VÕS § 104 – Vastutus süü puhul

Võlaõigusseadus (VÕS) · 1. osa ÜLDOSA › 5. peatükk KOHUSTUSE RIKKUMINE › 1. jagu Üldsätted

Lühidalt

VÕS § 104 sätestab, et kui seadus või leping näeb ette vastutuse üksnes süü korral, vastutab isik kohustuse rikkumise eest ainult siis, kui tal on süü. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus tähendab käibes vajaliku hoole järgimata jätmist, raske hooletus selle olulisel määral järgimata jätmist ning tahtlus õigusvastase tagajärje soovimist võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kui isik peab ilmutama üksnes sellist hoolt, nagu ta rakendab omaenda asjades, vastutab ta siiski tahtluse ja raske hooletuse korral.

Arusaadav kokkuvõte. Õiguslikult siduv on üksnes sätte tekst.

(1)Seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral.

(2)Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus.

(3)Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine.

(4)Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine.

(5)Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

(6)Kui isik seadusest või lepingust tulenevalt peab ilmutama üksnes niisugust hoolt, nagu ta rakendab oma asjades, vastutab ta siiski ka tahtluse ja raske hooletuse korral.

Ametlik allikas: riigiteataja.ee · Seis: 2026-06-17 · Seaduse terviktekst · Sisukord