt, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud juhtudel. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
(5)Prokurör võib pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kuuekuulist tähtaega uurimisasutuse taotlusel kuni ühe aastani. Tähtaeg pikeneb automaatselt, kui ei ole esitatud lõikes 4 nimetatud taotlust. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
(6)Eeluurimiskohtunik võib pikendada prokuratuuri taotlusel käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud tähtaegu kauemaks kui üks aasta, kui süüdistuse esitamise viibimine on tingitud kriminaalasja keerukusest, mahukusest või rahvusvahelise koostööga kaasnevatest erandlikest asjaoludest. Tähtaeg pikeneb automaatselt, kui ei ole esitatud lõikes 4 nimetatud taotlust. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
§ 125Asitõendi hoidmine
\n
(1)Asitõendit hoitakse kriminaaltoimikus, uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu asitõendite hoidlas või muus tema valduses olevas ruumis või valvataval territooriumil või ekspertiisiasutuses või kohaldatakse asitõendi suhtes käesoleva seadustiku §-s 126 ettenähtud abinõusid, kui see ei kahjusta kriminaalmenetluse huve. [RT I, 31.12.2016, 2 - jõust. 10.01.2017]
\n
(2)Asitõend, mida ei saa hoida käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras ning mille suhtes ei saa kriminaalmenetluse huvides kohaldada enne kohtuotsuse jõustumist või kriminaalasja menetluse lõpetamist käesoleva seadustiku §-s 126 ettenähtud abinõusid, antakse vastutavale hoiule lepingu alusel.
\n
(3)Asitõendi hoidja tagab asitõendi puutumatuse ja säilimise.
\n
(4)Hoiulevõtjal, kes ei ole omanik ega seaduslik valdaja, on õigus saada hoiutasu katmiseks hüvitist, mis arvatakse menetluskuludesse. Hoiukulud hüvitatakse menetleja ja hoiulevõtja vahelise lepingu alusel.
\n
(5)Kui asitõendiks on dokument, mida selle omanikul on edaspidi vaja majandus- või ametitegevuses või muul olulisel põhjusel, teeb menetleja sellest omanikule koopia. Koopia vastavust originaalile kinnitab menetleja oma allkirjaga koopial.
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–5 kohaldatakse ka äravõetud objekti suhtes, mis ei ole asitõend. [RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]
\n
§ 126Asitõendi ja konfiskeeritava vara suhtes võetavad meetmed
\n
(1)Kiiresti riknev asitõend, mida ei ole võimalik tagastada seaduslikule valdajale, antakse tasuta riigi või kohaliku omavalitsuse tervishoiu- või hoolekandeasutusele, võõrandatakse või hävitatakse kriminaalmenetluse käigus menetleja määruse alusel. Müügist saadud raha kantakse riigituludesse. (1^1) Asitõendi, mida ei ole võimalik tagastada seaduslikule valdajale ning mille hoidmise kulu on ebamõistlikult suur, võib prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel võõrandada. Võõrandamisest saadud summa arestitakse. [RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014] (1^2) Asitõendi, mida omanik või seaduslik valdaja ei ole kuue kuu jooksul tagastamisotsusest teadasaamisest arvates ära viinud, võib selle hoidja võõrandada või hävitada riigivaraseaduses sätestatud korras. [RT I, 31.12.2016, 2 - jõust. 01.02.2017]
\n
(2)Konfiskeerimisele kuuluva vara suhtes, mille seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, võidakse prokuratuuri taotlusel ja kohtumääruse alusel kohaldada konfiskeerimist kriminaalmenetluse käigus. (2^1) Konfiskeerimise tagamiseks arestitud vara võib prokuratuuri taotlusel ja omaniku nõusolekul ning eeluurimiskohtuniku määruse alusel võõrandada. Vara võib võõrandada omaniku nõusolekuta, kui selle hoidmise kulu on ebamõistlikult suur või kui see on vajalik, et hoida ära vara väärtuse olulisel määral vähenemine. Võõrandamisest saadud summa arestitakse. [RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014] (2^2) Konfiskeerimise tagamiseks arestitud väärtusetu või väheväärtusliku asja, piraatkauba, võltsitud või muu kauba, mida ei ole võimalik käesoleva paragrahvi lõike 2^1 alusel võõrandada, võib omaniku nõusolekuta hävitada või seaduses sätestatud juhul ümber töötada prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse alusel, kui selle hoidmise kulu on ebamõistlikult suur. [RT I, 07.06.2024, 1 - jõust. 17.06.2024]
\n
(3)Menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed:
\n
1)kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses;
\n
2)muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale;
\n
3)kaubandusliku väärtusega asitõend, mille omanikku või seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, antakse riigi omandisse;
\n
4)väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber;
\n
5)kuriteo matkimiseks kasutatud objekt tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale;
\n
6)kuriteoga saadud vara, mille tagastamist seaduslik valdaja ei taotle, antakse riigi omandisse või võõrandatakse tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse katteks. [RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 01.01.2017]
\n
(4)Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud asitõendi omandisuhe ei ole selge, otsustab asitõendi suhtes kohtueelses menetluses võetavad meetmed prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtunik määrusega.
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 kohaldatakse ka kriminaalmenetluses äravõetud objekti suhtes, mis ei ole asitõend. (5^1) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel riigi omandisse läinud asitõendi ja kuriteoga saadud vara suhtes kohaldatakse konfiskeeritud vara kohta sätestatud korda. [RT I, 31.12.2016, 2 - jõust. 01.02.2017]
\n
(6)Konfiskeeritud vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. [RT I, 31.12.2016, 2 - jõust. 01.02.2017]
\n
(7)Menetleja poolt asitõendite ja arestitud vara arvelevõtmise, hoidmise, üleandmise ja hävitamise ning kiiresti riknevate asitõendite ja konfiskeerimise tagamiseks arestitud vara hindamise, võõrandamise ja hävitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. [RT I 2008, 19, 132 - jõust. 23.05.2008] 3^1. peatükk JÄLITUSTOIMINGUD [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
\n
§ 126^1. Jälitustoimingu tegemise üldtingimused
\n
(1)Jälitustoiming on isikuandmete töötlemine seaduses sätestatud ülesande täitmiseks eesmärgiga varjata andmete töötlemise fakti ja sisu andmesubjekti eest.
\n
(2)Jälitustoiming on käesolevas seadustikus sätestatud alustel lubatud, kui andmete kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve.
\n
(3)Jälitustoiminguga ei või ohustada isiku elu ja tervist, põhjendamatult ohustada vara ja keskkonda ega põhjendamatult riivata muid isikuõigusi.
\n
(4)Jälitustoiminguga saadud teave on tõend, kui jälitustoimingu loa taotlemisel ja andmisel ning jälitustoimingu tegemisel on järgitud seaduse nõudeid.
\n
(5)Jälitustoiminguid tehakse vahetult nii käesoleva seadustiku § 126^2 lõikes 1 nimetatud asutuste kui ka nende hallatavate asutuste ja jälitustoimingute tegemiseks volitatud asutuste, allüksuste ja töötajate kaudu, samuti politseiagentide, variisikute ja salajasele koostööle kaasatud isikute kaudu.
\n
(6)Käesolevas peatükis sätestatud toimingutesse võib kaasata Riigikogu ning valla- ja linnavolikogu liikme, kohtuniku, prokuröri, advokaadi ja vaimuliku, Riigikogu valitava ja nimetatava ametiisiku nende nõusolekul ning alaealise isiku tema seadusliku esindaja nõusolekul eeluurimiskohtuniku loal üksnes juhul, kui nad on samas kriminaalasjas menetlusosalised või tunnistajad või kui kuritegu on suunatud nende või nende lähedase vastu.
\n
(7)Kui jälitustoimingu tegemist taotleb teine uurimisasutus, edastab jälitustoimingu teinud jälitusasutus taotlenud asutusele jälitustoiminguga saadud teabe koos jälitustoimingu käigus tehtud foto, filmi, heli- või videosalvestise või muu teabetalletusega.
\n
(8)Jälitusasutusel on õigus töödelda jälitustoimingu tegemisel ka andmeid, mis pärinevad muudest allikatest kui jälitustoimingud. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
\n
§ 126^2. Jälitustoimingu tegemise alused
\n
(1)Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Sõjaväepolitsei ning Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond ja vangla (edaspidi jälitusasutus) võivad teha jälitustoimingu järgmistel alustel:
\n
1)vajadus koguda teavet kuriteo ettevalmistamise kohta selle avastamise või tõkestamise eesmärgil;
\n
2)tagaotsitavaks kuulutamise määruse täitmine;
\n
3)vajadus koguda teavet konfiskeerimismenetluses vastavalt käesoleva seadustiku 16^1 . peatükis sätestatule;
\n
4)vajadus koguda kriminaalmenetluses teavet kuriteo kohta. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud alusel võib teha jälitustoimingu, kui tegemist on karistusseadustiku §-des 89–93^1 , 95–97, 99, 100^1 , 101–104, 106–108, 110–114, 116, 118 ja 120, § 121 lõikes 2, §-des 133–137, 138^1 , 141, 141^1 , 143 ja 143^2 –145^1 , § 151 lõigetes 2 ja 4, §-s 157^3 , § 161 lõikes 2, §-des 162, 163, 172–175^1 , 178–179, 183–185, 187–190, 194, 195, 199 ja 200, § 201 lõigetes 2 ja 3, § 202 lõigetes 2 ja 3, §-des 204, 206–207, 209–214, 216^1 , 217, 217^2 , 222, 227, 231–238, 241, 243, 244, 246, 250, 251, 255 ja 256, § 258 lõike 1 punktis 2, §-des 259, 259^1 ja 263, § 266 lõigetes 2 ja 4, §-des 274, 290^1 –291^1 , 294, 296, 298–300^1 , 302, 303, 310–313 ja 315–316^1 , § 321 lõikes 2, §-s 323, §-des 326–328, 331, 331^3 , 333–334, 335, 336, 340 ja 347, § 356 lõigetes 1 ja 3, § 357 lõigetes 1 ja 3, § 361 lõigetes 1 ja 3, § 363 lõikes 2, § 364 lõigetes 2–3, §-des 368^1 , 375–376^2 , 384, 389^1 , 391 ja 393–394^1 , § 398 lõigetes 2 ja 4, § 398^1 lõigetes 2 ja 4, §-des 402^3 –407, 414–416, 418–418^2 , 421^1 , 421^2 , 434, 435 ja 437–439, § 440 lõikes 3 ning §-des 446 ja 449 nimetatud kuriteoga. [RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]
\n
(3)Käesoleva seaduse alusel on jälitustoimingut lubatud teha järgmiste isikute suhtes:
\n
1)käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel isiku suhtes, kelle puhul on põhjendatult alust arvata, et ta paneb toime käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kuriteo;
\n
2)käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud alusel isiku suhtes, kes on kuulutatud tagaotsitavaks;
\n
3)käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud alusel isiku suhtes, kellele kuulub konfiskeerimismenetluse objektiks olev vara või kes seda valdab;
\n
4)käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud alusel isiku suhtes, kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või kelle puhul on põhjendatult alust arvata, et ta pani või paneb toime nimetatud kuriteo. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 sätestatud alusel tehtavat jälitustoimingut võib teha ka isiku suhtes, kelle puhul on põhjendatult alust arvata, et ta käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–4 nimetatud isikuga suhtleb, vahendab talle teavet, osutab talle kaasabi või võimaldab tal kasutada oma sidevahendit, ning kui jälitustoimingu tegemine selle isiku suhtes võib anda jälitustoimingu eesmärgi saavutamiseks vajalikke andmeid. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
\n
(5)Jälitusasutus võib teha jälitustoimingu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel, kui see on seotud kuriteoga, mis on selle jälitusasutuse uurimisalluvuses. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
\n
(6)Jälitusasutus võib käesolevas seadustikus sätestatud tingimustel ja korras teha jälitustoimingu oma pädevuse piires teise jälitusasutuse taotlusel. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
\n
(7)Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet võivad teha jälitustoiminguid ka muu uurimisasutuse taotlusel. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
\n
(8)Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond ja vangla võivad teha jälitustoiminguid kinnipidamiskohas ka muu uurimisasutuse taotlusel. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
\n
(9)Jälitustoimingu aluse äralangemise korral tuleb jälitustoiming viivitamata lõpetada. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
\n
(10)Käesolevas seadustikus sätestamata alusel võib jälitustoiminguid teha üksnes kaitseväe korralduse seaduses, maksukorralduse seaduses, politsei ja piirivalve seaduses, relvaseaduses, strateegilise kauba seaduses, tolliseaduses, tunnistajakaitse seaduses, vangistusseaduses, välismaalaste seaduses ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud alusel. Jälitustoimingu tegemisel, jälitustoiminguga kogutud andmete töötlemisel, jälitustoimingust teavitamisel ja kogutud andmete tutvustamisel kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut eespool nimetatud seadustes sätestatud erisustega. [RT I, 01.03.2023, 2 - jõust. 01.07.2024]
\n
§ 126^3. Jälitustoimingud
\n
(1)Käesoleva seadustiku § 126^2 lõikes 1 nimetatud alusel võib jälitusasutus jälgida varjatult isikut, asja või paikkonda, koguda varjatult võrdlusmaterjali ja teha esmauuringuid, teostada varjatult asja läbivaatust ning asendada selle varjatult.
\n
(2)Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet võivad käesoleva seadustiku § 126^2 lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel karistusseadustiku §-des 244 ja 246, § 266 lõike 2 punktis 3 ning §-des 255 ja 256 nimetatud kuriteo ettevalmistamise kohta teabe kogumisel ning punktides 3 ja 4 nimetatud alusel teha järgmisi jälitustoiminguid: [RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
\n
1)vaadata varjatult läbi postisaadetist;
\n
2)vaadata või kuulata salaja pealt teavet;
\n
3)kasutada politseiagenti.
\n
(3)Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet võivad käesoleva seadustiku § 126^2 lõike 1 punktis 4 nimetatud alusel kuriteo avastamise või kurjategija kinnipidamise eesmärgil matkida kuritegu.
\n
(4)Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond ja vangla võivad käesoleva seadustiku § 126^2 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud alusel teha järgmisi jälitustoiminguid:
\n
1)vaadata varjatult läbi postisaadetist;
\n
2)vaadata või kuulata salaja pealt teavet. (4^1) Maksu- ja Tolliamet võib käesoleva seadustiku § 126^2 lõike 1 punktis 4 nimetatud alusel vaadata varjatult läbi postisaadetist. [RT I, 11.03.2023, 2 - jõust. 01.05.2023]
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ning lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud jälitustoimingu tegemisel on lubatud varjatult siseneda hoonesse, ruumi, sõidukisse, piirdega alale või arvutisüsteemi juhul, kui see on vältimatult vajalik jälitustoimingu eesmärgi saavutamiseks.
\n
(6)Käesoleva seaduse tähenduses loetakse teise isiku valdusesse sisenemine varjatuks, kui sisenemise fakt jääb valdaja eest varjatuks või kui sisenemisel on pettuse teel loodud teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutus ning valdaja ei oleks tegelikke asjaolusid teades nõusolekut sisenemiseks andnud. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
\n
§ 126^4. Jälitustoiminguks loa andmine
\n
(1)Jälitustoimingu võib teha prokuratuuri või eeluurimiskohtuniku kirjalikul loal. Eeluurimiskohtunik otsustab loa andmise määrusega prokuratuuri põhjendatud taotluse alusel. Eeluurimiskohtunik vaatab prokuratuuri põhjendatud taotluse läbi viivitamata ja annab määrusega jälitustoiminguks loa või keeldub selle andmisest. Kohus võib loa anda ka sellise jälitustoimingu tegemiseks, milleks on käesoleva peatüki kohaselt nõutav prokuratuuri luba. [RT I, 11.03.2023, 2 - jõust. 01.05.2023]
\n
(2)Edasilükkamatul juhul võib prokuratuuri luba nõudva jälitustoimingu teha prokuratuuri loal, mis on antud taasesitamist võimaldaval viisil. Kirjalik luba vormistatakse 24 tunni jooksul jälitustoimingu alustamisest arvates. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
\n
(3)Kui tegemist on vahetu ohuga isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele või suure väärtusega varalisele hüvele ning loa taotlemine või vormistamine ei ole õigel ajal võimalik, võib kohtu luba nõudva jälitustoimingu teha edasilükkamatul juhul kohtu loal, mis on antud taasesitamist võimaldaval viisil. Kirjalik taotlus ning luba vormistatakse 24 tunni jooksul jälitustoimingu alustamisest arvates. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
\n
(4)Edasilükkamatul juhul taasesitamist võimaldaval viisil antud luba peab sisaldama järgmisi andmeid:
\n
1)loa andja;
\n
2)loa andmise kuupäev ja kellaaeg;
\n
3)jälitustoiming, milleks luba antakse;
\n
4)kui on teada, siis selle isiku nimi, kelle suhtes jälitustoiming tehakse;
\n
5)jälitustoimingu loa tähtaeg. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
\n
(5)Kui jälitustoimingu tegemiseks või selleks vajalike tehniliste abivahendite paigaldamiseks ja eemaldamiseks on vaja varjatult siseneda hoonesse, ruumi, sõidukisse, piirdega alale või arvutisüsteemi, taotleb prokuratuur selleks eraldi eeluurimiskohtuniku loa. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
\n
(6)Käesoleva seadustiku § 126^2 lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud alusel tehtud jälitustoimingute kestus konkreetse isiku suhtes samas menetluses ei tohi ületada ühte aastat. Erandjuhul võib riigi peaprokurör anda loa või taotleda kohtult luba jälitustoimingu tegemiseks isiku suhtes kestusega üle ühe aasta. Nõukogu määruse (EL) 2017/1939 alusel menetletavas kriminaalasjas annab eelnimetatud loa või esitab taotluse Euroopa prokurör või Euroopa delegaatprokurör. [RT I, 29.12.2020, 1 - jõust. 08.01.2021]
\n
§ 126^5. Varjatud jälgimine, võrdlusmaterjali varjatud kogumine ja esmauuringute tegemine, asja varjatud läbivaatus ja asendamine
\n
(1)Isiku, asja või paikkonna varjatud jälgimiseks, võrdlusmaterjali varjatud kogumiseks ja esmauuringute tegemiseks ning asja varjatud läbivaatamiseks või asendamiseks annab prokuratuur loa kuni kaheks kuuks. Prokuratuur võib loa tähtaega pikendada kuni kahe kuu kaupa.
\n
(2)Käesolevas paragrahvis nimetatud jälitustoimingu käigus vajaduse korral videosalvestatakse, pildistatakse või kopeeritakse või talletatakse kogutud teave muul viisil. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
\n
§ 126^6. Postisaadetise varjatud läbivaatus
\n
(1)Postisaadetise varjatud läbivaatusel kogutakse saadetise kohta vaatlusandmeid.
\n
(2)Pärast postisaadetise varjatud läbivaatuse tegemist edastatakse saadetis adressaadile.
\n
(3)Käesolevas paragrahvis nimetatud toimingu käigus vajaduse korral videosalvestatakse, pildistatakse või kopeeritakse või talletatakse kogutud teave muul viisil.
\n
(4)Postisaadetise varjatud läbivaatuse käigus võib saadetise asendada.
\n
(5)Käesolevas paragrahvis nimetatud jälitustoiminguks annab kuni kaheks kuuks loa eeluurimiskohtunik. Nimetatud tähtaja möödumisel võib eeluurimiskohtunik seda pikendada kuni kahe kuu kaupa. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
\n
§ 126^7. Teabe salajane pealtkuulamine või -vaatamine
\n
(1)Üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite või muul viisil edastatava teabe salajasel pealtkuulamisel või -vaatamisel saadud teave salvestatakse.
\n
(2)Tõendina ei kasutata käesoleva seadustiku §-s 72 nimetatud isiku poolt edastatavat teavet või sellisele isikule teise isiku poolt edastatavat teavet, mis on saadud salajasel pealtkuulamisel või -vaatamisel, kui teabe sisuks on isikule ameti- või kutsetegevuses teatavaks saanud asjaolud, välja arvatud juhul, kui:
\n
1)käesoleva seadustiku §-s 72 nimetatud isik on samade asjaolude kohta juba andnud ütlusi või kui need on muul viisil avalikustatud;
\n
2)nimetatud isiku suhtes on antud luba salajaseks pealtkuulamiseks või -vaatamiseks või
\n
3)mõne muu isiku salajasest pealtkuulamisest või -vaatamisest nähtub, et nimetatud isik paneb või on pannud toime kuriteo.
\n
(3)Käesolevas paragrahvis nimetatud jälitustoiminguks annab kuni kaheks kuuks loa eeluurimiskohtunik. Nimetatud tähtaja möödumisel võib eeluurimiskohtunik seda pikendada kuni kahe kuu kaupa. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
\n
§ 126^8. Kuriteo matkimine
\n
(1)Kuriteo matkimine on kohtu loal kuriteotunnustega teo toimepanemine, arvestades käesoleva seadustiku § 126^1 lõikes 3 ettenähtud piiranguid.
\n
(2)Võimaluse korral kuriteo matkimine jäädvustatakse foto, filmi, heli- või videosalvestise vahendusel.
\n
(3)Käesolevas paragrahvis nimetatud jälitustoiminguks annab kuni kaheks kuuks loa eeluurimiskohtunik. Nimetatud tähtaja möödumisel võib eeluurimiskohtunik seda pikendada kuni kahe kuu kaupa. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
\n
§ 126^9. Politseiagendi kasutamine
\n
(1)Politseiagent käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes muudetud identiteeti kasutades kogub käesoleva seaduse § 126^2 lõike 1 punktides 1, 3 või 4 nimetatud alusel teavet. [RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 01.07.2016]
\n
(2)Politseiagendi kasutamiseks annab kirjaliku loa prokuratuur. Politseiagendi kasutamiseks antakse luba kuni kuueks kuuks ning seda tähtaega võib pikendada korraga kuni kuue kuu võrra.
\n
(3)Politseiagendil, kui ta on jälitusasutuse ametnik, on kõik jälitusasutuse ametniku kohustused niivõrd, kuivõrd see ei too kaasa muudetud identiteedi paljastamist.
\n
(4)Politseiagendi ütlusi tõendina kasutades järgitakse käesoleva seadustiku sätteid tunnistaja kohta.
\n
(5)Prokuratuuri otsusel jäetakse politseiagendi kasutamise fakt või politseiagendi isik salastatuks ka pärast jälitustoimingu lõpetamist, kui avalikustamine võib seada ohtu politseiagendi või tema lähikondsete elu, tervise, au või hea nime või vara või tema edasise tegutsemise politseiagendina. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
\n
§ 126^10. Jälitustoimingu dokumenteerimine
\n
(1)Jälitustoiminguga kogutud teabe alusel koostab jälitustoimingu teinud või jälitustoimingut taotlenud asutuse ametnik jälitustoimingu protokolli, kuhu kantakse:
\n
1)jälitustoimingu teinud asutuse nimetus;
\n
2)jälitustoimingu tegemise aeg ja koht;
\n
3)selle isiku nimi, kelle suhtes jälitustoiming tehti;
\n
4)jälitustoimingu aluseks oleva kohtu loa või prokuratuuri loa andmise kuupäev;
\n
5)prokuratuuri taotluse esitamise kuupäev, kui jälitustoimingu aluseks on kohtu luba;
\n
6)jälitustoiminguga kogutud teave, mis on jälitustoimingu eesmärgi täitmiseks või kriminaalasja lahendamiseks vajalik.
\n
(2)Protokollile lisatakse vajaduse korral jälitustoimingu käigus tehtud foto, film, heli- või videosalvestis või muu teabetalletus.
\n
(3)Vajaduse korral vormistab jälitustoimingu teinud jälitusasutus jälitustoiminguga kogutud teabe jälitustoimingu kokkuvõttes. Jälitustoimingu kokkuvõte ja jälitustoimingu käigus tehtud foto, film, heli- või videosalvestis või muu teabetalletus lisatakse jälitustoimikusse. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
\n
§ 126^11. Jälitustoimiku pidamine
\n
(1)Jälitustoimikus säilitatakse jälitustoiminguga kogutud andmed, jälitustoimingu käigus tehtud teabetalletused, käesoleva seadustiku § 126^1 lõikes 8 nimetatud viisil saadud andmed ning jälitustoiminguga kogutud teabe terviklikkuse tajumiseks vajalikud andmed variisiku ning teeseldud isiku, struktuuriüksuse, organi ja välisriigi äriühingu filiaali kohta.
\n
(2)Jälitustoimiku pidamise ja säilitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus määrusega. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
\n
§ 126^12. Jälitustoimikute ja jälitustoiminguga kogutud teabetalletuste säilitamine, kasutamine ja hävitamine
\n
(1)Jälitustoimingu käigus tehtud fotot, filmi, heli- või videosalvestist või muud teabetalletust või selle osa, mis on vajalik kriminaalasja lahendamiseks, säilitatakse kriminaaltoimikus või kriminaalasja juures. Ülejäänud jälitustoimingu materjale säilitatakse jälitusasutuses vastavalt käesoleva seadustiku § 126^11 lõikes 2 nimetatud korrale.
\n
(2)Jälitustoimikuid säilitatakse järgmiselt:
\n
1)ettevalmistatava kuriteo kohta peetud jälitustoimikud, isiku tagaotsimise toimikud ja konfiskeerimistoimikud – kuni neis sisalduva teabe kasutamise vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 50 aastat;
\n
2)kuriteotoimikud – kuni karistusandmete karistusregistrist kustutamiseni või kuriteo aegumistähtaja möödumiseni.
\n
(3)Jälitustoiminguga saadud andmeid võib kasutada:
\n
1)teises jälitustoimingus;
\n
2)teises kriminaalmenetluses;
\n
3)julgeolekukontrollis;
\n
4)välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse tähenduses;
\n
5)seaduses sätestatud juhul rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks;
\n
6)isiku tööle või teenistusse võtmise ja loa või litsentsi andmise otsustamisel isiku seaduses sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks. [RT I, 10.02.2023, 3 - jõust. 01.09.2023]
\n
(4)Jälitustoiminguga saadud andmeid võib säilitada õppe- ja uurimisotstarbeks. Teabes sisalduvad isikuandmed ja vajaduse korral ka olustik peavad olema täielikult muudetud, et vältida jälitustoimingus osalenud või sellesse kaasatud isikute avalikuks tulekut.
\n
(5)Kui kriminaaltoimikusse on lisatud jälitustoimingu käigus tehtud teabetalletus, mida ei ole vaja säilitada, võib isik, kelle põhiõigusi on jälitustoiminguga riivatud, pärast kohtuotsuse jõustumist taotleda selle teabetalletuse hävitamist.
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud teabetalletuse hävitab kohus. Teabetalletuse hävitamise kohta koostatakse protokoll, mis lisatakse kriminaaltoimikusse.
\n
(7)Kui jälitustoimingu materjale säilitatakse kriminaaltoimikus, siis kriminaaltoimiku avalikustamisel vastavalt avaliku teabe seadusele eemaldatakse neist või kaetakse kinni andmed isikute kohta, kes ei olnud selles kriminaalmenetluses süüdistatavad ning kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga oluliselt riivati ning kelle õigusi või vabadusi võidakse avalikustamisega oluliselt kahjustada.
\n
(8)Riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldavad toimikud säilitatakse ja hävitatakse vastavalt riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele.
\n
(9)Hävitamisele kuuluvad jälitustoimikud ja kogutud teabetalletused hävitab jälitusasutuse juhi moodustatud komisjon prokuröri juuresolekul. Toimiku ja kogutud teabetalletuse hävitamise kohta koostab komisjon akti, kuhu märgitakse hävitatud toimiku number või teave hävitatud teabetalletuse kohta ja hävitamise põhjus. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
\n
§ 126^13. Jälitustoimingust teavitamine
\n
(1)Jälitustoimingu tegemise loa tähtaja lõppemise korral ning mitme ajaliselt vähemalt osaliselt kattuva jälitustoimingu tegemisel neist viimase loa tähtaja lõppemise korral teavitab jälitusasutus viivitamata isikut, kelle suhtes jälitustoiming tehti, ning isikut, kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga oluliselt riivati ja kes on menetluse käigus tuvastatud. Isikut teavitatakse tema suhtes tehtud jälitustoimingu tegemise ajast ja liigist.
\n
(2)Jälitusasutus võib prokuratuuri loal jätta jälitustoimingust teavitamata, kui teavitamine võib:
\n
1)kahjustada oluliselt kriminaalmenetlust;
\n
2)kahjustada oluliselt teise isiku seadusega tagatud õigusi ja vabadusi või seada teise isiku ohtu;
\n
3)seada ohtu jälitusasutuse meetodite, taktika, jälitustoimingu tegemisel kasutatava vahendi või politseiagendi, variisiku või salajasele koostööle kaasatud isiku koostöö salajasuse.
\n
(3)Isiku võib prokuratuuri loal jätta jälitustoimingust teavitamata kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aluse äralangemiseni. Prokuratuur kontrollib teavitamata jätmise aluse olemasolu kriminaalasjas kohtueelse menetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui üks aasta pärast jälitustoimingu loa tähtaja lõppemist.
\n
(4)Kui ühe aasta möödumisel jälitustoimingu loa tähtaja lõppemisest ei ole jälitustoimingust teavitamata jätmise alus ära langenud, taotleb prokuratuur hiljemalt 15 päeva enne nimetatud tähtaja möödumist eeluurimiskohtunikult loa teavitamata jätmise tähtaja pikendamiseks. Eeluurimiskohtunik annab määrusega loa isiku teavitamata jätmiseks või keeldub loa andmisest. Isiku teavitamata jätmisel märgitakse määruses, kas teavitamata jätmine on tähtajatu või tähtajaline. Tähtajalise teavitamata jätmise korral märgitakse tähtaeg, mille jooksul jäetakse isik teavitamata.
\n
(5)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud eeluurimiskohtuniku antud teavitamata jätmise loa tähtaja lõppemisel ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alus ära langenud, taotleb prokuratuur hiljemalt 15 päeva enne tähtaja lõppemist eeluurimiskohtunikult loa teavitamata jätmise tähtaja pikendamiseks. Eeluurimiskohtunik annab määrusega loa vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatule.
\n
(6)Teavitamata jätmise loa tähtaja lõppemise või selle pikendamisest keeldumise korral teavitatakse isikut jälitustoimingust viivitamata.
\n
(7)Isiku teavitamisel tema suhtes tehtud jälitustoimingust tuleb isikule selgitada ka edasikaebamise korda. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
\n
§ 126^14. Jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamine
\n
(1)Isikul, keda on vastavalt käesoleva seadustiku §-le 126^13 teavitatud, võimaldatakse soovi korral tutvuda tema kohta kogutud andmetega ja jälitustoimingu käigus tehtud foto, filmi, heli- või videosalvestise või muu teabetalletusega. Prokuratuuri loal võib kuni vastava aluse äralangemiseni jätta tutvustamata andmed:
\n
1)teiste isikute perekonna- või eraelu kohta;
\n
2)mille tutvustamine võib kahjustada teise isiku seadusega tagatud õigusi ja vabadusi;
\n
3)mis sisaldavad riigisaladust või salastatud välisteavet või teise isiku seadusega kaitstud saladusi;
\n
4)mille tutvustamine võib seada ohtu jälitusasutuse töötaja, politseiagendi, variisiku, salajasele koostööle kaasatud isiku või jälitustoimingus osalenud muu isiku või nende lähikondsete elu, tervise, au, hea nime või vara;
\n
5)mille tutvustamine võib seada ohtu politseiagendi, variisiku ja salajasele koostööle kaasatud isiku õiguse hoida koostööd saladuses;
\n
6)mille tutvustamise tulemusena võidakse edastada teavet jälitusasutuse meetodite, taktika ja jälitustoimingu tegemisel kasutatava vahendi kohta;
\n
7)mida ei ole võimalik eraldada ja esitada selliselt, et neist ei ilmneks andmed, mis on loetletud käesoleva lõike punktides 1–6.
\n
(2)Isikule jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamisel või tutvustamata jätmisel tuleb talle selgitada ka edasikaebamise korda.
\n
(3)Jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku tutvustamise korra kehtestab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus määrusega. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
\n
§ 126^15. Järelevalve jälitustoimingute üle
\n
(1)Järelevalvet jälitustoimingu vastavuse üle käesoleva seadustiku §-s 126^4 sätestatud loale teostab prokuratuur.
\n
(2)Järelevalvet jälitusasutuste tegevuse üle teostab julgeolekuasutuste seaduse §-s 36 nimetatud Riigikogu komisjon. Jälitusasutus esitab vähemalt üks kord kolme kuu jooksul komisjonile asjaomase ministeeriumi kaudu kirjaliku aruande jälitustoimingute tegemise kohta.
\n
(3)Justiits- ja Digiministeerium avaldab kord aastas oma veebilehel jälitusasutustelt, prokuratuurilt ja kohtult saadud andmete alusel aruande, mis sisaldab eelmise aasta kohta järgmised andmed:
\n
1)alustatud jälitustoimikute liik ja arv;
\n
2)jälitustoimingute lubade arv jälitustoimingute liikide kaupa;
\n
3)isikute arv, keda jälitustoimingu tegemisest teavitati ning isikute arv, kelle puhul on teavitamine vastavalt käesoleva seadustiku § 126^13 lõikele 4 üle ühe aasta edasi lükatud. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
\n
§ 126^16. Kaebuse esitamine seoses jälitustoiminguga
\n
(1)Käesolevas seadustikus nimetatud alusel kohtu poolt jälitustoiminguks antud loa andmise määruse peale võib esitada määruskaebuse käesoleva seadustiku 15. peatükis sätestatud korras.
\n
(2)Käesolevas seadustikus nimetatud alusel tehtud jälitustoimingu käigu, sellest teavitamata jätmise ja sellega kogutud andmete tutvustamata jätmise peale võib esitada kaebuse käesoleva seadustiku 8. peatüki 5. jaos sätestatud korras. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
\n
§ 126^17. Jälitustoimingute infosüsteem
\n
(1)Jälitustoimingute infosüsteem (edaspidi infosüsteem) on käesolevas seadustikus sätestatud jälitustoimingute andmete töötlemiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on:
\n
1)tagada ülevaade jälitustoimingute tegemisest jälitusasutuste poolt;
\n
2)tagada ülevaade jälitusasutuste ja prokuratuuri jälitustoimingu tegemise taotlustest;
\n
3)tagada ülevaade prokuratuuri ja kohtute poolt antud jälitustoimingu tegemise lubadest;
\n
4)tagada ülevaade jälitustoimingust teavitamistest ja jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamistest;
\n
5)kajastada andmeid tehtud jälitustoimingute kohta;
\n
6)võimaldada jälitusasutuste, prokuratuuri ja kohtute töö korraldamist;
\n
7)tagada kriminaalpoliitiliste otsustuste tegemiseks vajaliku jälitustoimingute statistika kogumine;
\n
8)võimaldada andmete ja dokumentide elektroonilist edastamist.
\n
(2)Infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus.
\n
(3)Infosüsteemi vastutav töötleja on Justiits- ja Digiministeerium. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
\n
(4)Valdkonna eest vastutav minister võib infosüsteemi tööd korraldada määrusega. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2015] 3^2. peatükk BRONEERINGUINFO [RT I, 05.02.2019, 1 - jõust. 15.02.2019]
\n
§ 126^18. Broneeringuinfo töötlemine
\n
(1)Menetleja võib teha päringu broneeringuinfo üksusele broneeringuinfo kohta, kui see on vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks.
\n
(2)Broneeringuinfo töötlemine on lubatud üksnes käesoleva seadustiku § 489^6 lõike 1 punktides 1–16, 18–20, 22, 23, 25–28 ja 30–32 loetletud kuritegude puhul. [RT I, 05.02.2019, 1 - jõust. 15.02.2019] 3^3. peatükk RIIKI SISENEMISE JA RIIGIST LAHKUMISE SÜSTEEMI ANDMED [Kehtetu - RT I, 03.06.2026, 1 - jõust. 12.06.2026]
\n
§ 126^19. Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmete töötlemine
\n
[Kehtetu - RT I, 03.06.2026, 1 - jõust. 12.06.2026] 3^4. peatükk EUROOPA REISIINFO JA -LUBADE SÜSTEEMI ANDMED [RT I, 11.03.2023, 4 - jõustub kuupäeval, mille Euroopa Komisjon määrab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240 artikli 88 lõike 1 alusel vastu võetud otsuses Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi kasutusele võtmiseks]
\n
§ 126^20. Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi andmete töötlemine
\n
[RT I, 11.03.2023, 4 - jõustub kuupäeval, mille Euroopa Komisjon määrab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240 artikli 88 lõike 1 alusel vastu võetud otsuses Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi kasutusele võtmiseks] 3^5. peatükk EUROOPA LIIDU INFOSÜSTEEMIDE ANDMED [RT I, 03.06.2026, 1 - jõust. 12.06.2026]
\n
§ 126^21. Euroopa Liidu infosüsteemide andmete töötlemine
\n
(1)Menetleja võib teha päringu Eurodac-süsteemi kontrolliasutusele, riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi või viisainfosüsteemi kesksele juurdepääsupunktile, kui infosüsteemist on vaja saada andmeid kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks.
\n
(2)Euroopa Liidu infosüsteemide andmeid on lubatud töödelda üksnes käesoleva seadustiku § 489^6 lõike 1 punktides 1–21 ja 23–32 nimetatud kuriteo korral. [RT I, 03.06.2026, 1 - jõust. 12.06.2026]
\n
4. peatükk KRIMINAALMENETLUSE TAGAMINE
\n
1. jagu Tõkendid
\n
§ 127Tõkendi valimine
\n
(1)Tõkendit valides arvestatakse kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid.
\n
(2)Tõkendi muutmisel järgitakse käesoleva seadustiku sätteid tõkendi kohaldamise kohta.
\n
§ 128Elukohast lahkumise keeld
\n
(1)Elukohast lahkumise keeld seisneb kahtlustatava või süüdistatava või juriidilisest isikust kahtlustatava või süüdistatava esindaja kohustuses mitte lahkuda oma elukohast ilma menetleja loata kauemaks kui kolmeks ööpäevaks. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
(2)Elukohast lahkumise keelu kohaldamiseks koostatakse määrus, millele võetakse kahtlustatava või süüdistatava või juriidilisest isikust kahtlustatava või süüdistatava esindaja allkiri. Allkirja võtmisel hoiatatakse isikut, et tõkendi rikkumise korral võidakse teda trahvida või kohaldada tema suhtes raskemat tõkendit. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
(3)Kohtueelses menetluses ei või elukohast lahkumise keeldu kohaldada kauem kui üks aasta. Kriminaalasja erilise keerukuse või mahukuse korral või kriminaalmenetluses rahvusvahelise koostööga kaasnevatel erandlikel asjaoludel võib prokuratuur pikendada elukohast lahkumise keelu tähtaega kohtueelses menetluses kuni kahe aastani. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
(4)Elukohast lahkumise keeldu rikkunud isikut võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel või kohus kohtumenetluse poole taotlusel trahvida kohtumääruse alusel. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
§ 129Kaitseväelase järelevalve
\n
Ajateenistuses olevale kahtlustatavale või süüdistatavale kaitseväelasele võib määruse alusel tõkendina kohaldada väeüksuse juhtkonna järelevalvet. [RT I 2008, 35, 212 - jõust. 01.01.2009]
\n
§ 130Vahistamine ja vahistamise alused
\n
(1)Vahistamine on kahtlustatavale, süüdistatavale või süüdimõistetule kohaldatav tõkend, mis seisneb isikult kohtumääruse alusel vabaduse võtmises.
\n
(2)Kahtlustatava või süüdistatava võib vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel või kohtumääruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid ning vahistamine on vältimatult vajalik. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 01.09.2016]
\n
(3)Kohtueelses menetluses võib kahtlustatav või süüdistatav olla vahistatud üksnes käesoleva seadustiku §-s 131^1 sätestatud tähtaegade piires. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 01.09.2016] (3^1) [Kehtetu - RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 01.09.2016]
\n
(4)Kohtu alla antud ja vabaduses viibiva süüdistatava võib vahistada maakohtu või ringkonnakohtu määruse alusel, kui ta ei ole kohtu kutsel ilmunud ja võib kohtumenetlusest jätkuvalt kõrvale hoiduda. [RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014] (4^1) Kohus võib vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. [RT I 2008, 19, 132 - jõust. 23.05.2008]
\n
(5)Süüdimõistetu võib kohus vahistada süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks käesoleva seadustiku §-s 429 sätestatud korras. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 01.09.2016]
\n
(6)Kahtlustatava kaitseväelase, kes ei viibi Eesti Vabariigi territooriumil, võib prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse alusel tema toimetamiseks Eesti Vabariiki vahistada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alustel.
\n
§ 131Vahistamiskord
\n
(1)Vahistamistaotluse koostamisest teatab prokuratuur kohe vahistatava kaitsjale. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 01.09.2016]
\n
(2)Kahtlustatav või süüdistatav, kelle kohta on koostatud vahistamistaotlus, toimetatakse prokuratuuri korraldusel uurimisasutuse poolt vahistamistaotluse läbivaatamiseks eeluurimiskohtuniku juurde. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 01.09.2016]
\n
(3)Vahistamismääruse tegemiseks tutvub eeluurimiskohtunik kriminaaltoimikuga ja küsitleb vahistatavat vahistamistaotluse põhjendatuse selgitamiseks. Eeluurimiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör ja vahistatava taotlusel kaitsja ning kuulatakse nende arvamust. Alaealise vahistatava puhul hindab eeluurimiskohtunik erilise põhjalikkusega vahistamisega kaasnevaid võimalikke negatiivseid mõjusid vahistatule. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 01.09.2016] (3^1) Eeluurimiskohtunik võib korraldada käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikute osavõtu vahistamistaotluse läbivaatamisest tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele. [RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014] (3^2) Alaealise isiku vahistamise korral võib kohus määrata, et vahistamine asendatakse alaealise kinnisesse lasteasutusse paigutamisega, märkides vahistamismääruses kinnise lasteasutuse, kuhu alaealine vahistatu paigutatakse. Alaealise vahistatu saatmist väljaspool kinnist lasteasutust teostatakse politsei ja piirivalve seaduse §-s 7^41 sätestatud korras. [RT I, 05.12.2017, 1 - jõust. 01.07.2018] (3^3) Alaealise vahistatu, kes rikub kinnises lasteasutuses viibimise tingimusi, võib kinnise lasteasutuse juhi ettekande alusel ja kohtu loal viia üle vanglasse vahistust kandma. [RT I, 05.12.2017, 1 - jõust. 01.07.2018]
\n
(4)Tagaotsitavaks kuulutatud isiku või väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi viibiva kahtlustatava vahistamiseks koostab eeluurimiskohtunik vahistamismääruse teda küsitlemata. Hiljemalt ülejärgmisel päeval pärast tagaotsitava tabamist või kahtlustatava Eestisse toimetamist viiakse vahistatu küsitlemiseks eeluurimiskohtuniku juurde. [RT I 2008, 19, 132 - jõust. 23.05.2008]
\n
(5)Vahistamise aluse puudumise korral vabastatakse isik viivitamata.
\n
§ 131^1. Vahi all pidamise tähtaeg kohtueelses menetluses
\n
(1)Kohtueelses menetluses ei või esimese astme kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav olla vahistatud üle kuue kuu ning teise astme kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav üle nelja kuu. Alaealine kahtlustatav või süüdistatav ei või kohtueelses menetluses olla vahistatud üle kahe kuu.
\n
(2)Kriminaalasja erilise keerukuse või mahukuse korral või kriminaalmenetluses rahvusvahelise koostööga kaasnevatel erandlikel asjaoludel võib eeluurimiskohtunik riigi peaprokuröri taotlusel pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vahi all pidamise tähtaega. Nõukogu määruse (EL) 2017/1939 alusel menetletavas kriminaalasjas esitab eelnimetatud taotluse Euroopa prokurör või Euroopa delegaatprokurör. [RT I, 29.12.2020, 1 - jõust. 08.01.2021]
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaja hulka ei arvata välisriigi väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aega isiku puhul, kelle väljaandmist Eesti Vabariik on taotlenud, ega välisriigi pädeva asutuse otsusel kohtueelses menetluses vahi all viibitud aega enne kriminaalmenetluse ülevõtmist Eesti Vabariigi poolt.
\n
(4)Isiku vahistamisel annab eeluurimiskohtunik kahtlustatava või süüdistatava vahi all pidamiseks loa kuni kaheks kuuks. Nimetatud tähtaega võib eeluurimiskohtunik pikendada prokuratuuri põhistatud taotluse alusel korraga kuni kahe kuu võrra, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud piiranguid.
\n
(5)Kui kuriteo raskusaste, milles vahistatut kahtlustatakse või süüdistatakse, vahi all pidamise ajal muutub, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut vastavalt uuele kuriteo kvalifikatsioonile alates ajast, kui on ilmnenud alus isiku kahtlustamiseks või süüdistamiseks uue raskusastme järgi.
\n
(6)Vahi all pidamise tähtaja pikendamise taotlus esitatakse ja vaadatakse läbi käesoleva seadustiku §-s 131 sätestatud korras. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 01.09.2016]
\n
§ 132Vahistamismäärus
\n
(1)Vahistamismääruses märgitakse:
\n
1)vahistatava isiku nimi ja elukoht;
\n
2)selle kuriteo asjaolud, mille toimepanemises isikut kahtlustatakse või süüdistatakse, ja teo kvalifikatsioon;
\n
3)vahistamise alus viitega käesoleva seadustiku §-le 130 või 429;
\n
4)vahistamise põhjendus.
\n
(2)Vahistamismäärus lisatakse kriminaaltoimikusse ning määruse koopia edastatakse vahistatule. [RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]
\n
(3)Kohus võib vahistamismääruse ja vahistamisest keeldumise määruse teha kirjalike põhjendusteta, vormistades põhjendustega määruse 48 tunni jooksul määruse tegemisest. Kirjalike põhjendusteta vormistatud määruse kuulutamisel selgitab kohus suuliselt määruse olulisemaid põhjendusi ning seda, et edasikaebetähtaeg hakkab kulgema päevast, mil põhjendustega kirjalik määrus on kättesaadav. [RT I, 11.03.2023, 2 - jõust. 01.05.2023]
\n
§ 133Vahistamisest teatamine
\n
(1)Kohus teatab isiku soovil tema vahistamisest viivitamata vahistatu lähedasele või töö- või õppimiskohta. Alaealise vahistamisest teatab kohus viivitamata tema vanemale või seaduslikule esindajale. [RT I, 11.03.2023, 2 - jõust. 01.05.2023] (1^1) Prokuratuur või prokuratuuri korraldusel uurimisasutus teatab vahistamisest füüsilisest isikust kannatanule ja selgitab välja tema soovi saada teavet vahistatu vabanemise kohta juhul, kui teabe andmine võib ära hoida ohu kannatanule. [RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 16.01.2016]
\n
(2)Vahistamisest teatamisega võib viivitada, kui see on vältimatult vajalik, et ära hoida kriminaalmenetluse olulist kahjustamist. [RT I, 22.12.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]
\n
(3)Välisriigi kodaniku vahistamise korral saadetakse vahistamismääruse või kohtuotsuse koopia Välisministeeriumile.
\n
§ 134Vahistamisest keeldumine ja vahistatu vabastamine
\n
(1)Vahistamisest või vahi all pidamise tähtaja pikendamisest keeldumise vormistab eeluurimiskohtunik või kohus määrusega. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
\n
(2)Kui vahistamise alus langeb ära enne süüdistusakti kohtusse saatmist käesoleva seadustiku § 226 lõikes 3 sätestatud korras, vabastab eeluurimiskohtunik või prokuratuur vahistatu määrusega. Vahistatu vabastamisel teavitab prokuratuur või prokuratuuri korraldusel uurimisasutus sellest füüsilisest isikust kannatanut juhul, kui ta on selleks soovi avaldanud ja kui teabe andmine võib ära hoida ohu kannatanule. [RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 16.01.2016]
\n
§ 135Kautsjon
\n
(1)Eeluurimiskohtunik või kohus võib kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul asendada vahistamise kautsjoniga. Vahistamise kautsjoniga asendamise tingimused ja tähtaja võib näha ette vahistamismääruses. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 01.09.2016]
\n
(2)Kautsjon on tõkendina makstav rahasumma, mille tasub kahtlustatav, süüdistatav või tema eest muu isik selleks ettenähtud kontole. [RT I, 31.01.2014, 6 - jõust. 01.07.2014]
\n
(3)Kahtlustatav või süüdistatav vabastatakse vahi alt, kui kautsjon on laekunud selleks ettenähtud kontole. [RT I, 31.01.2014, 6 - jõust. 01.07.2014]
\n
(4)Kautsjoni suurust määrates lähtub kohus ähvardava karistuse raskusest, kuriteoga põhjustatud kahju suurusest ja kahtlustatava või süüdistatava varalisest seisundist. Kautsjoni miinimumsuurus on viissada päevapalka.
\n
(5)Kautsjon kohaldatakse kohtumäärusega. Kautsjonitaotluse lahendamiseks toimetatakse eeluurimiskohtuniku juurde vahistatu, kutsutakse prokurör ja vahistatu taotlusel ka kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. (5^1) Kohus võib omal algatusel või prokuratuuri taotlusel koos kautsjoni määramisega kohaldada kahtlustatava või süüdistatava suhtes elukohast lahkumise keeldu käesoleva seadustiku §-des 127 ja 128 sätestatud korras. [RT I 2008, 19, 132 - jõust. 23.05.2008] (5^2) Eeluurimiskohtunik võib korraldada käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud isikute osavõtu kautsjonitaotluse lahendamisest tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
(6)Kui kahtlustatav või süüdistatav hoidub kriminaalmenetlusest kõrvale või jätkab tahtlike kuritegude toimepanemist või rikub elukohast lahkumise keeldu, kantakse kautsjon pärast kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks vajaliku summa mahaarvamist kohtuotsuse või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse alusel riigituludesse. [RT I 2008, 19, 132 - jõust. 23.05.2008] (6^1) Kui vahistamise alus langeb ära enne süüdistusakti kohtusse saatmist käesoleva seadustiku § 226 lõikes 3 sätestatud korras, tühistab eeluurimiskohtunik või prokuratuur kautsjoni määrusega. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
(7)Kautsjon tagastatakse, kui:
\n
1)kahtlustatav või süüdistatav ei riku kautsjoni tingimusi;
\n
2)kriminaalmenetlus lõpetatakse;
\n
3)süüdistatav mõistetakse õigeks.
\n
§ 136
\n
Vahistamise või vahistamisest keeldumise, samuti riigi peaprokuröri või Euroopa prokuröri või Euroopa delegaatprokuröri taotluse alusel vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise vaidlustamine [RT I, 29.12.2020, 1 - jõust. 08.01.2021] Vahistamise või vahistamisest keeldumise, samuti riigi peaprokuröri või käesoleva seadustiku § 131^1 lõike 2 kohaselt Euroopa prokuröri või Euroopa delegaatprokuröri taotluse alusel vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise peale võib prokuratuur, vahistatu või tema kaitsja esitada määruskaebuse käesoleva seadustiku 15. peatükis sätestatud korras. [RT I, 29.12.2020, 1 - jõust. 08.01.2021]
\n
§ 137Kautsjoni põhjendatuse kontroll
\n
[RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 01.09.2016]
\n
(1)Kahtlustatav, süüdistatav või kaitsja võib eeluurimiskohtunikule või kohtule esitada taotluse kontrollida kautsjoni põhjendatust kautsjoni kohaldamisest nelja kuu möödumisel. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 01.09.2016]
\n
(2)Eeluurimiskohtunik vaatab taotluse läbi selle saamisest alates viie päeva jooksul. Eeluurimiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör ja kaitsja ning vajaduse korral ka isik, kellele kautsjoni kohaldati. Uue taotluse võib esitada pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist eelmise taotluse läbivaatamisest. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 01.09.2016] (2^1) Eeluurimiskohtunik või kohus võib korraldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikute osavõtu taotluse lahendamisest tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
(3)Taotluse lahendamiseks tutvub eeluurimiskohtunik kriminaaltoimikuga. Taotlus lahendatakse kohtumäärusega, mida edasi ei kaevata. (3^1) Kui eeluurimiskohtunik või kohus leiab, et kautsjoni edasine kohaldamine ei ole põhjendatud, tuleb kohtumääruses märkida, kas kautsjon tagastatakse või kohaldatakse kahtlustatava või süüdistatava suhtes vahi all pidamist. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
(4)[Kehtetu - RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 01.09.2016]
\n
§ 137^1. Vahistamise asendamine elektroonilise valvega
\n
(1)Kahtlustatava, süüdistatava või prokuröri taotlusel võib eeluurimiskohtunik või kohus vahistatu nõusolekul asendada vahistamise kohustusega alluda karistusseadustiku § 75^1 lõikes 1 sätestatud elektroonilisele valvele. Elektroonilise valve all olemise aega ei loeta eelvangistuseks või kinnipidamiseks ning seda ei arvestata karistusaja hulka. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015] (1^1) Elektroonilisele valvele määratud tähtaja või karistusseadustiku §-s 75^1 sätestatud tähtaja saabumisel otsustab eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel või kohus edasise tõkendi kohaldamise. [RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015] (1^2) Kohtueelses menetluses isiku suhtes elektroonilise valve kohaldamise tähtajale kohaldatakse karistusseadustiku § 75^1 lõikes 3 sätestatut. [RT I, 07.07.2017, 1 - jõust. 01.11.2017]
\n
(2)[Kehtetu - RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
(3)Kui eeluurimiskohtunik või kohus saab vahistamise asendamise taotluse, teeb ta kahtlustatava või süüdistatava elukoha järgsele kriminaalhooldusametnikule ülesandeks esitada viie tööpäeva jooksul arvamus elektroonilise valve kohaldamise võimalikkuse kohta.
\n
(4)Elektroonilist valvet kohaldatakse kohtumäärusega. Elektroonilise valve kohaldamise taotluse lahendamiseks toimetatakse eeluurimiskohtuniku juurde või kohtusse vahistatu, kutsutakse prokurör ja vahistatu taotlusel ka kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus.
\n
(5)Eeluurimiskohtunik või kohus võib korraldada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikute osavõtu elektroonilise valve kohaldamise taotluse lahendamisest tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele.
\n
(6)Enne elektroonilise valve kohaldamise üle otsustamist tutvustab eeluurimiskohtunik või kohus kriminaalhooldaja arvamust kahtlustatava või süüdistatava elukohas elektroonilise valve kohaldamise võimalikkuse kohta.
\n
(7)Kahtlustatav või süüdistatav vabastatakse vahi alt ning talle kohaldatakse elektroonilist valvet pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist või kõrgema astme kohtus tehtud kohtumääruse jõustumist.
\n
(8)Kui kahtlustatav või süüdistatav ei allu elektroonilisele valvele, asendab eeluurimiskohtunik või kohus oma määrusega kriminaalhooldusametniku ettekande alusel elektroonilise valve vahistamisega.
\n
(9)Kohtueelses menetluses elektroonilise valve kohaldamisele või kohaldamisest keeldumisele ja valve kohaldamise põhjendatuse kontrollile kohaldatakse käesolevas seadustikus kautsjoni kohta kehtivaid sätteid. [RT I, 07.07.2017, 1 - jõust. 01.11.2017]
\n
§ 137^2. Süüdimatus seisundis õigusvastase teo toime pannud või raske psüühikahäirega isiku vahi alt vabastamine
\n
(1)Kui ekspertiisi tulemusena selgub, et vahistatu on õigusvastase teo toime pannud süüdimatus seisundis, ta on vaimuhaige, nõdrameelne või tal on muu raske psüühikahäire, vabastatakse ta viivitamata prokuratuuri määrusega vahi alt, kui käesoleva seadustiku §-st 395^1 ei tulene teisiti.
\n
(2)Uurimisasutus edastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ekspertiisiakti viivitamata prokuratuurile. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
2. jagu Muud kriminaalmenetluse tagamise vahendid
\n
§ 138Menetleja kutsel ilmumata jäämise tagajärjed
\n
(1)Menetleja kutsel ilmumata jäänud väljakutsutut trahvib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel või kohus omal algatusel kohtumääruse alusel või kohaldab talle kuni viis päeva aresti. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
(2)Trahvitud või arestile määratud isiku kaebuse alusel võib kohus mitteilmumise eest määratud rahatrahvi või aresti tühistada, kui isik tõendab, et jäi ilmumata käesoleva seadustiku §-s 170 nimetatud mõjuval põhjusel.
\n
(3)Menetleja kutsel ilmumata jäänud väljakutsutud kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu, kannatanu, tsiviilkostja või tunnistaja suhtes võib kohaldada sundtoomist, järgides käesoleva seadustiku §-s 139 sätestatut, või kuulutada ta tagaotsitavaks, järgides käesoleva seadustiku §-s 140 sätestatut. [RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]
\n
§ 138^1. Rahatrahvi määramine
\n
(1)Kui kohtul või eeluurimiskohtunikul on käesolevas seadustikus sätestatud juhul õigus määrata rahatrahv, võib selle suurus olla kuni 3200 eurot, kui käesolevas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti. Rahatrahvi suurust määrates arvestab kohus või eeluurimiskohtunik isiku varalist seisundit ja muid asjaolusid.
\n
(2)Alaealise isiku asemel või lisaks temale võib trahvida tema vanemat või eestkostjat, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Piiratud teovõimega täisealise isiku asemel võib trahvida tema eestkostjat. Alla 14-aastast alaealist ja piiratud teovõimega isikut ei trahvita.
\n
(3)Isikule võib rahatrahvi määrata üksnes siis, kui talle on tehtud trahvihoiatus, välja arvatud juhul, kui eelnev hoiatamine ei ole võimalik või mõistlik.
\n
(4)Kohustuse rikkumise eest isikule määratud rahatrahv ei vabasta teda kohustuse täitmisest. Kui kohustust pärast trahvi määramist ei täideta, võib määrata uue trahvi.
\n
(5)Trahvitule või tema esindajale toimetatakse viivitamata kätte trahvimääruse ärakiri. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
§ 139Sundtoomine
\n
(1)Sundtoomine on kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu, juriidilisest isikust kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu seadusliku esindaja, kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või tunnistaja toimetamine menetlustoiminguks uurimisasutusse, ekspertiisiasutusse, prokuratuuri või kohtusse, statsionaarsele psühhiaatrilisele sundravile allutatud isiku toimetamine raviasutusse ning süüdimõistetu toimetamine karistuse kandmiseks vanglasse või arestimajja. [RT I, 11.03.2023, 2 - jõust. 01.05.2023]
\n
(2)Sundtoomist võib kohaldada, kui:
\n
1)kutse saanud isik ei ole ilmunud käesoleva seadustiku §-s 170 nimetatud mõjuva põhjuseta;
\n
1^1) on alust arvata, et isik hoiab kriminaalmenetlusest kõrvale; [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
2)isiku varasem väljakutsumine võib takistada kriminaalmenetlust ja kui ta keeldub uurimisasutuse või prokuratuuri korraldusel vabatahtlikult kaasa tulemast;
\n
3)isik hoidub kohtuotsuse täitmisest kõrvale.
\n
(3)Prokuratuuri või kohtusse toimetatakse isik prokuratuuri määruse või kohtumääruse alusel, milles märgitakse:
\n
1)sundtoomisele allutatud isiku nimi, menetlusseisund ning elu- ja töökoht või õppeasutuse nimetus;
\n
2)sundtoomise põhjus;
\n
3)määruse täitmise aeg ja koht, kuhu isik toimetada. (3^1) Süüdimõistetule võib kohaldada sundtoomist vanglasse või arestimajja käesoleva seadustiku § 414 lõikes 3 sätestatud alustel ja korras. [RT I 2008, 19, 132 - jõust. 23.05.2008]
\n
(4)Sundtoomise määrus edastatakse täitmiseks uurimisasutusele. [RT I 2008, 32, 198 - jõust. 15.07.2008]
\n
(5)Sundtoomisele allutatud isikut võib kinni pidada nii kaua, kui see on vajalik sundtoomise aluseks oleva menetlustoimingu tegemiseks, kuid mitte kauem kui nelikümmend kaheksa tundi.
\n
§ 140Tagaotsimine
\n
(1)Menetleja võib määrusega kuulutada tagaotsitavaks kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tsiviilkostja või tunnistaja, kes ei ole kutse peale ilmunud käesoleva seadustiku §-s 170 nimetatud mõjuva põhjuseta ja kelle asukoht ei ole teada, ning kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoiduva süüdimõistetu.
\n
(2)Tagaotsitavaks kuulutamise määruses märgitakse:
\n
1)kuriteo asjaolud;
\n
2)tagaotsitava nimi, menetlusseisund ning elu- ja töökoht või õppeasutuse nimetus. (2^1) Vajaduse korral märgib menetleja tagaotsitavaks kuulutamise määrusesse kohustuse toimetada tagaotsitav tabamisel menetleja juurde, järgides sundtoomise kohta sätestatut. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
(3)Tagaotsitavaks kuulutamise määrus edastatakse täitmiseks jälitusasutusele, kelle menetluses on või kelle menetluses oli tagaotsimise aluseks olev kriminaalasi. Kui kriminaalasi on või oli jälitusasutuseks mitteoleva uurimisasutuse menetluses, edastatakse tagaotsitavaks kuulutamise määrus täitmiseks Politsei- ja Piirivalveametile. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 09.07.2012] (3^1) Kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu tagaotsitavaks kuulutamise korral edastatakse jälitusasutusele koos tagaotsitavaks kuulutamise määrusega ka vahistamismäärus või täitmisele pööratud vangistuse aluseks olev jõustunud kohtulahend. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 09.07.2012]
\n
(4)Tagaotsitava tabamisel kohaldatakse tema sundtoomist menetleja juurde või toimetatakse tagaotsitav eelvangistuse või vangistuse kandmise kohta, millest teavitatakse menetlejat. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
§ 140^1. Isikusamasuse tuvastamine
\n
(1)Menetleja võib tuvastada menetlusosalise, süüdimõistetu, eksperdi ja tunnistaja isikusamasuse korrakaitseseaduse §-s 32 sätestatud korras.
\n
(2)Kui isikusamasuse tuvastamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korras on võimatu või ebaproportsionaalselt raske, võib selle tuvastada korrakaitseseaduse §-s 33 sätestatud korras. [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
\n
§ 140^2. Viibimiskeeld
\n
() Menetlustoimingu läbiviimise tagamiseks võib teatud koha või teatud isiku suhtes kohaldada viibimiskeeldu korrakaitseseaduse §-s 44 sätestatud korras. [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
\n
§ 141Kahtlustatava ja süüdistatava ametist kõrvaldamine
\n
(1)Kahtlustatav või süüdistatav kõrvaldatakse ametist prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel, kui: [RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]
\n
1)ta edasi töötades võib jätkuvalt toime panna kuritegusid;
\n
2)edasitöötamine võib kahjustada kriminaalmenetlust.
\n
(2)Kahtlustatava või süüdistatava ametist kõrvaldamise määruse koopia antakse kahtlustatavale või süüdistatavale ja saadetakse tema töökoha juhile.
\n
(3)Kui ametist kõrvaldamise alus langeb ära enne süüdistusakti kohtusse saatmist käesoleva seadustiku § 226 lõikes 3 sätestatud korras, tühistab eeluurimiskohtunik või prokuratuur ametist kõrvaldamise määrusega. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
§ 141^1. Ajutine lähenemiskeeld
\n
(1)Kannatanu eraelu ja muude isikuõiguste kaitseks võib prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos kahtlustataval või süüdistataval keelata kohtu määratud paikades viibimise, kohtu määratud isikutele lähenemise ja nendega suhtlemise. [RT I 2006, 31, 233 - jõust. 16.07.2006] (1^1) Kohus võib koos ajutise lähenemiskeeluga kohaldada karistusseadustiku §-s 75^1 sätestatud elektroonilist valvet kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul. [RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015] (1^2) Edasilükkamatul juhul võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud lähenemiskeelu kehtestada prokuratuuri määrusega ning sõltumata kannatanu nõusolekust. Sellisel juhul teatab prokuratuur lähenemiskeelu kehtestamisest kahe tööpäeva jooksul kohtule, kes otsustab kannatanu nõusolekut arvesse võttes lähenemiskeelu lubatavaks tunnistamise käesoleva paragrahvi lõigetes 1^3 –6 sätestatud korras. [RT I, 06.05.2020, 1 - jõust. 07.05.2020] (1^3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajutise lähenemiskeelu kohaldamise määrus ja lõikes 1^2 sätestatud lähenemiskeelu lubatavaks tunnistamise määrus võivad olla koostatud pealdisena prokuratuuri taotlusel või määrusel. [RT I, 06.05.2020, 1 - jõust. 07.05.2020]
\n
(2)Ajutist lähenemiskeeldu kohaldatakse kahtlustatavale või süüdistatavale kannatanu nõusolekul. [RT I 2006, 31, 233 - jõust. 16.07.2006]
\n
(3)Ajutise lähenemiskeelu kohaldamise määruse tegemiseks tutvub eeluurimiskohtunik kriminaaltoimikuga ja küsitleb kahtlustatavat või süüdistatavat ja vajaduse korral kannatanut ajutise lähenemiskeelu taotluse põhjendatuse selgitamiseks. Kohtuniku või eeluurimiskohtuniku juurde kutsutakse ka prokurör ja kahtlustatava või süüdistatava taotlusel kaitsja ning kuulatakse nende arvamust. [RT I 2006, 31, 233 - jõust. 16.07.2006] (3^1) Eeluurimiskohtunik või kohus võib korraldada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikute osavõtu lähenemiskeelu kohaldamise taotluse lahendamisest tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
(4)Ajutise lähenemiskeelu määruses märgitakse:
\n
1)ajutise lähenemiskeelu põhjendus;
\n
2)ajutise lähenemiskeelu tingimused. [RT I 2006, 31, 233 - jõust. 16.07.2006]
\n
(5)Ajutise lähenemiskeelu kohaldamise või ajutise lähenemiskeelu kohaldamisest keeldumise peale võib kannatanu, prokuratuur, kahtlustatav, süüdistatav või tema kaitsja esitada määruskaebuse käesoleva seadustiku 15. peatükis sätestatud korras. [RT I 2006, 31, 233 - jõust. 16.07.2006]
\n
(6)Ajutise lähenemiskeelu seadmise määruse koopia antakse kahtlustatavale või süüdistatavale ja kannatanule ning saadetakse Politsei- ja Piirivalveametile. Eeluurimiskohtunik või kohus teavitab ajutise lähenemiskeelu kohaldamisest viivitamata ka muid isikuid, keda lähenemiskeeld puudutab. [RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
\n
§ 141^2. Ametist kõrvaldamise ja ajutise lähenemiskeelu põhjendatuse kontroll
\n
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
(1)Kahtlustatav, süüdistatav või tema kaitsja võib ametist kõrvaldamise või ajutise lähenemiskeelu kohaldamisest nelja kuu möödumisel esitada eeluurimiskohtunikule või kohtule taotluse kontrollida ametist kõrvaldamise või ajutise lähenemiskeelu põhjendatust või muuta ajutise lähenemiskeelu tingimusi. Uue taotluse võib esitada pärast nelja kuu möödumist eelmise taotluse läbivaatamisest. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011] (1^1) Kui ajutise lähenemiskeeluga on piiratud kahtlustatava või süüdistatava õigust kasutada oma eluruumi, võib kahtlustatav, süüdistatav või tema kaitsja esitada käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud taotluse ühe kuu möödumisel ajutise lähenemiskeelu kohaldamisest. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
(2)Eeluurimiskohtunik või kohus vaatab taotluse läbi selle saamisest alates viie päeva jooksul. Eeluurimiskohtuniku juurde või kohtusse kutsutakse prokurör, kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel kaitsja. Ajutise lähenemiskeelu põhjendatuse kontrolli taotluse läbivaatamise juurde kutsutakse ka kannatanu. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011] (2^1) Eeluurimiskohtunik või kohus võib korraldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikute osavõtu taotluse lahendamisest tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
(3)Taotlus lahendatakse kohtumäärusega. Taotluse läbivaatamisel tehtud määrus ei ole vaidlustatav, välja arvatud juhul, kui muudetakse ajutise lähenemiskeelu tingimusi. [RT I 2006, 31, 233 - jõust. 16.07.2006]
\n
§ 141^3. Ajutise lähenemiskeelu muutmine ja tühistamine kannatanu ja prokuratuuri taotlusel
\n
(1)Kannatanu taotlusel või prokuratuuri taotlusel ja kannatanu nõusolekul võib eeluurimiskohtunik või kohus määrusega muuta ajutise lähenemiskeelu tingimusi või tühistada ajutise lähenemiskeelu.
\n
(2)Ajutise lähenemiskeelu tingimuste muutmise või tühistamise määruse tegemiseks tutvub eeluurimiskohtunik või kohus kriminaaltoimikuga ja küsitleb kahtlustatavat või süüdistatavat ja kannatanut taotluse põhjendatuse selgitamiseks. Eeluurimiskohtuniku juurde või kohtusse kutsutakse prokurör, kannatanu, kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel kaitsja.
\n
(3)Ajutise lähenemiskeelu tingimuste muutmise või tühistamise määruse koopia antakse kahtlustatavale või süüdistatavale ja kannatanule ning muule isikule, keda lähenemiskeeld puudutab. [RT I 2006, 31, 233 - jõust. 16.07.2006]
\n
§ 141^4. Varalise nõude tagamine
\n
[RT I, 11.03.2023, 2 - jõust. 01.05.2023]
\n
(1)Konfiskeerimise, selle asendamise, tsiviilhagi, avalik-õigusliku nõudeavalduse või rahalise või varalise karistuse tagamiseks võib põhjendatud kuriteokahtluse korral vara arestida käesoleva seadustiku §-s 142 sätestatud korras või kohaldada muid tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 378 sätestatud hagi tagamise abinõusid, kui on alust arvata, et kannatanu nõude, konfiskeerimise, selle asendamise või rahalise või varalise karistuse tagamata jätmine võib kohtulahendi täitmist raskendada või selle võimatuks muuta. [RT I, 11.03.2023, 2 - jõust. 01.05.2023]
\n
(2)Hagi tagamise abinõude kohaldamisel järgitakse käesoleva seadustiku §-s 142 sätestatud korda. [RT I, 26.02.2014, 1 - jõust. 08.03.2014]
\n
(3)Varalist nõuet tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kahtlustatavat, süüdistatavat, tsiviilkostjat või kolmandat isikut üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõude tagamisel tuleb arvestada selle nõude suurust. [RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 01.07.2016]
\n
(4)Kohus võib varalise nõude tagamiseks rakendada korraga mitut abinõu. [RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 01.07.2016]
\n
§ 142Vara arestimine
\n
(1)Vara arestimise eesmärk on tsiviilhagi, avalik-õigusliku nõudeavalduse, konfiskeerimise või selle asendamise või rahalise või varalise karistuse tagamine. Vara arestimine seisneb kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises. [RT I, 11.03.2023, 2 - jõust. 01.05.2023]
\n
(2)Vara arestitakse prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud erandit. [RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 01.07.2016] (2^1) Krediidi- või finantseerimisasutuse kontol oleva vara arestimine seisneb konto kasutamisele sellise piirangu seadmises, mille ajal ei täida krediidiasutus ega finantseerimisasutus konto debiteerimise juhiseid arestitud vara ulatuses. [RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 01.07.2016]
\n
(3)Edasilükkamatutel juhtudel võib vara arestida prokuratuuri määruse alusel. Eeluurimiskohtunikule tuleb vara arestimisest teatada arestimisest alates 24 tunni jooksul ning eeluurimiskohtunik otsustab määrusega loa andmise või sellest keeldumise viivitamata, kuid mitte hiljem kui 72 tundi pärast arestimisest teadasaamist. Kui eeluurimiskohtunik keeldub loa andmisest, vabastatakse vara kohe aresti alt. [RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 01.07.2016]
\n
(4)Vara tsiviilhagi tagamiseks arestides lähtutakse kuriteoga tekitatud kahju suurusest.
\n
(5)Vara arestimise määrust tutvustatakse viivitamata isikule, kelle vara arestitakse, või tema täisealisele perekonnaliikmele või kui arestitakse juriidilise isiku vara, siis tema esindajale, mille kohta võetakse temalt määrusele allkiri. Kui allkirja võtmine ei ole võimalik, siis edastatakse määrus isikule, kelle vara arestitakse, või arestitava vara omanikuks oleva juriidilise isiku esindajale. Kui menetlustoimingu rakendamise käigus võetakse vara ära, siis peab ettenähtud isiku või esindaja puudumisel kaasama kohaliku omavalitsuse esindaja. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
(6)Vajaduse korral tuvastab arestitud vara väärtuse menetlustoimingus osalenud ekspert või asjatundja kohapeal. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
(7)Arestitud vara võetakse ära või antakse vastutavale hoiule. Vara antakse vastutavale hoiule hoiulepingu alusel. Vara hoidja tagab vara säilimise ning teda hoiatatakse, et vara loata kasutamine, käsutamine või selle tahtlik kahjustamine toob kaasa kriminaalkaristuse. [RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]
\n
(8)Kinnisasja arestimiseks esitab eeluurimiskohtunik arestimismääruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse. [RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.01.2015]
\n
(9)Riiklikusse registrisse kantud vallasasja või õiguse arestimiseks esitab prokuratuur arestimismääruse asjakohasele riiklikule registrile, registreeritud väärtpaberite arestimiseks väärtpaberite keskdepositooriumile. [RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]
\n
(10)Vara arestimist ei kohaldata seaduses sätestatud varale, millele ei või täitedokumentide järgi sissenõuet pöörata.
\n
(11)Kui vara arestimise alus langeb ära enne kohtueelse menetluse lõpuleviimist, vabastab prokuratuur või eeluurimiskohtunik vara aresti alt määrusega. Kinnisasja vabastab aresti alt eeluurimiskohtunik määrusega. [RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]
\n
§ 143Vara arestimise protokoll
\n
(1)Vara arestimise protokolli kantakse:
\n
1)arestitud objektide nimetused ja tunnused ning objektide hulk, maht või kaal ja väärtus;
\n
2)äravõetud või vastutavale hoiule antud vara loetelu;
\n
3)arestitava vara puudumine, kui vara ei ole.
\n
(2)Vara arestimise protokollile võib lisada arestitud vara nimekirja, mille kohta tehakse märge protokolli. Sel juhul ei esitata protokollis käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 loetletud andmeid.
\n
§ 143^1. Vabaduspiiranguga isikule kohaldatavad lisapiirangud
\n
(1)Kui on piisav alus oletada, et vahistuses või vangistuses viibiv või aresti kandev kahtlustatav või süüdistatav võib kinnipidamiskohas jätkuvalt toime panna kuritegusid või oma tegevusega kahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist, võib prokuratuur või kohus teha määruse kahtlustatava või süüdistatava ümberpaigutamiseks, täielikuks eraldamiseks teistest vahistatutest või vangistust või aresti kandvatest isikutest. Prokuratuur või kohus võib määrusega ka piirata või täielikult keelata kahtlustatava või süüdistatava: [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024]
\n
1)lühiajalise või pikaajalise kokkusaamise õigust;
\n
2)kirjavahetuse ja telefoni kasutamise õigust;
\n
3)lühiajalise väljasõidu õigust;
\n
4)lühiajalise väljaviimise või vabastamise õigust.
\n
(2)Määruses märgitakse:
\n
1)kahtlustatava või süüdistatava nimi;
\n
2)ümberpaigutamise või õiguste piiramise põhjendus ja ulatus;
\n
3)ümberpaigutamise või piirangute kohaldamise tähtaeg.
\n
(3)Määrus saadetakse vanglale või arestimajale viivitamata täitmiseks. Määruse koopia saadetakse kahtlustatavale või süüdistatavale.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud piirang ei laiene kirjavahetusele ja telefoni kasutamisele suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga. [RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]
\n
5. peatükk MENETLUSDOKUMENDID, TÕLKIMINE JA ISIKU VÄLJAKUTSUMINE
\n
1. jagu Menetlusdokumendid
\n
§ 144Menetlusdokumendi keel
\n
(1)Menetlusdokument koostatakse eesti keeles. Juhul kui menetlusdokument on koostatud mõnes muus keeles, lisatakse selle eestikeelne tõlge. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
(2)Uurimisasutuse ja prokuratuuri poolt lõpetatud kriminaalasjades muus keeles koostatud menetlusdokumentide eestikeelne tõlge lisatakse prokuratuuri korraldusel või menetlusosalise taotlusel. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
§ 145Määrus
\n
(1)Määrus on:
\n
1)menetleja kirjalikult vormistatud ja põhistatud menetlusotsustus; [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011] 1^1) käesoleva seadustiku § 206 lõikes 1^1 sätestatud korras tehtud kriminaalmenetluse lõpetamise otsustus; [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011] 1^2) käesolevas seadustikus sätestatud juhul taotlusele pealdisena märgitud menetlusotsustus, mille põhjendusi ei esitata; [RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 16.01.2016] 1^3) käesolevas seadustikus sätestatud juhul tehtud ekspertiisimäärus, milles põhjendusi ei esitata; [RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]
\n
2)käesoleva seadustiku §-s 137 sätestatud korras tehtud ja kohtumenetluses üksikküsimuse lahendamisel kohtuistungi protokolli kantud menetlusotsustus, mille põhistust ei esitata.
\n
(2)Põhistatud määruse sissejuhatuses märgitakse:
\n
1)koostamise kuupäev ja koht;
\n
2)koostaja ametinimetus ning nimi;
\n
3)kriminaalasja nimetus – kriminaalasja number ja kuriteo kvalifikatsioon või kahtlustatava või süüdistatava nimi. [RT I 2006, 21, 160 - jõust. 25.05.2006]
\n
(3)Põhistatud määruse põhiosas esitatakse:
\n
1)määruse põhjendus;
\n
2)määruse menetlusõiguslik alus.
\n
(4)Põhistatud määruse lõpposas esitatakse kriminaalasja või selle üksikküsimuse lahendamisel tehtud otsustus. (4^1) Määrusele, millega kohustatakse menetlusosalist tasuma Eesti Vabariigile rahasumma tulenevalt nõudest, mis ei ole tekkinud riigi ega riigi haldusorgani osalemisest kohtus menetlusosalisena, võib kohus eraldi dokumendis lisada nõude tasumiseks vajalikud andmed. [RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014] (4^2) Käesoleva paragrahvi lõikes 4^1 nimetatud nõude täitmiseks vajalike andmete loetelu ja nende vormistamisele esitatavad tehnilised nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]
\n
(5)Määrust koostades järgitakse selle sisu kohta esitatud lisanõudeid.
\n
(6)Põhistatud määrust tutvustatakse käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel menetlusosalisele ning talle selgitatakse tema õigusi ja kohustusi, mille kohta võetakse allkiri.
\n
(7)Menetleja määrust tema menetluses olevas kriminaalasjas on kohustatud täitma kõik isikud.
\n
§ 146Uurimis- ja muu menetlustoimingu protokoll
\n
(1)Uurimis- ja muu menetlustoimingu tingimusi, käiku ja tulemusi kajastav protokoll koostatakse masina- või arvutikirjas või selgelt loetavas käekirjas. Vajaduse korral kasutatakse selleks protokollija abi.
\n
(2)Protokolli sissejuhatuses märgitakse:
\n
1)uurimis- või muu menetlustoimingu kuupäev ja koht;
\n
2)protokolli koostaja ametinimetus ning nimi;
\n
3)kriminaalasja number ja uurimis- või muu menetlustoimingu nimetus; [RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]
\n
4)seaduses sätestatud juhtudel viide uurimis- või muu menetlustoimingu aluseks olnud määrusele;
\n
5)uurimis- või muule menetlustoimingule allutatud isiku menetlusseisund, nimi ning elu- või asukoht ja aadress ning sidevahendi number või elektronposti aadress;
\n
6)uurimis- või muus menetlustoimingus osalenud muu isiku menetlusseisund, nimi ning elu- või asukoht ja aadress;
\n
7)uurimis- või muu menetlustoimingu algus- ja lõpuaeg ning muud andmed;
\n
8)uurimis- või muu menetlustoimingu rakendus vastavalt käesoleva seadustiku §-le 8;
\n
9)uurimis- või muu menetlustoimingu menetlusõiguslikud alused.
\n
(3)Kui uurimistoimingus annab ütlusi vähemalt neljateistaastane või vanem tunnistaja, märgitakse protokolli sissejuhatuses, et teda on hoiatatud kriminaalkaristuse eest, mille võib karistusseadustiku järgi kaasa tuua ütluse andmisest seadusliku aluseta keeldumine või teadvalt vale ütluse andmine.
\n
(4)Menetlusosalisele tema õiguste ja kohustuste selgitamise kohta võetakse protokolli sissejuhatusse menetlusosalise allkiri.
\n
(5)Protokolli põhiosas talletatakse:
\n
1)uurimis- või muu menetlustoimingu käik ja tulemused tõendamiseks vajaliku üksikasjalikkusega, järgides käesolevas seadustikus menetlustoimingute sisu kohta esitatud lisanõudeid;
\n
2)tehnikavahendite kasutamine.
\n
(6)Protokolli lõpposas märgitakse:
\n
1)uurimis- või muus menetlustoimingus äravõetud objektide nimetused ja nende pakkimise moodus;
\n
2)protokolli tutvustamine uurimis- või muus menetlustoimingus osalenud isikutele;
\n
3)protokolli lisad.
\n
(7)Kui protokollis on esitatud järeldusi, mille mõistmiseks on vaja eriteadmisi, siis märgitakse protokollis järeldusteni jõudmise viis ja selle isiku andmed, kes on eriteadmistele tuginevad järeldused teinud. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
(8)Kui menetlustoimingus osaleb leppenimega tunnistaja, tehakse menetlustoimingu protokollist koopia, kuhu ei märgita peale leppenime muid isikuandmeid ega võeta tunnistaja allkirja. Protokolli originaal pannakse käesoleva seadustiku § 67 lõikes 4 märgitud kriminaaltoimikust eraldi hoitavasse ümbrikusse.
\n
§ 147Protokollija
\n
Uurimisasutus ja prokuratuur võivad menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste protokollimisel kasutada protokollija abi.
\n
§ 148Uurimis- või muu menetlustoimingu protokolli lisa
\n
(1)Vajaduse korral võib tõendusteabe peale uurimis- või muu menetlustoimingu protokollis esitamise talletada ka fotol, filmil, heli- või videosalvestises või joonisel või muul näitlikustaval viisil.
\n
(2)Foto ja joonis ning muu näitlik materjal lisatakse koos protokolliga kriminaaltoimikusse ja filmi, heli- või videosalvestist hoitakse pakitult kriminaalasja juures.
\n
§ 149Foto
\n
(1)Uurimis- või muu menetlustoimingu tingimused, käik ja tulemused talletatakse fotol, kui seda peab vajalikuks uurimisasutuse ametnik või kui pildistamise kohustus on sätestatud käesolevas seadustikus.
\n
(2)Kui fotot tehes on kasutatud negatiivi, lisatakse see uurimis- või muu menetlustoimingu protokollile.
\n
(3)Digitaalfoto esitatakse menetlustoimingu protokollis või selle lisana ja säilitatakse arvutifailina e-toimiku süsteemis. Digitaalfoto võib valmistada ka videosalvestise üksikutest kaadritest. [RT I 2008, 28, 180 - jõust. 15.07.2008]
\n
§ 150Film ning heli- ja videosalvestis
\n
(1)Uurimis- või muu menetlustoimingu või selle tervikliku osa võib filmida või heli- või videosalvestada. Sellest peab tunnistajale või menetlusosalisele teatama enne uurimis- või muu menetlustoimingu algust.
\n
(2)Heli- või videosalvestise alguses esitatakse käesoleva seadustiku § 146 lõigetes 2 ja 3 nõutud andmed. Kui uurimis- või muu menetlustoiming on lõppenud, antakse salvestis uurimis- või menetlustoimingus osalejale kuulata või vaadata.
\n
(3)Uurimis- või muu menetlustoimingu heli- või videosalvestise põhjal koostatakse uurimis- või muu menetlustoimingu protokoll käesolevas seadustikus sätestatud korras.
\n
(4)Heli- või videosalvestis lisatakse kriminaaltoimikule. Heli- ja videosalvestist hiljem parandada ei ole lubatud.
\n
(5)Nooremale kui 14-aastasele tunnistajale ei tutvustata tema ülekuulamise videosalvestist või muu uurimis- või menetlustoimingu videosalvestist. Nimetatud salvestise võib jätta tutvustamata ka nooremale kui 18-aastasele tunnistajale. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
\n
§ 151Joonis
\n
(1)Uurimistoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste näitlikustamiseks ning protokolli sisu selgitamiseks ja täiendamiseks võib lisada protokollile joonise.
\n
(2)Joonisel viidatakse uurimistoimingu protokollile ja märgitakse protokolli tegemise aeg.
\n
(3)Joonisele kirjutab alla menetleja. Kui joonise on teinud asjatundja või uurimistoimingule allutatud isik, tõestab joonise õigsust ka tema oma allkirjaga. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
(4)Vajaduse korral võtab menetleja joonise õigsuse kinnitamiseks joonisele ka uurimistoimingus osalenud muu isiku allkirja. [RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]
\n
§ 152Uurimis- või muu menetlustoimingu protokolli tutvustamine
\n
(1)Uurimis- või muu menetlustoimingu protokoll antakse läbi lugeda toimingule allutatud isikule ning selles osalenud muule isikule või loetakse nende soovil ette, mille kohta tehakse protokollis märge.
\n
(2)Uurimis- või muu menetlustoimingu protokolliga tutvumise ajal toimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta tehtud avaldused, protokolli parandamise taotlused ja muud taotlused kantakse samasse protokolli.
\n
(3)Läbiotsimise või vara arestimise protokolli koopia antakse toimingule allutatud isikule või tema täisealisele perekonnaliikmele või juriidilise isiku või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse esindajale, kes on menetlustoimingus osalenud. Nende puudumisel antakse protokolli koopia kohaliku omavalitsuse asutuse esindajale.
\n
(4)Protokollile kirjutavad alla menetleja, asjatundja, toimingule allutatud isik ja isik, kes on toimingus osalenud. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
(5)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isik keeldub protokollile alla kirjutamast või kui isik füüsilise puude tõttu ei ole suuteline alla kirjutama, tehakse protokollis keeldumise ja selle põhjuse või allkirja andmise võimatuse kohta märge, mille kinnitab uurimisasutuse ametnik.
\n
(6)Nooremale kui 14-aastasele tunnistajale ei tutvustata tema ülekuulamise videosalvestise või muu uurimis- või menetlustoimingu videosalvestise põhjal koostatud protokolli. Nimetatud protokolli võib jätta tutvustamata ka nooremale kui 18-aastasele tunnistajale. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
\n
§ 153Kohtueelse menetluse kokkuvõte
\n
(1)Kohtueelse menetluse kokkuvõttes märgitakse:
\n
1)koostamise kuupäev ja koht;
\n
2)uurimisasutuse ametniku ametinimetus ja nimi;
\n
3)kriminaalasja nimetus;
\n
4)kahtlustatava nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kodakondsus, haridus, emakeel ning töökoht või õppeasutus;
\n
5)kahtlustatava karistatus;
\n
6)kahtlustatavale kohaldatud tõkend ja selle kestus;
\n
7)kohtueelses menetluses selgitatud tõendamiseseme asjaolud, mis on loetletud käesoleva seadustiku § 62 punktis 1;
\n
8)tõendite loetelu;
\n
9)asitõendite ja salvestiste loetelu ning andmed nende asukoha kohta;
\n
10)andmed konfiskeerimise tagamiseks arestitud objektide kohta;
\n
11)andmed tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse ja selle tagamise kohta; [RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 01.01.2017]
\n
12)andmed kuriteoga saadud vara kohta;
\n
13)andmekogusse ABIS ja riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse kantud andmete loetelu. [RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.09.2023]
\n
(2)Kohtueelse menetluse kokkuvõttele kirjutab alla ja selle kuupäevastab uurimisasutuse ametnik. [RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]
\n
§ 154Süüdistusakt
\n
(1)Süüdistusakti sissejuhatuses märgitakse:
\n
1)koostamise kuupäev ja koht;
\n
2)prokuröri ametinimetus ning nimi;
\n
3)kriminaalasja nimetus;
\n
4)süüdistatava nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kodakondsus, haridus, emakeel ning töökoht või õppeasutus;
\n
5)süüdistatava karistatus.
\n
(2)Süüdistusakti põhiosas märgitakse:
\n
1)kuriteo asjaolud;
\n
2)kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus;
\n
3)andmed kuriteoga saadud vara kohta;
\n
3^1) karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud; [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011] 3^2) andmed selle kohta, kas kannatanu on esitanud käesoleva seadustiku § 38 lõike 5 punktis 2 või 4 sätestatud taotluse või avaldanud punktis 5 sätestatud arvamuse; [RT I, 19.03.2019, 3 - jõust. 01.07.2019]
\n
4)tõendid, mis kinnitavad süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid, viidates, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
5)andmed süüdistatavale kohaldatud tõkendite kohaldamise ja muutmise ning kehtiva tõkendi kohta; [RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014] 5^1) välisriigi kodanikust süüdistatava korral andmed karistusseadustiku §-s 54 sätestatud lisakaristusena väljasaatmise kohaldamise võimalikkuse kohta; [RT I, 19.03.2019, 3 - jõust. 01.07.2019]
\n
6)andmed varalise karistuse arvutamise või konfiskeerimise aluseks olevate asjaolude kohta; [RT I 2007, 2, 7 - jõust. 01.02.2007]
\n
7)[kehtetu - RT I, 05.07.2013, 2 - jõust. 15.07.2013]
\n
8)andmed narkomaanide sõltuvusravi või seksuaalkurjategijate kompleksravi kohaldamise eelduseks olevate asjaolude kohta; [RT I, 15.06.2012, 2 - jõust. 01.06.2013]
\n
9)andmed järelevalvet vajavate süüdistatava laste ja vara kohta; [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
10)andmed asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide kohta; [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
11)andmed kriminaalmenetluse kulude kohta; [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
12)andmekogusse ABIS ja riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse kantud andmete loetelu; [RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.09.2023]
\n
13)andmed kriminaalhooldusametniku määramise kohta. [RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]
\n
(3)Süüdistusakti lõpposas esitatakse:
\n
1)süüdistatava nimi;
\n
2)süüdistuse sisu;
\n
3)kuriteo kvalifikatsioon karistusseadustiku vastava paragrahvi, lõike ja punkti järgi.
\n
(4)Süüdistusaktile kirjutab alla ja selle kuupäevastab prokurör.
\n
§ 154^1. Tsiviilhagi
\n
(1)Tsiviilhagi esitatakse kirjalikus vormis ja selles märgitakse:
\n
1)tsiviilhagi esitaja nimi, aadress ja muud kontaktandmed;
\n
2)süüdistatava või tsiviilkostja nimi, kelle vastu tsiviilhagi on esitatud. Enne talle kriminaaltoimiku esitamist võib kannatanu jätta süüdistatava või tsiviilkostja nime tsiviilhagis märkimata. Sellisel juhul peab kannatanu tsiviilhagi täiendama käesoleva seadustiku § 225 lõikes 1 või § 240 punktis 4 sätestatud tähtaja jooksul;
\n
3)tsiviilhagi esitaja selgelt väljendatud nõue; [RT I, 05.02.2019, 2 - jõust. 15.02.2019]
\n
4)tsiviilhagi esitaja nõude aluseks olevad faktilised asjaolud; [RT I, 05.02.2019, 2 - jõust. 15.02.2019]
\n
5)tõendid, mis kinnitavad nõude aluseks olevaid asjaolusid ja millele kannatanu soovib tugineda, sõltumata prokuratuuri esitatavast tõendikogumist, kui tsiviilhagi esitaja ei ole prokuratuur. Kui tsiviilhagi esitab käesoleva seadustiku § 38^1 lõike 3^1 , 3^2 või 3^3 alusel prokuratuur, märgitakse tsiviilhagis tõendid, mis kinnitavad nõude aluseks olevaid asjaolusid ja millele prokuratuur soovib tugineda. [RT I, 05.02.2019, 2 - jõust. 15.02.2019]
\n
(2)Mittevaralise kahju hüvitamise hagis võib nõutava hüvitise summa jätta märkimata ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. [RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 01.01.2017]
\n
§ 154^2. Avalik-õiguslik nõudeavaldus
\n
Avalik-õiguslik nõudeavaldus esitatakse kirjalikus vormis ja selles märgitakse:
\n
1)avalik-õigusliku nõudeavalduse esitaja, aadress ja muud kontaktandmed; [RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 01.01.2017]
\n
2)selle süüdistatava või tsiviilkostja nimi, kelle vastu avalik-õiguslik nõudeavaldus on esitatud; [RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 01.01.2017]
\n
3)avalik-õigusliku nõudeavalduse esitaja selgelt väljendatud nõue; [RT I, 05.02.2019, 2 - jõust. 15.02.2019]
\n
4)avalik-õiguslikus nõudeavalduses esitatud nõude materiaalõiguslik alus ning õiguslik ja faktiline põhjendus; [RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 01.01.2017]
\n
5)tõendid, mis kinnitavad nõude aluseks olevaid asjaolusid ja millele kannatanu soovib tugineda, sõltumata prokuratuuri esitatavast tõendikogumist, kui avalik-õigusliku nõudeavalduse esitaja ei ole prokuratuur. Kui avalik-õigusliku nõudeavalduse esitab käesoleva seadustiku § 38^1 lõike 3^1 , 3^2 või 3^3 alusel prokuratuur, märgitakse tsiviilhagis tõendid, mis kinnitavad nõude aluseks olevaid asjaolusid ja millele prokuratuur soovib tugineda. [RT I, 05.02.2019, 2 - jõust. 15.02.2019]
\n
§ 155Kohtuistungi protokoll
\n
(1)Esimese või teise astme kohtu kohtuistungi protokoll on masina- või arvutikirjas koostatud menetlusdokument, milles kohtuistungi sekretär iseseisvalt või kohtuniku kokkuvõtliku sõnastusena talletab kriminaalasja arutamise tingimused ja käigu. (1^1) Kohtuistungi protokolli ei pea koostama, kui lihtmenetluses, kohtulahendi täitmise asjas või kohtulahendi kuulutamiseks peetav kohtuistung on heli- või videosalvestatud. Kui lühimenetluses peetud kohtuistungil, mida ei protokollitud, andis süüdistatav ütlusi ja asjas esitatakse apellatsiooniteade või apellatsioon, koostab kohus kohtuistungi protokolli salvestise põhjal. [RT I, 11.03.2023, 2 - jõust. 01.05.2023]
\n
(2)Kohtuistungi protokolli kantakse:
\n
1)istungi kuupäev ja koht ning istungi algus- ja lõpuaeg;
\n
2)kohtu nimetus ja kohtukoosseis;
\n
3)kohtumenetluse poolte ning kohtuistungi sekretäri, tõlgi ja eksperdi nimed;
\n
4)arutatava kriminaalasja nimetus;
\n
5)[kehtetu - RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
6)kohtutoimingute nimetused ajalises järjestuses; [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
7)ristküsitlusel kohtumenetluse poole esitatud küsimused ja ülekuulatava ütlused;
\n
8)avaldused ja taotlused ning nende lahendused;
\n
9)kohtuistungil tehtud määruste nimetused;
\n
10)kohtuvaidluses poolte esitatud taotlused;
\n
11)süüdistatava viimases sõnas esitatud taotlus;
\n
12)kohtuotsuse või -määruse tegemine nõupidamistoas;
\n
13)kohtuotsuse või -määruse kuulutamine ning edasikaebamise korra ja tähtaja selgitamine. (2^1) Kohtuistungi sekretär protokollib istungi selle sujuvat kulgemist katkestamata. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011] (2^2) Kui kohtuistung heli- või videosalvestati, on heli- või videosalvestis kohtuistungi protokolli lahutamatuks lisaks. Kui protokollis kajastatu on vastuolus salvestisega, siis tuginetakse salvestisele. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
(3)Protokollile kirjutavad alla ning selle kuupäevastavad eesistuja ja kohtuistungi sekretär.
\n
§ 156Kohtuistungi heli- ja videosalvestamine
\n
(1)Kohtuistung helisalvestatakse. Kohus võib kohtuistungi või osa sellest ka videosalvestada. [RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2019]
\n
(2)Kui kohtuistung või -toiming heli- või videosalvestatakse, võib kohus salvestist kasutada kohtuistungi protokolli täiendamiseks ja täpsustamiseks.
\n
(3)Heli- ja videosalvestise parandamine ei ole lubatud.
\n
(4)Kohtuistungi võib jätta salvestamata, kui:
\n
1)enne istungit või istungi käigus ilmneb, et salvestamine on tehniliselt võimatu, ning kui kohus on veendunud, et istungi läbiviimine salvestamiseta on otstarbekas ja kohtumenetluse poolte huvidega kooskõlas;
\n
2)istung toimub väljaspool kohtu ruume;
\n
3)tegemist on kohtulahendi kuulutamiseks korraldatud istungiga;
\n
4)tegemist on Riigikohtu istungiga. [RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2019]
\n
(5)Kohtuistung heli- või videosalvestatakse digitaalsel kujul. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
§ 156^1. Kohtuistungi salvestise ja protokolliga tutvumine
\n
(1)Kohtumenetluse pooltel on õigus saada kohtuistungi protokolli koopia ja kohtuistungi helisalvestamise korral kohtuistungi helisalvestis. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
(2)Kohus teavitab kohtumenetluse pooli protokolli allkirjastamise ajast ja edastab protokolli viivitamata pärast allkirjastamist elektrooniliselt prokurörile ning teistele kohtumenetluse pooltele, kes on kohtule teatavaks teinud oma elektronposti aadressi. Kohtuistungi protokolliga võib kohtumenetluse pool tutvuda ka kohtu kantseleis. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]