Töölepingu lõpetamine kokkuleppel: praktiline juhend ja vorm

Õiguslik alus ja kokkuleppe olemus

Eesti õiguse kohaselt võivad pooled nii tähtajalise kui ka tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada, vastavalt Töölepingu seadus, § 79. See tähendab, et lõpetamiseks ei ole vaja tugineda konkreetsele ülesütlemisalusele – tööandja ja töötaja lepivad vabatahtlikult kokku töösuhte lõppemise tingimustes.

Kokkuleppel lõpetamise eeliseks on paindlikkus: pooled saavad ise määrata lõppemise kuupäeva, võimaliku hüvitise suuruse ja muud tingimused, ilma et peaks järgima seadusest tulenevaid etteteatamistähtaegu, mis kehtivad ülesütlemise puhul.

Kokkuleppel lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks, kui pooled ei ole kirjalikult kokku leppinud teisiti, vastavalt Töölepingu seadus, § 84.

Mida kokkulepe peaks sisaldama

• Poolte täpsed andmed (tööandja ja töötaja) ning viide olemasolevale töölepingule.
• Töösuhte lõppemise kuupäev – konkreetne kalendripäev, milles pooled kokku lepivad.
• Kokkulepe võimaliku hüvitise (lahkumishüvitise) suuruse ja maksmise tähtaja kohta, kui pooled seda soovivad.
• Kinnitus, et pooltel puuduvad teineteise vastu muud nõuded, või vastupidi – lahtised nõuded (nt väljateenimata puhkusetasu).
• Kokkulepped konfidentsiaalsuse, tööandja vara tagastamise ja muude praktiliste küsimuste kohta.
• Kokkuleppe kirjalik vorm ja allkirjad, kuupäev ja koht.

Mida töötaja peaks läbi rääkima

Kuna seadus ei kohusta tööandjat kokkuleppel lõpetamise korral hüvitist maksma, on hüvitise suurus ja maksmise tingimused läbirääkimiste küsimus. Töötajal tasub kaaluda, kas soovitud lõpetamiskuupäev annab piisavalt aega uue töökoha otsimiseks või kas oleks kasulikum leppida kokku pikem etteteatamisaeg.

Samuti tasub selgelt kokku leppida, milliste nõuete osas pooled loevad end rahuldatuks – näiteks väljateenimata puhkusepäevade hüvitamine, ületunnitöö tasu või muud töösuhtest tulenevad summad, mis muutuvad töösuhte lõppemisel sissenõutavaks.

Enne allkirjastamist on mõistlik kontrollida, et kokkuleppes oleks selgelt kirjas lõpetamise alus ('poolte kokkuleppel'), kuna sellest sõltub otseselt õigus töötuskindlustushüvitisele.

Mõju töötuskindlustushüvitisele

Kokkuleppel töölepingu lõpetamine mõjutab oluliselt töötaja õigust töötuskindlustushüvitisele. Seaduse kohaselt ei ole sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele õigust kindlustatul, kelle viimane töösuhe lõppes poolte kokkuleppel, vastavalt Töötuskindlustuse seadus, § 6.

See on üks peamisi põhjusi, miks töötaja peaks enne kokkuleppele allakirjutamist kaaluma, kas lõpetamine kokkuleppel on talle finantsiliselt kasulik, või kas oleks võimalik läbi rääkida muu lõpetamise alus (näiteks koondamine), mis säilitaks õiguse hüvitisele.

Kui hüvitisele õigust ei teki, tuleks seda arvestada nõutava hüvitise suuruse üle läbirääkimisel, kuna töötaja jääb ilma riiklikust toetusest töö otsimise perioodil.

Vormistamine ja praktilised soovitused

• Kokkulepe tuleks alati vormistada kirjalikult, et vältida hilisemaid tõlgendusvaidlusi.
• Töötaja peaks enne allkirjastamist kaaluma õigusnõustaja kaasamist, eriti kui kokkuleppes käsitletakse suuremaid hüvitisi või konkureerivaid nõudeid.
• Kokkuleppes tasub täpselt fikseerida viimane tööpäev ja töölepingu lõppemise kuupäev, kuna need võivad erineda.
• Kui pooled soovivad edasi lükata mõne tasu sissenõutavaks muutumist, tuleb see kirjalikult kokku leppida, kuivõrd sellist edasilükkamist reguleerib seadus piiratud tähtaegadega.

Töölepingu lõpetamise kokkulepe

TÖÖLEPINGU LÕPETAMISE KOKKULEPE

Sõlmitud [koht], [kuupäev]

Tööandja: [ettevõtte nimi], registrikood [...], aadress [...], esindaja [nimi, ametikoht]
ja
Töötaja: [ees- ja perekonnanimi], isikukood [...], aadress [...]

(edaspidi koos „Pooled“)

Pooled, tuginedes Töölepingu seaduse §-le 79, lepivad kokku alljärgnevas:

1. Pooled lõpetavad [kuupäev] sõlmitud töölepingu nr [...] poolte kokkuleppel.

2. Töösuhe ja tööleping lõpevad [kuupäev] (edaspidi „Lõpetamise kuupäev“).

3. Töötaja viimane tööpäev on [kuupäev].

4. Tööandja maksab töötajale hiljemalt [kuupäev] järgmised summad:
   4.1. väljateenimata jäänud töötasu kuni Lõpetamise kuupäevani summas [...] eurot;
   4.2. kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis summas [...] eurot;
   4.3. kokkulepitud lahkumishüvitis summas [...] eurot (kui kokku lepitud).

5. Pooled kinnitavad, et käesoleva kokkuleppe täieliku täitmise korral ei ole neil teineteise vastu töösuhtest tulenevaid rahalisi ega muid nõudeid, välja arvatud käesolevas kokkuleppes eraldi nimetatud nõuded.

6. Töötaja kohustub hiljemalt Lõpetamise kuupäevaks tagastama tööandjale kõik tema valduses olevad tööandja vara esemed, sealhulgas [loetelu, nt sülearvuti, telefon, võtmed, dokumendid].

7. Pooled kinnitavad, et käesolev kokkulepe on sõlmitud vabatahtlikult, poolte tegelikku tahet väljendavana ning ilma sunduseta.

8. Kokkulepe on koostatud kahes identses eksemplaris, üks kummalegi Poolele.

Tööandja: ____________________ [nimi, allkiri]

Töötaja: ____________________ [nimi, allkiri]

Täitke kõik nurksulgudes olevad kohad konkreetsete andmete ja summadega ning kohandage punkti 4.3 vastavalt sellele, kas pooled lepivad kokku lahkumishüvitises; enne allkirjastamist kontrollige hüvitise summade ja tähtaegade õigsust kehtiva õiguse alusel.

Korduma kippuvad küsimused

Seotud juhendid

Näidis põhineb Europaiuse korpuse Eesti õigusaktidel. Enne kasutamist kontrollige kehtivat versiooni; see ei ole õigusnõustamine. Õigusnõustaja · Europaius EE