
Rahaline kohustus tuleb üldjuhul täita ühekorraga ning võlausaldajal on õigus keelduda kohustuse osade kaupa täitmise vastuvõtmisest, kui see ei ole vastuolus hea usu põhimõttega – see tähendab, et osamaksete kokkulepe eeldab reeglina võlausaldaja nõusolekut, vt Võlaõigusseadus, § 83.
Seetõttu on otstarbekas esitada põhjendatud ja selge kirjalik taotlus, milles võlgnik tunnistab võlga, selgitab makseraskuste põhjust ja pakub konkreetset maksegraafikut. Kirjalik vorm annab mõlemale poolele tõendi kokkuleppe sisu kohta ja vähendab hilisemate vaidluste riski.
Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitatakse, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni; seadusjärgne viivise määr koosneb seaduses viidatud intressimäärast, millele lisandub kaheksa protsenti aastas, kuid kui lepingus on kokku lepitud kõrgem intressimäär, loetakse viivise määraks lepingujärgne intressimäär – vt Võlaõigusseadus, § 113.
Taotluses on mõistlik viivise küsimus selgelt käsitleda: kas võlgnik palub viivise arvestamise peatamist maksegraafiku kehtivuse ajaks, viivise vähendamist või selle tasumist osamaksete raames koos põhivõlaga. Kuna passiivsetest allikatest ei nähtu, kas ja millistel tingimustel võlausaldaja on kohustatud viivise nõudest loobuma, tuleb see küsimus lahendada poolte kokkuleppel.
Tähele tuleb panna ka seda, et võlgnik ei pea tasuma viivist ajal, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu või kui ta õigustatult keeldus täitmisest – vt Võlaõigusseadus, § 113.
Võlausaldajal on õigus nõuda, et osade kaupa täitmise vastuvõtmisega tekkinud lisakulud (nt haldus- või pangakulud) kannaks võlgnik – vt Võlaõigusseadus, § 83.
Samuti võib võlausaldaja seada tingimuseks, et kohustuse täitmine tuleb tagada, näiteks kolmanda isiku käendusega või muul poolte kokkulepitud viisil; sellised tingimused ei tulene automaatselt seadusest, vaid on poolte läbirääkimiste küsimus, mistõttu tuleb konkreetsed nõuded alati üle kontrollida kehtivast lepingust või seadusest.
[Võlgniku ees- ja perekonnanimi] [Aadress] [Isikukood või registrikood] [E-posti aadress, telefon] [Võlausaldaja nimi] [Aadress] [Koht], [kuupäev] Taotlus võla tasumiseks osade kaupa Austatud [võlausaldaja nimi või kontaktisiku nimi], Tunnistan käesolevaga, et mul on Teie ees rahaline kohustus summas [summa] eurot, mis tuleneb [lepingu/arve number ja kuupäev, kohustuse alus]. Tunnustan ühtlasi, et kohustuse tähtaegse täitmisega olen viivitanud alates [kuupäev] ning sellest tulenevalt on kogunenud viivis summas [summa või „arvestatavas summas“] eurot. Minu makseraskuste põhjuseks on [lühike ja aus põhjendus, nt sissetuleku ajutine vähenemine, ootamatud kulud]. Palun Teil kaaluda võimalust lubada mul tasuda võlgnetav summa osade kaupa alljärgneva ajakava kohaselt: 1. [kuupäev] – [summa] eurot 2. [kuupäev] – [summa] eurot 3. [kuupäev] – [summa] eurot [vajadusel lisada rohkem ridu] Kinnitan, et olen valmis kandma osamaksete vastuvõtmisega Teile tekkivad põhjendatud lisakulud. Samuti olen valmis pakkuma täiendava tagatisena [nt käendus, tagatisraha – täpsustada või jätta ära, kui ei paku]. Palun Teil kinnitada käesolev ettepanek kirjalikult või teha oma vastuettepanek [tähtaeg, nt 14 kalendripäeva] jooksul käesoleva kirja kättesaamisest. Olen valmis vajaduse korral kohtuma või kokkuleppe üksikasju täiendavalt läbi arutama. Tänan mõistva suhtumise eest. Lugupidamisega [Allkiri] [Ees- ja perekonnanimi]
Täitke kõik nurksulgudes olevad andmed vastavalt oma olukorrale, sealhulgas võla suurus, viivise summa ja soovitud maksegraafik; enne saatmist kontrollige, kas lepingus või arvel on kokku lepitud teistsugune intressi- või viivisemäär.
Ei, üldjuhul võib võlausaldaja keelduda kohustuse osade kaupa täitmise vastuvõtmisest, kui see ei ole vastuolus hea usu põhimõttega, seega sõltub kokkulepe võlausaldaja nõusolekust – vt Võlaõigusseadus, § 83.
Passiivsetest allikatest ei nähtu, et pelgalt taotluse esitamine peataks viivise arvestamise; viivis kogunevad reeglina kuni kohustuse kohase täitmiseni, kui pooled ei lepi kokku teisiti – vt Võlaõigusseadus, § 113. Konkreetne kokkulepe tuleb saavutada võlausaldajaga ja kontrollida ka lepingutingimusi.
Osade kaupa täitmise vastuvõtmisest võlausaldajale tekkinud lisakulud kannab võlgnik – vt Võlaõigusseadus, § 83.
Rahaliste kohustuste maksegraafiku üldist kestust võlaõigusseadus ei sätesta – see on poolte kokkuleppe küsimus. Palun kontrollida konkreetset lepingut ja vajaduse korral kehtivat seadust, kuna passiivsed allikad seda üldist tähtaega ei määra.
Näidis põhineb Europaiuse korpuse Eesti õigusaktidel. Enne kasutamist kontrollige kehtivat versiooni; see ei ole õigusnõustamine. Õigusnõustaja · Europaius EE