VÕS § 8 – Lepingu mõiste
Võlaõigusseadus (VÕS) · 1. osa ÜLDOSA › 2. peatükk LEPING › 1. jagu Üldsätted
Lühidalt
VÕS § 8 määratleb lepingu mõiste: leping on tehing kahe või enama isiku ehk lepingupoolte vahel, millega üks lepingupool kohustub või mitu lepingupoolt kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. See tähendab, et lepingu olemus seisneb kohustuste võtmises, mis võivad olla ühepoolsed või mõlemapoolsed. Lisaks sätestab säte, et sõlmitud leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik – kui pooled on lepingu sõlminud, peavad nad sellest tulenevaid kohustusi täitma.
Arusaadav kokkuvõte. Õiguslikult siduv on üksnes sätte tekst.
(1)Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
(2)Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
Kohtupraktika: VÕS § 8
10 081
2026-05-04
2026-04-30
2026-04-29
2026-04-27
2026-04-24
2026-04-15
2026-04-15
2026-04-14
Sellele paragrahvile viitavad sätted
3
- § 54¹Tarbija lepingueelne teavitamine finantsteenuse lepingu puhul
- § 872Reisija õigused lepingu muutmise korral
- § 926Lihtveksel
Sama jaotise teised paragrahvid
- § 9Lepingu sõlmimine
- § 10Lepingu sõlmimine enampakkumisel
- § 11Lepingu vorm
- § 11¹Püsiv andmekandja
- § 12Lepingu kehtivus
- § 13Lepingu muutmine ja lõpetamine
- § 14Lepingueelsed läbirääkimised
- § 14¹Lepingueelse teabe andmise kohustus tarbijaga sõlmitava lepingu puhul
- § 14²Digitaalne sisu, digitaalne teenus, digitaalse elemendiga asi ja nendega seotud mõisted
- § 15Lepingupoole teadmine lepingu puudustest
- § 16Pakkumus
- § 17Määratud nõustumuse andmise tähtajaga pakkumus