Liiklusõnnetus: mida teha ja kuidas saada hüvitist
Liiklusõnnetuse järel peab juht kõigepealt peatuma, tagama õnnetuskohas ohutuse ja inimese vigastuse korral teavitama häirekeskust numbril 112. Kui keegi viga ei saanud ja juhid on vastutuse küsimuses ühel meelel, ei pea politseid kutsuma: piisab kirjalikult vormistatud ja allkirjastatud teatest liiklusõnnetusest. Sõiduki-, vara- ja tervisekahju hüvitatakse eelkõige kohustusliku liikluskindlustuse kaudu. Kahjustatud isik võib nõuda hüvitist süüdlase kindlustusandjalt või sõidukikahju korral 30 päeva jooksul ka oma liikluskindlustuse andjalt. Kindlustusandja peab hüvitamiskohustuse ja kahju suuruse välja selgitama mõistliku aja jooksul, kuid hiljemalt 30. kalendripäeval teatamisest arvates. Kui süüdlasel kindlustust ei olnud või sõiduk jäi tuvastamata, hüvitab kahju Liikluskindlustuse Fond.
Juhend on mõeldud nii kannatanule kui ka õnnetuse põhjustanud juhile. Selgitame, kuidas sündmuskohal käituda, millal on politsei kutsumine kohustuslik, mida teatesse kirja panna, millist hüvitist võite oodata sõiduki, tervisekahju ja mittevaralise kahju eest, millal kindlustusandja nõuab süüdlaselt makstud summa tagasi, kuidas kasutada kaskot ning kuidas vaidlustada kindlustusandja keeldumist. Lõpus on tähtajad, mille möödumisel nõue aegub.
Peamised faktid
Tähtaeg
Teatage õnnetusest kindlustusandjale viivitamata (LKindlS § 37 lg 1); oma liikluskindlustuse andjalt saab sõidukikahju nõuda üksnes 30 kalendripäeva jooksul õnnetusest (LKindlS § 35 lg 2). Kindlustusandja peab vajalikud toimingud tegema hiljemalt 30. kalendripäeval teatamisest arvates (LKindlS § 39 lg 1). Kahjustatud sõidukit tuleb hoida õnnetusejärgses seisundis kuni ülevaatuseni, kuid mitte kauem kui seitse kalendripäeva teatamisest või kindlustusandja kirjalikul palvel 15 kalendripäeva (LKindlS § 38 lg 2). Kahjunõue aegub kolme aasta jooksul ajast, mil saite teada kahjust ja vastutavast isikust, kuid hiljemalt kümne aasta möödumisel õnnetusest (TsÜS § 150 lg 1 ja 3); kindlustusandja vastu kehtib sama tähtaeg (VÕS § 521 lg 4). Kindlustusandja tagasinõue juhi vastu aegub kolme aastaga hüvitise maksmisest (LKindlS § 59 lg 3).
Mida teha
Peatuge, lülitage sisse ohutuled ja tagage ohutus.
Liiklusseaduse § 169 lg 1 järgi peab õnnetuses osalenud juht jääma võimalikult kiiresti seisma, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled. Kui ohutulesid ei ole või sõiduk asub halva või piiratud nähtavusega kohas, tuleb teele panna ohukolmnurk. Tehke kõik võimalik, et liiklus õnnetuskohas oleks ohutu, ja esitage teise juhi soovil isikut tõendav dokument. Sündmuskohalt põgenemise eest võib määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk 2 400 eurot, aresti või juhtimisõiguse äravõtmise kuni 24 kuuks (LS § 237 lg 1). Lisaks annab õnnetuse põhjustanud juhi õigusvastane lahkumine kindlustusandjale õiguse kannatanule makstud hüvitis juhilt tagasi nõuda (LKindlS § 53 lg 1 p 2). Lahkumine ei säästa seega ühtegi kulu, vaid lisab need.
Helistage numbril 112, kui keegi sai viga.
Kui õnnetuses sai inimene vigastada või surma, peab juht teavitama häirekeskust ja tegutsema sealt saadud korralduste järgi, andma abivajajale esmaabi oma oskuste piires ning kirja panema pealtnägijate nimed ja aadressid, kui nad on sellega nõus (LS § 169 lg 2). Kui häirekeskusega ei saa sündmuskohalt ühendust ja kiirabi ei õnnestu korraldada, tuleb kannatanu viia haiglasse oma sõidukiga, kui transport ei ole talle ohtlik. Haiglas tuleb kannatanu vastuvõtjale kirjalikult teatada oma nimi, kontaktandmed ja sõiduki number ning naasta viivitamata õnnetuskohale (LS § 169 lg 3). Sõidukit ja õnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei saabumist liigutada üksnes kannatanu transportimiseks või siis, kui need teevad teiste liikluse võimatuks, ja alles pärast asendi ning jälgede märkimist tunnistajate juuresolekul (LS § 169 lg 6).
Otsustage, kas politsei tuleb kutsuda.
Politseile ei pea teatama ainult siis, kui on täidetud kõik viis tingimust: inimesed vigastada ei saanud ega nõua oma tervise kontrolli; juhid või juht ja kahju saaja on vastutuse küsimuses ühel meelel; kõigi osalejate andmed on kirja pandud nii, et neid saab hiljem tuvastada; vastutav isik on nimetatud ning kõik need asjaolud on kirjalikult vormistatud ja allkirjastatud (LS § 169 lg 4). Politseile tuleb kohe teatada, kui osalejad on eri meelt, kahju saaja ei ole teada (näiteks kahjustasite pargitud autot ja omanikku pole), kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või kahju tekkis looma otsa sõitmisel või selle vältimisel (LS § 169 lg 5). Kohustuslikust teatamisest kõrvalehoidmise eest võib määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuks (LS § 236 lg 1).
Täitke teade liiklusõnnetusest ja koguge tõendid.
Kui politseid ei kutsuta, vormistage asjaolud kirjalikult, tavaliselt vormil „Teade liiklusõnnetusest“, mis on saadaval kindlustusandjate ja Liikluskindlustuse Fondi juures. Märkige mõlema juhi isiku- ja kontaktandmed, sõidukite registreerimisnumbrid, kindlustusandjad, õnnetuse koht ja aeg, liikumisskeem, nähtavad kahjustused ning see, kes on kahju eest vastutav. Kontrollige enne allkirjastamist, et skeem ja vastutaja vastavad tegelikkusele: allkirjastatud teadet on hiljem raske ümber lükata. Pildistage sõidukite asendit, kahjustusi, numbrimärke, teekattemärgistust ja liiklusmärke ning salvestage pardakaamera video. Õnnetuses osalenud juht ei tohi tarvitada alkoholi ega muud joovet tekitavat ainet enne, kui politsei on asjaolud välja selgitanud (LS § 169 lg 7); selle rikkumine on eraldi väärtegu (LS § 226 lg 1).
Teatage kindlustusandjale ja valige, kellelt hüvitist nõuda.
Nii kahju põhjustaja kui ka kahjustatud isik peavad õnnetusest viivitamata teatama kas põhjustaja või kahjustatud isiku liikluskindlustuse andjale (LKindlS § 37 lg 1). Kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks e-kirja või kindlustusandja veebivormi kaudu esitatud teadet käsitatakse ühtlasi kahju hüvitamise nõudena (§ 37 lg 2). Kahjustatud isik võib valida, kas nõuda hüvitist süüdlase kindlustusandjalt või oma liikluskindlustuse andjalt; viimase vastu tuleb nõue esitada 30 kalendripäeva jooksul õnnetusest (§ 35 lg 1 ja 2). Oma kindlustusandjalt saab nõuda ainult sõiduki ja muu asja kahju; ta ei hüvita, kui õnnetus ei toimunud Eestis või mõne sõiduki põhiasukoht on välisriigis (§ 41 lg 1 ja 2). Valik on lõplik: nõuet ei saa tagasi võtta ja esitada teisele kindlustusandjale (§ 35 lg 1¹).
Näidake sõiduk ette ja korraldage remont.
Kahjustatud sõiduk tuleb säilitada võimalikult õnnetusejärgses seisundis ja näidata kindlustusandjale ette (LKindlS § 38 lg 1). Sõidukit ei pea hoidma kauem kui seitse kalendripäeva teatamisest; kui kindlustusandja on kirjalikult palunud seda kauem säilitada, siis 15 kalendripäeva palve saamisest (§ 38 lg 2). Teil on õigus valida taastusremondi ettevõte; esitage kindlustusandjale remondikoja kalkulatsioon. Kindlustusandja hüvitab mõistlikud kulud õnnetuseelse olukorra taastamiseks ja annab teie nõudmisel remondikojale garantiikirja (§ 26 lg 2). Rahas makstakse hüvitis üksnes siis, kui sõidukit ei saa taastada, remont on ebamõistlik või olete rahalises hüvitises kokku leppinud (§ 26 lg 4). Kahju hüvitatakse võlaõigusseaduse 7. peatüki ulatuses liikluskindlustuse seaduse erisustega (§ 24).
Nõudke hüvitist tervisekahju ja mittevaralise kahju eest.
Tervise kahjustamise korral tuleb hüvitada kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning töövõimetusest tekkinud kahju (VÕS § 130 lg 1). Liikluskindlustus hüvitab ajutise või püsiva töövõimetuse tõttu saamata jääva sotsiaalmaksuga maksustatava tulu ning tööandja makstud haigushüvitise (LKindlS § 28 lg 1 ja 3). Mittevaralise kahju alammäärad on raskusastme järgi 200 eurost väikese kuni 7 000 euroni eriti raske tervisekahjustuse korral ning neid indekseeritakse igal aastal tarbijahinnaindeksiga (§ 32 lg 2 ja 3); kehtivad summad avaldab Liikluskindlustuse Fond jaanuaris. Kui olete kirjalikult teatanud õnnetusest, milles saite vigastada, peab kindlustusandja maksma vähemalt alammäära, arvestades vastutuse jaotust (§ 32 lg 5). Suuremat hüvitist võib nõuda, kui asjaolud seda õigustavad (§ 32 lg 6). Säilitage arstitõendid, töövõimetuslehed ja kuludokumendid.
Kui süüdlane on kindlustamata või tundmatu, pöörduge fondi poole.
Kindlustamata sõidukiga põhjustatud kahju hüvitab Liikluskindlustuse Fond (LKindlS § 45 lg 1) ja nõuab selle hiljem tagasi kindlustuskohustuse täitmata jätnud isikult või sõiduki valdajalt (§ 57 p 1). Kui õnnetuse põhjustanud sõiduk jäi tuvastamata, hüvitab fond isikukahju, kuid sõiduki kahju üksnes siis, kui samas õnnetuses sai keegi vähemalt raske kehavigastuse või tervisekahjustuse või hukkus (§ 46 lg 3 p 1). Sel juhul kohaldub sõidukikahjule 250 euro suurune omavastutus ja muu asja kahjule kuni 150 eurot (§ 46 lg 4 ja 5). Fond ei hüvita ka asjakahju, kui tundmatu sõiduk teie asja ei puudutanud (§ 46 lg 3 p 3). Teatage põgenenud juhist kohe politseile (LS § 169 lg 5), sest tuvastatud süüdlase korral hüvitab kahju tema kindlustusandja täies ulatuses.
Kasutage kaskot, kui see on teile soodsam.
Kui teil on õigus hüvitisele nii liikluskindlustuse kui ka vabatahtliku kindlustuse alusel, võite valida, kummalt nõuda, kui kaskolepingus ei ole kokku lepitud teisiti (LKindlS § 34 lg 1). Kasko on otstarbekas, kui vastutus on vaidlusalune, süüdlane jäi tuvastamata või olete ise süüdi, sest oma sõiduki kahju süüdlase liikluskindlustus ei hüvita (LKindlS § 33 p 7). Kaskokindlustusandjale tuleb kindlustusjuhtumist teatada viivitamata (VÕS § 448 lg 1) ning kahju vähendamisel järgida tema juhiseid (VÕS § 488 lg 1). Kahju hüvitanud kaskokindlustusandjale läheb üle teie nõue süüdlase vastu (VÕS § 492 lg 1). Kui kindlustusandja ei ole kuu jooksul teatamisest toiminguid lõpetanud, võite kindlustusjuhtumi kindlakstegemise korral nõuda juba minimaalselt makstava summa väljamaksmist (VÕS § 450 lg 3).
Vaidlustage keeldumine ja jälgige aegumist.
Kindlustusandja peab täielikust või osalisest keeldumisest teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (LKindlS § 40 lg 1) ja teie nõudmisel selgitama hüvitise arvutamise metoodikat (§ 23 lg 3). Esitage kõigepealt kindlustusandjale põhjendatud pretensioon koos lisatõenditega, näiteks sõltumatu remondikalkulatsiooni või eksperdiarvamusega. Liikluskindlustuse Fondi seadusjärgne ülesanne on tagada liikluskindlustuse vaidluste kohtueelne lahendamine (LKindlS § 69 lg 1 p 7); fondi juures tegutsevale lepitusorganile saab pöörduda enne kohtusse minekut. Kui kokkulepet ei saavutata, esitage hagi maakohtule; kui põhinõue ei ületa 3 500 eurot ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurot, võib kohus asja menetleda lihtmenetluses (TsMS § 405 lg 1). Riigilõivu suurus sõltub nõude hinnast, vt riigilõivuseaduse lisa. Nõue aegub kolme aasta jooksul (TsÜS § 150 lg 1).
Millele tähelepanu pöörata
- Vastutuse ennatlik tunnistamine: allkirjastatud teade, milles olete nimetatud vastutavaks, on kindlustusandja jaoks põhitõend. Kui te ei ole asjaoludes kindel või teine juht survestab, kutsuge politsei (LS § 169 lg 5).
- Kindlustusandja valik on lõplik (LKindlS § 35 lg 1¹) ja oma liikluskindlustuse andja kaudu saab nõude esitada ainult 30 kalendripäeva jooksul; hiljem tuleb pöörduda süüdlase kindlustusandja poole.
- Sõiduki remont või utiliseerimine enne kindlustusandja ülevaatust võib vähendada hüvitist, sest kahju ulatust ei saa enam kindlaks teha (LKindlS § 38 lg 4, VÕS § 488 lg 2 ja 3).
- Joobes juhtimise, tahtliku kahju tekitamise, sündmuskohalt lahkumise või lubatud kiiruse 41 km/h või enama ületamise korral maksab kindlustusandja kannatanule, kuid nõuab summa juhilt tagasi (LKindlS § 53 lg 1 ja 2); joobes põhjustaja enda ravikulusid ei hüvitata (§ 44 lg 2).
- Teie enda osa kahju tekkimises vähendab hüvitist (VÕS § 139 lg 1). Tervisekahju korral võib hüvitist vähendada üksnes siis, kui kahjule aitas kaasa teie tahtlus või raske hooletus (VÕS § 139 lg 3).
- Saamata jäänud tulu, näiteks tööauto seisakust tekkinud ärikahju, liikluskindlustus ei hüvita; erand on tervisekahjust tingitud saamata tulu (LKindlS § 33 p 5). Sellise kahju võib nõuda otse süüdlaselt.
- Kui põhjustanud juht ei esita kindlustusandja nõudel sõidukit ülevaatuseks ega anna selgitusi, võib kindlustusandja nõuda temalt tagasi 30 protsenti hüvitisest, kuid mitte üle 640 euro (LKindlS § 53 lg 4).
- Pikad läbirääkimised kindlustusandjaga ei asenda hagi: arvestage kolmeaastast aegumistähtaega ja vajaduse korral esitage hagi enne selle möödumist (TsÜS § 150 lg 1).
Õiguslik alus
Seotud kohtulahendid
Korduma kippuvad küsimused
Kas väikese kokkupõrke korral peab politsei kohale kutsuma?
Ei pea, kui keegi viga ei saanud ega nõua tervise kontrolli, juhid on ühel meelel selles, kes on süüdi, kõigi osalejate andmed on kirja pandud ja kõik see on kirjalikult vormistatud ning allkirjastatud (LS § 169 lg 4). Kui üks neist tingimustest puudub, näiteks teine juht ei nõustu teie hinnanguga või kahjustatud auto omanikku ei ole kohal, tuleb politseile kohe teatada (LS § 169 lg 5).
Kas teade liiklusõnnetusest tuleb täita koos teise juhiga?
Jah. Politseita lahendamise eeldus on, et mõlemad juhid on asjaolud ühiselt kirjalikult vormistanud ja allkirjastanud ning nimetanud vastutava isiku (LS § 169 lg 4 p 5). Ühepoolne kirjeldus seda tingimust ei täida. Kui teine juht keeldub allkirjastamast või lahkub, teatage kohe politseile ja pange kirja tema sõiduki number ning pealtnägijate andmed.
Kas pean kahjust teatama enda või süüdlase kindlustusele?
Valik on teie. Kahjustatud isik võib nõuda hüvitist kas süüdlase liikluskindlustuse andjalt või oma liikluskindlustuse andjalt (LKindlS § 35 lg 1). Oma kindlustusandja vastu tuleb nõue esitada 30 kalendripäeva jooksul ja ta hüvitab ainult sõiduki ning muu asja kahju (§ 35 lg 2, § 41 lg 1). Isikukahju, näiteks vigastuse eest, nõudke süüdlase kindlustusandjalt. Pärast nõude esitamist kindlustusandjat vahetada ei saa.
Kui kaua võib liikluskindlustus kahjunõude menetlemisega aega võtta?
Kindlustusandja peab kõik vajalikud toimingud tegema mõistliku aja jooksul, kuid hiljemalt 30. kalendripäeval teatamisest arvates (LKindlS § 39 lg 1). Kui see ei ole mõjuval põhjusel võimalik, peab ta teid sellest eelnevalt teavitama, põhjust selgitama ja uue eeldatava tähtaja nimetama (§ 39 lg 2). Kui käib kriminaal-, väärteo- või kohtumenetlus, mille tulemus on hüvitise jaoks oluline, võib tähtaeg pikeneda (§ 39 lg 4).
Kas võin auto viia ise valitud remonditöökotta?
Jah. Kahjustatud isikul on õigus valida sõiduki taastusremondi ettevõte, kuid ta peab esitama kindlustusandjale remondikoja kalkulatsiooni (LKindlS § 26 lg 2). Kindlustusandja hüvitab mõistlikud kulud õnnetuseelse olukorra taastamiseks ja annab teie soovil remondikojale garantiikirja, nii et te ei pea remonti ise ette maksma. Enne remondi alustamist laske kindlustusandjal sõiduk üle vaadata.
Kui palju makstakse liiklusõnnetuses saadud vigastuse eest valuraha?
Mittevaralise kahju alammäärad on liikluskindlustuse seaduses raskusastme järgi 200 eurost kuni 7 000 euroni ning neid indekseeritakse igal aastal (LKindlS § 32 lg 2 ja 3); õnnetuse aasta kehtivad summad avaldab Liikluskindlustuse Fond. Riigikohus on selgitanud, et need on miinimumid ja raske kahjustuse korral võib nõuda oluliselt rohkem nii süüdlaselt kui ka tema kindlustusandjalt (1-22-5835/33).
Mis saab, kui süüdlasel ei olnud liikluskindlustust?
Kahju hüvitab Liikluskindlustuse Fond samas ulatuses ja korras nagu kindlustusandja (LKindlS § 35 lg 4, § 45 lg 1). Esitage nõue fondile koos õnnetuse dokumentide ja kahju tõenditega. Fond nõuab väljamakstud summa hiljem tagasi isikult, kes jättis kindlustuskohustuse täitmata, või sõiduki valdajalt (§ 57 p 1). Kindlustamata süüdlane võib seega lõpuks maksta kogu kahju ise.
Keegi sõitis vastu minu pargitud autot ja lahkus. Kes kahju hüvitab?
Teatage kohe politseile (LS § 169 lg 5). Kui süüdlane tuvastatakse, hüvitab kahju tema liikluskindlustus. Kui sõiduk jääb tuvastamata, hüvitab Liikluskindlustuse Fond sõiduki kahju üksnes juhul, kui samas õnnetuses sai keegi raskelt vigastada või hukkus (LKindlS § 46 lg 3 p 1). Tavalise parkimiskahju korral jääb seetõttu üle kaskokindlustus, kui see teil on.
Põhjustasin õnnetuse joobes. Kas kindlustus maksab kahju kinni?
Kannatanule maksab kindlustusandja hüvitise, kuid tal on õigus nõuda kogu väljamakstud summa teilt tagasi (LKindlS § 53 lg 1 p 4). Samuti ei hüvitata joobes põhjustaja enda ravikulusid (§ 44 lg 2). Riigikohtu järgi võite tagasinõudele esitada samad vastuväited, mis oleksite saanud esitada kannatanule, näiteks et kahju oli väiksem (2-16-5564/52). Tagasinõue aegub kolme aastaga hüvitise maksmisest (§ 59 lg 3).
Kas liikluskindlustus hüvitab ka minu auto kahju, kui olin ise süüdi?
Ei. Liikluskindlustus on vastutuskindlustus, mis katab teistele tekitatud kahju; iseendale tekitatud kahju see ei hüvita (LKindlS § 33 p 7). Erand on õnnetuse põhjustanud juhi ravikulud, mille kindlustusandja hüvitab raviasutusele, kui juht ei põhjustanud õnnetust tahtlikult ega olnud joobes (§ 44). Oma auto kahju saate nõuda kaskokindlustusest.
Mis saab, kui mõlemad juhid olid osaliselt süüdi?
Mootorsõiduki valdaja vastutab teisele tekitatud kahju eest süüst sõltumata (VÕS § 1057). Kui ka kahjustatud isiku käitumine või tema sõidukist tulenev oht aitas kahjule kaasa, vähendatakse hüvitist vastavalt tema osale (VÕS § 139 lg 1). Riigikohus on kinnitanud, et seda põhimõtet kohaldatakse ka liikluskindlustusandjalt nõutavale hüvitisele (3-2-1-29-11).
Kui kaua saab liiklusõnnetuse kahju hüvitamist nõuda?
Nõue aegub kolme aasta jooksul ajast, mil saite teada kahjust ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid hiljemalt kümne aasta möödumisel õnnetusest (TsÜS § 150 lg 1 ja 3). Kindlustusandja vastu kehtib sama aegumistähtaeg ning aegumise peatumine või katkemine süüdlase suhtes kehtib ka kindlustusandja suhtes (VÕS § 521 lg 4). Kindlustusandjale tuleb siiski teatada viivitamata.
Õigusnõustaja – üksikud juhendid
Analüüsi minu dokument →ÕigusnõustajaLepingu näidisedRiigi avaleht