VÕS § 29 – Lepingu tõlgendamine

Võlaõigusseadus (VÕS) · 1. osa ÜLDOSA › 2. peatükk LEPING › 1. jagu Üldsätted

Lühidalt

Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavatähendusest, kuid mitte eksimusest või tahtlikust varjamisest tulenevast väljendusest. Kui üks pool mõistis tingimust kindlal moel ja teine seda teadis või pidi teadma, lähtutakse esimese mõistmisest. Kui ühist tahet ei saa tuvastada, lähtutakse mõistliku isiku arusaamast, arvestades sõlmimisasjaolusid, varasemat tõlgendust, poolte käitumist, olemust ja eesmärki, kutsealast tähendust ning tavasid. Tingimust tõlgendatakse koos tervikuga, mitmetähenduslikkuse korral eesmärgile vastavamalt ning eelistades kehtivat tõlgendust. Võrdse jõuga mitmekeelse teksti lahknevuse korral lähtutakse algtekstist.

Arusaadav kokkuvõte. Õiguslikult siduv on üksnes sätte tekst.

(1)Lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe.

(2)Lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet.

(3)Kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis.

(4)Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.

(5)Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada:

1)lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi;

2)tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud;

3)lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist;

4)lepingu olemust ja eesmärki;

5)vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust;

6)tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat.

(6)Lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist.

(7)Kui sõnal või väljendil on mitu tähendust, tuleb sõna või väljendit mõista viisil, mis on enam kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga.

(8)Lepingutingimuse tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv, kui seadusest ei tulene teisiti.

(9)Kui lepingutekst on koostatud mitmes keeles ja tekstidel on võrdne jõud, lähtutakse tekstide lahknevuse korral lepingu tõlgendamisel algselt koostatud tekstist.

Ametlik allikas: riigiteataja.ee · Seis: 2026-06-17 · Seaduse terviktekst · Sisukord