Ületunnitöö tasu: 1,5-kordne tasu või vaba aeg

Ületunnitöö tasu on töötasu, mille nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat arvates selle sissenõutavaks muutumisest (TLS § 29 lg 9); Riigikohtu praktika järgi kehtib sama tähtaeg ka ületunnitöö eest vaba aja nõudmisele.

Summeeritud tööaja arvestuse korral selgub ületundide arv alles arvestusperioodi lõpul (TLS § 44 lg 1), arvestusperiood on üldjuhul kuni neli kuud (§ 46 lg 1). Töölepingu lõppemisel muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks (§ 84 lg 1). Muude töösuhtest tulenevate nõuete puhul, mis ei ole töötasunõuded, on pöördumise tähtaeg neli kuud rikkumisest teada saamisest (§ 3¹). Töövaidluskomisjon vaatab avalduse läbi 45 kalendripäeva jooksul (TvLS § 38 lg 1) ning komisjoni otsusega mittenõustumisel saab kohtusse pöörduda 30 kalendripäeva jooksul otsuse saamisest (TvLS § 58 lg 1).

1. Tehke kindlaks oma kokkulepitud tööaeg.

   Ületunnid saab arvutada ainult kokkulepitud tööaja suhtes, seega alustage töölepingust. Tööaeg peab olema töölepingu kirjalikus dokumendis kirjas (TLS § 5 lg 1 p 7), samuti viide ületunnitöö tegemise ja hüvitamise korrale (§ 5 lg 1 p 13). Kui lepingus muud ei ole, eeldatakse täistööaega 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ja 8 tundi päevas (§ 43 lg 1 ja 2).

   Kontrollige, kas teile kohaldub summeeritud tööaja arvestus. Sellisel juhul peab tööandja olema teatanud ka tööajakava teatavaks tegemise ja muutmise tingimused (§ 6 lg 6). Kui teil on paindliku tööaja kokkulepe, jaguneb tööaeg kokkulepitud töötundideks ja lisatundideks ning ületunnitöö algab alles nende summa ületamisel (§ 43³ lg 1 ja 5). Kui andmed puuduvad, nõudke neid tööandjalt; tööandja peab need esitama kahe nädala jooksul (§ 5 lg 3).

2. Kontrollige, kas ületunnitöö tegemine oli lubatud.

   Ületunnitöö eeldab poolte kokkulepet (TLS § 44 lg 1). Ühepoolselt võib tööandja seda hea usu põhimõtte kohaselt nõuda üksnes ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju ärahoidmiseks (§ 44 lg 4). Alaealisega sõlmitud ületunnitöö kokkulepe on tühine (§ 44 lg 2), samuti kokkulepe töötajaga, kelle tööaega on ohuteguri tõttu seaduse alusel lühendatud (§ 44 lg 3). Rasedalt ja emapuhkusele õigust omavalt töötajalt ei saa ettenägematu olukorra tõttu ületunde nõuda (§ 44 lg 5).

   Oluline on aga see, et kokkuleppe puudumine ei võta teilt õigust hüvitisele. Riigikohtu järgi ei ole TLS § 44 lg 1 eesmärk välistada ületunnitöö hüvitamist, kui tööandja on tööaja arvestamisel eksinud ja töötaja on tegelikult töötanud üle kokkulepitud aja. Hüvitis tuleb maksta iga tegelikult töötatud lisatunni eest.

3. Võrrelge tööaega seaduse piiridega.

   Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul (TLS § 46 lg 1). Tervishoiu-, hoolekande-, põllumajandus-, teehoiu- ja turismitöötajatel võib arvestusperioodi kollektiivlepinguga pikendada kuni 12 kuuni (§ 46 lg 2). Eraldi kokkuleppel võib keskmine tööaeg olla kuni 52 tundi nädalas; sellise kokkuleppe võite igal ajal kahenädalase etteteatamisega üles öelda (§ 46 lg 3).

   Töötajal peab 24 tunni jooksul olema vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega (§ 51 lg 1) ning seitsme päeva jooksul vähemalt 48 tundi, summeeritud tööaja korral 36 tundi (§ 52 lg 1 ja 2). Kui töötate 24 tunni jooksul rohkem kui 13 tundi, peab tööandja andma 13 tundi ületanud aja eest vahetult pärast tööpäeva lõppu vaba aega ning kokkulepe seda rahas hüvitada on tühine (§ 51 lg 5).

4. Arvestage kõik tegelikult töötatud tunnid.

   Tööaeg on aeg, millal täidate kokkulepitud tööülesandeid (TLS § 5 lg 1 p 7). Riigikohus on leidnud, et kui töötaja peab tööandja juhiste järgi tööriietesse ümber riietuma, on riiete vahetamise ja sellega seotud vajalike toimingute aeg tööaeg, ning töökorralduse reeglite tingimus, mis selle välistab, võib olla tühine.

   Kui teil on valveaeg, peab tööandja maksma selle eest tasu vähemalt 1/10 kokkulepitud töötasust, ning valveaja osa, mil allute tööandja juhtimisele ja kontrollile, loetakse tööajaks (§ 48 lg 1 ja 3). Pikema kui 6-tunnise töötamise korral on ette nähtud vähemalt 30-minutiline vaheaeg; see ei lähe tööaja hulka, välja arvatud juhul, kui töö iseloomu tõttu ei saa vaheaega anda (§ 47 lg 2). Märkige iga päeva tegelik algus- ja lõpuaeg ning tööülesanded, mida väljaspool graafikut tegite.

5. Arvutage summeeritud tööaja korral ületunnid arvestusperioodi lõpul.

   Summeeritud tööaja puhul arvestatakse kokkulepitud tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta kogu arvestusperioodi jooksul (TLS § 43 lg 3) ning ületunnitöö on kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul (§ 44 lg 1). Üksiku kuu ületunnid võivad tasaarvestuda järgmise kuu alatundidega, seega võrrelge kogu perioodi töötunde normtundidega.

   Riigikohtu järgi vähendatakse ületundide kindlakstegemiseks kokkulepitud tööaega ajutise töövõimetuse aja võrra, kuid ainult selles osas, mis langes tööajakava järgsetele tööpäevadele. Riigipühad kokkulepitud tööaega ei vähenda: riigipühal tehtud töö eest makstakse kahekordset tasu, kuid ületunnitööks loetakse üksnes perioodi lõpuks kokkulepitud tööaega ületav aeg. Kontrollige ka, kas tööandja lühendas uusaastale, vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva kolme tunni võrra (§ 53).

6. Arvutage välja nõutav tasu või vaba aeg.

   Kui olete kokku leppinud ületunnitöö hüvitamises rahas, maksab tööandja 1,5-kordset töötasu (TLS § 44 lg 7). Riigikohtu järgi tuleb arvestada kogu kokkulepitud töötasu, mitte ainult põhipalka; kui tööandja väidab, et regulaarsed lisamaksed olid ühepoolsed preemiad, peab ta seda tõendama.

   Kui rahas hüvitamises kokku lepitud ei ole, on üldreegliks vaba aeg ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses (§ 44 lg 6). Sel juhul peab tööandja maksma ületundide eest tavalist kokkulepitud töötasu ja andma lisaks sama palju tasustatud vaba aega. Kui tööleping lõpeb enne vaba aja andmist, tuleb ületunnitöö hüvitada rahas (§ 84 lg 1).

   Öötöö (kell 22.00 kuni 6.00) eest makstakse 1,25-kordset ja riigipühal tehtud töö eest 2-kordset töötasu (§ 45 lg 1 ja 2). Rahvuspüha on 24. veebruar, riigipühad on loetletud pühade ja tähtpäevade seaduse §-s 2.

7. Koguge tõendid ja esitage tööandjale kirjalik nõue.

   Tööaja arvestuse pidamise kohustus on tööandjal (TLS § 28 lg 2 p 4). Riigikohtu järgi peab vaidluse korral tööandja tõendama, et töötaja ületunnitööd ei teinud. Teil on siiski mõistlik koguda: tööajakavad ja graafikud, tööajatabelid, palgalehed, läbipääsusüsteemi väljavõtted, e-kirjad ja sõnumid hilisõhtuste ülesannete kohta, sõidupäevikud ning kolleegide nimed, kes saavad tunnistajana kinnitada.

   Nõudke tööandjalt andmeid teile arvutatud ja makstud töötasu kohta (§ 28 lg 2 p 12). Seejärel saatke kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõue, kus on ületundide arv perioodide kaupa, arvutuskäik, nõutav summa ja mõistlik maksetähtaeg, näiteks 14 päeva. Tasumata summalt saab nõuda ka viivist (VÕS § 113 lg 1). Kirjalik nõue aitab hiljem näidata, et tööandja teadis teie nõudest.

8. Pöörduge töövaidluskomisjoni või maakohtusse.

   Töövaidluskomisjon tegutseb Tööinspektsiooni juures (TvLS § 4 lg 1). Avalduse võite esitada oma elukoha või töötamise koha või tööandja asukoha järgsele komisjonile (§ 25 lg 1). Avaldus on kirjalik ning selles märgitakse nõudesumma, faktilised asjaolud ja tõendid koos viitega, millist asjaolu iga tõend kinnitab (§ 26 lg 2). Pöördumine on riigilõivuvaba ja kumbki pool kannab oma menetluskulud ise (§ 15, § 16 lg 1). Kuni 6400-eurost rahalist nõuet võib juhataja menetleda kirjalikult (§ 40 lg 1).

   Võite pöörduda ka otse maakohtusse. Töölepingust tuleneva hagi võib esitada oma elukoha või töötamise koha järgi (TsMS § 92) ning töötasu nõudva hagi läbivaatamise eest riigilõivu ei võeta (RLS § 22 lg 1 p 1). Komisjoni otsuse vaidlustamiseks on aega 30 kalendripäeva (TvLS § 58 lg 1); jõustunud otsus on täitmiseks kohustuslik (§ 59 lg 2).

• Ootate liiga kaua. Töötasunõue aegub kolme aastaga (TLS § 29 lg 9) ja iga kuu ületunnid aeguvad eraldi. Kui nõuate ületunde viie aasta eest, kaotate vanemad perioodid.
• Nõuate 1,5-kordset tasu, kuigi rahas hüvitamises ei ole kokku lepitud. Jätkuva töösuhte ajal saate sellisel juhul nõuda tavalist töötasu ja vaba aega; vale nõue võib kaasa tuua osalise kaotuse ja menetluskulud.
• Ei pea oma tööaja kohta mingit arvestust. Kuigi tõendamiskoormus on tööandjal, on igapäevased märkmed, e-kirjad ja kolleegide ütlused sageli see, mis tööandja tabelid ümber lükkab.
• Arvutate summeeritud tööaja korral ületunde iga kuu kohta eraldi. Ületunnitöö selgub arvestusperioodi lõpul ning ühe kuu ületunnid võivad tasaarvestuda teise kuu alatundidega.
• Loete riigipühal töötamise automaatselt ka ületunnitööks. Riigipüha eest makstakse kahekordset tasu, kuid ületunnitöö tasu lisandub ainult siis, kui ka perioodi kokkulepitud tööaeg on ületatud.
• Nõustute kokkuleppega, et 13 tundi ületav töö või öötöö sisaldub palgas. 13 tundi ületava töö rahas hüvitamise kokkulepe on tühine (TLS § 51 lg 5) ja öötöö tasu ei saa Riigikohtu järgi sisalduda töötasu alammääras.
• Allkirjastate iseseisva otsustuspädevusega töötaja kokkuleppe, mõistmata selle tagajärgi. Sellise kokkuleppe korral ei kohaldata teile muu hulgas öötöö ja riigipühal tehtud töö lisatasu ning puhkeaja sätteid (TLS § 43² lg 1).
• Ei esita töövaidluskomisjoni otsuse peale hagi 30 päeva jooksul. Kui tähtaeg möödub, jõustub otsus ka siis, kui see jättis osa teie nõudest rahuldamata (TvLS § 59 lg 1).

Analüüsi minu dokument →ÕigusnõustajaLepingu näidisedRiigi avaleht

Uuendatud: 04.11.2026 · Allikad: Töölepingu seadus § 3¹, § 5, § 6 lg 6, § 28, § 29 lg 9, § 43–48, § 51–53, § 84, § 122, Töövaidluse lahendamise seadus § 4, § 15, § 16, § 25, § 26, § 38, § 40, § 58, § 59, Võlaõigusseadus § 113 (viivis), Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 92, riigiteataja.ee, EUR-Lex

Selgitused on loodud ametliku seadusteksti põhjal ja on orienteeruvad; siduv on üksnes täistekst, millele iga leht viitab. Europaius pakub õigusteavet, mitte advokaaditeenust.