Lühidalt
Liisingulepingu ülesütlemisel peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik liisingueseme ostuhinna ja selle finantseerimisega seotud kulud, mida ei ole juba kaetud tasutud liisingumaksetega. Kulude väljaarvutamisel lähtutakse tasumata liisingumaksete summast, millest arvatakse maha intress ja muud ostuga mitteseotud summad. Kui liisinguese jääb liisinguandjale tagasi, arvestatakse hüvitise suuruse määramisel eseme väärtust selle tagastamise hetkel. Lisaks peab liisinguvõtja hüvitama ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.
Arusaadav kokkuvõte. Õiguslikult siduv on üksnes sätte tekst.
(1)Liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega.
(3)Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.
(4)Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.
[RT I 2003, 78, 523 - jõust. 27.12.2003]
Tekst ametliku allika järgi. Õiguslikult siduv on ametlik avaldamine.