VÕS § 143 – Tarbijakäendusleping
Võlaõigusseadus (VÕS) · 1. osa ÜLDOSA › 8. peatükk KÕRVALKOHUSTUSED › 1. jagu Käenduse ja garantii andmine
Lühidalt
Tarbijakäendusleping on käenduslepingu liik, kus käendajaks on füüsiline isik. Selline leping on tühine, kui pooled ei ole kokku leppinud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Kokkuleppe puudumine selles osas muudab kogu lepingu kehtetuks, mitte ainult vastavat tingimust, mistõttu käendaja vastutuse ülemmäära kindlaksmääramine on lepingu kehtivuse eelduseks.
Arusaadav kokkuvõte. Õiguslikult siduv on üksnes sätte tekst.
(1)Tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik.
[RT I, 06.12.2010, 1 - jõust. 05.04.2011]
(2)Tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas.
[RT I 2003, 78, 523 - jõust. 27.12.2003]
Kohtupraktika: VÕS § 143
649
2026-05-04
2026-04-28
2026-04-10
2026-04-02
2026-04-01
2026-03-16
2026-03-12
2026-03-04
Sama jaotise teised paragrahvid
- § 142Käenduse mõiste
- § 144Käenduslepingu sõlmimine ja vorm
- § 145Käendaja vastutus
- § 146Võlausaldaja teatamiskohustus
- § 147Kohustuse täitmisest teatamine
- § 148Käendaja õigus nõuda tagatist või kohustuse täitmist
- § 149Käendaja vastuväited
- § 150Kaaskäendajad
- § 151Kohustuse täitmine käendaja poolt
- § 152Käendaja tagasinõue põhivõlgniku vastu
- § 153Käenduse lõppemine
- § 154Tarbijakäenduslepingu lõppemise erisused
- § 155Garantii andmine