VÕS § 327 – Eluruumi üürilepingu ülesütlemise vastuolu hea usu põhimõttega

(1)Üürileandjapoolne eluruumi üürilepingu ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega eelkõige juhul, kui üürileandja ütles lepingu üles seetõttu, et:

1)üürnik esitas heauskselt üürilepingust tuleneva nõude;

2)üürileandja soovis muuta üürilepingut üürniku kahjuks ja üürnik sellega ei nõustunud;

3)üürileandja soovis kallutada üürnikku üüritud eluruumi omandama;

4)üürniku perekonnaseis on muutunud, kuigi sellest ei tulene üürileandjale oluliselt kahjulikke tagajärgi.

(2)Üürileandjapoolne eluruumi üürilepingu ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega, kui üürileandja ütles lepingu üles ajal, mil on käimas üürikomisjoni või kohtumenetlus selle üürilepingu üle, samuti enne kolme aasta möödumist selle üürilepinguga seotud üürikomisjoni või kohtumenetluse lõppemisest, kui otsus tehti üürileandja kahjuks.

(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul ei ole üürilepingu üürileandjapoolne ülesütlemine siiski hea usu põhimõttega vastuolus, kui üürileandja ütles lepingu üles mõjuval põhjusel, eelkõige seetõttu, et:

1)üürnik alustas käimasolevat menetlust pahauskselt;

2)eluruum on üürileandjale endale tungivalt vajalik;

3)üürnikul on maksevõlgnevus;

4)üürnik rikkus oluliselt hoolsuse ja arvestamise kohustust (käesoleva seaduse § 276 lõiked 2 ja 3);

5)kuulutati välja üürniku pankrot.