VÕS § 396 – Laenulepingu mõiste

Võlaõigusseadus (VÕS) · 3. osa KASUTUSLEPINGUD › 22. peatükk LAENULEPING JA KREDIIDILEPINGUD › 1. jagu Üldsätted

Lühidalt

Laenulepinguga kohustub laenuandja andma laenusaajale rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama suure rahasumma või tagastama samaliigilise asja samas koguses ja kvaliteediga. Lepingu saab sõlmida ka nii, et isik, kes võlgneb raha või asendatavat asja mõnel muul õiguslikul alusel, lepib võlausaldajaga kokku selle ümberkujundamises laenukohustuseks. Samu reegleid kohaldatakse ka siis, kui laenu esemeks on liigitunnustega esemed, näiteks väärtpaberid, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti.

Arusaadav kokkuvõte. Õiguslikult siduv on üksnes sätte tekst.

(1)Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

(2)Isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna.

(3)Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui laenulepingu esemeks on liigitunnustega piiritletud esemed, eelkõige väärtpaberid, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti.

Ametlik allikas: riigiteataja.ee · Seis: 2026-06-17 · Seaduse terviktekst · Sisukord