VÕS § 379 – Ehitise ajutise kasutamise lepingu mõiste
Võlaõigusseadus (VÕS) · 3. osa KASUTUSLEPINGUD › 20. peatükk EHITISE AJUTISE KASUTAMISE LEPING, PIKAAJALISE PUHKUSETOOTE LEPING, VAHENDUSLEPING JA VAHETUSSÜSTEEMILEPING
(1)Kinnisasja, ehitise või selle osa või majutamise eesmärgil kasutatava vallasasja (ehitis) ajutise kasutamise lepinguga kohustub kutse- või majandustegevuses tegutsev isik (ettevõtja) andma tarbijale õiguse kasutada ehitist majutamise eesmärgil rohkem kui ühe aasta jooksul kindlaksmääratud või kindlaksmäärataval ajavahemikul mitme kasutusperioodi vältel. Tarbija kohustub maksma selle eest tasu.
(1^1) Lepingu kestuse arvutamisel võetakse arvesse lepingus sisalduvaid kokkuleppeid lepingu pikenemise kohta.
[RT I, 04.02.2011, 2 - jõust. 23.02.2011]
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiguseks võib olla asjaõigus või muu kasutusõigus ühe või mitme ehitise suhtes, samuti kasutusõigust andev liikmesus isikute ühenduses või osalus äriühingus.
Kohtupraktika: VÕS § 379
5
2025-11-27
2023-05-16
2022-02-14
2018-11-15
2007-12-05
Sellele paragrahvile viitavad sätted
1
Sama jaotise teised paragrahvid
- § 379¹Pikaajalise puhkusetoote lepingu mõiste
- § 379²Vahenduslepingu ja vahetussüsteemilepingu mõiste
- § 380Lepingueelne teave ja reklaam
- § 381Nõuded lepingule
- § 382Lepingueelse teabe ja lepingu keel
- § 383Tarbija taganemisõigus
- § 384Taganemise mõju tarbijakrediidilepingule
- § 384¹Taganemise mõju seotud lepingule
- § 385Ettemaksu nõudmise ja vastuvõtmise keeld
- § 385¹Pikaajalise puhkusetoote lepingu erisused
- § 386Sätete kohaldamine
- § 387Sätete rikkumise keelamine