Ametlikud allikadriigiteataja.ee · EUR-Lex
Europaius

Väike nõue kohtus: hagi lihtmenetluses

Kui nõuate rahalist summat, mille põhinõue ei ületa 3500 eurot ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, menetleb maakohus hagi lihtmenetluses ehk oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras (tsiviilkohtumenetluse seadustiku ehk TsMS § 405 lg 1). Selline on tüüpiline vaidlus tagasi maksmata laenu, töövõtja tasu, tagastamata üüritagatise, puuduliku kauba, lennu hilinemise hüvitise või naabri tekitatud väiksema kahju üle.

Juhend on mõeldud eraisikule ja väikeettevõtjale, kes soovib ise, ilma advokaadita, kohtusse pöörduda või kellele on sellise hagi kohta kohtust kiri saabunud. Lihtmenetluses võib kohus loobuda kohtuistungist, aktsepteerida vabamas vormis tõendeid ja teha otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, kuid peab tagama poolte olulised menetlusõigused ja kuulama poole tema taotlusel ära (TsMS § 405 lg 2).

Tulemus on kohtuotsus, mille alusel saab kohtutäitur raha sisse nõuda. Kui nõue on lepingust tulenev kindel rahasumma ja vaidlust ilmselt ei tule, on sageli odavam alustada maksekäsu kiirmenetlusest; seda käsitleb juhend „Sain makseettepaneku – kuidas esitada vastuväide“. Enne kohtusse minekut saatke võlgnikule nõudekiri, millest räägib juhend „Nõudekiri enne kohtusse pöördumist: mida kirjutada“. Siin selgitame, kuidas hagi koostada, kuhu ja kuidas see esitada, mida lihtmenetluses oodata ja kuidas otsust vaidlustada.

Tsiviilkohtumenetlus · lihtmenetlus

Peamised faktid

Tähtaeg
Kui kohus teeb lihtmenetluses otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, peate kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest teatama kohtule, et soovite esitada apellatsioonkaebuse, vastasel juhul loetakse, et olete…
Õigusvaldkond
Tsiviilkohtumenetlus · lihtmenetlus
Sammud
Kohtupraktika
4
Uuendatud
21.11.2026

Tähtaeg

Kui kohus teeb lihtmenetluses otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, peate kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest teatama kohtule, et soovite esitada apellatsioonkaebuse, vastasel juhul loetakse, et olete edasikaebamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 4¹ ja 4²). Apellatsioonkaebuse tähtaeg on 30 päeva otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1); täiendatud otsuse korral hakkab tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 632 lg 3). Kostjale antakse hagile vastamiseks vähemalt 14 päeva (TsMS § 394 lg 5); vastamata jätmisel võib kohus teha tagaseljaotsuse (TsMS § 407), mille peale saab kaja esitada 30 päeva jooksul (TsMS § 415 lg 2). Lepingust tulenev nõue aegub üldjuhul kolme aastaga (TsÜS § 146 lg 1); hagi esitamine peatab aegumise (TsÜS § 160 lg 1).

Mida teha

  1. Kontrollige, kas teie nõue kuulub lihtmenetlusse.

    Lihtmenetlus kohaldub varalise nõudega hagile, mille hagihind ei ületa põhinõudelt 3500 eurot ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurot (TsMS § 405 lg 1). Põhinõue on näiteks võlgnetav tasu, laenusumma või kahjuhüvitis; kõrvalnõuded on viivis, intress ja sissenõudmiskulud. Raha maksmise hagi hind on nõutav rahasumma (TsMS § 124 lg 1).

    Kohus ei pea lihtmenetluse kohta eraldi määrust tegema (TsMS § 405 lg 3). Riigikohus on selgitanud, et lihtmenetlus ei ole eraldi menetlusliik, vaid tavaline hagimenetlus, kus kohus võib väikese hagihinna tõttu menetlust paindlikult kujundada. Hagihinna määrab kogu nõutav summa, mitte üksikud arved eraldi. Mittevaraliste nõuete, näiteks vabandamise või tegevusest hoidumise kohta, lihtmenetlus ei kehti.

  2. Valige õige menetlus: maksekäsk või hagi.

    Maksekäsu kiirmenetluses lahendatakse eraõigussuhtest tuleneva kindla rahasumma nõue avalduse alusel, ilma sisulise tõendite hindamiseta (TsMS § 481 lg 1). See sobib, kui võlgnik ilmselt ei vaidle, näiteks maksmata arve või laenu puhul. Lepinguväliste nõuete, näiteks naabri tekitatud kahju, puhul maksekäsu kiirmenetlust üldjuhul ei kohaldata (TsMS § 481 lg 1¹).

    Maksekäsu avalduse riigilõiv on kolm protsenti nõudelt, kuid mitte alla 65 euro (RLS § 59 lg 6). Kui võlgnik esitab makseettepanekule vastuväite, annab kohus asja üle hagimenetlusse, kui te ei ole soovinud menetluse lõpetamist (TsMS § 486 lg 1 p 1), ja väikese nõude puhul jätkub asi lihtmenetluses. Kui teate juba ette, et teine pool vaidleb, näiteks kauba puuduse või töö kvaliteedi üle, esitage kohe hagi; nii säästate aega. Maksekäsu ja hagi samaaegselt esitada ei saa.

  3. Koguge tõendid ja arvutage nõude suurus.

    Koostage loetelu, mis tõendab lepingut või kahju tekkimist: leping, arved, pangaväljavõtted, kirjavahetus e-posti või sõnumite teel, fotod, tunnistajate nimed. Lihtmenetluses võib kohus aktsepteerida ka seaduses nimetamata tõendusvahendeid, näiteks menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5), kuid tõendamiskoormus jääb teile.

    Arvutage põhinõue eraldi ja viivis eraldi. Seadusjärgne viivis on VÕS § 94 intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1). Kui maksetähtaeg ei olnud kokku lepitud, näiteks kahjuhüvitise puhul, arvestatakse viivist alates nõude teatamisest või hagi esitamisest (VÕS § 113 lg 2). Kontrollige ka aegumist: lepingust tulenev nõue aegub üldjuhul kolme aastaga (TsÜS § 146 lg 1).

  4. Koostage hagiavaldus nõutud sisuga.

    Hagiavalduses märkige selgelt väljendatud nõue (näiteks „mõista kostjalt välja 1 850 eurot ja viivis alates 1. märtsist 2026 kuni täitmiseni“), hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ja iga asjaolu kohta tõend, millega seda tõendada soovite (TsMS § 363 lg 1 p 1–3). Märkige, kas olete nõus kirjaliku menetlusega või soovite kohtuistungit (TsMS § 363 lg 1 p 4).

    Kui te ei soovi, et kostja vaikimisel tehtaks tagaseljaotsus, tuleb seda hagis märkida (TsMS § 363 lg 2¹); üldjuhul on tagaseljaotsus hagejale kasulik ja seda keelata ei tasu. Kui esitate hagi muusse kohtusse kui kostja elukoha järgsesse, põhjendage seda (TsMS § 363 lg 4). Juriidilise isiku puhul lisage registriandmed, kui kohus ei saa neid ise kontrollida (TsMS § 363 lg 6).

  5. Valige kohus ja esitage hagi e-toimiku kaudu.

    Füüsilise isiku vastu esitatakse hagi tema elukoha ja juriidilise isiku vastu asukoha järgi (TsMS § 79 lg 1); tarbijal ja kahju kannatanul võib olla ka muid valikuid (TsMS § 90, § 94). Eestis on neli maakohut: Harju, Tartu, Pärnu ja Viru Maakohus. Esitage hagi avaliku e-toimiku portaali kaudu, kus sisenete ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID-ga ja allkirjastate dokumendi digitaalselt (TsMS § 336 lg 1). Kui dokumente saab esitada portaali kaudu, ei või neid üldjuhul saata e-postiga (TsMS § 336 lg 6).

    Riigilõiv tasutakse hagihinna järgi RLS lisa 1 alusel (RLS § 59 lg 1); e-toimik arvutab summa ja koostab maksekorralduse. Kui te ei suuda menetluskulusid majandusliku olukorra tõttu kanda, taotlege menetlusabi, mille korras võib kohus vabastada riigilõivust või lubada tasuda osamaksetena (TsMS § 180 lg 1, § 181).

  6. Jälgige kostja vastust ja kohtu juhiseid.

    Kohus toimetab hagi kostjale kätte ja määrab vastamiseks tähtaja, mis on vähemalt 14 päeva (TsMS § 394 lg 5). Kostja peab vastuses teatama, kas ta võtab hagi õigeks, oma vastuväited ja tõendid ning kas ta on nõus kirjaliku menetlusega (TsMS § 394 lg 2). Kostja vastus edastatakse teile (TsMS § 394 lg 6) ja kohus võib anda tähtaja sellele vastamiseks.

    Lihtmenetluses võib kohus määrata tähtaja seadusest erinevana (TsMS § 405 lg 1 p 2), koguda tõendeid omal algatusel (p 8) ja loobuda kirjalikust eelmenetlusest või istungist (p 7). Riigikohus on rõhutanud, et kui kohus kaldub üldreeglitest kõrvale, peab ta sellele poolte tähelepanu juhtima. Lugege iga kohtu määrust hoolikalt ja vastake täpselt antud tähtaja jooksul, sest hiljem esitatud tõendeid ei pruugita arvestada.

  7. Taotlege ärakuulamist, kui soovite kohtule suuliselt selgitada.

    Lihtmenetluses ei pea kohus kohtuistungit korraldama, kuid peab poole tema taotlusel ära kuulama (TsMS § 405 lg 2) ning teatama pooltele nende õigusest olla ära kuulatud (TsMS § 405 lg 3). Kui arvate, et kirjalikest dokumentidest ei piisa, näiteks kui vaidlus puudutab suulist kokkulepet või tunnistaja ütlusi, esitage ärakuulamise taotlus kirjalikult ja põhjendage seda.

    Kui kostja ei vasta hagile tähtaegselt, võib kohus teha tagaseljaotsuse, kus hageja faktilised väited loetakse kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Hagi peab siiski olema õiguslikult põhjendatud, vastasel juhul jätab kohus selle rahuldamata ka kostja vaikimisel (TsMS § 407 lg 6).

  8. Teatage kümne päeva jooksul, kui soovite otsuse peale edasi kaevata.

    Lihtmenetluses võib kohus teha otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 4). Kui olete otsusega rahulolematu, peate kümne päeva jooksul selle kättetoimetamisest teatama kohtule soovist esitada apellatsioonkaebus; põhjendama ei pea (TsMS § 448 lg 4¹). Seejärel täiendab kohus otsust põhjendustega ja 30-päevane apellatsioonitähtaeg hakkab kulgema täiendatud otsuse kättetoimetamisest (TsMS § 632 lg 3).

    Kui kümne päeva jooksul ei teata, loetakse, et olete edasikaebamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 4²), ja otsus jõustub. See on lihtmenetluse kõige sagedasem lõks: inimene loeb otsuse, mõtleb paar nädalat ja avastab, et apellatsioon ei ole enam võimalik.

  9. Esitage apellatsioonkaebus, arvestades edasikaebamise piirangut.

    Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes siis, kui maakohus andis otsuses loa edasikaebamiseks või kui otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis lahendit oluliselt mõjutada (TsMS § 637 lg 2¹). Edasikaebamise loa annab maakohus eelkõige siis, kui on vaja ringkonnakohtu seisukohta mingi õigusnormi kohta (TsMS § 442 lg 10).

    Kaebuses näidake konkreetselt, milline viga oli „selge“ ja kuidas see muutis tulemust. Apellatsioonkaebuse riigilõiv on sama suur kui hagi esitamisel, arvestades kaebuse ulatust (RLS § 59 lg 15). Kui ringkonnakohus keeldub kaebust menetlusse võtmast, võib selle määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 638 lg 9).

  10. Pöörake võidetud otsus täitmisele.

    Kui kohus rahuldas hagi ja kostja ei maksa vabatahtlikult, on jõustunud kohtuotsus täitedokument, mille alusel saate pöörduda kohtutäituri poole kostja elu- või asukoha järgi. Lihtmenetluses võib kohus tunnistada lahendi viivitamata täidetavaks ka seaduses nimetamata juhul või ilma tagatiseta (TsMS § 405 lg 1 p 10); kontrollige, kas teie otsuses on selline märge.

    Kohtuotsusega mõistetakse kaotanud poolelt välja ka menetluskulud, sealhulgas riigilõiv ja vajalikud kohtuvälised kulud (TsMS § 162 lg 1 ja 2). Säilitage tasumist tõendavad dokumendid ja esitage kulude nimekiri enne otsuse tegemist. Kohtutäituri menetluse kohta on Europaiuses eraldi täitemenetluse juhendid.

Millele tähelepanu pöörata

Õiguslik alus

4
§ 79, § 124, § 162, § 180 – See seadus reguleerib tsiviilasjade kohtumenetlust Eestis, et tagada õiglane, kiire ja kulutõhus lahendus eraõiguslikest suhetest tulenevatele…
§ 59 – See seadus reguleerib riigilõivu kehtestamist, tasumist, kontrollimist ja tagastamist ning määrab kindlaks riigilõivumäärad ja vabastused.
§ 146, § 160 – See seadus sätestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted, reguleerides isikute õigus- ja teovõimet ning tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise aluseid.

Seotud kohtulahendid

4
Lihtmenetlus ei ole hagimenetluse eriliik, vaid väikese hagihinnaga varalise nõude menetlus, kus maakohus võib menetlust paindlikult kujundada, kuid peab juhtima poolte tähelepanu üldreeglitest kõrvalekaldumisele ja tagama nende ärakuulamise (06.04.2010).
Ringkonnakohtu keeldumine lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebust menetlusse võtmast on vaidlustatav Riigikohtus ja menetlusökonoomia kaalutlusel võib kaebuse menetlemisest keelduda üksnes siis, kui kaebus on tervikuna ilmselgelt põhjendamatu (03.10.2018).
Kui maakohus on lihtmenetluses lennureisija hüvitise nõude lahendamisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi ja see võis lahendit oluliselt mõjutada, ei saa ringkonnakohus TsMS § 637 lg 2¹ alusel apellatsioonkaebust menetlusse võtmata jätta (17.01.2025).
Lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldudes võib ringkonnakohus hinnata üksnes maakohtu tuvastatu õigsust, kuid ei tohi maakohtu otsust uute tuvastatud asjaoludega täiendada (19.11.2025).

Korduma kippuvad küsimused

10
Mis on lihtmenetlus ja millal see kohaldub?

Lihtmenetlus on maakohtu hagimenetlus väikese varalise nõude kohta, mille hagihind ei ületa põhinõudelt 3500 eurot ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurot (TsMS § 405 lg 1). Kohus menetleb asja oma õiglase äranägemise kohaselt, võib loobuda istungist ja teha otsuse ilma põhjendusteta, kuid peab järgima üldisi menetluspõhimõtteid ja kuulama poole tema taotlusel ära (TsMS § 405 lg 2).

Kas väikese nõude jaoks on vaja advokaati?

Ei ole. Maakohtus võite end ise esindada ja lihtmenetluses võib kohus lubada esindajana ka isikuid, keda seadus muidu ei nimeta (TsMS § 405 lg 1 p 4), näiteks pereliiget. Keerulisema vaidluse või apellatsiooni puhul tasub siiski juristiga nõu pidada. Kui te ei suuda kulusid kanda, võite taotleda menetlusabi (TsMS § 180).

Kui palju maksab väikese nõude hagi riigilõiv?

Hagiavalduse riigilõiv sõltub hagihinnast ja tasutakse riigilõivuseaduse lisa 1 järgi (RLS § 59 lg 1); e-toimik arvutab summa hagi esitamisel. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse riigilõiv on kolm protsenti nõudest, kuid mitte alla 65 euro (RLS § 59 lg 6). Kui võidate, mõistetakse tasutud riigilõiv kostjalt välja (TsMS § 162).

Kuidas esitada hagi e-toimikus?

Sisenege avalikku e-toimikusse ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID-ga, valige hagiavalduse esitamine, täitke poolte andmed, nõue ja asjaolud ning lisage tõendid. Dokument tuleb allkirjastada digitaalselt (TsMS § 336 lg 1). Seejärel tasute riigilõivu portaali koostatud andmetega. Kui kohus leiab puudusi, annab ta tähtaja nende kõrvaldamiseks.

Kas lihtmenetluses toimub kohtuistung?

Mitte tingimata. Kohus võib asja lahendada kirjalikult ja loobuda istungist (TsMS § 405 lg 1 p 7). Kui soovite kohtule oma seisukohta suuliselt selgitada, taotlege ärakuulamist; kohus peab poole tema taotlusel ära kuulama, kuid selleks ei pea korraldama tavalist kohtuistungit (TsMS § 405 lg 2).

Kui kaua kestab väikese nõude kohtuasi?

Seadus konkreetset menetlusaega ei määra. Kiirus sõltub kohtu koormusest, kostjale kättetoimetamisest ja sellest, kas kostja vaidleb. Kostjale antakse vastamiseks vähemalt 14 päeva (TsMS § 394 lg 5); kui ta ei vasta, võib kohus teha tagaseljaotsuse kiiresti ja istungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Vaidlusega asjad kestavad tavaliselt mitu kuud.

Kas lihtmenetluse otsuse peale saab edasi kaevata?

Saab, kuid piiratult. Kui otsus on ilma põhjendusteta, teatage kümne päeva jooksul soovist edasi kaevata (TsMS § 448 lg 4¹). Ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse vaid siis, kui maakohus andis loa või tegi selge vea õiguse kohaldamisel, menetluses või tõendite hindamisel, mis võis lahendit oluliselt mõjutada (TsMS § 637 lg 2¹). Keeldumise peale saab pöörduda Riigikohtusse (TsMS § 638 lg 9).

Mis saab, kui kostja ei vasta hagile?

Kui kostja ei vasta määratud tähtaja jooksul, võib kohus teha tagaseljaotsuse ja lugeda hageja faktilised väited omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Hageja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei ole teatanud vastupidist (§ 407 lg 2). Kostja saab tagaseljaotsuse peale esitada kaja 30 päeva jooksul kättetoimetamisest (TsMS § 415 lg 2), seega ei jõustu otsus kohe.

Kas saan Eestis esitada nõude teises EL riigis elava inimese vastu?

Jah, piiriüleste väikeste nõuete jaoks on Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus määruse (EÜ) nr 861/2007 alusel. Eesti maakohus kohaldab sellele lihtmenetluse sätteid ulatuses, mida määrus ei reguleeri, ja avalduse võib esitada TsMS üldises vormis (TsMS § 405¹ lg 1 ja 2). Kontrollige enne, kas Eesti kohtul on rahvusvaheline kohtualluvus.

Kas saan lisaks võlale nõuda ka viivist ja kulusid?

Jah. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel võib nõuda viivist VÕS § 94 intressimäära ja kaheksa protsendi ulatuses aastas, kui lepingus ei ole kõrgemat määra (VÕS § 113 lg 1). Viivis on kõrvalnõue ega mõjuta lihtmenetluse 3500-eurost põhinõude piiri. Kohtukulud, sealhulgas riigilõiv, mõistetakse välja kaotanud poolelt (TsMS § 162 lg 1).

Õigusnõustaja – praktilised juhendid

6
Tsiviilkohtumenetlus · riigi õigusabi
Tsiviilkohtumenetlus · maksekäsu kiirmenetlus
Võlaõigus · kindlustusleping

Analüüsi minu dokument →ÕigusnõustajaLepingu näidisedRiigi avaleht

Uuendatud: · Allikad: Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 79, § 124, § 162, § 180, § 181, § 336, § 363, § 394, § 405, § 405¹, § 407, § 415, § 442, § 444, § 448, § 481, § 486, § 632, § 637, § 638, Riigilõivuseadus § 59 lg 1, lg 6 ja lg 15 (hagi, maksekäsk, apellatsioon) ja lisa 1, Võlaõigusseadus § 113 (viivis), Tsiviilseadustiku üldosa seadus § 146, § 160 (aegumine ja selle peatumine), riigiteataja.ee, EUR-Lex

Selgitused on loodud ametliku seadusteksti põhjal ja on orienteeruvad; siduv on üksnes täistekst, millele iga leht viitab. Europaius pakub õigusteavet, mitte advokaaditeenust.