VÕS § 197 – Tasaarvestuse mõiste

Võlaõigusseadus (VÕS) · 1. osa ÜLDOSA › 10. peatükk VÕLASUHTE LÕPPEMINE › 4. jagu Tasaarvestus

Lühidalt

Tasaarvestus tähendab, et kui kaks isikut peavad maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega katta, kui tal endal on õigus oma kohustus täita ja nõuda teiselt poolelt tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse tulemusel lõpevad kattuvad nõuded ajast, mil tasaarvestamine oleks olnud võimalik, kui pooled ei lepi kokku teisiti, kuid kui intressi on juba makstud, ei ulatu tasaarvestus kaugemale viimasest intressiperioodi lõpust. Eri vääringutes nõudeid saab tasaarvestada tasaarvestava poole tegevus- või elukoha vahetuskursiga, ent mitte siis, kui kursid ei kujune vabalt turul.

Arusaadav kokkuvõte. Õiguslikult siduv on üksnes sätte tekst.

(1)Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

(2)Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti.

(3)Eri vääringutes väljendatud rahalisi nõudeid võib tasaarvestada vahetuskursiga, mis arvestatakse tasaarvestamise päeva seisuga tasaarvestava poole tegevuskohas, selle puudumisel aga elu- või asukohas. Tasaarvestamine ei ole lubatud, kui vahetuskursid ei ole turul vabalt kujunenud.

Ametlik allikas: riigiteataja.ee · Seis: 2026-06-17 · Seaduse terviktekst · Sisukord