VÕS § 11 – Lepingu vorm
Võlaõigusseadus (VÕS) · 1. osa ÜLDOSA › 2. peatükk LEPING › 1. jagu Üldsätted
Lühidalt
VÕS § 11 sätestab, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või muus vormis, kui seadus ei näe ette kohustuslikku vormi. Kui seadusest, poolte kokkuleppest või ühe poole taotlusest tuleneb nõue sõlmida leping kindlas vormis, loetakse leping sõlmituks alles siis, kui see vorm on täidetud. Samas vormis tuleb sõlmida ka kokkulepped tagatiste, kõrvalkohustuste, nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kirjalik leping loetakse sõlmituks dokumendi allkirjastamisel või allkirjastatud dokumentide-kirjade vahetamisel, seadus võib ette näha ka ainult kohustatud poole allkirja piisavuse. Notariaalselt kinnitatav või tõestatav leping loetakse sõlmituks kinnitamisest või tõestamisest, eraldi tahteavalduste korral viimase tõestamisest.
Arusaadav kokkuvõte. Õiguslikult siduv on üksnes sätte tekst.
Kohtupraktika: VÕS § 11
Sellele paragrahvile viitavad sätted
Sama jaotise teised paragrahvid
- § 8Lepingu mõiste
- § 9Lepingu sõlmimine
- § 10Lepingu sõlmimine enampakkumisel
- § 11¹Püsiv andmekandja
- § 12Lepingu kehtivus
- § 13Lepingu muutmine ja lõpetamine
- § 14Lepingueelsed läbirääkimised
- § 14¹Lepingueelse teabe andmise kohustus tarbijaga sõlmitava lepingu puhul
- § 14²Digitaalne sisu, digitaalne teenus, digitaalse elemendiga asi ja nendega seotud mõisted
- § 15Lepingupoole teadmine lepingu puudustest
- § 16Pakkumus
- § 17Määratud nõustumuse andmise tähtajaga pakkumus
- § 18Määramata nõustumuse andmise tähtajaga pakkumus
- § 19Pakkumuse lõppemine
- § 20Nõustumus