VÕS § 134 – Mittevaralise kahju hüvitamise erisused
Võlaõigusseadus (VÕS) · 1. osa ÜLDOSA › 7. peatükk KAHJU HÜVITAMINE
Lühidalt
Säte näeb ette, et lepingurikkumise korral saab mittevaralist kahju nõuda vaid siis, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi kaitsele ja võlgnik mõistis või pidi mõistma rikkumise võimalikku kahjulikku mõju. Vabaduse võtmise, kehavigastuse, tervisekahjustuse või muu isikuõiguse, sh au rikkumise korral tuleb maksta mõistlik rahasumma. Surma või raske tervisekahjustuse puhul võivad erandlikel asjaoludel hüvitist nõuda ka lähedased. Asja hävimisel saab erandjuhul nõuda hüvitist, kui kahjustatul oli selle vastu eriline isiklik huvi. Hüvitise suuruse määramisel arvestatakse rikkumise raskust, ulatust ja kahju tekitaja käitumist, au teotamise korral võib kohus arvestada ka vajadust mõjutada teda edasisest kahju tekitamisest hoiduma, arvestades tema varalist seisundit.
Arusaadav kokkuvõte. Õiguslikult siduv on üksnes sätte tekst.
[RT I, 21.12.2010, 1 - jõust. 31.12.2010]
[RT I, 21.12.2010, 1 - jõust. 31.12.2010]
[RT I, 21.12.2010, 1 - jõust. 31.12.2010]
Kohtupraktika: VÕS § 134
Sama jaotise teised paragrahvid
- § 127Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus
- § 128Hüvitatava kahju liigid
- § 129Varalise kahju hüvitamine surma põhjustamise korral
- § 130Kahju hüvitamine tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamise korral
- § 131Varalise kahju hüvitamine vabaduse võtmise või isikuõiguste rikkumise korral
- § 132Kahju hüvitamine asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korral
- § 133Keskkonnaohtliku tegevusega tekitatud kahju hüvitamine
- § 135Hinnavahe hüvitamine
- § 136Kahju hüvitamise viis
- § 137Kahju hüvitamine mitme isiku poolt
- § 138Ühine vastutus kahju eest
- § 139Kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel
- § 140Kahju hüvitamise piiramine