VÕS § 142 – Käenduse mõiste
Võlaõigusseadus (VÕS) · 1. osa ÜLDOSA › 8. peatükk KÕRVALKOHUSTUSED › 1. jagu Käenduse ja garantii andmine
Lühidalt
Käenduslepinguga kohustub käendaja vastutama võlausaldaja ees selle eest, et kolmas isik (põhivõlgnik) täidab oma kohustuse. Käendada võib ka tingimuslikku kohustust ning tulevast kohustust juhul, kui see on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja, rahasumma või muu tingimusega. Käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja omavahelisest suhtest. Kui käendatakse kohustust, mille täitmisest saab keelduda aegumise, eksimuse või põhivõlgniku piiratud teovõime tõttu, ning käendaja teadis sellest lepingu sõlmimisel, vastutab ta nagu garantii andmise puhul. Käendajale kahjulik kokkulepe, mis kaldub sellest peatükist kõrvale, on tühine, kui seadus ei näe ette teisiti.
Arusaadav kokkuvõte. Õiguslikult siduv on üksnes sätte tekst.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]
Kohtupraktika: VÕS § 142
Sama jaotise teised paragrahvid
- § 143Tarbijakäendusleping
- § 144Käenduslepingu sõlmimine ja vorm
- § 145Käendaja vastutus
- § 146Võlausaldaja teatamiskohustus
- § 147Kohustuse täitmisest teatamine
- § 148Käendaja õigus nõuda tagatist või kohustuse täitmist
- § 149Käendaja vastuväited
- § 150Kaaskäendajad
- § 151Kohustuse täitmine käendaja poolt
- § 152Käendaja tagasinõue põhivõlgniku vastu
- § 153Käenduse lõppemine
- § 154Tarbijakäenduslepingu lõppemise erisused