Ametlikud allikadriigiteataja.ee · EUR-Lex
Europaius
Eesti
ČeštinaDeutschFrançaisEspañolPolskiItalianoNederlandsÖsterreichBelgiquePortuguêsSvenskaDanskSuomiSlovenčinaIrelandMagyarLietuviųLatviešuSlovenščinaHrvatskiΚύπροςMaltiRomânăΕλληνικάLuxembourgБългарски
Eesti

Asjaõigusseadus

Millest see õigusakt räägib?

Asjaõigusseadus reguleerib asjaõigusi, nende sisu, tekkimist ja lõppemist, olles aluseks teistele asjaõigusi käsitlevatele seadustele. See seadus määratleb, mis on asjaõigused ja kuidas neid käsitletakse.

Kellele: Kõiki isikuid, kes omavad või valdavad asju, olgu need vallas- või kinnisasjad; Isikuid, kes teevad tehinguid kinnisasjadega või kellel on nendega seotud asjaõigusi.

Põhiandmed

Riik
Eesti
Õigusvaldkond
Maksuõigus
Paragrahvid
314
Kohtulahendid
11 453
Enim viidatud sätted
§ 80 (1 308) · § 72 (1 242) · § 77 (1 107) · § 68 (877) · § 75 (817)
Allikas
riigiteataja.ee
Tekst alla laaditud
Selgitus uuendatud

Mida see õigusakt reguleerib?

  • Asjaõiguste, nagu omand, servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus, sisu, tekkimist ja lõppemist.
  • Valduse mõistet, omandamist, lõppemist ja kaitset.
  • Kinnistusraamatu pidamist kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta.
  • Kinnisasjade ühendamist ja jagamist ning nendega seotud õiguste kehtivust.

Keda see õigusakt puudutab?

  • Kõiki isikuid, kes omavad või valdavad asju, olgu need vallas- või kinnisasjad.
  • Isikuid, kes teevad tehinguid kinnisasjadega või kellel on nendega seotud asjaõigusi.

Millised on peamised punktid?

  • Asjaõigused on omand ja piiratud asjaõigused (servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus).
  • Valdus on tegelik võim asja üle ja see on seadusega kaitstud omavoli vastu.
  • Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire.
  • Kinnistusraamat on avalik ja sinna kantud andmete õigsust eeldatakse, keegi ei saa vabandada nende mitteteadmisega.

Case law citing this act

11 453
2-06-35203/4
§/Art. 26
2-07-8284/4
§/Art. 62
2-05-784/6
§/Art. 80
2-06-18306/10
§/Art. 119
2-06-38733/5
§/Art. 68, 90, 92
2-06-13934/3
§/Art. 26
2-05-16143/10
§/Art. 40, 41
2-06-37662/4
§/Art. 26

Õigusnõustaja

3
Ühisvara jagamine lahutusel: kokkulepe või kohus
Naabrite vaidlus: müra, lõhn, puud ja piir
Üürileandja ütles korteri üürilepingu üles: mida teha

Maksuõigus

8
Tervisekassa meditsiiniseadmete loetelu
Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kord Alutaguse vallas
Põhja-Sakala valla korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded
Nõuded pädeva isiku kvalifikatsioonile ja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu
Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud või…
Spordi toetamise kord Jõgeva vallas
Pärnu linna korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded
Detailplaneeringukohaste rajatiste ehitamise ja kulude kandmise kord

Maksuõigus

Seaduse tekst

Seaduse tekst
Sisukord (314)
  1. § 1 Seaduse ülesanne
  2. § 2 Seaduse kehtivus
  3. § 3 Seaduse kohaldatavus
  4. § 4 Välislepingu kohaldatavus
  5. § 5 Asjaõigused
  6. § 6 Omanik
  7. § 7 § 31. [Kehtetud - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]
  8. § 32 Valduse mõiste
  9. § 33 Valdaja
  10. § 34 Seaduslik ja ebaseaduslik valdus
  11. § 35 Heauskne ja pahauskne valdus
  12. § 36 Valduse omandamine
  13. § 37 Kaudse valduse omandamine
  14. § 38 Valduse üleminek pärijale
  15. § 39 Valduse lõppemine
  16. § 40 Omavoli ja omavoliline valdus
  17. § 41 Omaabi
  18. § 42 Otsimisõigus
  19. § 43 Valduse kohtulik kaitse
  20. § 44 Valduse rikkumisest tulenev nõue
  21. § 45 Valduse äravõtmisest tulenev nõue
  22. § 46 Valdaja vastuväited
  23. § 47 Kaudse valdaja õigused
  24. § 48 Valduse kaitse nõude lõppemine
  25. § 49 Osavalduse kaitse
  26. § 50 Kaasvalduse kaitse
  27. § 51 Kinnistusraamatu mõiste
  28. § 52 Kinnistu
  29. § 53 Kinnistusraamatusse kantavad andmed
  30. § 54 Kinnisasjade ühendamine ja jagamine
  31. § 55 Kinnistusraamatu avalikkus
  32. § 56 Kinnistusraamatu õigsuse eeldamine
  33. § 57 Ebaõige kanne
  34. § 58 Asjaõiguse kehtivus
  35. § 59 Asjaõiguse järjekoht
  36. § 60 Järjekoha muutmine
  37. § 61 Eesõigus järjekohale
  38. § 62 Kanded
  39. § 63 Märge kinnistusraamatus
  40. § 64 Kande tegemine
  41. § 65 Ebaõige kande parandamine
  42. § 66 Kande kustutamine asjaõiguse lõppemisel
  43. § 67 Kande parandamine
  44. § 68 Omandi mõiste
  45. § 69 Omandi ese
  46. § 70 Ühine omand
  47. § 71 Kaasomandi ulatus
  48. § 72 Kaasomandi valdamine ja kasutamine
  49. § 73 Kaasomandi mõttelise osa käsutamine
  50. § 74 Kaasomandi käsutamine tervikuna
  51. § 75 Koormatiste ja kulutuste kandmine
  52. § 76 Kaasomandi lõpetamise nõue
  53. § 77 Asja jagamine kaasomandi lõpetamisel
  54. § 78 Osa eraldamine kaasomandist
  55. § 79 Kaasomanike kokkuleppe ja enamuse otsuse kehtivus õigusjärglaste suhte
  56. § 80 Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusest
  57. § 81 Omandiõiguse tõendamine
  58. § 82 Valduse tõendamine
  59. § 83 Valdaja vastuväited
  60. § 84 Valdaja vastutus asja ja päraldiste eest
  61. § 85 Kasu väljaandmine ja hüvitamine
  62. § 86 Vallasasja väljaandmise koht
  63. § 87 Väljaantud asja hinna hüvitamine
  64. § 88 Kulutuste hüvitamine valdajale
  65. § 89 Omandi kaitse valduse kaotusega mitteseotud rikkumise korral
  66. § 90 Valdaja omandi eeldus
  67. § 91 Juhtimisõigusest loobumine
  68. § 92 Vallasomandi tekkimine üleandmisega
  69. § 93 Omandamine asja väljanõudeõiguse loovutamisega
  70. § 94 Omandamine asja jätmisega võõrandaja valdusse
  71. § 95 Heauskne omandamine
  72. § 96 Hõivamise sisu
  73. § 97 Mesilaspere hõivamine
  74. § 98 Teatamiskohustus
  75. § 99 Leiu hoidmine ja müümine
  76. § 100 Leiu omandamine
  77. § 101 Leiutasu ja kulutuste hüvitamine
  78. § 102 Leiu erijuhud
  79. § 103 Peitvara mõiste
  80. § 104 Leiutasu
  81. § 105 Erilise väärtusega peitvara
  82. § 106 Ümbertöötamine
  83. § 107 Ühendamine ja segamine
  84. § 108 Kahju hüvitamine
  85. § 109 Omand võlakirjale
  86. § 110 Igamise sisu
  87. § 111 Igamise välistamine
  88. § 112 Igamisaja arvutamine
  89. § 113 Igamise peatumine
  90. § 114 Igamise katkemine
  91. § 115 Loodusvilja omandamine
  92. § 116 Kolmanda isiku õiguste lõppemine
  93. § 117 Kahju hüvitamine kolmandale isikule
  94. § 118 Kinnisomandi tekkimine
  95. § 119 Kinnisasja omandamise tehing
  96. § 120 Asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks
  97. § 121 Kinnisasja omandaja nõudeõigus
  98. § 122 Kinnisasja omandamine hõivamisega
  99. § 123 Kinnisasja omandamine kinnistusraamatu kande igamisega
  100. § 124 Kinnisasja omandamine igamisega
  101. § 125 Kinnisomandi lõppemine
  102. § 126 Kinnisomandist loobumine
  103. § 127 Kinnisomandi ruumiline ulatus
  104. § 128 Piir
  105. § 129 Piiri kindlakstegemine
  106. § 130 Kinnisomandi ulatus maavaradele
  107. § 131 Kinnisomandi ulatus veekogule
  108. § 132 Kinnisomandi ulatus veekogust tekkinud maale
  109. § 133 Avaliku veekogu kaldajoon
  110. § 134 Põhjavesi
  111. § 135 Kinnisomandi ulatus kasvavale metsale ja taimestikule
  112. § 136 Kinnisomandi ulatus ehitisele
  113. § 137 Ehitis võõral maatükil
  114. § 138 Ehitamine võõrale maatükile või võõrast materjalist
  115. § 139 Hüvitus ebaseadusliku ehitamise korral
  116. § 140 Kitsenduste liigid
  117. § 141 Kitsenduste kehtivus
  118. § 142 Võõral maatükil viibimine
  119. § 143 Kahjulikud mõjutused
  120. § 144 Keelatud rajatis ja seadeldis
  121. § 145 Varisemisohtlik ehitis
  122. § 146 Keelatud süvendamine
  123. § 147 Naaberkinnisasja kasutamine
  124. § 148 Ehitis üle naaberkinnisasja piiri
  125. § 149 Üle piiri ulatuvad juured, oksad ja viljad
  126. § 150 Piiril kasvavad puud ja põõsad
  127. § 151 Piirirajatis
  128. § 152 Ühine sein
  129. § 153 Piiril olev sein
  130. § 154 Katuselt voolav vesi
  131. § 155 Avalikult kasutatav tee
  132. § 156 Juurdepääs avalikult kasutatavale teele
  133. § 157 Jalg- ja talitee
  134. § 158 Tehnovõrgud ja -rajatised
  135. § 159 Avalikud veekogud
  136. § 160 Kaldaomaniku õiguste kitsendamine
  137. § 161 Kallasrada
  138. § 162 Kalapüük
  139. § 163 Valguv vesi
  140. § 164 Veejuhe
  141. § 165 Veeühistu
  142. § 166 Metsa ja loodusliku taimestiku kasutamine
  143. § 167 Võõra metsa kasutamine
  144. § 168 Jahipidamine
  145. § 169 Muud kinnisomandi kitsendused
  146. § 170 Riigi ja kohaliku omavalitsuse ostueesõigus
  147. § 171 Sundvõõrandamine
  148. § 172 Reaalservituudi mõiste
  149. § 173 Reaalservituudi tekkimine
  150. § 174 Reaalservituudi lõppemine
  151. § 175 Reaalservituudi lõpetamine kokkuleppel
  152. § 176 Reaalservituudi lõpetamine valitseva kinnisasja omaniku nõudel
  153. § 177 Reaalservituudi lõpetamine teeniva kinnisasja omaniku nõudel
  154. § 178 Reaalservituudi teostamise viis
  155. § 179 Reaalservituudi teostamine ehitise või seadeldise abil
  156. § 180 Reaalservituudi teostamise viisi muutmine
  157. § 181 Reaalservituudi teostamise koha muutmine
  158. § 182 Reaalservituudi jagamatus
  159. § 183 Ühe ja sama järjekoha kasutusõigused
  160. § 184 Reaalservituudi takistuse kõrvaldamine
  161. § 185 Reaalservituudi sisu selgitamine
  162. § 186 § 200. [Kehtetud - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
  163. § 201 Kasutusvalduse mõiste
  164. § 202 Kasutusvalduse tekkimine vallasasjale
  165. § 203 Kasutusvalduse tekkimine
  166. § 204 Kasutusvalduse tekkimine õigusele
  167. § 205 Vallasasja kasutusvalduse lõppemine
  168. § 206 Kinnisasja kasutusvalduse lõppemine
  169. § 207 Kasutusvalduse lõppemine asja hävimisega
  170. § 208 Kasutusvalduses oleva õiguse lõpetamine või muutmine
  171. § 209 Õiguse kasutusvalduse lõppemine
  172. § 210 Kasutusvalduse lõppemine kasutusvaldaja surmaga
  173. § 211 Kasutusvalduse lõppemine juriidilise isiku suhtes
  174. § 212 Kasutusvalduse lõpetamine
  175. § 213 Kasutusvalduse sisu kindlaksmääramine
  176. § 214 Kasutusvaldaja õigused
  177. § 215 Kasutusvalduse üleandmise keeld
  178. § 216 Kasutusvalduse eseme tagastamine
  179. § 217 Kasutusvalduses oleva kinnisasja jagamine
  180. § 218 Asja säilitamine ja kasutamine
  181. § 219 Asja korrashoid
  182. § 220 Kasutusvaldaja teatamiskohustus
  183. § 221 Kinnisasja päraldiste käsutamine
  184. § 222 Äratarvitatav ja asendatav asi
  185. § 223 Kasutusvaldaja maksekohustus ja koormatised
  186. § 224 Omaniku õigus nõuda tagatist
  187. § 225 Isikliku kasutusõiguse mõiste
  188. § 226 Isikliku kasutusõiguse üleandmine, allkasutusse andmine ja lõpetamine
  189. § 227 Isiklik kasutusõigus elamule
  190. § 228 Reaalservituudi ja kasutusvalduse sätete kohaldamine
  191. § 229 Reaalkoormatise mõiste
  192. § 230 Reaalkoormatise liigid
  193. § 231 Reaalkoormatise tekkimine
  194. § 232 Reaalkoormatise lõppemine
  195. § 233 Reaalkoormatise lõpetamine õigustatud isiku nõudel
  196. § 234 Reaalkoormatise lõpetamine kohustatud isiku nõudel
  197. § 235 Väljaostuhind
  198. § 236 Reaalkoormatisest tuleneva kohustuse aegumine
  199. § 237 Reaalkoormatise seotus kinnisasjaga
  200. § 238 Reaalkoormatise üleantavus
  201. § 239 Vastutus reaalkoormatisest tulenevate kohustuste eest
  202. § 240 Reaalkoormatise kehtivus valitseva kinnisasja jagamisel
  203. § 241 Hoonestusõiguse mõiste ja ulatus
  204. § 242 Hoonestusõiguse seadmine ja üleandmine
  205. § 243 Hoonestusõiguse lõpetamine kinnisasja omaniku nõudel
  206. § 244 Hoonestusõiguse lõpetamine kokkuleppel
  207. § 245 Hoonestusõiguse lõpetamine selle omandamisel kinnisasja omaniku poolt
  208. § 246 Hoonestusõiguse säilimine ehitise hävimisel
  209. § 247 Hoonestaja õiguste teostamine
  210. § 248 Hoonestusõiguse kitsendamise keeld
  211. § 249 Hoonestusõiguse käsutamine
  212. § 250 Hoonestusõiguse järjekoht
  213. § 251 Hoonestusõiguse tähtaeg
  214. § 252 Ehitise saatus hoonestusõiguse tähtaja saabumisel
  215. § 253 Hüvitis hoonestusõiguse tähtaja möödumisel
  216. § 254 Tasu hoonestusõiguse eest
  217. § 255 Maksud ja koormatised
  218. § 256 Ostueesõiguse mõiste
  219. § 257 Ostueesõiguse seadmine ja tähendus
  220. § 258 Ostueesõiguse lõppemine
  221. § 259 Kohustatud isiku õigus ostueesõiguse lõpetamisele
  222. § 260 Ostueesõiguse üleandmise piirangud
  223. § 261 Ostueesõiguse teostamine
  224. § 262 § 275. [Kehtetud - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]
  225. § 276 Pandi mõiste ja liigid
  226. § 277 Pandi ese
  227. § 278 Pantija
  228. § 279 Pandiga tagatav nõue
  229. § 280 Pandiga tagatud nõude eelistus
  230. § 281 Käsipandi mõiste
  231. § 282 Käsipandi tekkimine
  232. § 283 Käsipant mitmele asjale
  233. § 284 Käsipandi lõppemine nõude lõppemisega
  234. § 285 Käsipandi lõppemine vallasasja hävimisega
  235. § 286 Käsipandi lõppemise muud alused
  236. § 287 Pandipidaja kohustused panditud asja hoidmisel
  237. § 288 Pandipidaja õigus panditud asja kasutada
  238. § 289 Käsipandi üleminek koos nõudega
  239. § 290 Panditud asja tagastamine
  240. § 291 Nõude üleminek pantijale
  241. § 292 Müügiõiguse tekkimine pandipidajal
  242. § 293 Müügist teatamine
  243. § 294 Panditud asja müük
  244. § 295 Panditud asja müügist saadud raha
  245. § 296 Pantimine pandimajas
  246. § 297 Registerpandi mõiste
  247. § 298 Laevahüpoteegi sätete kohaldamine
  248. § 299 Registerpandi tekkimine
  249. § 300 Registerpandi järjekoht
  250. § 301 Registerpandi järjekoha loovutamine
  251. § 302 Pandipidajate nõuete rahuldamine
  252. § 303 Registerpandi avalikkus
  253. § 304 Pantija kohustused panditud asja hoidmisel
  254. § 305 Panditud eseme võõrandamine
  255. § 306 Panditud asja väljanõudmine müügiks
  256. § 307 Pandi seadmine transpordivahendile
  257. § 308 Transpordivahendile seatud pandi ulatus
  258. § 309 Kommertspant
  259. § 310 Kommertspandi registreerimine
  260. § 311 Panditud vara kasutamine ja käsutamine
  261. § 312 Kommertspandi esemeks oleva vara asendamine
  262. § 313 Pandi seadmine intellektuaalsele omandile
  263. § 314 Õigused pandi esemena
  264. § 315 Pandi seadmine
  265. § 316 Panditud õiguse lõpetamine ja muutmine
  266. § 317 Nõude pantimisest teatamine
  267. § 318 Pantimise tagajärjed võlgnikule nõude pantimise korral
  268. § 319 Kohustuse täitmine nõude pantimise korral
  269. § 320 Kinnipidamisõiguse mõiste
  270. § 321 Nõude seotus kinnipeetava esemega
  271. § 322 Kinnipidamise lubamatus
  272. § 323 Kinnipeetud eseme hoidmine ja nõude rahuldamine
  273. § 324 Kodulooma kinnipidamine
  274. § 325 Hüpoteegi mõiste
  275. § 326 Hüpoteegi seadmise kokkuleppe vorm
  276. § 327 Hüpoteegi kanne
  277. § 328 Algne omanikuhüpoteek
  278. § 329 Hüpoteegipidaja loobumine hüpoteegist
  279. § 330 Hüpoteegi lõpetamine
  280. § 331 Hüpoteegi lõpetamine omaniku nõudel
  281. § 332 Omanikuhüpoteegi kustutamine hüpoteegipidaja nõudel
  282. § 333 Koormatud kinnisasja omaniku õigused
  283. § 334 Hüpoteegipidaja õigused kinnisasja väärtuse vähenemise ärahoidmiseks
  284. § 335 Hüpoteegipidaja õigused kinnisasja väärtuse vähenemisel
  285. § 336 Päraldiste väärtuse vähendamine
  286. § 337 Koormatud kinnisasja käsutamine
  287. § 338 Hüpoteegi käsutamine
  288. § 339 Hüpoteegikandest tulenevad õigused
  289. § 340 Järjekoha määramine
  290. § 341 Omanikuhüpoteegi omandamine ja loovutamine
  291. § 342 Hüpoteegi püsimine
  292. § 343 Hüpoteegi ulatus kinnisasjale
  293. § 344 Hüpoteegi ulatus rendi- ja üürinõudele
  294. § 345 Hüpoteegi ulatus kindlustushüvitisele
  295. § 346 Nõuete ulatus
  296. § 347 Hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamine
  297. § 348 Tasumise koht
  298. § 349 Hüpoteegi üleminek omanikule
  299. § 350 Teiste isikute õigus hüpoteegipidaja nõude rahuldamiseks
  300. § 351 Kinnisasja omaniku vastuväited
  301. § 352 Sundtäitmine
  302. § 353 Hüpoteegipidajate nõuete rahuldamise järjekord
  303. § 354 Omanikuhüpoteegi iseärasused sundtäitmisel
  304. § 355 Osahüpoteek
  305. § 356 Hüpoteegiga koormatud kinnisasja jagamine
  306. § 357 Hüpoteegi laienemine juurdeliidetud kinnisasjale
  307. § 358 Hüpoteegi üleviimine
  308. § 359 Ühishüpoteegi mõiste
  309. § 360 Ühishüpoteegiga tagatud nõude rahuldamine
  310. § 361 Nõude rahuldamine ühe kinnisasja omaniku poolt
  311. § 362 Omaniku ühishüpoteek
  312. § 363 Kohtuliku hüpoteegi mõiste
  313. § 364 Hüpoteegi sätete kohaldamine
  314. § 365 Seaduse jõustumine

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 07.02.2026 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 28.01.2026, 7 Asjaõigusseadus1 Vastu võetud 09.06.1993 RT I 1993, 39, 590 jõustumine 01.12.1993 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 15.02.1995 - RT I 1995, 26, 355 - 18.03.1995 14.06.1995 - RT I 1995, 57, 976 - 12.07.1995 05.06.1996 - RT I 1996, 45, 848 - 01.01.1997 26.06.1996 - RT I 1996, 51, 967 - 29.07.1996 11.06.1997 - RT I 1997, 52, 833 - 01.01.1998 12.01.1998 - RT I 1998, 12, 152 - 16.02.1998 11.03.1998 - RT I 1998, 30, 409 - 01.07.1998 17.06.1998 - RT I 1998, 59, 941 - 10.07.1998 17.02.1999 - RT I 1999, 26, 377 - 23.03.1999 17.02.1999 - RT I 1999, 27, 380 - 01.04.1999 terviktekst RT paberkandjal - RT I 1999, 44, 509 - 13.03.2001 - RT I 2001, 34, 185 - 10.04.2001 14.11.2001 - RT I 2001, 93, 565 - 01.02.2002 15.05.2002 - RT I 2002, 47, 297 - 01.01.2003 05.06.2002 - RT I 2002, 53, 336 - 01.07.2002 13.11.2002 - RT I 2002, 99, 579 - 01.01.2003 15.01.2003 - RT I 2003, 13, 64 - 01.07.2003 22.01.2003 - RT I 2003, 17, 95 - 01.01.2004 19.11.2003 - RT I 2003, 78, 523 - 27.12.2003 10.03.2004 - RT I 2004, 20, 141 - 12.04.2004 22.04.2004 - RT I 2004, 37, 255 - 01.05.2004 15.06.2005 - RT I 2005, 39, 308 - 01.01.2006 19.10.2005 - RT I 2005, 59, 464 - 15.11.2005 21.02.2007 - RT I 2007, 24, 128 - 26.03.2007 10.12.2008 - RT I 2008, 59, 330 - 01.01.2009 21.05.2009 - RT I 2009, 30, 178 - 01.10.2009 15.06.2009 - RT I 2009, 37, 251 - 10.07.2009 09.12.2009 - RT I 2009, 68, 463 - 01.01.2010 27.01.2010 - RT I 2010, 8, 37 - 27.02.2010 22.04.2010 - RT I 2010, 22, 108 - 01.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).

12.05.2010 - RT I 2010, 26, 128 - 14.06.2010 17.06.2010 - RT I 2010, 38, 231 - 01.07.2010 17.11.2010 - RT I, 06.12.2010, 1 - 05.04.2011 23.02.2011 - RT I, 21.03.2011, 4 - 01.06.2011 09.06.2011 - RT I, 29.06.2011, 1 - 30.06.2011 17.04.2012 - RT I, 23.04.2012, 1 - 17.04.2012 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17.04.2012 kohtuotsus tunnistab AÕSRS § 15.4 lõiked 2–4 ja AÕS § 158² lõike 1 esimese lause osa „asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-s 15.4 kehtestatud suuruses” põhiseadusega vastuolus olevaks ning alates käesoleva otsuse jõustumisest kehtetuks.

19.02.2014 - RT I, 13.03.2014, 3 - 01.01.2018, osaliselt 23.03.2014 ja 01.01.2016 20.06.2014 - RT I, 08.07.2014, 3 - 01.08.2014 19.06.2014 - RT I, 29.06.2014, 109 - 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused alates 2014. aasta 1. juulil jõus olevast redaktsioonist.

11.02.2015 - RT I, 04.03.2015, 4 - 01.07.2015 18.02.2015 - RT I, 23.03.2015, 3 - 01.07.2015 11.06.2015 - RT I, 30.06.2015, 4 - 01.07.2015 15.12.2016 - RT I, 31.12.2016, 2 - 01.01.2017, osaliselt 01.02.2017 18.01.2017 - RT I, 25.01.2017, 1 - 01.03.2017 17.01.2018 - RT I, 30.01.2018, 1 - 01.01.2019 06.06.2018 - RT I, 29.06.2018, 1 - 01.07.2018 30.01.2019 - RT I, 22.02.2019, 1 - 01.10.2019 17.11.2021 - RT I, 30.11.2021, 1 - 10.12.2021 24.11.2021 - RT I, 08.12.2021, 2 - 01.01.2022 07.12.2022 - RT I, 23.12.2022, 1 - 01.02.2023 08.02.2023 - RT I, 01.03.2023, 3 - 11.03.2023 22.02.2023 - RT I, 17.03.2023, 4 - 27.03.2023, osaliselt 01.02.2024 24.09.2025 - RT I, 02.10.2025, 2 - 12.10.2025 15.10.2025 - RT I, 11.11.2025, 1 - 21.11.2025 14.01.2026 - RT I, 28.01.2026, 3 - 07.02.2026

1. osa ÜLDOSA

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1Seaduse ülesanne

Asjaõigusseadus sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele.

§ 2Seaduse kehtivus

[Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 3Seaduse kohaldatavus

[Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 4Välislepingu kohaldatavus

[Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 5Asjaõigused

(1)Asjaõigused on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus.
(2)Seaduses võib lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatule sätestada ka muid asjaõigusi.

§ 6Omanik

(1)[Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]
(2)Kõigil omanikel on võrdsed õigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juriidilise isiku vara ega juriidiline isik ei saa kuuluda teistele isikutele.
(3)[Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

2. peatükk ASJAD

1. jagu MÕISTE JA LIIGID

§ 7§ 31. [Kehtetud - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

2. osa VALDUS JA KINNISTUSRAAMAT

1. peatükk VALDUS

1. jagu ÜLDSÄTTED

§ 32Valduse mõiste

Valdus on tegelik võim asja üle. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 33Valdaja

(1)Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on.
(2)Isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene, teine isik aga kaudne valdaja.
(3)Valdajaks ei ole isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt tema majapidamises või ettevõttes.

§ 34Seaduslik ja ebaseaduslik valdus

(1)Valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte.
(2)Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 35Heauskne ja pahauskne valdus

(1)Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata.
(2)Valdus on pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata.
(3)Valdus loetakse heauskseks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

2. jagu VALDUSE OMANDAMINE JA LÕPPEMINE

§ 36Valduse omandamine

(1)Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
(2)Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle.
(3)[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 37Kaudse valduse omandamine

Kaudne valdus omandatakse asja väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale, kui asja võõrandaja ise või kolmas isik jääb asja valdama.

§ 38Valduse üleminek pärijale

Valdus läheb üle pärijale.

§ 39Valduse lõppemine

(1)Valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
(2)Mööduv takistus või katkestus tegeliku võimu teostamisel valdust ei lõpeta.
(3)[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

3. jagu VALDUSE KAITSE

§ 40Omavoli ja omavoliline valdus

(1)Valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu.
(2)Omavoli on valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline.
(3)Valduse rikkumine on valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist.
(4)Omavolilise valduse tagajärgede eest vastutab ka selle valduse pärija, samuti muu õigusjärglane, kui viimane valduse omandamisel eelkäija valduse omavolilisusest teadis.

§ 41Omaabi

(1)Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire.
(2)Kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta.
(3)Kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta.
(4)Käesolevas paragrahvis sätestatud valdaja õigust omaabile võib kasutada ka § 33 3. lõikes nimetatud isik.

§ 42Otsimisõigus

(1)Kui vallasasi on valdaja võimu alt sattunud teise isiku valduses olevale kinnisasjale, on selle valdaja kohustatud lubama asja otsida ja ära viia, kui asi ei ole vahepeal kellegi valdusse võetud.
(2)Kinnisasja valdajal on õigus nõuda asja otsimisest ja äraviimisest tekkinud kahju hüvitamist. Kui on alust eeldada kahju tekkimist, on kinnisasja valdajal õigus tagatise saamiseni keelduda loa andmisest asja otsida või ära viia. Keeldumine ei ole lubatud, kui viivitamine on ohtlik.

§ 43Valduse kohtulik kaitse

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 44Valduse rikkumisest tulenev nõue

(1)Valduse rikkumise korral on valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
(2)Nõuet ei rahuldata, kui nõudja valdus on rikkuja või tema eelkäija suhtes omavoliline ja omandatud ühe aasta jooksul enne rikkumist.

§ 45Valduse äravõtmisest tulenev nõue

(1)Valduse äravõtmisel on valdajal õigus nõuda valduse taastamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
(2)Nõuet ei rahuldata, kui nõudja valdus on äravõtja või tema eelkäija suhtes omavoliline ja on omandatud ühe aasta jooksul enne valduse äravõtmist.

§ 46Valdaja vastuväited

Valdaja võib käesoleva seaduse §-des 44 ja 45 nimetatud nõuete rahuldamisest keelduda, kui ta tõendab, et valduse rikkumine või äravõtmine ei olnud omavoliline ja et tal oli õigus valdust rikkuda või asja vallata. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 47Kaudse valdaja õigused

(1)Paragrahvides 44 ja 45 nimetatud nõude võib esitada ka kaudne valdaja.
(2)Valduse äravõtmisel võib kaudne valdaja nõuda otsese valdaja valduse taastamist. Kui otsene valdaja ei saa või ei taha valdust taastada, võib kaudne valdaja nõuda valduse üleandmist endale.
(3)Kaudsel valdajal on käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud tingimustel otsimisõigus (§ 42).

§ 48Valduse kaitse nõude lõppemine

[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

(1)Käesoleva seaduse §-des 44 ja 45 nimetatud nõue lõpeb ühe aasta möödumisel valduse rikkumisest või äravõtmisest, kui nõuet ei panda maksma vastava hagi esitamisega kohtule. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
(2)Käesoleva seaduse §-des 44 ja 45 nimetatud nõue lõpeb ka siis, kui pärast omavoli toimepanemist tuvastatakse jõustunud kohtulahendiga, et omavoli toimepanijal on asja suhtes selline õigus, mille alusel ta võib nõuda valdust asjale. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

§ 49Osavalduse kaitse

Isik, kes valdab asja reaalosa, võib selle osa valdust kaitsta §-des 40–48 sätestatud korras.

§ 50Kaasvalduse kaitse

(1)Kui mitu isikut valdab asja ühiselt (kaasvaldus), võib iga kaasvaldaja või kaasvaldajad ühiselt kaitsta valdust §-des 40–48 sätestatud korras.
(2)Kaasvaldajate vahelises vaidluses valduse kasutamisõiguse ulatuse üle ei kohaldata valduse kaitse sätteid.

2. peatükk KINNISTUSRAAMAT

1. jagu ÜLDSÄTTED

§ 51Kinnistusraamatu mõiste

(1)Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta.
(2)[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
(3)[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 52Kinnistu

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 53Kinnistusraamatusse kantavad andmed

(1)Kinnistusraamatusse kantakse ainult seaduses ettenähtud andmed.
(2)[Kehtetu - RT I 1999, 27, 380 - jõust. 01.04.1999]

§ 54Kinnisasjade ühendamine ja jagamine

(1)Kinnisasju võib ühendada üheks kinnisasjaks või ühte kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil.
(2)Kinnisasjade ühendamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt kinnisasja omaniku ja puudutatud isikute notariaalselt tõestatud kokkuleppele. [RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
(3)Kinnisasjade ühendamise korral laienevad ühendatud kinnisasju koormanud asjaõigused kogu tekkinud kinnisasjale. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
(4)Kinnisasja jagamise korral jääb kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks on kinnisasi tervikuna, koormama kõiki jagamise tulemusel tekkinud kinnisasju. [RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
(5)Kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks oli jagatava kinnisasja osa, jääb koormama vastavat jagamise tulemusel tekkinud kinnisasja. [RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

§ 55Kinnistusraamatu avalikkus

(1)Kinnistusraamat on avalik. Igaühel on õigus tutvuda kinnistusraamatu andmetega ja saada sellest väljavõtteid seaduses sätestatud korras.
(2)Keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega.

§ 56Kinnistusraamatu õigsuse eeldamine

(1)Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse.
(2)Kui kinnistusraamatusse kantud õigus kustutatakse, siis eeldatakse, et õigus on lõppenud. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
(3)[Kehtetu - RT I 2004, 37, 255 - jõust. 01.05.2004]
(4)[Kehtetu - RT I 2004, 37, 255 - jõust. 01.05.2004]

§ 56^1. Heauskne omandamine

(1)Kui isik tehinguga omandab kinnisomandi või piiratud asjaõiguse kinnistusraamatusse kantud andmetele tuginedes, loetakse kinnistusraamatusse kantud andmed tema suhtes õigeks, välja arvatud juhul, kui kinnistusraamatusse kantud andmete õigsuse vastu on kinnistusraamatusse kantud vastuväide või kui omandaja teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatusse kantud andmed on ebaõiged.
(2)Kui isiku kinnistusraamatusse kantud õiguse käsutamise õigust on kindla isiku kasuks piiratud, on piirang omandaja suhtes kehtiv vaid juhul, kui see on kantud kinnistusraamatusse või kui omandaja on käsutuspiirangu olemasolust teadlik või peab sellest teadlik olema.
(3)Kui kinnisomandi või piiratud asjaõiguse omandamiseks on nõutav kande tegemine kinnistusraamatusse, on omandaja heausksuse suhtes määrav kinnistamisavalduse esitamise aeg.
(4)Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isikule tehakse kinnistusraamatusse kantud andmetele tuginedes sooritus või kui isikuga tehakse kinnistusraamatusse kantud andmetele tuginedes tehing, mis sisaldab käesolevas paragrahvis nimetamata käsutust kinnistusraamatusse kantud õiguse kohta. [RT I 2004, 37, 255 - jõust. 01.05.2004]

§ 57Ebaõige kanne

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 57^1. Asjaõiguse sisu täpsustamine

Asjaõiguse kinnistusraamatusse kandmisel võib õiguse sisu täpsustamiseks viidata kinnistusraamatu kande tegemise aluseks olevatele dokumentidele ja andmetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. [RT I, 17.03.2023, 4 - jõust. 01.02.2024]

§ 58Asjaõiguse kehtivus

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 59Asjaõiguse järjekoht

(1)Asjaõigused saavad järjekoha kinnistusraamatusse kandmisega.
(2)Kanded kinnistusraamatusse tehakse avalduste saabumise järjekorras.

§ 59^1. Mitme õiguse järjekohasuhe

(1)Kui kinnistusregistri ühte jakku tehakse mitu kannet, saavad need järjekoha, mis vastab registreerimise järjekohale kinnistuspäevikus. Kui avaldused on esitatud samaaegselt, antakse neile üks ja sama järjekoht ning see märgitakse ka vastavatesse kannetesse.
(2)Kui eri aegadel esitatud kinnistamisavalduste alusel tehakse kandeid eri jagudesse samal päeval, tuleb neis ära näidata, et hiljem taotletud kanne asub varem taotletud kandest järjekohas tagapool.
(3)Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõiget ei kohaldata, kui asjaosalised on kokku leppinud teistsuguses järjekohasuhtes ja niisuguse kokkuleppe kohta on tehtud kanne kinnistusraamatusse. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
(4)Hagi tagamise määruse alusel tehtav märge ja kohtulik hüpoteek kantakse kinnistusraamatusse üldises korras.

§ 60Järjekoha muutmine

(1)Kinnistusraamatusse kantud asjaõiguse järjekohta võib muuta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2)Järjekoha muutmiseks on nõutav nende isikute kokkulepe, kelle õiguste järjekoht muutub, ja vastava kande tegemine kinnistusraamatusse. Hüpoteegi järjekohas tagasiastumiseks on nõutav ka kinnisasja omaniku nõusolek. Nõusolek ei ole tagasivõetav. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
(3)Kui muutmisel tagasiastunud õigus lõpeb, siis etteastunud õigus ei kaota selle tagajärjel järjekoha muutmisega saadud kohta.
(4)Järjekoha muutmine ei või kahjustada õigust, mille järjekoht on tagasiastuvate ja etteastuvate õiguste vahel.

§ 61Eesõigus järjekohale

(1)Omanik võib kinnisasja koormamisel mõne õigusega jätta endale eesõiguse teise ulatuselt kindlaksmääratud õiguse kandmiseks koormava õiguse ette.
(2)Eesõigus kantakse märkena kinnistusraamatusse selle õiguse juurde, mis eesõiguse kasutamisel peab tagasi astuma.
(3)Kinnisasja võõrandamisel, samuti pärimisel läheb käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud eesõigus üle igakordsele omandajale.

2. jagu KANNETE LIIGID

§ 62Kanded

Kinnistusraamatusse kantakse asjaõigused ja märked.

§ 62^1. Kande tegemine

[Kehtetu - RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]

§ 63Märge kinnistusraamatus

(1)Kinnistusraamatusse võib kanda märke:
1)asjaõiguse omandamise või kustutamise või selle õiguse sisu või järjekoha muutmise nõude, sealhulgas tulevase või tingimusliku nõude tagamiseks (eelmärge);
2)kinnistusraamatu ebaõige kande muutmise või kustutamise nõude (§ 65) tagamiseks (vastuväide);
3)omandi või piiratud asjaõiguse käsutamise täielikuks või osaliseks keelamiseks (keelumärge);
4)muude seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks (märkus).
(2)Keelumärge keelab vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt.
(3)Asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse on tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. See ei takista kannete tegemist kinnistusraamatusse.
(4)Käesoleva paragrahvi 3. lõiget rakendatakse ka sundtäitmise käigus, pankrotihalduri poolt või kohtulahendi alusel tehtava käsutuse suhtes. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
(5)Kui käsutamine on käesoleva paragrahvi 3. ja 4. lõikes sätestatud alustel tühine, võib isik, kelle kasuks eelmärge kinnistusraamatusse on kantud, nõuda isikult, kelle kasuks on kinnistatud asjaõigus või märked, nõusolekut eelmärkega tagatud nõude täitmiseks vajaliku kande tegemiseks või kustutamiseks.
(6)Märke järgi määratakse selle õiguse järjekoht, mille kohta märge oli tehtud.
(7)[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
(8)Isikul, kelle omandit või piiratud asjaõigust eelmärge või vastuväide puudutab, on õigus nõuda isikult, kelle kasuks märge on tehtud, märke kustutamist, kui märkega tagatud õiguse maksmapanek on välistatud, eelkõige juhul, kui nõue, mille tagamiseks märge tehti, on lõppenud. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 63^1. Märke kandmine kinnistusraamatusse

(1)Eelmärge kantakse kinnistusraamatusse selle isiku avalduse alusel või nõusolekul, kelle omandit või piiratud asjaõigust eelmärge puudutab.
(2)Eelmärke võib kinnistusraamatusse kanda ka hagi tagamise määruse alusel või muul seaduses sätestatud alusel. Hagi tagamise määruse alusel eelmärke kinnistusraamatusse kandmiseks ei ole nõutav, et eelmärke kinnistusraamatusse kandmist nõudev isik tõendaks eelmärkega tagatava nõude täitmise raskendamise või võimatuks muutumise ohtu. [RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]
(3)Eelmärke kandmisel kinnistusraamatusse võib eelmärkega tagatava nõude täpsustamiseks viidata hagi tagamise määrusele või muule kinnistusraamatu kande tegemise aluseks olevale dokumendile.
(4)Vastuväide kantakse kinnistusraamatusse selle isiku avalduse alusel või nõusolekul, kelle omandit või piiratud asjaõigust see puudutab.
(5)Vastuväite võib kinnistusraamatusse kanda ka hagi tagamise määruse alusel või muul seaduses sätestatud alusel. Hagi tagamise määruse alusel vastuväite kinnistusraamatusse kandmiseks ei ole nõutav, et vastuväite kinnistusraamatusse kandmist nõudev isik tõendaks vastuväitega tagatava nõude täitmise raskendamise või võimatuks muutumise ohtu. [RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]
(6)Keelumärge kantakse kinnistusraamatusse hagi tagamise määruse või muul seaduses sätestatud alusel.
(7)Märkus kantakse kinnistusraamatusse seaduses sätestatud juhul.
(8)Üüri- või rendilepingu kohta tehtavas märkes näidatakse ära tähtajalise üüri- või rendilepingu lõppemise tähtpäev või lepingu korralise ülesütlemise tähtaeg, kui see on pikem seaduses sätestatud ülesütlemistähtajast. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 63^2. Eelmärke kustutamise nõue

[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

(1)Kui eelmärkega tagatud nõude võlausaldaja asukoht ei ole teada, võib koormatud kinnisasja omanik või asjaõiguse omaja nõuda eelmärke kustutamist, kui viimase eelmärget puudutava kande tegemisest kinnistusraamatusse on möödunud 10 aastat ja kui eelmärkega tagatud nõude võlgnik ei ole selle aja jooksul eelmärkega tagatud nõuet tunnustanud. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
(2)Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud nõude esitamise korral määrab kohus tähtaja vastuväidete esitamiseks ja avaldab vastava kuulutuse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui määratud tähtaja jooksul vastuväiteid ei esitata või need tagasi lükatakse, teeb kohus eelmärke kustutamise määruse. Muus osas kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus üleskutsemenetluse kohta sätestatut. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

3. jagu ÜLDSÄTTED KINNISASJU PUUDUTAVATE ASJAÕIGUSTE KOHTA

[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 64Kande tegemine

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 64^1. Kinnisomandi üleandmine ja koormamine

Kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 64^2. Õiguse lõpetamine

Kinnisasja koormava asjaõiguse lõpetamiseks on nõutav õigustatud isiku notariaalselt tõestatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust, kui seadus ei sätesta teisiti. Avaldus tuleb anda kinnistusosakonda või isikule, kelle kasuks õigus lõpetatakse. [RT I, 23.12.2022, 1 - jõust. 01.02.2023]

§ 65Ebaõige kande parandamine

(1)Isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab.
(2)[Kehtetu - RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]
(3)Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud nõuet ei saa esitada kolmanda heauskse isiku poolt omandatud asjaõiguste suhtes, mis on kinnistusraamatusse kantud. [RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]

§ 66Kande kustutamine asjaõiguse lõppemisel

(1)Kui kanne on asjaõiguse lõppemise tõttu kaotanud igasuguse õigusliku tähenduse, on koormatud kinnisasja omanikul õigus nõuda kande kustutamist.
(2)Kinnistusraamatusse kantud asjaõigus kinnisasjale ei lõpe ainuüksi seetõttu, et kinnisasja omanik omandab selle õiguse või selle õiguse omanik omandab kinnisasja.

§ 67Kande parandamine

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

3. osa OMAND

1. peatükk ÜLDSÄTTED

1. jagu OMANDI MÕISTE JA LIIGID

§ 68Omandi mõiste

(1)Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.
(2)Omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega.
(3)Omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel.

§ 69Omandi ese

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 70Ühine omand

(1)Ühine omand on kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand.
(2)Ühine omand on kaasomand või ühisomand.
(3)Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand.
(4)Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand.
(5)Ühine omand on kaasomand, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(6)Ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(7)Kui õigus kuulub mitmele isikule ühiselt (ühisus), kohaldatakse sellele vastavalt ühise omandi kohta käivaid sätteid, kui seadusest ei tulene teisiti.

2. jagu KAASOMAND

§ 71Kaasomandi ulatus

(1)Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti.
(2)Kaasomanikule kuulub tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti. [RT I, 13.03.2014, 3 - jõust. 23.03.2014]
(3)Kaasomanikul on teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi.
(4)Kaasomanikul on ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused.

§ 72Kaasomandi valdamine ja kasutamine

(1)Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Häälte arv otsuse tegemisel sõltub omandi osa suurusest. [RT I, 13.03.2014, 3 - jõust. 23.03.2014]
(2)Kaasomaniku osale vastavat kasu, mida tal on õigus saada, ei või käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud enamus kaasomaniku nõusolekuta vähendada. [RT I, 13.03.2014, 3 - jõust. 23.03.2014]
(3)Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust.
(4)Kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega.
(5)Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 73Kaasomandi mõttelise osa käsutamine

(1)Kaasomanik võib temale kuuluva mõttelise osa ühises asjas võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada.
(2)Kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, on teistel kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostu eesõigus. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
(3)[Kehtetu - RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
(4)Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatut ei kohaldata, kui kaasomanik võõrandab kinnisasja mõttelise osa alanejale sugulasele või vanemale või kui kinnisasja mõtteline osa omandatakse avalikes huvides, sealhulgas sundvõõrandatakse. [RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

§ 74Kaasomandi käsutamine tervikuna

(1)Kaasomandis oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel.
(2)[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 75Koormatiste ja kulutuste kandmine

(1)Kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.
(2)[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 76Kaasomandi lõpetamise nõue

(1)Kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist.
(2)Kaasomanikevahelise kokkuleppega võib kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistada.
(3)Kui kaasomandi lõpetamise nõudeõigus on kokkuleppega välistatud, võib lõpetamist nõuda üksnes juhul, kui selleks on oluline põhjus. Kui kaasomandi ülesütlemiseks oli määratud tähtaeg, siis võib olulisel põhjusel kaasomandi üles öelda määratud tähtajast kinni pidamata.
(4)Käesolevas paragrahvis nimetamata kokkulepe, millega välistatakse või piiratakse kaasomandi lõpetamise nõudeõigust, on tühine. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 77Asja jagamine kaasomandi lõpetamisel

(1)Kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele.
(2)Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
(3)Kaasomandi reaalosadena jagamisel võib kohus, kui reaalosade väärtus ei vasta kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele, määrata rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks, samuti koormata üksikuid osasid servituudiga teiste osade kasuks.
(4)Kohtu poolt kindlaksmääratud osade jaotamine reaalselt võib vajaduse korral toimuda ka liisu heitmise teel.

§ 78Osa eraldamine kaasomandist

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 79Kaasomanike kokkuleppe ja enamuse otsuse kehtivus õigusjärglaste suhtes

(1)Kaasomanikevahelised kaasomandi valdamist, kasutamist ja kaasomandi lõpetamist puudutavad kokkulepped kehtivad ka kaasomanike õigusjärglaste suhtes.
(2)Kui kaasomandis on kinnisasi, siis kehtivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkulepped kaasomanike õigusjärglaste suhtes vaid juhul, kui need on kantud märkusena kinnistusraamatusse. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

3. jagu OMANDI KAITSE

§ 80Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusest

(1)Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab.
(2)Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.

§ 81Omandiõiguse tõendamine

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 82Valduse tõendamine

(1)Omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja.
(2)Kui valdaja loobub valdusest nõudest vabanemise eesmärgil, võib kohus teda sellele vaatamata valdajaks lugeda. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 83Valdaja vastuväited

(1)Valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata.
(2)Otsene valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui kaudsel valdajal, kellelt ta on saanud õiguse asja vallata, on omaniku suhtes õigus asja vallata. Kui kaudne valdaja ei ole valdajale valduse üleandmiseks õigustatud, võib omanik nõuda otseselt valdajalt asja väljaandmist kaudsele valdajale või viimase keeldumise korral valduse ülevõtmisest asja väljaandmist endale.
(3)Käesoleva seaduse § 93 kohaselt väljaandmisnõude loovutamisega omandatud asja valdaja võib uuele omanikule esitada vastuväited, mida ta võiks esitada loovutatud nõude suhtes. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 84Valdaja vastutus asja ja päraldiste eest

(1)Pahauskne valdaja on kohustatud hüvitama omanikule asja või selle päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise tõttu tekkinud kahju vastavalt võlaõigusseaduse (RT I 2001, 81, 487; 2002, 60, 374) kahju õigusvastase tekitamise sätetele.
(2)Isik, kes on saanud asja valduse omavoliga, vastutab asja ja selle päraldiste hävimise ning nende väärtuse vähenemise eest, välja arvatud, kui hävimine või väärtuse vähenemine oleks toimunud ka juhul, kui asi oleks olnud hageja valduses.
(3)Kui valdaja on heauskne, ei vastuta ta asja ja selle päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise eest, kui hävimine või väärtuse vähenemine on toimunud enne hagi esitamisest teadasaamist. Valdaja vastutab asja või selle päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise eest, mis on toimunud tema süül pärast hagi esitamisest teadasaamist.
(4)Kui valdaja võõrandas asja kohtumenetluse ajal pärast seda, kui ta sai teada või pidi teada saama hagi esitamisest, vastutab ta nagu pahauskne valdaja, välja arvatud juhul, kui võõrandamine oli hädavajalik asja rikkumise ärahoidmiseks. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 85Kasu väljaandmine ja hüvitamine

(1)Valdaja vastutab asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 1037–1040.
(2)Isik, kes on saanud asja valduse omavoliga, on kohustatud lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule hüvitama ka saamata jäänud kasu, mida omanik ise asja vallates oleks saanud. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 86Vallasasja väljaandmise koht

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 87Väljaantud asja hinna hüvitamine

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 88Kulutuste hüvitamine valdajale

(1)Valdaja võib nõuda tema poolt asjale tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, välja arvatud juhul, kui ta on valduse saanud omavoliliselt. Muude kulutuste hüvitamist võib valdaja nõuda vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1042.
(2)Valdajal on õigus asjale tehtud kulutustega loodud parendused asja küljest ära võtta tingimusel, et ta taastab väljaantava asja endise seisundi. Selline õigus on välistatud, kui parenduste äravõtmine ei ole parendusi rikkumata võimalik või kui valdajale hüvitatakse väärtus, mis kulutustega loodud parendusel oleks pärast asjast eraldamist. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 89Omandi kaitse valduse kaotusega mitteseotud rikkumise korral

Omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 90Valdaja omandi eeldus

(1)Vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja loetakse oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist.
(2)Kaudse valduse korral kehtib käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud eeldus ainult kaudse valdaja suhtes.

§ 91Juhtimisõigusest loobumine

[Kehtetu - RT I 1999, 27, 380 - jõust. 01.04.1999]

2. peatükk VALLASOMAND

1. jagu VALLASOMANDI TEKKIMINE

1.jaotis Üleandmine

§ 92Vallasomandi tekkimine üleandmisega

[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

(1)Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale.
(2)Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta.
(3)[Kehtetu - RT I 1999, 27, 380 - jõust. 01.04.1999]
(4)[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 92^1. Kinnistamata merelaev

Omandi tekkimiseks Eesti kohtu juures asuvasse laevakinnistusraamatusse kandmata merelaevale ei ole merelaeva üleandmist vaja, kui võõrandaja ja omandaja on kokku leppinud omandi koheses üleminekus.

§ 93Omandamine asja väljanõudeõiguse loovutamisega

Kui asi on kolmanda isiku valduses, võib võõrandaja kokkuleppel omandajaga asja valduse üleandmise asendada väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale.

§ 94Omandamine asja jätmisega võõrandaja valdusse

Kui asja omanik on asja otseseks valdajaks, võib omandi üleandmisel asja valduse üleandmise asendada võõrandaja ja omandaja vahel sõlmitava lepinguga, mille alusel omandaja saab asjale kaudse valduse. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 95Heauskne omandamine

(1)Isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. (1^1) Kui käesoleva seaduse § 93 kohaselt võõrandatud asi ei kuulu võõrandajale, saab omandaja nõude loovutamisega asja omanikuks üksnes juhul, kui ta saab asja valduse kolmandalt isikult ja on valduse saamise ajal heauskne. (1^2) Kui käesoleva seaduse § 94 kohaselt võõrandatud asi ei kuulu võõrandajale, saab omandaja omanikuks asja temale üleandmisega, kui ta on üleandmise ajal heauskne.
(2)Omandaja on pahauskne, kui ta teadis või pidi teadma, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda.
(3)Omandamist käesoleva paragrahvi 1.–1^2 . lõike kohaselt ei toimu, kui asi on varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Kui omanik oli kaudne valdaja, kehtib sama juhul, kui asi oli otseselt valdajalt varastatud, kadunud või muul viisil otsese valdaja tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Käesolevat lõiget ei kohaldata raha või esitajaväärtpaberite, samuti avalikul enampakkumisel omandatud asja suhtes.
(4)[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
(5)Kui vastavalt käesoleva seaduse §-le 92^1 võõrandatud merelaev ei kuulunud võõrandajale, muutub omandaja omanikuks merelaeva üleandmise hetkest, välja arvatud juhul, kui ta sellel ajal ei olnud heauskne. Kui tehingu objekt on osa laevast, siis on määrav kaasvalduse saamise aeg. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 95^1. Koormatiste lõppemine

(1)Omandi üleandmisega lõpevad vallasasja koormanud kolmanda isiku õigused võõrandatud asjale.
(2)Omandi üleandmisel vastavalt käesoleva seaduse § 92 2. lõikele lõpevad kolmanda isiku õigused üksnes siis, kui omandaja on saanud valduse võõrandajalt. Kui võõrandamine toimub käesoleva seaduse § 92^1 või § 94 kohaselt või kui käesoleva seaduse § 93 kohaselt võõrandatud asi ei olnud võõrandaja kaudses valduses, lõpeb kolmanda isiku õigus üksnes juhul, kui omandaja saab asjale otsese valduse.
(3)Kolmanda isiku õigus ei lõpe, kui omandaja ei ole omandi üleandmise ajal õiguse suhtes heauskne. Omandaja on heauskne, kui ta ei tea kolmanda isiku õigusest ega pea sellest teadma.
(4)Kui käesoleva seaduse § 93 järgi kuulub õigus kolmandast isikust valdajale, ei lõpe see ka heauskse omandaja suhtes. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003] 2. jaotis Hõivamine

§ 96Hõivamise sisu

(1)Vallasomand tekib hõivamisega, kui isik võtab peremehetu vallasasja oma valdusse tahtega saada selle omanikuks.
(2)Asja ei saa omandada, kui hõivamine on seadusega keelatud või valdusse võtmine rikub teise isiku õigust asi hõivata.
(3)Asi on peremehetu, kui see ei ole veel olnud kellegi omandis või kui omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega.
(4)Metsloom on peremehetu, kui ta on looduslikus vabaduses.

§ 97Mesilaspere hõivamine

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003] 3. jaotis Leid

§ 98Teatamiskohustus

(1)Isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamata teatama kaotajale või omanikule. Kui kaotaja või omanik on leidjale teadmata, on leidja kohustatud teatama leiust politseile, kui asja väärtus ületab 50 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
(2)Asja leidmisel elamus, avalikus asutuses või transpordivahendis on asja leidnud isik kohustatud asja üle andma majaomanikule, üürnikule, vastava asutuse teenistujale, transpordivahendi juhile või politseile. Majaomanik, üürnik, asutus, transpordiorganisatsioon või politsei, kellele leitud asi üle anti, loetakse leidjaks.

§ 99Leiu hoidmine ja müümine

(1)Leidja on kohustatud leitud asja hoidma selle säilimist tagaval viisil.
(2)Leidjal on õigus pärast avalikku teatamist asi:
1)müüa avalikul enampakkumisel, kui asja hoidmine on ülemääraselt kulukas või kui asi on kiiresti riknev või kui avalik asutus või politsei on asja hoidnud kuus kuud;
2)hävitada, kui asja hoidmine või võõrandamine on kulukam kui asja müügist tõenäoliselt saadav tulu. [RT I, 31.12.2016, 2 - jõust. 01.02.2017]
(3)Enampakkumisel saadud raha, millest on maha arvatud hoiu- ja müügikulud, asendab asja.

§ 100Leiu omandamine

(1)Kui leidja on oma kohustused täitnud ja omanik ei ole selgunud ühe aasta jooksul, arvates leiust teatamisest, omandab leidja asja või seda asendava raha.
(2)Kui asja väärtus ei ületa 50 eurot, algab käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tähtaja kulgemine leiupäevast. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
(3)Leiukoha kohalik omavalitsus omandab asja või seda asendava raha, kui politsei on leidu hoidnud ühe aasta jooksul, arvates asja valdusse võtmisest.
(4)Leidja ei omanda asja, kui ta rikub teatamiskohustust või varjab leidu.
(5)Leiu omandamisega lõpevad asja koormanud kolmanda isiku õigused. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 101Leiutasu ja kulutuste hüvitamine

(1)Kui leidja ei ole asja veel omandanud, saab omanik asja või seda asendava raha tagasi, kui ta hüvitab vajalikud kulutused ja maksab leidjale leiutasu. Leiutasu määratakse leidja ja omaniku kokkuleppel. Vaidluse korral määrab leiutasu kohus, kuid mitte suuremas kui ühe kolmandiku ulatuses leiu väärtusest, millest on maha arvatud leidja poolt leiuga seoses tehtud vajalikud kulutused. (1^1) Leiutasu ei saa nõuda, kui leidja rikub teatamiskohustust või kui ta leidu varjab.
(2)Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud vajalikud kulutused on kulutused, mida leidja teeb leitud asja säilitamiseks, õigustatud isiku otsimiseks ja leitud asja müümiseks.
(3)Paragrahvi 98 2. lõikes nimetatud isikud leiutasu ei saa. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 101^1. Leidja vastutus

Leidja vastutab oma kohustuste rikkumise eest üksnes tahtluse või raske hooletuse korral. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 102Leiu erijuhud

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003] 4. jaotis Peitvara

§ 103Peitvara mõiste

(1)Peitvara on maasse kaevatud või muul viisil peidetud raha või väärtasi nagu kalliskivid, pärlid või väärismetallid, mille omanikku ei saa kindlaks teha.
(2)Peitvara kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast see leiti.

§ 104Leiutasu

(1)Peitvara leidjal on õigus saada leiutasu peitvara pooles väärtuses.
(2)Peitvara väärtus määratakse leidja ja omaniku kokkuleppel, vaidluse korral määrab selle kohus.
(3)Leidja, kes otsis peitvara kinnis- või vallasasja omaniku nõusolekuta, leiutasu ei saa.

§ 105Erilise väärtusega peitvara

[Kehtetu - RT I, 21.03.2011, 4 - jõust. 01.06.2011] 5. jaotis Ümbertöötamine, segamine, ühendamine

§ 106Ümbertöötamine

(1)Kui keegi heauskselt töötas ümber võõra vallasasja, kuulub uus asi ümbertöötajale, kui töö on väärtuslikum esialgsest asjast, vastasel juhul aga esialgse asja omanikule.
(2)Kui ümbertöötaja tegutses pahauskselt, on esialgse asja omanikul õigus uus asi endale nõuda, sõltumata sellest, kas töö on väärtuslikum esialgsest asjast või mitte.

§ 107Ühendamine ja segamine

(1)Kui mitme omaniku vallasasjad ühendatakse selliselt, et need muutuvad ühe tervikliku asja olulisteks osadeks, tekib asjade senistel omanikel kaasomand ühendamise teel tekkinud terviklikule asjale. Kaasomandi osade suurused määratakse väärtuse järgi, mis ühendatud asjadel oli ühendamise ajal.
(2)Kui üht ühendatud asjadest tuleb lugeda peaasjaks, saab selle omanik ühendamise teel tekkinud tervikliku asja ainuomanikuks.
(3)Kui vallasasi ühendatakse maatükiga sel viisil, et ta muutub maatüki oluliseks osaks, laieneb maatüki omand maatükiga ühendatud asjale.
(4)Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui mitme omaniku vallasasjad segatakse lahutamatult või sel viisil, et nende eraldamine on seotud ebamõistlike kulutustega.
(5)Kui omand asjale lõpeb vastavalt käesoleva paragrahvi 1.–4. lõikele, lõpevad ka muud asja koormanud õigused. Kui koormatud asja omanik saab ühendamise teel tekkinud tervikliku asja kaasomanikuks, kehtivad asja koormanud õigused edasi tema kaasomandi osa suhtes. Kui koormatud asja omanik saab ühendamise teel tekkinud tervikliku asja ainuomanikuks, kehtivad asja koormanud õigused tervikliku asja suhtes edasi. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 108Kahju hüvitamine

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 109Omand võlakirjale

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003] 6. jaotis Igamine

§ 110Igamise sisu

(1)Vallasomand tekib igamisega, kui isik valdab vallasasja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
(2)[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
(3)[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 111Igamise välistamine

(1)Igamine on välistatud, kui valdaja on pahauskne.
(2)Valdaja on pahauskne, kui ta valduse saamisel teadis või pidi teadma, et ta valduse saamisega ei omandanud asja, või kui ta sai seda teada enne igamistähtaja möödumist.

§ 112Igamisaja arvutamine

(1)Eeldatakse, et isik, kelle valduses asi on olnud teatava ajavahemiku alguses ja lõpus, on olnud valdaja ka vahepeal.
(2)Valduse omandamisel õigusjärglasena võib valdaja enda ja oma eelkäija igamisajad liita.

§ 113Igamise peatumine

Igamine ei alga või peatub alates hetkest, mil vallasasja omaniku omandi kaitse nõude aegumine on peatunud. [RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 114Igamise katkemine

(1)Igamine katkeb:
1)kui igamisvaldaja kaotab §-s 110 sätestatud valduse;
2)nõude esitamisel omandi kaitseks otsese või kaudse valdaja vastu;
3)nõude esitamisel omandi kaitseks § 33 3. lõikes nimetatud isiku vastu, keda omanik ekslikult peab valdajaks;
4)kui omanik asub omandiõigust teostama igamisvaldaja teadmisel ja viimane ei ole sellele vastu vaielnud.
(2)Igamise katkemine käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 2–4 sätestatud alustel kehtib ainult katkemise põhjustanud isiku suhtes.
(3)Igamine ei katke, kui igamisvaldaja kaotas valduse oma tahte vastaselt ja sai valduse ühe aasta jooksul tagasi või sai valduse tagasi selle tähtaja jooksul esitatud hagi alusel.
(4)Pärast igamise katkemist algab igamisaja kulg uuesti. Igamise katkemiseni möödunud aega uue igamisaja hulka ei arvata.

§ 114^1. Kolmandate isikute õigused

Igamise teel omandi tekkimisel lõpevad kolmandate isikute õigused asjale, mis on tekkinud enne igamistähtaja kulgema hakkamist. Õigus ei lõpe, kui valdaja teab valduse omandamisel kolmanda isiku õigusest või peab sellest teadma, samuti juhul, kui valdaja saab kolmanda isiku õigusest teada igamistähtaja jooksul. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003] 7. jaotis Loodusvili

§ 115Loodusvilja omandamine

(1)Asja omanik või võõra asja valdaja, kellel on õigus omandada loodusvilja, saab selle omanikuks vilja asjast eraldumisel.
(2)Kui isikul, kes ei valda võõrast asja, on õigus omandada selle asja loodusvilja, saab ta selle omanikuks vilja valdusse võtmisega.

2. jagu KOLMANDA ISIKU ÕIGUSED

§ 116Kolmanda isiku õiguste lõppemine

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 117Kahju hüvitamine kolmandale isikule

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

3. peatükk KINNISOMAND

1. jagu KINNISOMANDI TEKKIMINE JA LÕPPEMINE

§ 118Kinnisomandi tekkimine

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 119Kinnisasja omandamise tehing

(1)Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud.
(2)Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing muutub kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
(3)[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 120Asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks

(1)Kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Asjaõigusleping võib sisalduda ka kohtulikus kompromissis.
(2)Asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks, mis on tehtud tingimuslikult või tähtpäeva määrates, on tühine.
(3)Notar tõestab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asjaõiguslepingu üksnes juhul, kui talle esitatakse käesoleva seaduse § 119 1. lõikes nimetatud dokument või kui see dokument tõestatakse samaaegselt asjaõiguslepinguga. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 121Kinnisasja omandaja nõudeõigus

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 122Kinnisasja omandamine hõivamisega

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 123Kinnisasja omandamine kinnistusraamatu kande igamisega

(1)Kui isik on kantud kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna õigusliku aluseta, saab ta kinnisasja omanikuks, kui ta valdab kinnisasja 10 aasta jooksul katkematult nagu omanik.
(2)Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tähtaja arvutamisele kohaldatakse vallasasja igamise sätteid. Tähtaja kulgemine peatub ajaks, kuni kinnistusraamatusse on kinnistusraamatu kande õigsuse suhtes kantud vastuväide. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 124Kinnisasja omandamine igamisega

(1)Kui isik on 30 aastat katkematult vallanud kinnisasja, mis ei ole kantud kinnistusraamatusse või mille omanikku kinnistusraamatust ei nähtu või mille omanik oli enne valdaja poolt valduse saamist surnud ja 30 aasta jooksul ei ole tehtud kinnistusraamatusse niisugust kannet, mille tegemiseks on vajalik omaniku nõusolek, võib valdaja nõuda enda kandmist kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
(2)Nõue kande tegemiseks käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud alustel esitatakse kohtule, kes määrab üleskutsemenetluses aja vastuväidete esitamiseks ja avaldab vastava kuulutuse. Kui määratud tähtajal vastuväiteid ei esitata või need tagasi lükatakse, teeb kohus määruse, mis on kinnistusraamatusse kande tegemise aluseks.
(3)Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tähtaja arvutamisele ja valduse katkematusele kohaldatakse vallasasja igamise sätteid.
(4)Kui enne käesoleva paragrahvi 2. lõike teises lauses nimetatud määruse avalikustamist on kolmas isik omanikuna kinnistusraamatusse kantud või kolmanda isiku omandi tõttu on kinnistusraamatusse kantud vastuväide kinnistusraamatu kande õigsuse suhtes, ei ole käesoleva paragrahvi 2. lõike teises lauses nimetatud määrusel selle kolmanda isiku suhtes õiguslikke tagajärgi. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

§ 125Kinnisomandi lõppemine

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 126Kinnisomandist loobumine

(1)Kinnisasja omanik võib kinnisomandist loobuda. Riik ja kohaliku omavalitsuse üksus kinnisomandist loobuda ei või. (1^1) Isikul ei ole õigust kinnisomandist loobuda, kui:
1)ta on jätnud täitmata kinnisasjaga seotud kohustused, mis tulenevad detailplaneeringust, ohutus- ja keskkonnanõuetest või haldusorgani ettekirjutusest;
2)kinnisasi on koormatud hüpoteegiga;
3)kinnistu kohta on kinnistusregistriosa kolmandasse jakku kantud isiklik kasutusõigus, kasutusvaldus, märge üürilepingu kohta või kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendus;
4)kinnisasjale on püstitatud ebaseaduslik ehitis või ehitise dokumendid ei vasta nõuetele või dokumentides kajastatud ehitis puudub;
5)tema suhtes on alustatud pankroti- või likvideerimismenetlus;
6)kinnisomandi üle on käimas kohtumenetlus.
(2)Tehing, millega kinnisomandist loobutakse, peab olema notariaalselt tõestatud. Käesoleva paragrahvi 1^1 . lõike punktides 1 ja 4 nimetatud asjaolude esinemise või puudumise kohta esitab kinnisasja asukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus notarile tõendi kahe kuu jooksul vastava päringu saamisest arvates. Seda tähtaega võib vajaduse korral pikendada kuni kahe kuu võrra.
(3)Kui kinnisomandist on loobutud, läheb kinnisomand üle kinnisasja asukoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele alates tema kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse kandmisest, välja arvatud käesoleva paragrahvi 5. lõikes sätestatud juhul. Kohaliku omavalitsuse üksuse kui puudutatud isiku nõusolek ei ole sellise kande tegemiseks vajalik.
(4)Kui kohaliku omavalitsuse üksus on omandanud kinnisasja käesolevas paragrahvis sätestatud alusel ja kinnisasi on koormatud reaalkoormatisega, on kohaliku omavalitsuse üksuse vastutus reaalkoormatisest tulenevate kohustuste täitmise eest piiratud kinnisasja väärtusega.
(5)Kui kinnisomandist loobub kinnisasja kaasomanik, läheb tema kaasomandi osa üle teistele kaasomanikele vastavalt nende kaasomandi osa suurusele. Sellisel juhul ei kohaldata käesoleva paragrahvi 1^1 . lõiget.
(6)Käesolevas paragrahvis kinnisomandist loobumise kohta sätestatu kehtib ka korteriomandist loobumise kohta. [RT I, 28.01.2026, 3 - jõust. 07.02.2026]

2. jagu KINNISOMANDI ULATUS

§ 127Kinnisomandi ruumiline ulatus

(1)Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel.
(2)Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu.

§ 128Piir

(1)Piir külgnevate maatükkide vahel määratakse maakatastri andmete ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras. [RT I, 17.03.2023, 4 - jõust. 27.03.2023]
(2)Kinnisasja omanik peab tagama piirimärgistuse säilimise. Ta ei või piirimärke muuta ega ümber paigutada.
(3)Kinnisasja omanik võib naaberkinnisasja omanikult igal ajal nõuda kinnisasjade piirile piirimärkide paigaldamist. Sellega seonduvad kulutused kannavad naaberkinnisasjade omanikud võrdsetes osades. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 129Piiri kindlakstegemine

(1)Kinnisasja omanik peab naabri põhjendatud nõudmisel aitama piiri kindlaks teha.
(2)Kui piiri ei saa kindlaks teha muul viisil, võetakse aluseks valduse ulatus. Kui valduse ulatust ei saa kindlaks teha, lisatakse igale kinnisasjale vaidlusalusest maast ühesuurune osa.
(3)Kui piiri kindlakstegemine käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud viisil annab tulemuse, mis on vastuolus kindlakstehtud andmetega kinnisasja suuruse ja muude olude kohta, määratakse piir kinnisasja suurust ja muid asjaolusid arvestades.
(4)Piiri kindlakstegemise kulud kannavad naabrid võrdselt, kui seadusest, kohtulahendist või tehingust ei tulene teisiti. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

§ 130Kinnisomandi ulatus maavaradele

(1)Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mille loetelu sätestatakse seaduses.
(2)Maavarade kasutamise kord ja kinnisasja omaniku eelisõigus käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud maavarade kasutamisel sätestatakse seaduses.

§ 131Kinnisomandi ulatus veekogule

(1)Ühe kinnisasja piires olev veekogu kuulub selle kinnisasja omanikule.
(2)Mitme kinnisasja piires olevast veekogust kuulub igale kaldaomanikule see osa, mis on veekogu keskele tõmmatava mõttelise joone ning sellelt joonelt vastava omaniku kaldapiiripunktidele risti tõmmatavate mõtteliste joonte vahel või veekogu keskpunktist vastava omaniku kaldapiiripunktidele tõmmatavate mõtteliste joonte vahel, kui seaduses või lepinguga ei ole sätestatud teisiti.

§ 132Kinnisomandi ulatus veekogust tekkinud maale

(1)Kuivanud jõesäng või jões tekkinud saar on lähemate kallaste omanike omandis.
(2)Iga kaldaomaniku omandis on see osa jõesängist või saarest, mis on keset jõge tõmmatava mõttelise joone ning sellelt joonelt vastava omaniku kaldapiiripunktidele risti tõmmatavate mõtteliste joonte vahel.
(3)Maatükk, mis veevoolu või muu loodusjõuga on kistud ühelt kinnisasjalt ja viidud teisele, muutub teise kinnisasja osaks, kui ta sellega kindlalt liitub. Ärakistud maatüki eest võib endine omanik nõuda hüvitist vastavalt uue omaniku kasule. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
(4)Pinnas, mis kaldale uhutakse või millega kallast täidetakse, jääb kalda osaks.

§ 132^1. Kinnisomandi ulatus avalikus veekogus tekkinud kinnisasjale

() Avalikus veekogus tekkinud iseseisev kinnisasi on riigi omandis. [RT I, 17.03.2023, 4 - jõust. 27.03.2023]

§ 133Avaliku veekogu kaldajoon

(1)Kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni. Kaldajoon on veekogu tavaline veepiir.
(2)[Kehtetu - RT I 2009, 37, 251 - jõust. 10.07.2009]
(3)Avaliku veekogu põhjaga püsivalt ühendatud ehitis, mis on püsivalt ühendatud kaldaga, on kaldakinnisasja oluline osa. [RT I 2009, 37, 251 - jõust. 10.07.2009]

§ 134Põhjavesi

Kinnisomand ei ulatu põhjaveele. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 135Kinnisomandi ulatus kasvavale metsale ja taimestikule

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 136Kinnisomandi ulatus ehitisele

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 137Ehitis võõral maatükil

[Kehtetu - RT I 1999, 27, 380 - jõust. 01.04.1999]

§ 138Ehitamine võõrale maatükile või võõrast materjalist

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 139Hüvitus ebaseadusliku ehitamise korral

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

3. jagu KINNISOMANDI KITSENDUSED

1.jaotis Üldsätted

§ 140Kitsenduste liigid

Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgsed või need seatakse haldusakti, kohtulahendi või tehinguga. [RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

§ 141Kitsenduste kehtivus

(1)Seadusjärgne kitsendus kehtib kinnistusraamatusse kandmata. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003] (1^1) Eraõiguslikku seadusjärgset kitsendust võib muuta kinnisasja omaniku ja õigustatud isiku kokkuleppega. Kokkulepe kantakse kinnistusraamatusse asjaõigusena, eelkõige servituudina. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
(2)Avalik-õiguslikku seadusjärgset kitsendust võib muuta või lõpetada ainult seaduses sätestatud juhtudel. Kitsenduste muutmine või lõpetamine kehtib kinnistusraamatusse kandmata. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
(3)Kohtulahendi või tehinguga seatud kitsendus, samuti selle kitsenduse muutmine või lõpetamine kehtib kolmandate isikute suhtes, kui see on kinnistusraamatusse kantud. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

§ 142Võõral maatükil viibimine

[Kehtetu - RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014] 2. jaotis Naabrusõigused

§ 143Kahjulikud mõjutused

(1)Kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud.
(2)Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud mõjutused kahjustavad oluliselt kinnisasja kasutamist, kuid niisuguste mõjutuste kõrvaldamist ei saa mõjutajalt majanduslikult eeldada, on mõjutatava kinnisasja omanikul õigus nõuda mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanikult mõistlikku hüvitist. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 144Keelatud rajatis ja seadeldis

(1)Kinnisasja omanikul on õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks või seal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale.
(2)Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud rajatis või seadeldis on püstitatud kooskõlas seadusega, on õigus nõuda rajatise või seadeldise eemaldamist ainult pärast keelatud mõjutuse tegelikku toimumist.

§ 145Varisemisohtlik ehitis

(1)Ehitist tuleb hoida sellises korras, et selle varisemisel või osade eraldumisel oleks välistatud naaberkinnisasja kahjustamine.
(2)Omanik, kelle kinnisasja ohustavad käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asjaolud, võib nõuda kahjuliku toime eest vastutavalt isikult ohu kõrvaldamist. Kui kahjuliku toime eest vastutav isik ei ole teada, võib ta nõuda ohu kõrvaldamist valdajalt.

§ 146Keelatud süvendamine

(1)Maatükki ei või süvendada selliselt, et naaberkinnisasi kaotaks vajaliku maapõuetoe või et muul viisil kahjustataks seal asuvaid ehitisi.
(2)Süvendamine on lubatud, kui süvendaja paigaldab muu toe või võtab tarvitusele ohtu või kahju ärahoidvad abinõud.

§ 147Naaberkinnisasja kasutamine

Kui ehitada või ehitist parandada saab ainult nii, et naaberkinnisasjale või selle kohale tuleb ehitada tellingud või et üle selle kinnisasja tuleb vedada või sellele asetada ehitusmaterjali või kinnisasjast üle käia või sõita, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama, kui see on hädavajalik, tingimusel, et temale tagatakse kahju hüvitamine.

§ 148Ehitis üle naaberkinnisasja piiri

(1)Ehitis, mis ulatub üle kinnisasja piiri, on selle kinnisasja osa, mille piirest ta väljub, kui kinnistusraamatusse on kantud kinnisasja piiriülest ehitamist lubav asjaõigus või kui naaberkinnisasja omanik peab piiriülest ehitamist vastavalt käesoleva paragrahvi 2. lõikele lubama.
(2)Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ehitis on püstitatud asjaõiguseta, kuid heauskselt, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama. Sel juhul on tal õigus nõuda ehitajalt tema kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa alla jääva maatüki omandamist või perioodilist hüvitist.
(3)Naaberkinnisasja omanik võib nõuda ehitajalt oma kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa kõrvaldamist, kui ehitaja on pahauskne või kui kinnisasja omanik enne ehitamise algust või hiljemalt ajal, mil selle osa kõrvaldamine ei olnud seotud ülemääraste kulutustega, sellele vastu vaidles.
(4)Hüvitise saamise nõue on eelistatud kõigile teistele nõuetele, mis lasuvad kinnisasjal, mille piiridest ehitis väljub. Kokkulepe hüvitise suuruse või hüvitisest loobumise kohta kehtib, kui see on kantud märkusena kinnistusraamatusse.
(5)Lisaks käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatule kohaldatakse hüvitisele ka reaalkoormatiste sätteid.
(6)Kui üle kinnisasja piiri ulatuva ehitise tõttu kahjustatakse hoonestusõigust või servituuti, kohaldatakse õigustatud isiku suhtes vastavalt 1.–5. lõikes sätestatut. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 149Üle piiri ulatuvad juured, oksad ja viljad

(1)Kinnisasja omanikul on õigus ära lõigata ja endale võtta naaberkinnisasjalt tema kinnisasjale ulatuvad puude ja põõsaste juured, oksad ja viljad, kui need kahjustavad kinnisasja kasutamist ja naaber ei ole neid hoiatusele vaatamata selleks vajaliku aja jooksul kõrvaldanud.
(2)Kui kinnisasja omanik lubab alles jätta tema kinnisasjale ulatuvaid oksi, on tal õigus nende okste viljadele tema kinnisasja piirides oleva oksa ulatuses.
(3)Kinnisasja omanikul on õigus viljadele, mis on kukkunud tema kinnisasjale naaberkinnisasjalt kasvavalt puult või põõsalt.
(4)Kinnisasja piiril kasvava puu vili, samuti puu maharaiumisel või mahalangemisel ka puu ise kuulub naabritele võrdsetes osades.

§ 150Piiril kasvavad puud ja põõsad

Piiril kasvavad puud ja põõsad on naabrite kaasomandis.

§ 151Piirirajatis

(1)Kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest.
(2)Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asja kasutamine ei tohi olla vastuolus asja otstarbega ega tekitada kahju naabrile.
(3)Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asja kasutavad mõlemad naabrid, kannavad nad korrashoiukulud võrdselt. Kui asi on vajalik ühe naabri huvides, ei või seda asja tema nõusolekuta kõrvaldada ega muuta.

§ 152Ühine sein

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 153Piiril olev sein

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 154Katuselt voolav vesi

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003] 3. jaotis Teed ning tehnovõrgud ja -rajatised

§ 155Avalikult kasutatav tee

(1)Omanik, kelle kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee, ei või takistada ega lõpetada selle tee kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutatava teena.
(2)Kinnisasja omanik peab avalikult kasutatava tee äärses ribas järgima seadusjärgseid kitsendusi.
(3)Eratee määratakse avalikuks kasutamiseks seaduses sätestatud korras.

§ 156Juurdepääs avalikult kasutatavale teele

[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

(1)Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
(2)Kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tingimustel.
(3)Kinnisasja omanikul ei ole õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult kasutatava teega või kinnisasja osade vahel on katkenud tema tahtel.

§ 157Jalg- ja talitee

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 158Tehnovõrgud ja -rajatised

(1)Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga.
(3)Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
(4)Kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist.
(5)Kinnisasja omanik võib nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. [RT I 2007, 24, 128 - jõust. 26.03.2007]

§ 158^1. Avalikes huvides vajalikud tehnovõrgud ja -rajatised

(1)Kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. [RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018] (1^1) Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses. Avalikes huvides ehitatud tehnovõrk või -rajatis on ka riikliku või kohaliku omavalitsuse üksuse keskkonnaseire ja tänavavalgustuse ehitis ning Päästeameti sireeniseade hädaolukorra seaduse § 13^1 lõike 8 tähenduses. [RT I, 02.10.2025, 2 - jõust. 12.10.2025]
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. [RT I 2007, 24, 128 - jõust. 26.03.2007]
(3)Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista talumiskohustuse seadmist kokkuleppe teel. [RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]

§ 158^2. Tehnorajatise talumise eest tasu maksmine

[Kehtetu - RT I, 30.01.2018, 1 - jõust. 01.01.2019] 4. jaotis Veed

§ 159Avalikud veekogud

[Kehtetu - RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]

§ 160Kaldaomaniku õiguste kitsendamine

[Kehtetu - RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]

§ 161Kallasrada

[Kehtetu - RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]

§ 162Kalapüük

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 163Valguv vesi

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 164Veejuhe

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 165Veeühistu

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003] 5. jaotis Mets [Kehtetu - RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]

§ 166Metsa ja loodusliku taimestiku kasutamine

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 167Võõra metsa kasutamine

[Kehtetu - RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]

§ 168Jahipidamine

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003] 6. jaotis Muud kitsendused

§ 169Muud kinnisomandi kitsendused

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 170Riigi ja kohaliku omavalitsuse ostueesõigus

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 171Sundvõõrandamine

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

4. osa SERVITUUDID

1. peatükk REAALSERVITUUDID

1. jagu MÕISTE, TEKKIMINE, LÕPPEMINE

§ 172Reaalservituudi mõiste

(1)Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma.
(2)Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega.

§ 173Reaalservituudi tekkimine

(1)Reaalservituudi seadmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud.
(2)[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
(3)[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
(4)Hoonestusõiguse või kasutusvaldusega koormatud kinnisasja võib omanik reaalservituudiga koormata ainult hoonestaja või kasutusvaldaja nõusolekul.
(5)Reaalservituut ei teki igamisega. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 174Reaalservituudi lõppemine

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 175Reaalservituudi lõpetamine kokkuleppel

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 176Reaalservituudi lõpetamine valitseva kinnisasja omaniku nõudel

(1)Kui reaalservituudi lõpetamise kokkulepet ei saavutata, on valitseva kinnisasja omanikul olulisel põhjusel õigus nõuda teeniva kinnisasja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks tingimusel, et ta hüvitab teeniva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamise tõttu tekkiva kahju. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
(2)Valitseva kinnisasja omanik peab teeniva kinnisasja omanikule teatama tähtajatu reaalservituudi lõpetamisest või tähtajalise reaalservituudi ennetähtaegsest lõpetamisest kuus kuud ette.

§ 177Reaalservituudi lõpetamine teeniva kinnisasja omaniku nõudel

(1)Kui reaalservituudist saadav kasu on teeniva kinnisasja koormatisega võrreldes ebamõistlikult väike, on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda valitseva kinnisasja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks tingimusel, et ta hüvitab valitseva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamise tõttu tekkiva kahju.
(2)Kui valitseva kinnisasja omanik on kaotanud huvi reaalservituudist tulenevate õiguste teostamise vastu, on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda valitseva kinnisasja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks. Huvi kaotamist eeldatakse, kui valitseva kinnisasja omanik ei ole 10 aasta jooksul reaalservituuti kasutanud või kui ta on sama aja jooksul lubanud teeniva kinnisasja kasutamist viisil, mis on vastuolus reaalservituudiga. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

2. jagu SISU

§ 178Reaalservituudi teostamise viis

(1)Reaalservituut annab õiguse teha üksnes neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitseva kinnisasja huvides vajalikud. Reaalservituudi sisu määratakse poolte kokkuleppega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
(2)Reaalservituuti tuleb teostada viisil, mis on teenivale kinnisasjale kõige vähem koormav.
(3)Valitseva kinnisasja vajaduste suurenemine ei suurenda iseenesest teenival kinnisasjal lasuvat koormatist.

§ 179Reaalservituudi teostamine ehitise või seadeldise abil

(1)Kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti.
(2)Kui ehitis või seadeldis on käiku antud ka teeniva kinnisasja huvides, kannavad valitseva ja teeniva kinnisasja omanikud ehitamise ja korrashoiu kulud vastavuses saadava kasuga.
(3)Kui ehitise või seadeldise korrashoiu kohustus lasub teeniva kinnisasja omanikul, kohaldatakse vastavaid reaalkoormatise sätteid. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
(4)Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja.

§ 180Reaalservituudi teostamise viisi muutmine

(1)Teeniva kinnisasja omanikul on õigus nõuda enda kulul reaalservituudi teostamise viisi muutmist, kui reaalservituudi senist majanduslikku otstarvet võib saavutada ka teostamise viisi muutmise korral ja kui senine teostamise viis on teeniva kinnisasja omaniku huvidele uue viisiga võrreldes tunduvalt kahjulikum. Servituudi teostamise viisi muutmisega seotud kulud peab teeniva kinnisasja omanik ette tasuma.
(2)[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 181Reaalservituudi teostamise koha muutmine

(1)Kui reaalservituudi teostamine piirdub teeniva kinnisasja ühe osa kasutamisega ja mõni teine osa on selleks niisama sobiv ning reaalservituudi teostamine senisel osal on teeniva kinnisasja omanikule mõne teise osaga võrreldes tunduvalt kahjulikum, on tal õigus nõuda, et reaalservituuti teostataks kinnisasja teisel osal. Ümberpaigutamisega seotud kulud peab teeniva kinnisasja omanik ette tasuma.
(2)[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 182Reaalservituudi jagamatus

(1)Reaalservituut on jagamatu.
(2)Kui valitsev kinnisasi jagatakse, jääb reaalservituut kehtima kõikide osade kasuks. Pärast valitseva kinnisasja jagamist ei ole reaalservituudi teostamine lubatud ulatuses, milles see muutub teeniva kinnisasja suhtes koormavamaks. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
(3)Kui reaalservituudi teostamine pärast valitseva kinnisasja jagamist piirdub ühe osa huviga, on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda reaalservituudi kustutamist kinnistusraamatust teiste osade suhtes.
(4)Teeniva kinnisasja jagamisel jääb reaalservituut kehtima kõikide osade suhtes.
(5)Kui reaalservituut pärast teeniva kinnisasja jagamist mõnda selle osa ei koorma või koormata ei saa, on koormamata osa omanikul õigus nõuda oma osa suhtes reaalservituudi kustutamist kinnistusraamatust.

§ 183Ühe ja sama järjekoha kasutusõigused

Kui mitu servituuti või servituut ning muu kasutusõigus koormavad kinnisasja kinnistusraamatu ühel ja samal järjekohal ning neid õigusi ei saa koos kas täielikult või osaliselt teostada, võib iga õigustatud isik nõuda õiguste teostamist viisil, mis vastab kõige enam kõigi õigustatud isikute huvidele.

§ 184Reaalservituudi takistuse kõrvaldamine

Reaalservituudi teostamise takistamise korral on õigustatud isikul käesoleva seaduse §-s 89 nimetatud õigused. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 184^1. Reaalservituudi teostaja valduse kaitse

Kui valitseva kinnisasja valdajat takistatakse mõne valitseva kinnisasja igakordse omaniku kasuks kinnistusraamatusse kantud servituudi teostamisel, siis kohaldatakse vastavalt valduse kaitse kohta kehtivaid sätteid, kui servituuti on ühe aasta jooksul enne rikkumist vähemalt üks kord teostatud. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 185Reaalservituudi sisu selgitamine

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

3. jagu ÜKSIKUD REAALSERVITUUDID

§ 186§ 200. [Kehtetud - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

2. peatükk ISIKLIKUD SERVITUUDID

1. jagu KASUTUSVALDUS

1.jaotis Mõiste, tekkimine, lõppemine

§ 201Kasutusvalduse mõiste

(1)Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
(2)[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
(3)Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega.
(4)[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 202Kasutusvalduse tekkimine vallasasjale

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 203Kasutusvalduse tekkimine

Kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 204Kasutusvalduse tekkimine õigusele

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 205Vallasasja kasutusvalduse lõppemine

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 206Kinnisasja kasutusvalduse lõppemine

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 207Kasutusvalduse lõppemine asja hävimisega

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 208Kasutusvalduses oleva õiguse lõpetamine või muutmine

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 209Õiguse kasutusvalduse lõppemine

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 210Kasutusvalduse lõppemine kasutusvaldaja surmaga

(1)Kasutusvaldus lõpeb kasutusvaldaja surmaga, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (1^1) Kui kasutusvaldus on seatud mitme isiku kasuks, suurenevad ühe kasutusvaldaja surma või lõppemise korral teiste kasutusvaldajate kasutusvalduse osad vastavalt nende osade suurusele, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
(2)Kui seaduse või tehinguga on määratud, et kasutusvaldus läheb üle kasutusvaldaja pärijale, kehtib kasutusvaldus pärija suhtes edasi. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 211Kasutusvalduse lõppemine juriidilise isiku suhtes

(1)Kasutusvaldus lõpeb kasutusvaldajast juriidilise isiku lõppemisega.
(2)Juriidilise isiku kasutusvaldus lõpeb igal juhul 100 aasta möödumisel kasutusvalduse tekkimisest. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 212Kasutusvalduse lõpetamine

(1)Kasutusvalduse võib lõpetada kasutusvaldaja ja omaniku kokkuleppel. (1^1) Kasutusvaldajal on õigus nõuda kasutusvalduse lõpetamist tingimusel, et ta hüvitab kinnisasja omanikule kasutusvalduse lõppemise tõttu tekkiva kahju. Kasutusvaldaja peab kasutusvalduse lõpetamise soovist teatama kinnisasja omanikule kuus kuud ette.
(2)Kinnisasja omanik võib nõuda kasutusvalduse lõpetamist, kui:
1)kasutusvaldus on kaotanud kasutusvaldaja jaoks igasuguse tähtsuse;
2)tema kahju on oluliselt suurem kasutusvaldaja kasust;
3)kasutusvaldaja ei anna kinnisasja omanikule tagatist (§ 224).
(3)Käesoleva paragrahvi 1.–2. lõikes nimetatud juhtudel kohaldatakse vastavaid reaalservituudi lõpetamise sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003] 2. jaotis Sisu

§ 213Kasutusvalduse sisu kindlaksmääramine

Kasutusvaldusest tulenevad õigused ja kohustused määratakse kindlaks kasutusvalduse tekkimise aluseks oleva seaduse või tehinguga.

§ 214Kasutusvaldaja õigused

(1)Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada.
(2)[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
(3)Kasutusvaldajal on õigus asja viljale.
(4)Kasutusvaldajale kuulub loodusvili, mis on valminud ja eraldatud kasutusvalduse ajal.
(5)Kasutusvaldajale kuulub õigusvili, mis tekkis kasutusvalduse ajal, sõltumata selle sissenõudmise ajast.
(6)[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 215Kasutusvalduse üleandmise keeld

Kasutusvaldus ei ole üleantav. Kasutusvaldusest tulenevaid õigusi ja kohustusi võib teostada teine isik, kui kasutusvalduse tekkimise aluseks oleva seaduse või tehinguga ei ole sätestatud teisiti.

§ 216Kasutusvalduse eseme tagastamine

Kasutusvalduse lõppemisel on kasutusvaldaja või tema õigusjärglane kohustatud kasutusvalduse eseme omanikule tagastama § 218 1. lõikes sätestatud seisukorras.

§ 217Kasutusvalduses oleva kinnisasja jagamine

Kasutusvalduses oleva kinnisasja jagamisel kohaldatakse teeniva kinnisasja jagamise kohta käivaid reaalservituudi sätteid (§ 182 lg 4 ja 5).

§ 218Asja säilitamine ja kasutamine

(1)Kasutusvaldaja on kohustatud säilitama asja senise majandusliku otstarbe ning kasutama seda korrapäraselt ja heaperemehelikult. Ta ei või asja oluliselt muuta ega ümber kujundada.
(2)Kasutusvaldaja õigused kasutusvalduses oleva asja kasutamise suhtes ei saa olla suuremad kui omaniku enda õigused.
(3)Kasutusvaldaja võib seadusega sätestatud korras kasutada maavarasid, samuti metsa kinnisasja korrapäraseks majandamiseks vajalikul määral.

§ 219Asja korrashoid

(1)Kasutusvaldaja on kohustatud kasutusvalduses olevat asja omal kulul korras hoidma ja asja tavaliseks korrashoiuks vajalikke parandusi ning uuendusi tegema.
(2)[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
(3)Kasutusvaldaja ei vastuta asja muutumise ja väärtuse vähenemise eest, mis kaasneb kasutusvalduse korrapärase teostamisega.

§ 220Kasutusvaldaja teatamiskohustus

(1)Kui kasutusvalduses olevat asja kahjustatakse või selle alalhoiuks on vaja teha parandusi või uuendusi, mis ületavad tavalise korrashoiu, on kasutusvaldaja kohustatud sellest omanikule viivitamata teatama. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
(2)Kui kolmas isik teatab oma õigusest kasutusvalduses olevale asjale, on kasutusvaldaja kohustatud sellest omanikule teatama.

§ 221Kinnisasja päraldiste käsutamine

(1)Kasutusvaldajal on õigus käsutada kinnisasja päraldisi.
(2)Kasutusvaldaja on kohustatud kinnisasja korrapärasest majandamisest tingitud päraldiste vähenemise või eraldamise korral asendama need asjad uutega. Päraldisi asendavad asjad lähevad kinnisasja omaniku omandisse. Kui päraldised ei kuulunud kinnisasja omanikule, lähevad asjad, millega päraldised asendatakse, seniste päraldiste omaniku omandisse. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 222Äratarvitatav ja asendatav asi

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 223Kasutusvaldaja maksekohustus ja koormatised

(1)Kasutusvalduse esemel lasuvad maksud ja võlaintressid tasub ning koormatised, majandamis- ja muud kulud kannab kasutusvaldaja vastavalt oma õiguste kestusele.
(2)Kui maksud, koormatised või kulutused on sisse nõutud omanikult, on kasutusvaldaja kohustatud talle need samas ulatuses hüvitama.

§ 224Omaniku õigus nõuda tagatist

Asja omanikul on õigus nõuda kasutusvaldajalt tagatist, kui kasutusvaldaja tegevusest ilmneb omaniku õiguste olulise rikkumise oht.

2. jagu ISIKLIK KASUTUSÕIGUS

§ 225Isikliku kasutusõiguse mõiste

(1)Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile.
(2)Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 226Isikliku kasutusõiguse üleandmine, allkasutusse andmine ja lõpetamine

[RT I, 23.12.2022, 1 - jõust. 01.02.2023]

(1)Isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Isikliku kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt.
(2)Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
(3)Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, võib isik, kelle kasuks isiklik kasutusõigus on seatud, anda selle kirjalikus vormis sõlmitud lepinguga allkasutusse elektroonilise side teenuse osutamiseks vajalike rajatiste paigutamiseks ilma kinnisasja omaniku nõusolekuta, tingimusel et lisanduvate rajatiste kaitsevöönd ei ületa isikliku kasutusõiguse ala. [RT I, 25.01.2017, 1 - jõust. 01.03.2017]
(4)Isikliku kasutusõiguse, mille esemeks on tehnovõrk või -rajatis, lõpetamiseks on nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust. [RT I, 23.12.2022, 1 - jõust. 01.02.2023]

§ 227Isiklik kasutusõigus elamule

(1)Isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa.
(2)Isik, kellel on käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud õigus, võib elamusse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks.
(3)Kui kasutusõigus on antud mitmele isikule ühiselt, kestab kasutusõigus seni, kuni on elus kas või üks neist isikuist, kui kasutusõiguse tekkimise alusega ei ole sätestatud teisiti.
(4)Kui kasutusõigus on antud elamu osale, võib õigustatud isik kasutada ka elanikele ühiseks kasutamiseks määratud ruume, sisustust ja seadmeid.

§ 228Reaalservituudi ja kasutusvalduse sätete kohaldamine

Lisaks §-des 225–227 sätestatule kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse kasutusvalduse vastavaid sätteid.

5. osa REAALKOORMATISED

1. peatükk MÕISTE, TEKKIMINE, LÕPPEMINE

§ 229Reaalkoormatise mõiste

(1)Kinnisasja võib koormata selliselt, et kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid.
(2)Reaalkoormatist võib seada ka teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
(3)[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 230Reaalkoormatise liigid

(1)Reaalkoormatis on avalik-õiguslik, kui see on seatud seaduse alusel riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku kasuks.
(2)Reaalkoormatis on eraõiguslik, kui see on seatud füüsilise isiku, eraõigusliku juriidilise isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 231Reaalkoormatise tekkimine

(1)Reaalkoormatise seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud.
(2)Reaalkoormatise seadmisel tuleb võimaluse korral määrata reaalkoormatise rahaline väärtus ja see kinnistusraamatusse kanda. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 232Reaalkoormatise lõppemine

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 233Reaalkoormatise lõpetamine õigustatud isiku nõudel

Õigustatud isik võib nõuda reaalkoormatise lõpetamist ja selle väljaostmist kohustatud isiku poolt, kui:

1)koormatud kinnisasi jagatakse ning sellega kahjustatakse tunduvalt õigustatud isiku õigusi või
2)kohustatud isik vähendab tunduvalt koormatud kinnisasja väärtust ega anna tagatist reaalkoormatisest tulenevate kohustuste täitmiseks või
3)kohustatud isik on jätnud reaalkoormatisest tulenevad kohustused järjest kolme aasta jooksul täitmata.

§ 234Reaalkoormatise lõpetamine kohustatud isiku nõudel

(1)Kohustatud isik võib nõuda reaalkoormatise lõpetamist selle väljaostmisega õigustatud isikult, kui:
1)õigustatud isik ei täida reaalkoormatise tekkimise aluseks olevat lepingut või
2)reaalkoormatis on kestnud 30 aastat, olenemata kinnistusraamatu kandes märgitud pikemast tähtajast või väljaostu lubamatusest.
(2)Kui reaalkoormatise väljaostu nõutakse käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 sätestatud alusel, peab sellest üks aasta ette teatama.
(3)Väljaostu ei või nõuda, kui reaalkoormatis on seatud teatud füüsilise isiku kasuks või on seatud seaduse alusel või on seotud reaalservituudiga.

§ 235Väljaostuhind

(1)Reaalkoormatise väljaostuhinna määramisel võetakse aluseks kinnistusraamatu kandes märgitud reaalkoormatise väärtus.
(2)Kui reaalkoormatise väärtus ei ole kinnistusraamatusse kantud või kanne on puudulik või reaalkoormatisest tulenevate tegude rahaline väärtus on oluliselt muutunud, määrab väljaostuhinna kohus, arvestades tegelikke olusid ning võttes reaalkoormatise kestuseks 30 aastat.

§ 236Reaalkoormatisest tuleneva kohustuse aegumine

(1)Reaalkoormatis ei teki igamisega ega lõpe aegumisega.
(2)Reaalkoormatisest tulenev iga üksik kohustus aegub nõude aegumise üldise tähtaja jooksul, arvates ajast, mil see muutus kohustatud isiku isiklikuks võlaks (§ 239 lg 1). [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

2. peatükk SISU

§ 237Reaalkoormatise seotus kinnisasjaga

(1)Reaalkoormatis läheb koos koormatud kinnisasjaga üle igale kinnisasja omandajale tema nõusolekust sõltumata.
(2)Kinnisasja igakordse omaniku kasuks seatud reaalkoormatist ei või lahutada sellest kinnisasjast.
(3)Teatud isiku kasuks seatud reaalkoormatist ei või siduda kinnisasjaga.

§ 238Reaalkoormatise üleantavus

(1)Teatud isiku kasuks seatud reaalkoormatist võib teisele isikule üle anda, kui reaalkoormatis oma olemuselt on üleantav ega suurene sellega.
(2)Reaalkoormatis ei ole üleantav, kui üleantav ei ole reaalkoormatisest tulenev üksikkohustus.

§ 239Vastutus reaalkoormatisest tulenevate kohustuste eest

(1)Reaalkoormatisest tulenevate üksikkohustuste täitmise eest vastutab omanik koormatud kinnisasjaga. Kinnisasja omanik vastutab tema omandi kestuse jooksul sissenõutavaks muutunud üksikkohustuste täitmise eest ka isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003] (1^1) Kui reaalkoormatisega tagatud rahalist nõuet ei täideta, on õigustatud isikul õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. [RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010]
(2)[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
(3)Kui koormatud kinnisasi jagatakse, kehtib reaalkoormatis üksikosade suhtes edasi ja kohustuste täitmise eest vastutavad üksikosade omanikud solidaarselt. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 240Reaalkoormatise kehtivus valitseva kinnisasja jagamisel

(1)Kui jagatakse kinnisasi, mille igakordse omaniku kasuks reaalkoormatis on seatud (valitsev kinnisasi), kehtib reaalkoormatis osade kasuks edasi.
(2)Kui reaalkoormatisest tekkivad kohustused on jagatavad, siis jagatakse reaalkoormatis käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud osade vahel vastavalt nende suurusele. Kui kohustused ei ole jagatavad, siis on nende osade omanikud õigustatud nõudma täitmist solidaarselt.
(3)Kinnisasja omanik võib valitseva kinnisasja jagamisel määrata reaalkoormatise kehtivaks ainult ühe või mitme osa suhtes. Määramine tuleb kanda kinnistusraamatusse.
(4)Kui valitseva kinnisasja omanik võõrandab ühe osa kinnisasjast, tegemata reaalkoormatise jagamise korraldust, jääb reaalkoormatis kehtima selle kinnisasja osa suhtes, mille omanik endale jätab.
(5)Kui reaalkoormatis on oma olemuse tõttu seotud kinnisasja jagamisel tekkinud ühe osaga, võib kohustatud isik nõuda reaalkoormatise lõpetamist teiste osade suhtes.

6. osa HOONESTUSÕIGUS

1. peatükk MÕISTE, TEKKIMINE, LÕPPEMINE

§ 241Hoonestusõiguse mõiste ja ulatus

(1)Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse.
(2)Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks.
(3)Hoonestusõiguse ulatus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus.
(4)Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(5)Ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus laieneb, on hoonestusõiguse oluline osa. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 242Hoonestusõiguse seadmine ja üleandmine

(1)Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud.
(2)Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 243Hoonestusõiguse lõpetamine kinnisasja omaniku nõudel

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 244Hoonestusõiguse lõpetamine kokkuleppel

Hoonestusõiguse lõpetamiseks on vajalik kinnisasja omaniku nõusolek. Nõusolek tuleb anda kinnistusosakonnale või hoonestusõiguse omajale (hoonestaja). Nõusolek ei ole tagasivõetav. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 244^1. Hoonestusõiguse omanikule langemine

(1)Kui hoonestaja ei ole hoonestusõiguse seadmisel kokkulepitud tähtaja jooksul nõutavat ehitist püstitanud või kui hoonestaja rikub oluliselt oma lepingulisi kohustusi, on kinnisasja omanikul õigus nõuda hoonestajalt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks (omanikule langemine).
(2)Omaniku õigust nõuda hoonestusõiguse kandmist enda nimele ei või lahutada kinnisasjast. (2^1) Omanik võib hoonestusõiguse enda nimele kandmise asemel nõuda hoonestusõiguse üleandmist tema poolt nimetatud isikule.
(3)Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud nõue aegub kuue kuu möödumisel hetkest, mil kinnisasja omanik saab teada vastava eelduse olemasolust, kuid mitte hiljem kui kahe aasta möödumisel nõude tekkimisest. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 244^2. Hüvitis hoonestusõiguse eest

(1)Hoonestusõiguse langemisel omanikule peab omanik tasuma hoonestajale hüvitise. Hoonestusõiguse sisuks võib olla kokkulepe hüvitise suuruse ja maksmise viisi, samuti hüvitise välistamise kohta. Kui hüvitise suurus ei ole kokku lepitud, loetakse selleks hoonestusõiguse harilik väärtus.
(2)Kui hoonestusõigus on seatud elamu püstitamiseks, ei või kokku leppida väiksema hüvitise maksmises kui kaks kolmandikku hoonestusõiguse harilikust väärtusest. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 244^3. Koormatise püsimajäämine

(1)Hoonestusõiguse omanikule langemisel jääb püsima hoonestusõigust koormav:
1)hüpoteek ja reaalkoormatis, mis ei kuulu hoonestajale endale;
2)muu piiratud asjaõigus, mis koormab ka hoonestusõigusega koormatud kinnisasja.
(2)Teised hoonestusõigust koormavad asjaõigused kaotavad kehtivuse.

§ 245Hoonestusõiguse lõpetamine selle omandamisel kinnisasja omaniku poolt

(1)Kui hoonestusõiguse ja maatüki omanikuks saab üks ja sama isik, kustutatakse hoonestusõigus kinnistusraamatust tema avalduse alusel. Kande kustutamiseni jääb hoonestusõigus asjaõigusena püsima, kui omanik ei esita avaldust hoonestusõiguse kustutamiseks.
(2)[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 246Hoonestusõiguse säilimine ehitise hävimisel

Hoonestusõigus ei lõpe ehitise hävimisega.

2. peatükk HOONESTUSÕIGUSE SISU

§ 247Hoonestaja õiguste teostamine

(1)Hoonestaja ei või oma õiguste teostamisel rikkuda koormatud kinnisasja omaniku õigusi.
(2)Hoonestaja peab tagama ehitise säilimise, kui ta ei ole kinnisasja omanikuga kokku leppinud teisiti.

§ 248Hoonestusõiguse kitsendamise keeld

(1)Hoonestusõigust ei või kitsendada selle õiguse olemusega vastuolus olevate tingimustega.
(2)Hoonestusõigust ei või seada äramuutva tingimusega. Kokkulepe, millega hoonestusõiguse lõppemine seotakse äramuutva tingimusega, samuti kokkulepe, mille kohaselt hoonestusõiguse lõppemine seotakse hoonestaja surmaga, on tühine. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 249Hoonestusõiguse käsutamine

(1)Hoonestajal on õigus hoonestusõigust võõrandada või pärandada või koormata kinnispandi, servituudi, reaalkoormatise või ostueesõigusega. Hoonestusõigust ei või koormata hoonestusõigusega. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003] (1^1) Hoonestusõiguse võõrandamiseks on vajalik omaniku nõusolek, kui selline tingimus on kinnistusraamatusse kantud. Omanik võib seada nõusoleku andmise tingimuseks ka kõigi tema ja hoonestaja vahel sõlmitud võlaõiguslike kokkulepete ülevõtmise hoonestusõiguse omandaja poolt.
(2)Hoonestusõiguse koormamiseks asjaõigusega on vajalik omaniku nõusolek, kui selline tingimus on kinnistusraamatusse kantud.
(3)[Kehtetu - RT I 1999, 27, 380 - jõust. 01.04.1999]
(4)[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 249^1. Nõusoleku andmine

(1)Kui võib eeldada, et § 249 1^1 . lõikes sätestatud juhul hoonestusõiguse seadmisega taotletud eesmärki oluliselt ei muudeta ega ohustata ja et omandaja tagab hoonestusõiguse sisust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise, võib hoonestaja nõuda omanikult hoonestusõiguse võõrandamise nõusolekut.
(2)Kui võib eeldada, et § 249 2. lõikes sätestatud juhul on koormatis ühendatav korrapärase majandamisega ja et hoonestusõiguse seadmisega taotletud eesmärki oluliselt ei muudeta ega ohustata, võib hoonestaja nõuda omanikult hoonestusõiguse koormamise nõusolekut.
(3)[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 250Hoonestusõiguse järjekoht

Hoonestusõiguse võib kinnistusraamatus seada ainult esimesele järjekohale. Hoonestusõigusega ei või samal järjekohal olla muid asjaõigusi või märkeid [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 251Hoonestusõiguse tähtaeg

(1)Hoonestusõigust võib seada ainult kindlaks tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 99 aastaks.
(2)Kui tähtaeg on määramata või pikem kui 99 aastat, loetakse tähtajaks 99 aastat.
(3)Tähtaja möödumisel võivad kinnisasja omanik ja hoonestaja kokkuleppel hoonestusõiguse tähtaega pikendada, kuid mitte rohkem kui 99 aastaks. Hoonestusõiguse pikendamine tuleb kanda kinnistusraamatusse. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 252Ehitise saatus hoonestusõiguse tähtaja saabumisel

(1)Hoonestajal on õigus oma ehitis ühe aasta jooksul enne hoonestusõiguse tähtpäeva saabumist ära vedada, kui kinnisasja omanik ei ole kasutanud käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud õigust. Kui kinnisasja omanik on esitanud äravedamise nõude hiljemalt neli kuud enne tähtaja lõppu, on hoonestaja kohustatud seda tegema.
(2)Ehitis, mis tähtaja lõpuks ei ole ära veetud, muutub kinnisasja oluliseks osaks ja läheb kinnisasja omaniku omandisse. Kui kinnisasja omanik on esitanud äravedamise nõude õigeaegselt, võib ta hoonestajalt nõuda tasu ehitise äravedamise eest, kui kinnisasja omanik on selle ära vedanud ühe aasta jooksul pärast tähtaja lõppu.
(3)Kinnisasja omanikul on õigus mitte hiljem kui üks aasta enne tähtpäeva saabumist nõuda ehitise jätmist endale tasu eest, mis võrdub hoonestajale käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud äravedamise õiguse kaotamise tõttu tekkiva kahjuga.
(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatu kehtib niivõrd, kui kinnistusraamatu kanne ei määra teisiti. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 253Hüvitis hoonestusõiguse tähtaja möödumisel

(1)Hoonestusõiguse lõppemisel selle tähtaja möödumise tõttu peab kinnisasja omanik maksma hoonestajale hüvitise kinnisasjale jääva ehitise eest. Hoonestusõiguse seadmisel võib kokku leppida hüvitise suuruse ja maksmise viisi, samuti hüvitise maksmise välistada. Kui hüvitise suurus ei ole kokku lepitud, loetakse selleks hoonestusõiguse harilik väärtus. (1^1) Kui hoonestusõigus on seatud elamu püstitamiseks, ei või kokku leppida väiksema hüvitise maksmises kui kaks kolmandikku hoonestusõiguse väärtusest.
(2)Kinnisasja omanik vabaneb hüvitise maksmise kohustusest, kui ta pikendab hoonestusõiguse tähtaega ehitise eeldatava püsimise aja lõpuni. Kui hoonestaja ei nõustu tähtaja pikendamisega, kaotab ta õiguse hüvitisele. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 254Tasu hoonestusõiguse eest

(1)Hoonestaja maksab kinnisasja omanikule hoonestusõiguse eest tasu, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
(2)Tasu hoonestusõiguse eest makstakse vastavalt kokkuleppele rahas või muudes asendatavates asjades, kusjuures hoonestusõiguse seadmisel võib tasu suurus või suuruse arvutamise alused kogu hoonestusõiguse ajaks ette kindlaks määrata.
(3)Hoonestusõiguse seadmisel võib kokku leppida hoonestusõiguse tasu suuruse muutmises vastavalt muutuvatele tingimustele, kui tingimuste muutumine on ajaliselt ja ulatuselt määratav.
(4)Hoonestusõiguse eest tasu maksmise kohustuse võib kanda reaalkoormatisena kinnistusraamatusse. (4^1) Hoonestusõiguse tasu tagamiseks seatud reaalkoormatise muutmiseks seoses hoonestusõiguse tasu muutmisega vastavalt käesoleva paragrahvi 3. lõikele on vaja kinnistusraamatus järjekohas tagapool olevate õiguste omanike nõusolekut vaid siis, kui tasu suurenemine ületab oluliselt tingimuste muutumise. (4^2) Hoonestusõiguse tasu osas võib kokku leppida, et:
1)tasu tagav reaalkoormatis jääb erinevalt täitemenetluse seadustiku § 158 lõikes 3 sätestatust püsima, kui omanik reaalkoormatise alusel või mõne teise eespool või samal järjekohal asuva piiratud asjaõiguse omanik hoonestusõigusele sissenõude pöörab;
2)igakordsel hoonestajal on igakordse reaalkoormatise omaniku suhtes õigus hoonestusõigust koormata reaalkoormatisest järjekohas eespool või samal järjekohal oleva kindlaksmääratud ulatusega hüpoteegiga. (4^3) Kui hoonestusõigus on koormatud piiratud asjaõigusega, mis asub hoonestusõiguse tasu tagava reaalkoormatisega samal järjekohal, on käesoleva paragrahvi 4^2 . lõike punktis 2 nimetatud hüpoteegi kandmiseks kinnistusraamatusse vaja selle isiku nõusolekut, kelle kasuks nimetatud piiratud asjaõigus on seatud.
(5)[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
(6)Hoonestusõiguse kaasomanikud vastutavad hoonestusõiguse tasu maksmise eest solidaarselt. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 255Maksud ja koormatised

Kõik hoonestusõigusega koormatud maatükil lasuvad maksud tasub ja avalik-õiguslikud reaalkoormatised kannab hoonestaja, kui ei ole kokku lepitud teisiti. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 255^1. Kokkulepped

Hoonestusõiguse sisu hulka kuuluvad ka omaniku ja hoonestaja kokkulepped:

1)ehitise püstitamise, korrashoiu ja kasutamise kohta;
2)ehitise kindlustamise ja ülesehitamise kohta selle hävimisel;
3)hoonestaja kohustuse kohta maksta leppetrahvi;
4)hoonestaja kohustuse kohta kanda vastava eelduse tekkimisel hoonestusõigus üle omanikule;
5)hoonestusõiguse lõppemisel või hoonestusõiguse omanikule langemisel hoonestajale ehitise eest makstava hüvitise kohta;
6)avalik-õiguslike ja eraõiguslike koormatiste kandmise ja maksude tasumise kohta;
7)hoonestajale hoonestusõiguse uuendamiseks pärast selle lõppemist eesõiguse andmise kohta;
8)kinnisasja omaniku kohustuse kohta müüa kinnisasi selle igakordsele hoonestajale. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

7. osa OSTUEESÕIGUS

1. peatükk MÕISTE, TEKKIMINE JA LÕPPEMINE

§ 256Ostueesõiguse mõiste

(1)Kinnisasja võib koormata asjaõigusliku ostueesõigusega.
(2)Ostueesõiguse võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks.
(3)Kinnisasja mõttelist osa võib ostueesõigusega koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa. [RT I 2003, 78, 523 - jõust. 27.12.2003]

§ 257Ostueesõiguse seadmine ja tähendus

(1)Ostueesõiguse seadmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
(2)Ostueesõiguse seadmiseks nõutav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud.
(3)Kinnistusraamatusse kantud ostueesõigus omab kolmandate isikute suhtes samasugust tähendust nagu eelmärge omandi üleandmise nõude tagamiseks. Sama tähendust omab ka seaduse alusel tekkinud kinnisasja ostueesõigus, mille kohta on kinnistusraamatusse kantud märkus, samuti kinnisasja kaasomaniku ostueesõigus.
(4)Omaniku ning ostueesõigusega isiku vahelisele suhtele kohaldatakse võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(5)[Kehtetu - RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 258Ostueesõiguse lõppemine

[Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 259Kohustatud isiku õigus ostueesõiguse lõpetamisele

[Kehtetu - RT I 2003, 78, 523 - jõust. 27.12.2003]

§ 260Ostueesõiguse üleandmise piirangud

(1)Kinnisasja igakordse omaniku kasuks seatud ostueesõigust ei või lahutada sellest kinnisasjast.
(2)Teatud isiku kasuks seatud ostueesõigust ei või siduda mingi teise kinnisasjaga.
(3)Teatud isiku kasuks seatud ostueesõigus ei ole võõrandatav ega pärandatav.

2. peatükk SISU

§ 261Ostueesõiguse teostamine

[Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 261^1. Ostja õigused

(1)Ostja või ostja õigusjärglane võib keelduda ostueesõigusega isiku omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks nõusoleku andmisest ja kinnisasja üleandmisest, kuni talle hüvitatakse tasutud ostuhind.
(2)Pärast ostueesõigusega isiku omanikuna kinnistusraamatusse kandmist võib ostja keelduda kinnisasja üleandmisest, kuni talle hüvitatakse tema poolt tasutud ostuhind. [RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 261^2. Ostuhinna tasumine

Kui ostueesõigusega isikul tuleb vastavalt käesoleva seaduse §-le 261^1 tasuda ostuhind ostjale või ostja õigusjärglasele, vabaneb ta kohustusest tasuda ostuhind müüjale. [RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 261^3. Ostja vabanemine ostuhinna tasumise kohustusest

Kui ostja või tema õigusjärglane kaotab ostueesõiguse teostamise tõttu kinnisomandi, vabaneb ta ostuhinna tasumise kohustusest. Juba tasutud ostuhinna võib ostja müüjalt tagasi nõuda üksnes juhul, kui ta taganeb müügilepingust. [RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 261^4. Ostueesõigus kinnisasja jagamisel

Kinnisasja jagamisel jääb ostueesõigus püsima iga jagamise teel tekkinud kinnisasja suhtes. [RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 262§ 275. [Kehtetud - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

8. osa PANDIÕIGUS

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 276Pandi mõiste ja liigid

(1)Asja võib pandiga (pandiõigusega) koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud.
(2)Pant on vallaspant või kinnispant.

§ 277Pandi ese

(1)Pantida võib asju ja varalisi õigusi, mille pantimine ei ole seadusega keelatud (pandi ese).
(2)Pantida ei saa vara, millele seadusega ei ole lubatud sissenõuet pöörata.
(3)Ühele ja samale pandi esemele võib seada mitu panti ühe või mitme võlausaldaja kasuks, kui seaduses või pandilepinguga ei ole sätestatud teisiti.
(4)Kaasomanikule kuuluvat mõttelist osa asjas võib koormata ainult tervikuna. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 278Pantija

Pantija võib olla võlgnik või kolmas isik.

§ 279Pandiga tagatav nõue

(1)Pandiga võib tagada iga rahaliselt hinnatavat nõuet.
(2)Pandiga võib tagada ka tingimuslikku nõuet.
(3)Pandiga võib tagada tulevikus tekkivat nõuet.
(4)Pandiga on tagatud ka nõudega seotud kõrvalnõuded, sealhulgas intressid ja leppetrahv, kui seaduses või lepinguga ei ole sätestatud teisiti.
(5)Pärast pandi seadmist tehtud tehing, millega suurendatakse pandiga tagatud nõude võlgniku vastutust, ei kehti pandiga koormatud asja omaniku suhtes, kui lepinguga ei ole sätestatud teisiti.
(6)Pandiga on tagatud ka menetluskulud, asja müügiga seotud kulutused ja pandipidaja poolt pandieseme säilitamiseks tehtud vajalikud kulutused. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
(7)Pantija, kes ei ole võlgnik, võib esitada pandiga tagatud nõude vastu samu vastuväiteid, mida võib esitada võlgnik või käendaja. Ta võib vastuväiteid esitada ka siis, kui võlgnik nõudele vastu ei vaidle. [RT I, 06.12.2010, 1 - jõust. 05.04.2011]

§ 280Pandiga tagatud nõude eelistus

Pandiga tagatud nõue on eelistatud kõikidele teistele nõuetele panditud vara suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

2. peatükk VALLASPANT

1. jagu KÄSIPANT

1.jaotis Mõiste, tekkimine, lõppemine

§ 281Käsipandi mõiste

(1)Vallasasja võib pandiga koormata selliselt, et panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse ja lepitakse kokku käsipandi seadmises. Asja võib pandiga koormata ka selliselt, et asi antakse üle kolmandale isikule ja pandipidaja saab panditud asjale kaudse valduse.
(2)Käsipandi kohta sätestatut kohaldatakse vastavalt ka seaduse alusel tekkinud vallaspandiõigusele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3)Kui vallasasi on koormatud mitme pandiõigusega, määratakse pandiõiguse järjekoht pandiõiguse tekkimise ajaga. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 282Käsipandi tekkimine

(1)Käsipant tekib asja valduse üleandmisega pantijalt pandipidajale, kui nad on pandi seadmises kokku leppinud. Kui asi on juba pandipidaja valduses, tekib pant pandilepingu sõlmimisega. (1^1) Käsipant ei teki, kui pandipidaja saab käsipandi seadmisel pandiga koormatud asjale koos pandiga koormatud asja omanikuga kaasvalduse. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003] (1^2) Asja pantimisel, mille kohta on välja antud kaubaväärtpaber, loetakse kaubaväärtpaberi üleandmine võrdseks asja valduse üleandmisega. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
(2)Pandi seadmise kokkulepe (käsipandi leping) tuleb sõlmida kirjalikult, kui panditud asja väärtus ületab 50 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
(3)Samale vallasasjale ei või seada mitut käsipanti.

§ 282^1. Pandiõiguse heauskne omandamine

(1)Pandipidaja omandab käesoleva seaduse §-s 282 sätestatud juhtudel pandiõiguse ka siis, kui pantija ei olnud pandi seadmiseks õigustatud, välja arvatud juhul, kui pandipidaja ei olnud eseme pandiõigusega koormamisel heauskne.
(2)Pandipidaja on pahauskne, kui ta eseme pandiõigusega koormamisel teadis või pidi teadma, et pantijal ei olnud eseme pandiga koormamise õigust.
(3)Pandiõiguse heauskset omandamist käesoleva paragrahvi 1. lõike kohaselt ei toimu, kui asi oli varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. See säte ei kehti esitajaväärtpaberite pantimise korral.
(4)Kui panditud asi on koormatud kolmanda isiku õigusega, astub pandiõigus sellest õigusest eespool asuvale järjekohale, välja arvatud juhul, kui pandipidaja teadis või pidi pandiõiguse omandamise hetkel õiguse olemasolust teadma. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 283Käsipant mitmele asjale

(1)Käsipandi seadmisel mitmele asjale on kogu nõue tagatud iga asjaga.
(2)Pandipidaja võib panditud asjale sissenõude pöörata oma valikul, kui pandilepingus ei ole sätestatud teisiti.

§ 284Käsipandi lõppemine nõude lõppemisega

Käsipant lõpeb tagatud nõude lõppemisega.

§ 285Käsipandi lõppemine vallasasja hävimisega

(1)Käsipant lõpeb panditud vallasasja hävimisega.
(2)Kui panditud asi oli kindlustatud, on pandipidajal õigus asja täieliku või osalise hävimise korral saada oma valdusse kindlustushüvitis. Pantija nõudel kindlustushüvitis deponeeritakse.
(3)Pandipidaja võib pandieseme osalise või täieliku hävimise korral nõuda pandieseme omanikult eseme hävimise eest hüvitisena omandatu üleandmist või deponeerimist. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 286Käsipandi lõppemise muud alused

Käsipant lõpeb kui:

1)pandipidajaks ja panditud asja omanikuks saab üks ja sama isik, välja arvatud juhul, kui omanikul on õigustatud huvi pandiõiguse edasikestmise suhtes;
2)panditud asi on pandipidaja valdusest välja läinud ja ta ei saa asja tagasi nõuda;
3)pandipidaja tagastab pantijale panditud asja või teatab talle pandist loobumisest;
4)käesoleva seaduse § 281 1. lõikes nimetatud kolmas isik tagastab panditud asja pantijale. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003] 2. jaotis Sisu

§ 287Pandipidaja kohustused panditud asja hoidmisel

(1)Pandipidaja on kohustatud:
1)panditud asja säilitama ja korras hoidma;
2)asja hävimise ohust viivitamata pantijale teatama.
3)[kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
(2)Panditud asja säilitamise ja korrashoiu kulutused kannab pantija, kui pandilepingus ei ole sätestatud teisiti.
(3)Kui pandipidaja rikub kohustusi panditud asja hoidmisel, on pantijal õigus nõue rahuldada ja nõuda panditud asja tagastamist.

§ 288Pandipidaja õigus panditud asja kasutada

(1)Pandipidajal ei ole õigust panditud asja kasutada, kui pandilepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
(2)Pandipidaja, kes kasutab panditud asja, on kohustatud sellest pantijale aru andma pandilepinguga sätestatud korras.
(3)Panditud asja kasutamisest saadud tulu arvestatakse kulutuste, intresside ja võla katteks, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.

§ 289Käsipandi üleminek koos nõudega

(1)Nõude üleminekul uuele võlausaldajale läheb temale üle ka käsipant ning tal on õigus panditud asi pandipidajalt välja nõuda.
(2)Panditud asja valduse saamisega lähevad uuele pandipidajale üle senise pandipidaja õigused ja kohustused.
(3)Kui nõude üleminekul on kokku lepitud, et käsipant üle ei lähe, käsipant lõpeb.
(4)Käsipant ei või üle minna ilma nõudeta.
(5)[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 290Panditud asja tagastamine

Käsipandi lõppemisel on pandipidaja kohustatud panditud asja pantijale tagastama.

§ 291Nõude üleminek pantijale

Kui võla on tasunud pantija, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle. Sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid.

§ 292Müügiõiguse tekkimine pandipidajal

(1)Pandipidaja nõude rahuldamine toimub panditud asja müügiga.
(2)Pandipidajal tekib panditud asja müügi õigus, kui pandiga tagatud nõue ei ole selle nõude kohaselt täidetud.
(3)Enne müügiõiguse tekkimist sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt pandipidaja omandab panditud asja pandiga tagatud nõude rahuldamiseks, on tühine. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 293Müügist teatamine

(1)Pandipidaja on kohustatud pantijale panditud asja müügist teatama üks kuu ette. Ette teatada võib pärast müügiõiguse tekkimist.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatamisest võib loobuda, kui teatada pole võimalik. Sellisel juhul ei tohi panditud asja müüa enne ühe kuu möödumist müügiõiguse tekkimisest.
(3)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtajast võib kõrvale kalduda, kui pandiese on riknemisohus ja müümisega viivitades asja väärtus ilmselt väheneks või asi häviks. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 294Panditud asja müük

(1)Panditud asi müüakse avalikul enampakkumisel.
(2)Avaliku enampakkumise aeg ja koht tuleb teatavaks teha pantijale ja kolmandale isikule, kellel on panditud asjale õigusi.
(3)Avalikust enampakkumisest võivad osa võtta ka pandipidaja ja pantija. Kui asi müüakse pandipidajale, tasaarvestatakse tema nõude rahaline väärtus müügihinnaga.
(4)Pantija ja pandipidaja võivad kokku leppida käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatust erinevas panditud asja müügi viisis. Kui kolmandal isikul on panditud asjale õigus, mis asja müügi korral lõpeb, on müügiviisi muutmiseks vajalik tema nõusolek.
(5)Panditud asja müügi viisi kokkulepet rikkunud pandipidaja vastutab sellest tekkinud kahju eest.

§ 295Panditud asja müügist saadud raha

(1)Pantija kohustus loetakse täidetuks panditud asja müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud vajalikud müügikulud.
(2)Pärast müügikulude tasumist ja pandipidaja nõude rahuldamist ülejäänud raha tagastatakse pantijale.

§ 296Pantimine pandimajas

[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

2. jagu REGISTERPANT

1.jaotis Üldsätted

§ 297Registerpandi mõiste

(1)Patenti, kaubamärki, tööstusdisainilahendust, kasulikku mudelit, sorti, mikrolülituse topoloogiat, mootorsõidukit ja õhusõidukit, mis on kantud registrisse, mille andmed on avalikud ja mille pidamine on reguleeritud seadusega sätestatud korras, võib koormata registerpandiga selliselt, et isikul, kelle kasuks registerpant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud eseme arvel.
(2)Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud pandieseme mõttelist osa saab registerpandiga koormata vaid juhul, kui see on kaasomaniku osa.
(3)Registerpant ei eelda tagatava nõude olemasolu. [RT I 2004, 20, 141 - jõust. 22.04.2004]

§ 297^1. Registrisse kantavad andmed

Registerpandi kohta kantakse registrisse ainult seadusega sätestatud andmed. [RT I 2009, 30, 178 - jõust. 01.10.2009]

§ 297^2. Kohtulik registerpant

(1)Hagi tagamiseks võib kohus seada haginõude ulatuses registerpandi, mis peab olema registrisse kantud kohtuliku registerpandina. Kohtulikule registerpandile kohaldatakse registerpandi kohta käivaid sätteid.
(2)Kohtuliku registerpandiga on tagatud kohtuotsuse alusel rahuldatud nõue.
(3)Kohtulik registerpant kantakse registrisse üldises korras.
(4)Kohtulikule registerpandile kohaldatakse kohtuliku hüpoteegi kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. [RT I 2009, 30, 178 - jõust. 01.10.2009]

§ 297^3. Kande tegemine registrisse

(1)Registerpandi seadmiseks, sisu muutmiseks või lõpetamiseks tehakse registrisse kanne avalduse alusel. Avaldus on ühepoolne ja selles on väljendatud soov teha kanne registrisse. Avaldus võib sisalduda ka asjaõiguslepingus.
(2)Kui kande tegemiseks on vajalik isiku avaldus või nõusolek, asendab seda ka jõustunud või viivitamatule täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud isiku kohustus kande tegemisele kaasa aidata, või õigussuhe, millest tulenevalt tuleb kanne teha.
(3)Seadusega sätestatud juhtudel tehakse kanne ilma avalduseta ametiülesannete korras. [RT I 2009, 30, 178 - jõust. 01.10.2009]

§ 298Laevahüpoteegi sätete kohaldamine

(1)Registerpandile kohaldatakse laeva asjaõigusseaduse III osa 1. peatükis laevahüpoteegi kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
(2)Registerpandile ei kohaldata laeva asjaõigusseaduse III osa 1. peatüki §-des 15–17 ja 19–22, § 28 lõikes 2 ning §-des 43, 44, 46, 48, 50, 53 ja 60–66 sätestatut. [RT I 2009, 30, 178 - jõust. 01.10.2009]

§ 299Registerpandi tekkimine

(1)Registerpandi tekkimiseks on vajalik pandieseme omaja ja pandipidaja kokkulepe eseme koormamise kohta registerpandiga ja pantimise kohta kande tegemine vastavasse registrisse.
(2)Registreerimisel kantakse registrisse pandipidaja ja registerpandi rahaline suurus. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 299^1. Registerpandi lõppemine

(1)Registerpant lõpeb registerpandiga koormatud eseme omaja ja pandipidaja kokkuleppel ning registerpandi kohta tehtud kande kustutamisel.
(2)Registerpant ei lõpe pandieseme registrist kustutamisel, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. [RT I 2009, 30, 178 - jõust. 01.10.2009]

§ 299^2. Pandieseme kustutamine registrist

(1)Registripidaja teavitab registerpandi pidajat viivitamata pandieseme kustutamisest registrist.
(2)Pandieseme kustutamisel registrist teeb registripidaja registerpandi juurde märkuse pandieseme kustutamise kohta. [RT I 2009, 30, 178 - jõust. 01.10.2009]

§ 300Registerpandi järjekoht

(1)Registerpandi järjekoht määratakse registrisse kandmise ajaga. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
(2)Kui ühele ja samale esemele seatud pantide registreerimise avaldused on esitatud üheaegselt, antakse neile üks ja sama järjekoht ning see kantakse vastavasse registrisse. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
(3)Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõiget ei kohaldata, kui asjaosalised on kokku leppinud teistsuguses järjekohasuhtes ja niisuguse kokkuleppe kohta on tehtud kanne registrisse. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
(4)Registerpandi järjekoha muutmisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-s 60 sätestatut. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
(5)Registerpandi eseme omaja ja pandipidaja poolt registerpandi seadmisel sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt registerpandi eseme omajal on õigus seada registerpandi esemele registerpandist järjekohas eespool asuv kindlaksmääratud ulatusega õigus, on kehtiv vaid juhul, kui selle kohta on tehtud kanne registrisse. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
(6)[Kehtetu - RT I 2009, 30, 178 - jõust. 01.10.2009]

§ 300^1. Kande muutmine

(1)Registerpandi kohta tehtud kande muutmiseks või kustutamiseks on nõutav pandipidaja kirjalik nõusolek, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
(2)Ebaõige kande muutmisel või kustutamisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 sätestatut. [RT I 2009, 30, 178 - jõust. 01.10.2009]

§ 300^2. Osaregisterpant

(1)Registerpandi võib jagada osadeks.
(2)Registerpandi osadeks jagamisel on vaja teha kanne registrisse. Kanne tehakse pandipidaja avalduse alusel, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
(3)Osaregisterpandid asuvad jagatud registerpandi järjekohal.
(4)Osaregisterpandid on omavahel võrdsed ja asuvad samal järjekohal, kui seadusest või kandest ei tulene teisiti.
Loe edasi ↓

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.