VÕS § 30 – Võlatunnistus
Võlaõigusseadus (VÕS) · 1. osa ÜLDOSA › 2. peatükk LEPING › 1. jagu Üldsätted
Lühidalt
Võlatunnistus on leping, millega lubatakse täita kohustust nii, et lubadus loob iseseisva kohustuse, või millega tunnistatakse mõne kohustuse olemasolu. Kohustatud isiku antud võlatunnistus peab üldjuhul olema kirjalikus vormis, kui seadus ei näe ette teisiti. Kirjalikku vormi ei nõuta, kui võlatunnistus antakse jooksva arve alusel või kui võlgnik tunnistab majandus- või kutsetegevuses tekkinud võlga.
Arusaadav kokkuvõte. Õiguslikult siduv on üksnes sätte tekst.
(1)Leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus.
(2)Kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3)Võlatunnistus ei pea olema kirjalikus vormis, kui see antakse jooksva arve alusel, samuti, kui võlgnik tunnistab võlga, mis on tekkinud tema majandus- või kutsetegevuses.
Kohtupraktika: VÕS § 30
1 476
2026-03-25
2026-03-10
2026-03-04
2026-02-27
2026-02-27
2026-02-20
2026-02-19
2026-02-13
Sama jaotise teised paragrahvid
- § 19Pakkumuse lõppemine
- § 20Nõustumus
- § 21Muudatustega nõustumus
- § 22Hilinenud nõustumus
- § 23Lepingupoolte kohustused
- § 24Lepingupoolte kohustuste sisu
- § 25Tavad ja praktika
- § 26Lahtised tingimused
- § 27Olulises tingimuses kokkuleppe puudumine
- § 28Hinna määramine
- § 28¹Tasu nõudmise piirangud tarbijaga sõlmitava lepingu puhul
- § 29Lepingu tõlgendamine
- § 31Välistav tingimus
- § 32Kinnituskiri
- § 33Eelleping
- § 34Tarbija