Naabrite vaidlus: müra, lõhn, puud ja piir
Kui naaber teeb pidevalt müra, suitsetab rõdul, ajab grillisuitsu teie aeda või tema puu oksad ulatuvad üle piiri, ei pea te kõike taluma. Asjaõigusseaduse § 143 lõike 1 järgi peab kinnisasja omanik taluma naabrilt tulevat gaasi, suitsu, lõhna, müra, põrutusi ja muid sarnaseid mõjutusi ainult siis, kui need ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naabri kinnisasjale on alati keelatud.
Kui talumiskohustust ei ole, võite nõuda rikkumise kõrvaldamist ja kordumise ohu korral rikkumisest hoidumist (AÕS § 89). Kortermajas kehtib sama mõõdupuu: korteriomanik peab hoiduma tegevusest, mille mõju teistele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 31). Öisel ajal võib häirivat müra käsitleda ka avaliku korra rikkumisena, mille puhul saab kutsuda politsei.
Juhend on mõeldud eramu- ja korteriomanikele ning üürnikele, kes soovivad naabriga vaidluse lahendada. Selgitame, kuidas koguda tõendeid, millal pöörduda politsei, korteriühistu või lepitaja poole, kuidas lõigata üle piiri ulatuvaid oksi ning kuidas esitada maakohtusse hagi müra lõpetamiseks või kahju hüvitamiseks ja kui suur on riigilõiv.
Peamised faktid
Tähtaeg
Kahju hüvitamise nõue aegub kolme aasta jooksul ajast, mil saite kahjust ja kahju tekitajast teada või pidite teada saama, kuid hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teost (TsÜS § 150 lg 1 ja 3). Öörahu kehtib korrakaitseseaduse § 56 lõike 2 järgi kella 22.00-st kuni 6.00-ni ja puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni. Kui korteriomanikud on nõudnud rikkujalt korteriomandi võõrandamist ja ta ei ole seda kolme kuu jooksul teinud, otsustab võõrandamise kohus; hagi tuleb esitada enne ühe aasta möödumist nõude esitamisest (KrtS § 33 lg 1 ja 3). Üle piiri ulatuvaid oksi ja juuri võite ise kõrvaldada alles pärast seda, kui naaber ei ole neid hoiatusele vaatamata mõistliku aja jooksul eemaldanud (AÕS § 149 lg 1).
Mida teha
Hinnake, kas häiring ületab talutava piiri.
Kõigepealt mõelge, kas tegemist on tavapärase elamisega kaasneva mõjuga või olulise häiringuga. Asjaõigusseaduse § 143 lõike 1 järgi peate taluma naabrilt tulevat müra, lõhna, suitsu ja muid mõjutusi, kui need ei kahjusta oluliselt teie kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Riigikohus on leidnud, et kui avalik võim on kehtestanud müra piirtasemed, on nende ületamine oluline kahjustamine, mida te taluma ei pea, kuid oluliseks võib osutuda ka piirtasemest madalam müra. Olulisust hinnatakse objektiivselt, mõistliku keskmise inimese seisukohast ja piirkonna tavasid arvestades. Lapse nutt, päevane remont lühikest aega või naabri muruniiduk laupäeva lõunal on üldjuhul talutavad. Igaöine bass, pidev ventilatsiooniseadme undamine või tahtlikult teie poole suunatud suits ei ole.
Pidage häiringute päevikut ja koguge tõendeid.
Kohus, politsei ja korteriühistu vajavad konkreetseid fakte, mitte üldist kaebust. Pange iga juhtumi kohta kirja kuupäev, kellaaeg, kestus, häiringu liik (muusika, trampimine, lõhn, suits) ning kuidas see teid mõjutas, näiteks ei saanud magada või lapsed ärkasid. Salvestage helisid ja videoid telefoniga, eelistatult nii, et kellaaeg on näha. Paluge teistel naabritel kirjalikult kinnitada, et ka nemad kuulevad sama müra. Väljakutsete korral jätke meelde politsei sündmuse number. Pikaajalise müra korral tellige akrediteeritud mõõtjalt müramõõtmine, sest kohtus annab see tugeva aluse. Riigikohus on samas selgitanud, et avaliku korra rikkumise tuvastamisel ei ole mõõtmine kohustuslik: tõendeid hinnatakse kogumis, sealhulgas tunnistajate ütlusi ja salvestisi.
Rääkige naabriga ja saatke kirjalik hoiatus.
Paljud vaidlused lahenevad, kui naaber saab teada, et tema tegevus häirib. Rääkige rahulikult ja pakkuge lahendust, näiteks vaikne aeg pärast kella 22.00, vaip põrandale või seadme ümberpaigutamine. Kui see ei aita, saatke e-kiri või tähitud kiri, milles kirjeldate häiringut, viitate AÕS §-le 143 ja §-le 89 ning annate mõistliku tähtaja, näiteks 14 päeva. Oksade ja juurte puhul on kirjalik hoiatus eriti oluline, sest AÕS § 149 lõike 1 järgi võite teie kinnisasjale ulatuvad oksad, juured ja viljad ise ära lõigata alles siis, kui need kahjustavad kinnisasja kasutamist ja naaber ei ole neid hoiatusele vaatamata vajaliku aja jooksul kõrvaldanud. Hoidke kirja koopia alles: kohtus näitab see, et püüdsite vaidlust lahendada.
Kutsuge öise müra korral politsei.
Korrakaitseseaduse § 56 lõike 2 järgi on kella 22.00-st kuni 6.00-ni ja puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra ka mujal kui avalikus kohas, näiteks korteris või aias. Avalikus kohas on oluliselt häiriv müra keelatud igal kellaajal. Erandid on päästetööd, kohaliku omavalitsuse luba ning aastavahetuse, vabariigi aastapäeva ja jaanipäeva ööd (§ 56 lg 3). Järelevalvet teevad politsei ning valla- või linnavalitsus (KorS § 57¹). Helistage hädaabinumbril 112 või teatage politseile, kui rikkumine kestab. Riigikohtu järgi hõlmab avaliku korra rikkumise väärteokoosseis (KarS § 262) mõlemat lõiget, nii et rikkujat võib karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, s.o kuni 800 eurot, või arestiga.
Pöörduge kortermajas korteriühistu poole.
Korteriomanik on kohustatud hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud, ning taluma vaid neid mõjusid, mis jäävad selle piiridesse (KrtS § 31 lg 1 p 1 ja 2). Ta vastutab ka oma pereliikmete, üürnike ja muude korteri kasutajate käitumise eest (§ 31 lg 4). Kirjutage korteriühistu juhatusele, lisage päevik ja salvestised ning paluge ühistul rikkujaga ühendust võtta. Iga korteriomanik ja ka korteriühistu ise võib nõuda, et korterit ja ühisosi kasutataks seaduse, kokkulepete ja põhikirja kohaselt (§ 30 lg 2 ja 4). Kui rikkuja on üürnik, teavitage kindlasti korteri omanikku, sest temal on üürilepingust tulenevad hoovad. Kontrollige ka, kas teie omavalitsus on loonud korteriomandi vaidluste lepituskomisjoni (KrtS § 63¹).
Kaaluge lepitust enne kohtusse minekut.
Lepitus on kiirem ja odavam kui kohtumenetlus ning säilitab naabrisuhte. Lepitajaks võib olla notar või vandeadvokaat, kes on end lepitajana registreerinud (lepitusseaduse § 16 ja § 17); nimekirjad avaldavad Notarite Koda, Eesti Advokatuur ja Justiits- ja Digiministeerium. Lepituses saab kokku leppida näiteks vaikse aja, heliisolatsiooni paigaldamise, heki kõrguse või hüvitise. Notari või vandeadvokaadi vahendusel sõlmitud kokkuleppe võib maakohus tunnistada täidetavaks; mittevaralise nõude puhul siis, kui pooled võivad vaidluse eseme suhtes kompromissi sõlmida (lepitusseaduse § 14 lg 1). Lepitusmenetlus on käsitatav kohtueelse menetlusena TsÜS § 160 tähenduses (lepitusseaduse § 15), mis mõjutab ka nõude aegumist. Lepitustasus lepite kokku lepitajaga.
Esitage maakohtusse hagi häiringu lõpetamiseks.
Kui naaber ei lõpeta, võite esitada hagi, millega palute kohustada teda hoiduma mürast või muust mõjutusest, mis ületab talutava piiri. Õiguslik alus on AÕS § 89 koos § 143-ga, kortermajas ka KrtS § 31, ning lisaks VÕS § 1055, mille järgi võib kestva kahju tekitamise korral nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist ja isikuõiguste rikkumisel ka lähenemiskeeldu. Hagi esitatakse üldjuhul kinnisasja asukoha maakohtule (TsMS § 99), näiteks Harju Maakohtule, e-toimiku kaudu. AÕS § 89 alusel esitatud nõue on mittevaraline ja selle hagihind on 3500 eurot (TsMS § 132 lg 1¹ ja lg 4 p 2); riigilõiv on 420 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 4). Riigikohtu hinnangul peab talumiskohustust tõendama naaber, kuid häiringu enda ja selle ulatuse peate tõendama teie.
Nõudke vajaduse korral kahju hüvitamist.
Kui naabri tegevus on teile kahju tekitanud, näiteks juurte tõttu on kahjustunud vundament, lõhn on rikkunud mööbli või peate maksma müramõõtmise eest, võite nõuda hüvitist. Kahju tekitamine on õigusvastane muu hulgas siis, kui rikutakse teie omandit või valdust (VÕS § 1045 lg 1 p 5), ning süüdi olev kahju tekitaja peab kahju hüvitama (VÕS § 1043). Kui mõjutus kahjustab oluliselt teie kinnisasja kasutamist, kuid selle kõrvaldamist ei saa naabrilt majanduslikult eeldada, näiteks tootmisettevõtte puhul, on teil õigus nõuda mõistlikku hüvitist (AÕS § 143 lg 2). Kahjunõude riigilõiv sõltub nõude summast, vt riigilõivuseaduse lisa 1. Pidage silmas kolmeaastast aegumistähtaega (TsÜS § 150 lg 1).
Kasutage viimase abinõuna korteri võõrandamise nõuet.
Kui korteriomanik rikub korduvalt oma kohustusi või häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite teostamist, võivad korteriomanikud häälteenamusega otsustada nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandaks (KrtS § 32 lg 1–3). Kui ta ei võõranda korterit kolme kuu jooksul nõude esitamisest, otsustab võõrandamise kohus korteriühistu või vähemalt ühe korteriomaniku hagi alusel; hagi tuleb esitada enne ühe aasta möödumist nõude esitamisest (§ 33). Harju Maakohus on sellise hagi rahuldanud korteri puhul, kust lähtus korduvalt öist müra, ning määras, et korter müüakse kohtutäituri kaudu avalikul enampakkumisel. See on erandlik abinõu: vaja on korralikult kokku kutsutud üldkoosoleku otsust ja põhjalikke tõendeid.
Millele tähelepanu pöörata
- Tõendite puudumine: ilma päeviku, salvestiste, tunnistajate või müramõõtmiseta jääb vaidlus sõna-sõna vastu ja hagi võidakse jätta rahuldamata.
- Naabri puu omavoliline langetamine või oksade lõikamine ilma eelneva hoiatuseta: AÕS § 149 lubab oksi lõigata alles pärast hoiatust ja mõistliku aja möödumist, piiril kasvav puu on aga naabrite kaasomand (AÕS § 150).
- Raieloa unustamine: tiheasustusalal võib üksikpuid, välja arvatud viljapuid ja metsa, raiuda üldjuhul ainult kohaliku omavalitsuse loa alusel (looduskaitseseaduse § 45), ka siis, kui puu kasvab teie oma maal.
- Varju ja vaate pärast kohtusse minek: Riigikohtu järgi on varjav hekk või hoone nn negatiivne mõjutus, mis on omandi rikkumine üksnes siis, kui see kahjustab oluliselt kinnisasja kasutamist; tihedalt asustatud alal on lävend kõrge.
- Vastumüra ja omakohus: kättemaksuks mürastamine või mõjutuste tahtlik suunamine naabri poole on keelatud (AÕS § 143 lg 1) ning võib anda naabrile endale nõude teie vastu.
- Ainult politsei kutsumine: väärteotrahv ei kohusta naabrit edaspidi vaikne olema; püsivaks lahenduseks on vaja kokkulepet või kohtuotsust.
- Piirimärkide liigutamine: kinnisasja omanik ei või piirimärke muuta ega ümber paigutada (AÕS § 128 lg 2); piirivaidluses tellige pigem maamõõtja.
- Aegumine: kahju hüvitamise nõue aegub kolme aasta jooksul alates kahjust teada saamisest (TsÜS § 150 lg 1), seega ärge lükake nõude esitamist aastateks edasi.
Õiguslik alus
Seotud kohtulahendid
Korduma kippuvad küsimused
Mida teha, kui naaber teeb öösel müra?
Kella 22.00-st kuni 6.00-ni ja puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni on keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teisi oluliselt häirivat müra (KorS § 56 lg 2). Kõigepealt koputage uksele või kirjutage naabrile. Kui see ei aita, helistage 112 ja teatage politseile. Pange kirja kellaaeg ja salvestage müra. Korduva rikkumise korral teavitage korteriühistut ja kaaluge hagi.
Kui suur on trahv öörahu rikkumise eest?
Avaliku korra rikkumise eest, mille alla kuulub ka öine oluliselt häiriv müra, võib füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga (KarS § 262 lg 1). Trahviühik on 8 eurot (KarS § 47 lg 1), seega on maksimumtrahv 800 eurot. Juriidilisele isikule, näiteks baarile, võib määrata rahatrahvi kuni 2000 eurot.
Kas ma võin naabri puu oksad ära lõigata?
Jah, kuid mitte kohe. AÕS § 149 lg 1 järgi võite teie kinnisasjale ulatuvad oksad, juured ja viljad ära lõigata ja endale võtta, kui need kahjustavad teie kinnisasja kasutamist ja naaber ei ole neid hoiatusele vaatamata mõistliku aja jooksul kõrvaldanud. Hoiatage naabrit kirjalikult ja andke talle tähtaeg. Lõigake ainult piirini ega kahjustage puud rohkem kui vaja.
Kellele kuuluvad naabri puult minu aeda kukkunud õunad?
Teie kinnisasjale kukkunud viljad kuuluvad teile (AÕS § 149 lg 3). Kui lubate naabri oksi alles jätta, on teil õigus ka nende okste viljadele, mis jäävad teie kinnisasja piiridesse (§ 149 lg 2). Piiril kasvav puu on naabrite kaasomand ning selle viljad ja langetamisel ka puu ise kuuluvad naabritele võrdsetes osades (§ 149 lg 4 ja § 150).
Naabri puu varjab päikest, kas saan nõuda selle mahavõtmist?
Ainult erandjuhul. Riigikohus on leidnud, et varju heitev puu või hekk on nn negatiivne mõjutus, mis on omandi rikkumine üksnes siis, kui see kahjustab oluliselt teie kinnisasja kasutamist. Hinnatakse objektiivselt ja piirkonna tavasid arvestades; linnas tuleb teatud varjuga leppida. Kui puu ohustab teie hoonet, võite selle ohu kõrvaldamist nõuda AÕS § 89 alusel.
Naaber suitsetab rõdul ja suits tuleb minu korterisse, mida teha?
Suits ja lõhn on AÕS § 143 lg 1 järgi kahjulikud mõjutused ning kortermajas tuleb kohaldada ka KrtS § 31, mis kohustab hoiduma tegevusest, mis ületab tavakasutusest tekkivaid mõjusid. Pidage päevikut, rääkige naabriga ja pöörduge korteriühistu poole. Kas suits on talumatu, sõltub selle sagedusest ja hulgast; kui kokkulepet ei saavutata, saab lahenduse anda lepitus või kohus.
Kas korteriühistu peab mürarikka naabri vastu midagi ette võtma?
Korteriühistu võib nõuda, et korterit ja ühisosi kasutataks seaduse ja põhikirja kohaselt (KrtS § 30 lg 4), kuid seadus ei kohusta juhatust iga vaidlusse sekkuma. Korduvate rikkumiste korral võivad korteriomanikud häälteenamusega nõuda rikkujalt korteriomandi võõrandamist (KrtS § 32). Kirjutage juhatusele ja paluge küsimus üldkoosoleku päevakorda võtta.
Kui palju maksab naabri vastu kohtusse minek?
Kui nõuate AÕS § 89 alusel omandi rikkumise lõpetamist, näiteks müra lõpetamist, on hagihind 3500 eurot ja riigilõiv 420 eurot (TsMS § 132 lg 4, riigilõivuseaduse § 59 lg 4). Rahalise kahjunõude riigilõiv sõltub nõude summast. Lisaks võivad tekkida esindaja- ja eksperdikulud, mille kaotaja üldjuhul hüvitab. Väiksema sissetuleku korral saate taotleda menetlusabi.
Kas ma pean tegema müramõõtmise?
Kohtus aitab mõõtmine tõendada, et müra ületab kehtestatud piirtaset, ja Riigikohtu järgi on piirtaseme ületamine oluline kahjustamine, mida te taluma ei pea. Mõõtmine ei ole siiski ainus tõend: häirivaks võib osutuda ka piirtasemest madalam müra ning avaliku korra rikkumise menetluses hinnatakse tõendeid kogumis. Tellige mõõtmine akrediteeritud laborist.
Naaber ehitas aia või kuuri minu maale, mida teha?
Esmalt tehke kindlaks, kus piir täpselt kulgeb. Võite igal ajal nõuda naabrilt piirimärkide paigaldamist ja kulud jagatakse võrdselt (AÕS § 128 lg 3). Naaber peab põhjendatud nõudmisel aitama piiri kindlaks teha (§ 129 lg 1). Kui ehitis ulatub üle piiri, sõltuvad teie õigused sellest, kas naaber ehitas heauskselt ja kas te vaidlesite õigel ajal vastu (AÕS § 148).
Naaber paigaldas mu akna alla soojuspumba, mis undab. Kas saan midagi teha?
Jah. Kui seade tekitab olulist müra või vibratsiooni, võite AÕS § 89 ja § 143 alusel nõuda häiringu lõpetamist. AÕS § 144 järgi võite nõuda, et naabri kinnisasjale ei püstitataks ega säilitataks seadeldist, mis tekitab eeldatavalt keelatud mõjutuse; seaduslikult paigaldatud seadme eemaldamist võib nõuda alles pärast keelatud mõjutuse tegelikku toimumist.
Õigusnõustaja – üksikud juhendid
Analüüsi minu dokument →ÕigusnõustajaLepingu näidisedRiigi avaleht