Korteriomaniku õigused ja kohustused korteriühistus
Iga korteriomanik on oma maja korteriühistu liige ning tal on õigus osaleda otsuste tegemisel, saada teavet ühistu tegevuse kohta ja vaidlustada seadusega vastuolus olevaid otsuseid (korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ehk KrtS § 1 lg 4, § 29, § 45).
Korteriühistu kaudu valitsevad korteriomanikud maja ühiseid osi: katust, fassaadi, treppe, torustikke ja maad (KrtS § 34 lg 2). Olulisemad otsused, näiteks majanduskava kehtestamine, remondi tellimine, laenu võtmine ja juhatuse valimine, tehakse üldkoosolekul või kirjalikul hääletusel. Juhatus valmistab otsused ette ja viib need ellu, kuid ei saa otsustada küsimusi, mis kuuluvad üldkoosolekule.
Juhend on mõeldud korteriomanikule, kes tahab mõista, kuidas ühistus otsuseid tehakse, kes ei ole nõus majanduskava või remondiotsusega, kellele juhatus ei anna dokumente või kellel on tekkinud võlg ühistu ees. Selgitame, millised on üldkoosoleku kokkukutsumise ja hääletamise reeglid, kuidas kontrollida majandamiskulude jaotust, kuidas nõuda dokumente ja millise tähtaja jooksul ning millises menetluses saab otsuse kohtus vaidlustada. Eraldi käsitleme majandamiskulude võla tagajärgi: viivist, ühistu pandiõigust ja äärmisel juhul korteri võõrandamise nõuet. Täpsed reeglid võivad sõltuda teie ühistu põhikirjast, mistõttu hoidke põhikiri alati käepärast.
Peamised faktid
Tähtaeg
Korteriühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise avalduse peab kohtule esitama 60 päeva jooksul otsuse vastuvõtmisest (KrtS § 29 lg 3).
Üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb ette teatada vähemalt seitse päeva, kui põhikiri ei näe ette pikemat tähtaega (mittetulundusühingute seaduse ehk MTÜS § 20 lg 5, kohaldub KrtS § 20 lg 1 alusel). Kirjalikul hääletusel peab seisukoha andmiseks jääma vähemalt seitse päeva (KrtS § 21 lg 2). Päevakorra täiendamist saab nõuda kolme päeva jooksul koosoleku teate saamisest (MTÜS § 20¹ lg 3). Koosoleku protokoll peab olema liikmetele kättesaadav 14 päeva pärast koosolekut (MTÜS § 21 lg 7). Kui juhatus keeldub dokumente andmast, võib kohtule avalduse esitada kahe nädala jooksul keeldumisest või kuue nädala jooksul taotlusest, kui juhatus pole nelja nädala jooksul vastanud (KrtS § 45 lg 3).
Mida teha
Tutvuge põhikirja ja korteriomanike kokkulepetega.
Korteriühistu liikmed on kõik maja korteriomanikud ja liikmesus tekib korteri omandamisega automaatselt (KrtS § 1 lg 4). Korteriomanikud peavad omavahel ja suhetes ühistuga järgima hea usu põhimõtet (§ 12 lg 2). Paljud reeglid sõltuvad põhikirjast: näiteks võib põhikiri näha ette, et hääled jagunevad kaasomandi osa järgi või et igal omanikul on üks hääl (§ 22 lg 1), ning määrata majandamiskulude teistsuguse jaotuse (§ 40 lg 2). Põhikirja leiate e-äriregistrist või saate juhatuselt.
Teatage ühistule oma telefoninumber, e-posti aadress ja, kui elate mujal, postiaadress (§ 46 lg 1–2). Kui aadressi pole teatatud, võib ühistu saata teated korteri aadressile (§ 46 lg 3) ja te võite jääda koosolekust ilma.
Osalege üldkoosolekul ja kontrollige kokkukutsumise korda.
Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus, teatades vähemalt seitse päeva ette koosoleku aja, koha ja päevakorra (MTÜS § 20 lg 1, 5 ja 6). Kui päevakorras on majanduskava, põhikirja muutmine või majandusaasta aruanne, peab teates olema märgitud, kus saab dokumentidega tutvuda (KrtS § 20 lg 3). Kui olete teatanud e-posti aadressi, tuleb teade saata sinna (§ 20 lg 4).
Koosolek on otsustusvõimeline, kui osalejatele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest (§ 20 lg 2); vastasel juhul kutsutakse kokku uus koosolek, mis otsustab osalejate arvust olenemata (§ 23). Otsus on vastu võetud, kui poolt on üle poole osalejatest (MTÜS § 22 lg 1), põhikirja muutmiseks on vaja üle 2/3 (§ 23 lg 1). Esindaja võib osaleda kirjaliku volikirjaga (KrtS § 22 lg 5).
Kontrollige kirjaliku hääletuse nõudeid.
Otsuseid võib vastu võtta ka koosolekut kokku kutsumata. Juhatus peab saatma otsuse eelnõu kõigile korteriomanikele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja andma seisukoha esitamiseks vähemalt seitse päeva (KrtS § 21 lg 2). Otsus on vastu võetud, kui poolt on üle poole antud häältest, kui põhikiri ei nõua suuremat enamust (§ 21 lg 3). Juhatus koostab hääletusprotokolli koos poolt hääletanute nimedega ja saadab selle viivitamata korteriomanikele (§ 21 lg 4).
Riigikohtu järgi tuleb eelnõu saata iga omaniku elu- või asukohta või teatatud e-posti aadressile. Kui eelnõu ei jõudnud kõigi omanikeni või tähtaeg oli liiga lühike, on otsus tühine, välja arvatud juhul, kui omanik, kelle suhtes nõuet rikuti, otsuse heaks kiidab. Sellele rikkumisele võib tugineda iga korteriomanik.
Nõudke vajaduse korral koosoleku kokkukutsumist või päevakorra täiendamist.
Juhatus peab kokku kutsuma üldkoosoleku, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 korteriomanikest, kui põhikiri ei näe ette väiksemat osakaalu (MTÜS § 20 lg 3). Kui juhatus seda ei tee, võivad taotlejad koosoleku ise kokku kutsuda samas korras (§ 20 lg 4).
Vähemalt 1/5 omanikest või alla 30 liikmega ühistus vähemalt kuus omanikku võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda; nõue tuleb esitada põhjendusega kolme päeva jooksul koosoleku teate saamisest (MTÜS § 20¹ lg 2–3). Samal tingimusel võib samas tähtajas nõuda, et koosoleku protokoll oleks notariaalselt tõestatud (§ 21 lg 8). See on mõistlik, kui ühistus on usaldus kadunud ja on oodata vaidlusi protokolli sisu üle.
Kontrollige majanduskava ja oma majandamiskulude arvestust.
Majanduskava koostab juhatus ja kehtestab üldkoosolek; selles peavad olema kavandatavad tulud ja kulud, omanike kohustuste jaotus, reservkapitali ja remondifondi maksed ning kommunaalteenuste prognoos (KrtS § 41 lg 1 ja 3). Kuni uue kava kehtestamiseni kehtib eelmine (§ 41 lg 5). Riigikohtu järgi võib üldkoosolek majanduskava kehtestada ka tagasiulatuvalt, kuid varasema perioodi maksed muutuvad sissenõutavaks alles otsusest.
Üldjuhul maksate ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele (§ 40 lg 1). Võite keelduda kuludest, millega te ei ole nõustunud, kui nende nõudmine oleks vastuolus hea usu põhimõttega (§ 40 lg 3). Laenu, mis ületab eelmise aasta majandamiskulude summa, ning maja ajakohastamise otsustamiseks on vaja üle poole kõigist häältest ja kaasomandi osadest (§ 36 lg 1, § 39, § 9 lg 3); suurem ehituslik ümberkorraldus nõuab omanike kokkulepet (§ 38 lg 1).
Nõudke juhatuselt teavet ja dokumente.
Korteriomanikul on õigus saada juhatuselt teavet ühistu tegevuse kohta ja tutvuda ühistu dokumentidega: lepingute, arvete, pangakonto väljavõtete, protokollide ja majandusaasta aruandega (KrtS § 45 lg 1). Elektroonilistest dokumentidest võite nõuda ärakirja e-postiga (§ 45 lg 1¹). Riigikohtu järgi ei pea te oma huvi põhjendama, sest see tuleneb liikmesusest. Juhatus võib keelduda ainult siis, kui teave võib tekitada olulist kahju teise omaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele (§ 45 lg 2); teiste isikute isikuandmed võib dokumentidel kinni katta.
Esitage nõue kirjalikult ja loetlege dokumendid. Kui juhatus keeldub, võite lasta küsimuse otsustada üldkoosolekul või esitada maakohtule hagita menetluses avalduse kahe nädala jooksul keeldumisest või kuue nädala jooksul taotlusest, kui vastust pole nelja nädala jooksul tulnud (§ 45 lg 3).
Vaidlustage õigusvastane otsus 60 päeva jooksul.
Seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda kohtult hagita menetluses 60 päeva jooksul otsuse vastuvõtmisest (KrtS § 29 lg 2–3; TsÜS § 38 lg 1; TsMS § 613 lg 1 p 4). Kui koosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt korda, on otsused tühised, kui omanikud, kelle suhtes korda rikuti, neid heaks ei kiida (KrtS § 29 lg 1).
Kui osalesite koosolekul, laske oma vastuväide otsusele protokollida: ainult vastu hääletamisest ei piisa ja ilma vastuväiteta ei saa koosolekul osalenud omanik otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda (TsÜS § 38 lg 4). Avaldus esitatakse maakohtule e-toimiku kaudu ja riigilõiv on 50 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 5). Kohus võib menetluse ajaks otsuse täitmise peatada (KrtS § 29 lg 6). Mõni omavalitsus on loonud korteriühistu vaidluste lepituskomisjoni (§ 63¹).
Tasuge majandamiskulud tähtaegselt või vaidlustage need õigesti.
Kui viivitate maksetega, võib ühistu nõuda viivist (KrtS § 42 lg 1; võlaõigusseaduse § 113 lg 1) ja sissenõudmiskulusid kuni 30, 40 või 50 eurot sõltuvalt võla suurusest (KrtS § 42 lg 2). Ühistul on teie korterile seadusjärgne pandiõigus, mis kohaldub esimesel järjekohal oleva hüpoteegina ja on piiratud eelmise aasta majandamiskulude summaga (§ 44). Korteri müümisel vastutab ostja müüja sissenõutavaks muutunud võla eest käendajana kuni korteri väärtuseni (§ 43 lg 2).
Kui viivitate vähemalt kuue kuu maksetega üle kolme kuu, võivad korteriomanikud häälteenamusega nõuda korteri võõrandamist (§ 32 lg 2 p 2) ja hiljem esitada hagi (§ 33). Ärge jätke makset vaidluse ajaks tasumata: maksmata jätmine ei asenda otsuse vaidlustamist ning majanduskava kehtib, kuni kohus pole seda kehtetuks tunnistanud.
Kasutage kaasomandit otstarbe kohaselt ja tehke kiireloomulisi töid õigesti.
Võite kasutada oma korterit oma äranägemise järgi ja ühiseid osi nende otstarbe kohaselt (KrtS § 30 lg 1), kuid peate hoiduma tegevusest, mille mõju teistele ületab tavakasutuse, ning taluma tavapäraseid mõjusid (§ 31 lg 1). Peate lubama korterisse, kui see on vajalik ühiste osade korrashoiuks (§ 31 lg 1 p 3).
Kaasomandi säilitamiseks vajalikke toiminguid võib teha ilma teiste nõusolekuta ja nõuda kulude hüvitamist ühistult (§ 37 lg 1). Riigikohtu praktika järgi on see õigus ainult siis, kui ühisele varale ähvardab vahetu kahju ja valitud abinõu on proportsionaalne; kui teisi omanikke on mõistlikult võimalik otsustamisse kaasata, tuleb kõigepealt pöörduda juhatuse või üldkoosoleku poole. Muidu võite jääda kuludega üksi.
Millele tähelepanu pöörata
- Korteriomanik osaleb koosolekul ja hääletab vastu, kuid ei lase vastuväidet protokollida; hiljem ei saa ta otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda.
- 60-päevane vaidlustamise tähtaeg loetakse otsuse vastuvõtmisest, mitte protokolli kättesaamisest; protokolli ootamine võib tähendada tähtaja möödumist.
- Omanik ei ole teatanud ühistule oma e-posti ega tegelikku aadressi, mistõttu teated saadetakse korteri aadressile ja ta jääb koosolekust ning hääletusest ilma.
- Majandamiskulude maksmata jätmine protestiks juhatuse vastu toob kaasa viivise, sissenõudmiskulud, maksekäsu ja ühistu pandiõiguse rakendamise.
- Omanik tellib katuse või torustiku remondi omal algatusel ilma kiireloomulise vajaduseta ja ühistu keeldub kulusid hüvitamast.
- Korteri ostja ei kontrolli enne tehingut müüja võlga ühistu ees, kuigi vastutab selle eest käendajana kuni korteri väärtuseni.
- Juhatus korraldab kirjaliku hääletuse liiga lühikese tähtajaga või ei saada eelnõu kõigile omanikele, mistõttu otsus on tühine ja tuleb uuesti vastu võtta.
Õiguslik alus
Seotud kohtulahendid
Korduma kippuvad küsimused
Kas korteriühistu liikmeks astumine on kohustuslik?
Jah. Korteriühistu liikmed on seaduse järgi kõik maja korteriomanikud ja liikmesus tekib korteri omandamisega (KrtS § 1 lg 4). Ühistust ei saa välja astuda ega keelduda majandamiskulude tasumisest põhjusel, et te ei ole ühistuga nõus. Liikmesus lõpeb korteri võõrandamisega.
Mitu päeva ette peab korteriühistu üldkoosolekust teatama?
Vähemalt seitse päeva, kui põhikiri ei näe ette pikemat tähtaega (MTÜS § 20 lg 5). Teates peavad olema koosoleku aeg, koht ja päevakord. Kui arutatakse majanduskava, põhikirja või majandusaasta aruannet, tuleb märkida ka koht, kus dokumentidega tutvuda (KrtS § 20 lg 3).
Kuidas vaidlustada korteriühistu üldkoosoleku otsust?
Esitage maakohtule hagita menetluse avaldus 60 päeva jooksul otsuse vastuvõtmisest (KrtS § 29 lg 3). Kui osalesite koosolekul, peab teie vastuväide olema protokollitud (TsÜS § 38 lg 4). Riigilõiv on 50 eurot. Põhjendage, millist seaduse või põhikirja sätet rikuti, ja lisage protokoll ning koosoleku teade.
Kas juhatus võib keelduda arvete ja pangaväljavõtete näitamisest?
Üldjuhul mitte. Korteriomanikul on õigus tutvuda ühistu dokumentidega ilma oma huvi põhjendamata (KrtS § 45 lg 1). Keelduda võib ainult siis, kui teave võib tekitada olulist kahju teiste õigustatud huvidele, ja ka siis tuleb isikuandmed pigem kinni katta. Keeldumise korral võite pöörduda kohtusse kahe nädala jooksul (§ 45 lg 3).
Kas pean maksma remondi eest, mille poolt ma ei hääletanud?
Üldjuhul jah, kui otsus võeti vastu nõutud häälteenamusega ja seda ei ole kehtetuks tunnistatud. Kulude kandmisest võib keelduda ainult siis, kui teie nõusolekuta tehtud kulude nõudmine oleks vastuolus hea usu põhimõttega (KrtS § 40 lg 3). Kui otsus on teie arvates seadusevastane, vaidlustage see 60 päeva jooksul.
Kui suur on viivis korteriühistu võla korral?
Ühistu võib nõuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teise lause järgi, st seadusjärgne intressimäär pluss kaheksa protsenti aastas (KrtS § 42 lg 1). Lisaks võib nõuda sissenõudmiskulusid: kuni 30 eurot kuni 500-eurose võla, kuni 40 eurot kuni 1000-eurose võla ja kuni 50 eurot suurema võla korral (§ 42 lg 2).
Kas korteriühistu võib võla eest korteri ära võtta?
Ühistul on korterile pandiõigus (KrtS § 44), mida saab rakendada täitemenetluses kohtulahendi alusel. Kui omanik on vähemalt kuue kuu maksetega viivitanud üle kolme kuu, võivad korteriomanikud nõuda korteri võõrandamist (§ 32 lg 2 p 2); kui omanik seda kolme kuu jooksul ei tee, otsustab võõrandamise kohus (§ 33 lg 1).
Kas ostan korteriga kaasa ka eelmise omaniku võla ühistule?
Osaliselt. Korteri omandaja vastutab ühistu ees käendajana müüja sissenõutavaks muutunud võlgade eest, kuid ainult korteri väärtuse ulatuses (KrtS § 43 lg 2). Täite- ja pankrotimenetluses ostmisel see vastutus ei kehti. Küsige enne tehingut ühistult kirjalik võlatõend ja leppige notariaalses lepingus kokku võla tasumine.
Kas korteriomanik võib ise ühise katuse parandada ja raha ühistult nõuda?
Ainult kiireloomulisel juhul. KrtS § 37 lg 1 lubab teha kaasomandi säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste nõusolekuta, kuid Riigikohtu järgi peab esinema vahetu kahju oht ja abinõu peab olema proportsionaalne. Kui on aega juhatuse või üldkoosoleku otsuseks, tuleb need kaasata, muidu võib kulu jääda teie kanda.
Kas üldkoosolekul võib hääletada volikirjaga?
Jah. Korteriomanik võib osaleda ise või esindaja kaudu, kelle esindusõigus on tõendatud kirjaliku dokumendiga (KrtS § 22 lg 5). Põhikirjaga ei saa esindaja määramist keelata, kuid võib piirata, mitut omanikku üks isik esindada võib.
Õigusnõustaja – praktilised juhendid
Analüüsi minu dokument →ÕigusnõustajaLepingu näidisedRiigi avaleht