VÕS § 118 – Taganemise lubamatus

Võlaõigusseadus (VÕS) · 1. osa ÜLDOSA › 5. peatükk KOHUSTUSE RIKKUMINE › 2. jagu Õiguskaitsevahendid

Lühidalt

VÕS § 118 näeb ette, millal lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda. Kui pool sai teada või pidi teada saama olulisest lepingurikkumisest, kuid ei tee taganemisavaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kaotab ta taganemisõiguse. Sama kehtib juhul, kui on möödunud seaduse kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg – ka sel juhul tuleb taganeda mõistliku aja jooksul, muidu õigus lõpeb.

Lisaks on lepingurikkumise tõttu tehtud taganemine tühine, kui kohustuse täitmise nõue on aegunud ja võlgnik tugineb aegumisele, või kui võlgnik keeldub kohustuse täitmisest õigustatult.

Arusaadav kokkuvõte. Õiguslikult siduv on üksnes sätte tekst.

(1)Taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui:

1)ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama;

2)käesoleva seaduse § 114 kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud.

(2)Lepingurikkumise tõttu lepingust taganemine on tühine, kui kohustuse täitmise nõue on aegunud ja võlgnik tugineb sellele või kui võlgnik keeldub õigustatult kohustust täitmast.

[RT I 2003, 78, 523 - jõust. 27.12.2003]

Ametlik allikas: riigiteataja.ee · Seis: 2026-06-17 · Seaduse terviktekst · Sisukord