
Eluruumi üürnikul on õigus üürileandjapoolne üürilepingu ülesütlemine vaidlustada üürikomisjonis või kohtus, kui ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega. See õigus tuleneb otseselt Võlaõigusseadus, § 326.
Seaduses on loetletud olukorrad, mille puhul ülesütlemine loetakse hea usu põhimõttega vastuolus olevaks – näiteks kui üürileandja ütles lepingu üles seetõttu, et üürnik esitas heauskselt üürilepingust tuleneva nõude, üürnik ei nõustunud lepingu muutmisega enda kahjuks, üürileandja soovis üürnikku kallutada eluruumi omandama, või kui muutus üürniku perekonnaseis ilma olulise kahjuta üürileandjale. Need alused on sätestatud Võlaõigusseadus, § 327.
Ülesütlemine loetakse hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ka siis, kui see toimus üürikomisjoni või kohtumenetluse ajal samas üürisuhtes, samuti kolme aasta jooksul pärast sellise menetluse lõppemist üürileandja kahjuks – kui puudub mõjuv põhjus, näiteks üürniku maksevõlgnevus või eluruumi tungiv vajadus üürileandjale endale, mis on samuti reguleeritud Võlaõigusseadus, § 327.
Ülesütlemine, mis ei vasta seaduses sätestatud vorminõuetele, on tühine. See põhimõte kehtib võlaõigusseaduse üldsätete kohaselt vastavalt Võlaõigusseadus, § 326 ümbritsevatele sätetele, mistõttu enne vaidlustamise kaalumist tasub kontrollida, kas ülesütlemisavaldus vastab seaduses ette nähtud vormile.
Kui üürnik soovib lisaks vaidlustamisele nõuda ka lepingu pikendamist, sest lepingu lõppemine tooks kaasa raskeid tagajärgi üürnikule või tema perekonnale, tuleb sellekohane nõue esitada samuti üürikomisjonile või kohtule vastavalt Võlaõigusseadus, § 326.
Kui vaidlus jõuab kohtusse, menetletakse tsiviilasja poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel ning pooltel on võrdne õigus oma seisukohti põhjendada, mis tuleneb tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtetest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustik, § 5.
Kohtu ülesanne on tagada tsiviilasja õige lahendamine mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega, mis on sätestatud Tsiviilkohtumenetluse seadustik, § 2.
Passages ei täpsusta üürikomisjoni menetluse üksikasju ega konkreetset kohtualluvust üürivaidlustes – seda tasub kontrollida kehtivast seadusest ja kohaliku üürikomisjoni infost.
[Üürikomisjoni või kohtu nimi ja aadress] Taotluse esitaja (üürnik): [Ees- ja perekonnanimi] [Isikukood] [Aadress] [Telefon, e-post] Vastustaja (üürileandja): [Ees- ja perekonnanimi / ärinimi] [Aadress] TAOTLUS üürilepingu ülesütlemise vaidlustamiseks 1. Poolte vahel sõlmiti [kuupäev] eluruumi üürileping asukohaga [eluruumi aadress] (edaspidi „üürileping“). 2. Üürileandja edastas [kuupäev] taotlejale üürilepingu ülesütlemise teate, mille kohaselt üürileping öeldakse üles alates [kuupäev]. Ülesütlemise põhjuseks märgiti: [ülesütlemise avalduses toodud põhjendus]. 3. Taotleja leiab, et nimetatud ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega Võlaõigusseaduse § 327 tähenduses, kuna: [kirjeldage konkreetset asjaolu, näiteks: taotleja esitas heauskselt üürilepingust tuleneva nõude / taotleja ei nõustunud lepingutingimuste muutmisega enda kahjuks / taotleja perekonnaseisu muutus ei põhjustanud üürileandjale olulist kahju / muu asjaolu]. 4. Eeltoodust tulenevalt palub taotleja Võlaõigusseaduse §-de 326 ja 329 alusel: 1) tunnistada üürileandja poolt [kuupäev] esitatud üürilepingu ülesütlemine vastuolus olevaks hea usu põhimõttega; 2) lugeda, et üürilepingut ei ole üles öeldud. [Täiendav nõue, kui soovitakse lepingu pikendamist: 5. Juhul kui taotluse punktis 4 nimetatud nõuet ei rahuldata, palub taotleja pikendada üürilepingut kuni [kuni kolm aastat] alusel, et lepingu lõppemine tooks kaasa raskeid tagajärgi taotlejale/tema perekonnale, kuna: [põhjendus].] Lisad: 1. Üürilepingu koopia 2. Ülesütlemisavalduse koopia 3. [Muud tõendid, mis kinnitavad esitatud väiteid] Kuupäev: [kuupäev] Allkiri: [allkiri] [Ees- ja perekonnanimi]
Täitke nurksulgudes olevad andmed vastavalt oma olukorrale ning valige või kohandage hea usu põhimõtte rikkumise põhjendus vastavalt tegelikele asjaoludele; enne esitamist kontrollige, kas taotlus esitatakse üürikomisjonile või kohtule ja millised on selle konkreetsed menetlusnõuded.
Üürnik peab esitama taotluse üürikomisjonile või kohtule 30 päeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest vastavalt Võlaõigusseadus, § 329.
Jah, üürikomisjoni või kohtumenetluse ajal kehtib üürileping edasi senistel tingimustel, kui pooled ei lepi kokku teisiti, mis tuleneb Võlaõigusseadus, § 329.
Seaduses on näitena toodud muu hulgas olukorrad, kus üürileandja ütles lepingu üles üürniku heauskse nõude esitamise, tema mittenõustumise lepingu muutmisega või perekonnaseisu muutuse tõttu, mis on sätestatud Võlaõigusseadus, § 327.
Jah, kui lepingu lõppemine tooks kaasa raskeid tagajärgi üürnikule või tema perekonnale, võib üürnik nõuda pikendamist üürikomisjonis või kohtus vastavalt Võlaõigusseadus, § 326.
Näidis põhineb Europaiuse korpuse Eesti õigusaktidel. Enne kasutamist kontrollige kehtivat versiooni; see ei ole õigusnõustamine. Õigusnõustaja · Europaius EE