Parkimistrahv, viivistasu ja eraparkla leppetrahv
Klaasipuhasti alla jäetud paber võib Eestis tähendada kolme õiguslikult erinevat asja. Kui parkisite keelatud kohas, on tegemist väärteoga ja vald või linn või politsei määrab hoiatustrahvi, enamasti 40 eurot, ohtliku või liiklust oluliselt häiriva parkimise korral 80 eurot. Kui jätsite omavalitsuse tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata, määratakse viivistasu, mis ei ole karistus, vaid kohalik maks, ja mille ülemmäär on 31 eurot ööpäevas. Kui parkisite eraomanikule kuuluvas parklas, näiteks kaubanduskeskuse või korteriühistu parklas, nõuab parkla korraldaja lepingu alusel leppetrahvi.
Igal juhul kehtivad erinevad tähtajad, vaidlustamise kohad ja tagajärjed. Hoiatustrahvi vaidlustatakse menetlejale, viivistasu vaidega vallale või linnale või halduskohtusse ning eraparkla leppetrahvi vaidlus lahendatakse tsiviilkohtus. Juhend on mõeldud autoomanikele ja juhtidele, kes on saanud parkimistrahvi, viivistasu otsuse või leppetrahvinõude või kelle auto on teisaldatud. Selgitame, kuidas aru saada, millega on tegemist, millal tasub maksta ja millal vaielda, kuidas auto hoiukohast kätte saada ning mida Riigikohus on eraparklate kohta öelnud.
Peamised faktid
Tähtaeg
Viivistasu otsuse peale saab esitada vaide 30 päeva jooksul (HMS § 75) või kaebuse halduskohtule 30 päeva jooksul (HKMS § 46 lg 1); viivistasu maksetähtaeg on vähemalt 14 päeva kättetoimetamisest (LS § 188 lg 9). Parkimise hoiatustrahvi trahviteadet saab vaidlustada ja trahvi tuleb tasuda 30 päeva jooksul kättesaamisest (VTMS § 54⁴ lg 1, § 54⁵ lg 1). Eraparkla korraldaja kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta ei teata sellest mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist (VÕS § 159 lg 2). Leppetrahvi vähendamist ei saa nõuda pärast selle tasumist (VÕS § 162 lg 3).
Mida teha
Tehke kindlaks, kas tegemist on trahvi, viivistasu või leppetrahviga.
Lugege paberilt, kes selle koostas ja mis alusel. Kui alusena on märgitud liiklusseaduse § 241 ja väärteomenetluse seadustik, on tegemist hoiatustrahviga. Selle määrab valla- või linnavalitsus või Politsei- ja Piirivalveamet (LS § 263 lg 1 ja 2). Kui viidatud on LS §-le 188, on tegemist viivistasu otsusega omavalitsuse tasulisel parkimisalal. Kui paberil on eraõigusliku äriühingu nimi ja viide parkimistingimustele, on tegemist lepingulise leppetrahvinõudega. Erinevus on oluline, sest igal juhul on erinev vaidlustamise koht ja tähtaeg ning erinevad ka tagajärjed: väärteo ja viivistasu võib menetleja anda otse kohtutäiturile, eraparkla peab üldjuhul enne pöörduma kohtusse.
Kontrollige hoiatustrahvi alust ja summat.
Kirjalikus hoiatamismenetluses on keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud korda rikkudes parkimise eest hoiatustrahv 40 eurot. Kui parkimine oli ohtlik teistele liiklejatele või häiris oluliselt liiklust, on see 80 eurot (LS § 262 p 2 ja 3). Trahviteade saadetakse sõiduki registrijärgsele omanikule või vastutavale kasutajale. Trahv tuleb tasuda 30 päeva jooksul. Samas ajas saab trahviteadet vaidlustada, kuid üksnes piiratud alustel: autot kasutas teine isik, sõiduk või numbrimärk oli varastatud või esines õigusvastasust välistav asjaolu (VTMS § 54⁵ lg 3–6). Kui juhtisite autot ise ja parkisite valesti, on mõistlik trahv tasuda, sest vaidlus muudel põhjustel jõuab harva sisulise aruteluni.
Vaidlustage hoiatustrahv õiges kohas ja õigeaegselt.
Kaebus esitatakse kirjalikult trahviteate koostanud asutusele, näiteks Tallinnas Munitsipaalpolitsei Ametile, ning selles märgitakse trahviteate number, oma kontaktandmed ja põhjendus (VTMS § 54⁵ lg 2). Kui autot juhtis keegi teine, märkige tema nimi, aadress, juhiloa number ja sünniaeg või isikukood. Kui menetleja jätab kaebuse läbi vaatamata, saate tema määruse peale kaevata kohtuvälise menetleja juhile (VTMS § 77) ja seejärel maakohtule kümne päeva jooksul (VTMS § 78 lg 2 p 1). Harju Maakohus jättis 2023. aastal Tallinna parkimistrahvi vaidluses kaebuse läbi vaatamata just seetõttu, et kümnepäevane tähtaeg oli möödas.
Kontrollige viivistasu otsust tasulisel parkimisalal.
Viivistasu määratakse, kui parkimistasu on maksmata, tasutud parkimisaeg on ületatud või parkimisdokument ei ole nõuetekohaselt täidetud või paigaldatud (LS § 188 lg 1). Viivistasu maksab sõiduki omanik või vastutav kasutaja (LS § 188 lg 2). Viivistasu ülemmäär on 31 eurot ööpäevas ja täpse määra kehtestab volikogu (LS § 188 lg 8). Kui auto jääb kohale, võib 24 tunni möödudes teha uue otsuse (LS § 188 lg 7). Kontrollige parkimisrakenduse ajalugu: Tallinna Ringkonnakohus leidis 2026. aastal, et kui rakendus lõpetas parkimise automaatselt nelja tunni möödudes ja auto jäi edasi seisma, oli viivistasu määratud õigesti.
Esitage viivistasu peale vaie või kaebus halduskohtule.
Kui leiate, et viivistasu otsus rikub teie õigusi, võite pöörduda vaidega valla- või linnavalitsusse või esitada kaebuse otse halduskohtule (LS § 189 lg 2). Vaie tuleb esitada 30 päeva jooksul päevast, millal otsusest teada saite (HMS § 75), ja halduskohtu kaebus 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest (HKMS § 46 lg 1). Lisage tõendid: parkimisrakenduse kuvatõmmis, pangaväljavõte, foto liiklusmärgist või parkimiskellast. Arvestage, et viivistasu ei sõltu süüst, mistõttu argument „ma ei teadnud“ üldjuhul ei aita. Kui jätate viivistasu tähtajaks maksmata, võib omavalitsus esitada nõude kohtutäiturile (LS § 189 lg 3).
Hinnake eraparkla leppetrahvi õiguslikku alust.
Eraparklas sõlmitakse parkimisleping parkimistingimustega, mis on välja pandud infotahvlil. Riigikohus on leidnud, et parkimistingimustes ettenähtud leppetrahv võib vastata leppetrahvi kokkuleppele VÕS § 158 lg 1 mõttes. Leppetrahvi nõudmiseks peavad olema täidetud seaduse eeldused: rikkumine ei tohi olla vabandatav (VÕS § 160) ja nõudest tuleb teatada mõistliku aja jooksul (VÕS § 159 lg 2). Kontrollige, kas tahvel oli sissesõidul nähtav, millised tingimused seal kehtisid ja kas leppetrahvi summa vastab tahvlil märgitule. Pildistage tahvlit ja parkimiskohta kohe, sest hiljem on raske tõendada, millised tingimused rikkumise ajal kehtisid.
Vaielge ebamõistlikult suure leppetrahvi vastu.
Kui leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda teie nõudmisel vähendada, arvestades kohustuse täitmise ulatust, parkla korraldaja õigustatud huvi ja poolte majanduslikku seisundit (VÕS § 162 lg 1). Vähendamist ei saa nõuda pärast seda, kui olete leppetrahvi juba tasunud (VÕS § 162 lg 3). Tarbijaga sõlmitud lepingus on tühine tüüptingimus, millega nähakse ette ebamõistlikult suur leppetrahv (VÕS § 42 lg 3 p 5). Kirjutage parkla korraldajale, miks te nõudega ei nõustu, ja paluge nõue tühistada või vähendada. Kui korraldaja pöördub kohtusse, tavaliselt maksekäsu kiirmenetluses, esitage õigel ajal vastuväide.
Pidage meeles tõendamiskoormust, kui autot juhtis keegi teine.
Riigikohtu praktika järgi peab üldjuhul iga pool tõendama oma nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kuna aga autojuhi isik on omaniku või vastutava kasutaja kontrolli all, on tõendamiskoormis jagatud ümber: parkimislepingu pooleks loetakse sõiduki omanik või vastutav kasutaja, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik. Pelk väide „mina ei sõitnud“ ei piisa. Kui autot kasutas teine inimene, nimetage ta ja esitage tõendid, näiteks rendileping või sõiduki üleandmise akt. Vastasel juhul jääb leppetrahv tõenäoliselt teie kanda.
Saage teisaldatud auto hoiukohast kätte.
Politsei ja omavalitsus võivad teisaldada auto valvega hoiukohta muu hulgas siis, kui see on pargitud liiklust ohustavalt, kõnniteele, sissesõiduteele, puudega inimese kohale ilma parkimiskaardita või teisaldamist tähistava märgiga alale (LS § 92 lg 2 ja 5). Eratee omanik saab nõuda teisaldamist politseilt või omavalitsuselt (LS § 92 lg 5¹). Auto tagastatakse pärast teisaldamise ja hoidmise kulude tasumist (LS § 92 lg 9). Kontrollige teisaldamise akti ja auto seisukorda: vigastuste eest vastutab teisaldanud või hoidnud ettevõtja (LS § 92 lg 10). Kui teie tegevuses puudus süüteokoosseis, vabastatakse teid kulude hüvitamisest (LS § 92 lg 13).
Millele tähelepanu pöörata
- Viivistasu ja hoiatustrahvi segiajamine: vaie tuleb esitada vallale või linnale või halduskohtule, mitte väärteomenetluse korras.
- Viivistasu ignoreerimine: omavalitsus võib nõude esitada otse kohtutäiturile ja lisanduvad täitekulud.
- Leppetrahvi tasumine enne vaidlust: pärast tasumist ei saa enam nõuda selle vähendamist kohtus.
- Eraparkla nõude eiramine: maksekäsu kiirmenetluses tehtud maksekäsk on täitedokument, kui te ei esita õigel ajal vastuväidet.
- Parkimisrakenduse automaatse lõpetamise usaldamine: kui rakendus lõpetab parkimise, loetakse edasine seismine tasumata parkimiseks.
- Tõendite puudumine: infotahvli, parkimiskoha ja rakenduse kuvatõmmise pildistamata jätmine muudab hilisema vaidluse sisuliselt võimatuks.
- Väide „ma ei juhtinud“ ilma juhi nimeta: nii väärteo- kui ka tsiviilmenetluses jääb vastutus siis omanikule.
- Teisaldatud auto kahjustuste fikseerimata jätmine hoiukohas: hiljem on raske tõendada, et vigastus tekkis teisaldamisel.
Õiguslik alus
Seotud kohtulahendid
Korduma kippuvad küsimused
Kui suur on parkimistrahv Eestis?
Keelatud kohas või parkimiskorda rikkudes parkimise eest määratakse kirjalikus hoiatamismenetluses hoiatustrahv 40 eurot. Kui parkimine oli teistele liiklejatele ohtlik või häiris oluliselt liiklust, on hoiatustrahv 80 eurot (LS § 262 p 2 ja 3). Kui juht on kohapeal, võib menetleja kohaldada lühimenetlust, kus mõjutustrahv on vastavalt 40 või 80 eurot (LS § 262¹ lg 2).
Mis vahe on viivistasul ja parkimistrahvil?
Parkimistrahv ehk hoiatustrahv määratakse väärteo eest, näiteks keelatud kohas parkimise eest. Viivistasu määratakse omavalitsuse tasulisel parkimisalal, kui parkimistasu on maksmata või parkimisaeg ületatud (LS § 188). Viivistasu ei ole karistus, vaid kohalik maks, ning seda vaidlustatakse vaidega valla- või linnavalitsusele või halduskohtus.
Kui suur võib olla viivistasu?
Viivistasu ei tohi ületada 31 eurot ööpäevas; täpse määra kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu (LS § 188 lg 8). Kui auto jääb tasulisele alale, võib 24 tunni möödudes määrata uue viivistasu (LS § 188 lg 7). Maksetähtaeg on vähemalt 14 päeva otsuse kättetoimetamisest (LS § 188 lg 9).
Kas pean maksma eraparkla leppetrahvi?
Kui parkimistingimused olid sissesõidul nähtavalt välja pandud ja te neid rikkusite, on leppetrahvi nõue üldjuhul õiguspärane. Leppetrahvi ei saa nõuda, kui rikkumine oli vabandatav (VÕS § 160), ning nõudest tuleb teatada mõistliku aja jooksul (VÕS § 159 lg 2). Ebamõistlikult suurt leppetrahvi võib kohus vähendada (VÕS § 162).
Mis saab, kui ma ei maksa eraparkla trahvi?
Parkla korraldaja ei saa ise teie vara arestida. Ta peab nõude esitama kohtule, tavaliselt maksekäsu kiirmenetluses, või andma selle inkassofirmale. Kui saate makseettepaneku ja ei esita vastuväidet, tehakse maksekäsk, mille alusel võib kohtutäitur alustada täitemenetlust. Seetõttu ei tasu nõuet ignoreerida.
Kas eraparkla võib auto ära vedada või ratta lukustada?
Riigikohus on leidnud, et parkla korraldajal võib parkimislepingu alusel olla üürileandja pandiõigus, mis võib tagada parkimistasu, leppetrahvi ja teisaldamistasu nõudeid. Samas on Riigikohus rõhutanud, et pandiõigus tekib iga parkimise kohta eraldi ning tüüptingimused ei tohi parkijat ebamõistlikult kahjustada. Avalikul teel saab eratee omanik nõuda teisaldamist politseilt või omavalitsuselt (LS § 92 lg 5¹).
Kuidas saada teisaldatud auto tagasi?
Auto tagastatakse omanikule või tema esindajale pärast puksiirauto kohaletuleku, teisaldamise ja hoidmise kulude tasumist (LS § 92 lg 9). Hoiukoha aadress on teisaldamise aktis. Kontrollige auto seisukorda enne äraviimist ja märkige vigastused akti; teisaldamisel tekkinud kahju eest vastutab teisaldanud või hoidnud ettevõtja (LS § 92 lg 10).
Kuidas vaidlustada parkimistrahvi Tallinnas?
Hoiatustrahvi vaidlustamiseks esitage 30 päeva jooksul kirjalik kaebus trahviteate koostanud asutusele, Tallinnas Munitsipaalpolitsei Ametile (VTMS § 54⁵). Viivistasu otsuse peale esitage vaie 30 päeva jooksul vaideorganile või kaebus halduskohtusse. Mõlemal juhul lisage tõendid, näiteks fotod liiklusmärkidest ja parkimisrakenduse andmed.
Parkimisäpp lõpetas parkimise ise, kas viivistasu on õige?
Tallinna Ringkonnakohus leidis 2026. aastal, et kui parkimisrakendus lõpetas parkimistasu arvestuse automaatselt määratud aja möödudes ja auto jäi tasulisele alale, loetakse edasine parkimine tasumata parkimiseks LS § 188 lg 1 p 1 tähenduses. Rakenduse kasutaja peab tundma selle tööpõhimõtteid ning parkimist vajadusel pikendama.
Kas leppetrahvi saab vähendada, kui olen juba maksnud?
Ei. VÕS § 162 lg 3 järgi ei või leppetrahvi maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist pärast leppetrahvi tasumist. Kui leiate, et summa on ebamõistlik, vaielge enne maksmist ning esitage vastuväide parkla korraldajale kirjalikult. Kokkulepe, mis seda õigust teie kahjuks piirab, on tühine (VÕS § 162 lg 2).
Õigusnõustaja – üksikud juhendid
Analüüsi minu dokument →ÕigusnõustajaLepingu näidisedRiigi avaleht