Ametlikud allikadriigiteataja.ee · EUR-Lex
Europaius

Käskmenetlus kriminaalasjas: käskotsuse vaidlustamine

Käskmenetlus on kriminaalmenetluse lihtmenetlus, milles maakohus mõistab teid süüdi ja karistab rahalise karistusega ilma kohtuistungita, üksnes prokuratuuri süüdistusakti ja kriminaaltoimiku põhjal (kriminaalmenetluse seadustiku ehk KrMS § 251–254). Erinevalt kokkuleppe- ja lühimenetlusest ei küsita käskmenetluse kohaldamiseks teie nõusolekut. Kui te käskmenetluses tehtud kohtuotsust ehk käskotsust ei vaidlusta, jõustub see nagu tavaline süüdimõistev kohtuotsus.

Juhend on mõeldud inimesele, kes on saanud prokuratuurilt käskmenetluse süüdistusakti või kohtult käskotsuse, näiteks dokumendi kuritarvitamise, väiksema varavastase süüteo või muu teise astme kuriteo asjas. Selgitame, millal käskmenetlust kohaldatakse, mida teha süüdistusakti saamisel, kuidas taotleda asja arutamist üldkorras ja millised on otsuse jõustumise tagajärjed: rahaline karistus, sundraha, menetluskulud ja kanne karistusregistris.

Otsustav on 15-päevane tähtaeg pärast käskotsuse kättesaamist (KrMS § 254 lg 6). Kui taotlete selle aja jooksul asja arutamist üldkorras, käskotsus ei jõustu ja asi läheb tagasi prokuratuuri, kes koostab uue süüdistusakti. Apellatsiooni käskotsuse peale esitada ei saa (KrMS § 318 lg 3 p 3), seega on üldkorras arutamise taotlus teie peamine kaitsevahend. Kahtlustatava üldistest õigustest (vaikimisõigus, kaitsja) räägib eraldi juhend „Kahtlustatava õigused: vaikimine ja kaitsja“.

Kriminaalmenetlus · käskmenetlus

Peamised faktid

Tähtaeg
Käskotsuse kättesaamisest alates on teil ja teie kaitsjal 15 päeva aega taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras; kui taotlust ei esitata, käskotsus jõustub (KrMS § 254 lg 6–7).
Õigusvaldkond
Kriminaalmenetlus · käskmenetlus
Sammud
Kohtupraktika
4
Uuendatud
21.11.2026

Tähtaeg

Käskotsuse kättesaamisest alates on teil ja teie kaitsjal 15 päeva aega taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras; kui taotlust ei esitata, käskotsus jõustub (KrMS § 254 lg 6–7). Juba süüdistusakti saamisest alates võite kümne päeva jooksul esitada kohtule kirjaliku seisukoha (KrMS § 252 lg 3) ja kohus ei tee käskotsust enne, kui süüdistusakti edastamisest on möödunud 15 päeva (KrMS § 253). Käskotsuse koopia toimetatakse teile kätte kolme päeva jooksul otsuse tegemisest (KrMS § 254 lg 5). Mõjuval põhjusel möödalastud tähtaja ennistamist saab taotleda 14 päeva jooksul takistuse äralangemisest (KrMS § 172 lg 3). Rahaline karistus tuleb tasuda ühe kuu jooksul otsuse jõustumisest, muidu saadetakse otsus kohtutäiturile (KrMS § 417 lg 2).

Mida teha

  1. Tehke kindlaks, kas teie asi sobib käskmenetlusse.

    Käskmenetlust saab kohaldada ainult teise astme kuriteo puhul, mille eest prokurör peab võimalikuks mõista põhikaristusena rahalise karistuse ja mille tõendamiseseme asjaolud on selged (KrMS § 251 lg 1). Teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on ette nähtud kuni viieaastane vangistus või rahaline karistus (karistusseadustiku ehk KarS § 4 lg 3).

    Käskmenetlust ei kohaldata, kui kahtlustatav on alaealine või kui tema suhtes on võimalik kohaldada narkomaanide sõltuvusravi või seksuaalkurjategijate kompleksravi (KrMS § 251 lg 2–3). Kui teile on esitatud süüdistus esimese astme kuriteos, prokurör taotleb vangistust või asjaolud on vaidlustatud, ei ole käskmenetlus seaduslik. Sellisel juhul tasub juba süüdistusakti saamisel kohtule kirjutada, et käskmenetluse eeldused puuduvad.

  2. Lugege süüdistusakt hoolikalt läbi.

    Käskmenetluses saadab prokuratuur süüdistusakti ja kriminaalasja materjalid kohtusse ning süüdistusakti koopia teile ja teie kaitsjale (KrMS § 252 lg 2). Süüdistusakti põhiosas peavad olema kuriteo asjaolud, kuriteo kvalifikatsioon, tekitatud kahju laad ja suurus, süüdistust kinnitavad tõendid ning ettepanek karistuse liigi ja määra kohta (KrMS § 252 lg 1).

    Kontrollige, kas kirjeldatud sündmus vastab tegelikkusele, kas tegu on õigesti kvalifitseeritud ja kas pakutud karistus on mõistlik. Rahalist karistust mõistetakse 30–500 päevamäära ning päevamäär arvutatakse teie keskmise päevasissetuleku alusel, kuid see ei või olla väiksem kui 10 eurot (KarS § 44 lg 1–2). Päevasissetulek leitakse kriminaalmenetluse alustamisele eelnenud aasta maksustatavast tulust pärast tulumaksu mahaarvamist (KarS § 44 lg 3). Kui teie sissetulek on vahepeal oluliselt vähenenud, märkige see oma seisukohas.

  3. Võtke ühendust kaitsjaga.

    Käskmenetluses edastatakse süüdistusakt ka kaitsjale (KrMS § 252 lg 2) ja kaitsja võib olla teile määratud riigi õigusabi korras, isegi kui te sellest ei tea. Riigikohus tunnistas 2010. aastal käskmenetluse tollase regulatsiooni põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see ei taganud tõhusat kaitseõigust (Riigikohtu otsus nr 3-4-1-5-10); seejärel lisati seadusesse süüdistatava ja kaitsja õigus esitada seisukoht ning pikendati tähtaegu.

    Küsige prokuratuurist või kohtult, kes on teie kaitsja, või valige ise lepinguline kaitsja (KrMS § 42 lg 1). Arutage kaitsjaga läbi, kas tõendid on piisavad, kas tegu on üldse kuritegu ja milline on üldkorras menetlemise risk. Pidage meeles, et süüdimõistmise korral hüvitate ka määratud kaitsja tasu, sest see kuulub menetluskulude hulka (KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 180 lg 1).

  4. Esitage kümne päeva jooksul kirjalik seisukoht.

    Süüdistatav ja kaitsja võivad süüdistusakti saamisest kümne päeva jooksul esitada kohtule kirjaliku seisukoha kriminaalasja lahendamise kohta (KrMS § 252 lg 3). Kohus ei tee otsust enne, kui süüdistusakti edastamisest on möödunud 15 päeva (KrMS § 253), seega jõuab teie seisukoht kohtuniku lauale enne otsustamist.

    Seisukohas võite märkida, et vaidlustate süüdistuse ja soovite asja arutamist üldkorras, et käskmenetluse eeldused puuduvad, et kuriteo aegumistähtaeg on möödunud või et pakutud karistus on teie sissetulekut arvestades liiga suur. Kohus võib teha käskotsuse, lõpetada kriminaalmenetluse menetlust välistava asjaolu korral (KrMS § 253 p 2 ja § 199 lg 1) või keelduda käskmenetlusest ja tagastada toimiku prokuratuurile (KrMS § 253 p 3). Seisukoha esitamine ei asenda hilisemat üldkorras arutamise taotlust, kui käskotsus siiski tehakse.

  5. Kontrollige käskotsust kohe pärast kättesaamist.

    Kui kohtunik nõustub süüdistusakti järeldustega, koostab ta käskotsuse (KrMS § 254 lg 1). Otsuse resolutiivosas on süüditunnistamine karistusseadustiku konkreetse sätte järgi, karistuse määr, kriminaalmenetluse kulude otsustus ning edasikaebamise kord ja tähtaeg (KrMS § 254 lg 4). Koopia toimetatakse teile, kaitsjale, kannatanule ja prokuratuurile kolme päeva jooksul otsuse tegemisest (KrMS § 254 lg 5).

    Pange kirja kättesaamise kuupäev: sellest hetkest hakkab kulgema 15-päevane tähtaeg. Kontrollige karistuse suurust, menetluskulude summat ja sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral kaasneb otsusega sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses (KrMS § 179 lg 1 p 2). Kui olete kodust ära või ei saa postiga saadetud dokumenti kätte, teavitage kohut oma kontaktandmetest, et tähtaeg ei möödaks teadmata.

  6. Taotlege 15 päeva jooksul asja arutamist üldkorras.

    Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras (KrMS § 254 lg 6). Taotlus esitatakse otsuse teinud maakohtule (näiteks Harju, Tartu, Viru või Pärnu Maakohtule) kirjalikult või e-toimiku kaudu; seda ei pea põhjendama nagu apellatsiooni.

    Taotluse saamisel koostab kohtunik määruse kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamiseks. See on aluseks uue süüdistusakti koostamisele ja menetluse jätkamisele üldkorras, kus kohus uurib tõendeid kohtuistungil (KrMS § 255). Apellatsiooni käskotsuse peale esitada ei saa (KrMS § 318 lg 3 p 3); Riigikohus on selgitanud, et kõrgemasse kohtusse saab sel juhul kaevata üksnes menetluskulude osas (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-71-10). Kui taotlust ei esitata, käskotsus jõustub (KrMS § 254 lg 7).

  7. Kaaluge üldmenetluse riske ja alternatiive.

    Üldkorras arutamisel ei ole kohus seotud käskotsuses mõistetud karistusega. Süüdimõistmise korral võivad menetluskulud olla suuremad, sest lisanduvad kohtuistungid ja kaitsja töö (KrMS § 180 lg 1). Riigikohus on rõhutanud, et taotluse esitamise vajadust ja tagajärgi ei ole lihtne hinnata ning selleks on vaja kaitsjaga nõu pidada (Riigikohtu otsus nr 3-4-1-5-10).

    Pärast toimiku tagastamist võib prokuratuur pakkuda ka teisi menetlusviise. Lühimenetluses vähendab kohus põhikaristust ühe kolmandiku võrra (KrMS § 238 lg 2), kokkuleppemenetluses lepitakse karistus prokuröriga kokku (KrMS § 239 ja järgmised). Kui teie süü ei ole suur ja olete kahju heastanud, võib kõne alla tulla ka menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel (KrMS § 202), mis ei too kaasa süüdimõistvat kohtuotsust.

  8. Kui tähtaeg möödus, taotlege ennistamist.

    Mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaja võib kohus ennistada; mõjuv põhjus on eelkõige äraolek, mis ei ole seotud menetlusest kõrvalehoidumisega, või muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks (KrMS § 172 lg 1–2). Ennistamist tuleb taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, mil takistus ära langes (KrMS § 172 lg 3); lisage tõendid, näiteks haiglatõend või reisidokumendid.

    Jõustunud käskotsuse saab hiljem tühistada üksnes erandlikult teistmise korras Riigikohtus, kui esineb seaduses nimetatud teistmise alus (KrMS § 366). Riigikohus on teistmise korras tühistanud jõustunud käskotsuse ja mõistnud isiku õigeks, kui maakohus oli keeldunud tähtaja ennistamisest ja isikut oli sama teo eest juba väärteomenetluses karistatud (Riigikohtu otsus nr 3-1-2-4-06). Need on siiski erandid, mitte tavaline kaitsevõimalus.

  9. Täitke jõustunud otsus ja jälgige karistusregistrit.

    Rahaline karistus tuleb tasuda ühe kuu jooksul otsuse jõustumisest; kui seda ei tehta, saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile (KrMS § 417 lg 2). Mõjuval põhjusel võib elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik teie taotlusel pikendada või ajatada tasumist kuni ühe aasta võrra või lubada maksta osade kaupa (KrMS § 424). Kui rahalist karistust ei tasuta, asendab kohus selle vangistusega või teie nõusolekul üldkasuliku tööga; kolm päevamäära vastab ühele päevale vangistusele (KarS § 70 lg 1–2).

    Kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse andmed kustutatakse karistusregistrist kolm aastat pärast otsuse täitmist (karistusregistri seadus § 24 lg 1 p 5) ning neid säilitatakse arhiveerituna 50 aastat (§ 24 lg 6). Seni on karistus nähtav näiteks tööandja päringutes, mistõttu tasub karistus tasuda õigel ajal.

Millele tähelepanu pöörata

Õiguslik alus

3
§ 42, § 172, § 175, § 179 – See seadus, Kriminaalmenetluse seadustik, reguleerib kuritegude uurimise ja kohtumenetluse korda ning määrab kindlaks kriminaalasjades tehtud otsuste…
§ 4, § 44, § 70 – See seadus, Karistusseadustik, reguleerib süütegude eest karistamist Eestis, määratledes süüteod ja nende liigid ning karistamise alused.
§ 24 – See seadus reguleerib karistusregistri pidamist, mis on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu karistatud isikute ja nende karistuste kohta.

Seotud kohtulahendid

4
Riigikohus tunnistas käskmenetluse regulatsiooni põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see ei taganud süüdistatavale tõhusat kaitseõigust, ning rõhutas, et üldkorras arutamise taotluse vajaduse hindamiseks peab süüdistatav saama kaitsjaga nõu pidada.
Käskmenetluses tehtud kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsiooni ning ringkonnakohus saab süüdimõistetu kaebuse alusel lahendada üksnes menetluskulude küsimuse.
Riigikohus tühistas teistmise korras jõustunud käskotsuse ja mõistis isiku õigeks, kuna teda oli sama teo eest juba väärteomenetluses karistatud ja teistkordne karistamine on keelatud.
Põhimõte, et kohtulahend peab tuginema kohtulikul arutamisel vahetult uuritud tõenditele (KrMS § 15 lg 1), ei laiene kriminaalasja lahendamisele käskmenetluses ega kokkuleppemenetluses.

Korduma kippuvad küsimused

10
Mis on käskmenetlus kriminaalasjas?

Käskmenetlus on lihtmenetlus, milles maakohus lahendab teise astme kuriteo asja prokuratuuri taotlusel ilma kohtuistungita ja mõistab rahalise karistuse (KrMS § 251 lg 1). Kohus tugineb süüdistusaktile ja toimikule, tunnistajaid ei kuulata üle. Käskotsus jõustub, kui te 15 päeva jooksul ei taotle asja arutamist üldkorras.

Kas käskmenetluseks on vaja minu nõusolekut?

Ei. Erinevalt kokkuleppemenetlusest ja lühimenetlusest ei nõua seadus käskmenetluse kohaldamiseks süüdistatava nõusolekut (KrMS § 251). Teie õigus on esitada süüdistusakti saamisest kümne päeva jooksul kirjalik seisukoht ja pärast käskotsuse kättesaamist 15 päeva jooksul taotleda asja arutamist üldkorras.

Kuidas käskotsust vaidlustada?

Esitage käskotsuse teinud maakohtule 15 päeva jooksul otsuse kättesaamisest kirjalik taotlus, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras (KrMS § 254 lg 6). Taotlust ei pea põhjendama. Kohus tagastab toimiku prokuratuurile, kes koostab uue süüdistusakti, ja asi arutatakse kohtuistungil (KrMS § 255).

Kas käskotsuse peale saab esitada apellatsiooni ringkonnakohtule?

Ei saa (KrMS § 318 lg 3 p 3). Riigikohus on selgitanud, et käskotsuse peale saab kõrgemasse kohtusse pöörduda üksnes menetluskulude osas. Kui te süüdistusega ei nõustu, on õige tee taotleda 15 päeva jooksul asja arutamist üldkorras maakohtus.

Kui suur on rahaline karistus käskmenetluses?

Rahaline karistus on 30–500 päevamäära (KarS § 44 lg 1). Päevamäär arvutatakse teie keskmise päevasissetuleku alusel, kuid see ei või olla väiksem kui 10 eurot (KarS § 44 lg 2). Lisaks tuleb maksta sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses ja menetluskulud, sealhulgas määratud kaitsja tasu.

Mis juhtub, kui ma käskotsusele ei reageeri?

Kui teie ega kaitsja ei taotle 15 päeva jooksul asja arutamist üldkorras, käskotsus jõustub (KrMS § 254 lg 7). Olete siis kuriteos süüdi mõistetud, rahaline karistus tuleb tasuda ühe kuu jooksul ja karistus kantakse karistusregistrisse.

Kas üldkorras võib karistus tulla suurem?

Võib. Üldkorras arutamisel ei ole kohus seotud käskotsuses mõistetud karistusega ja süüdimõistmisel lisanduvad ka suuremad menetluskulud (KrMS § 180). Teisalt saate üldmenetluses tõendeid vaidlustada ja tunnistajaid küsitleda. Enne taotluse esitamist arutage riskid läbi kaitsjaga.

Mida teha, kui jäin 15-päevase tähtajaga hiljaks?

Kui tähtaeg möödus mõjuval põhjusel, näiteks haiguse või äraoleku tõttu, taotlege kohtult tähtaja ennistamist 14 päeva jooksul takistuse äralangemisest (KrMS § 172). Lisage tõendid. Jõustunud käskotsuse saab hiljem tühistada vaid erandlikult teistmise korras Riigikohtus (KrMS § 366).

Kas käskmenetluses süüdimõistmine jääb karistusregistrisse?

Jah, kuriteo eest mõistetud rahaline karistus kantakse karistusregistrisse. Andmed kustutatakse registrist kolm aastat pärast otsuse täitmist ehk rahalise karistuse tasumist (karistusregistri seadus § 24 lg 1 p 5) ja kantakse arhiivi, kus neid säilitatakse 50 aastat.

Kas rahalise karistuse võib maksta osade kaupa?

Jah. Mõjuvate põhjuste korral võib maakohtu täitmiskohtunik teie taotlusel pikendada või ajatada tasumise tähtaega kuni ühe aasta võrra või määrata tasumise osade kaupa (KrMS § 424). Esitage taotlus enne, kui otsus saadetakse kohtutäiturile, ehk ühe kuu jooksul otsuse jõustumisest.

Õigusnõustaja – praktilised juhendid

6
Kriminaalmenetlus · tingimisi karistus
Kriminaalmenetlus · kahtlustatava õigused
Kriminaalmenetlus · kuriteoteade
Võlaõigus · kindlustusleping
Tsiviilkohtumenetlus · lihtmenetlus

Analüüsi minu dokument →ÕigusnõustajaLepingu näidisedRiigi avaleht

Uuendatud: · Allikad: Kriminaalmenetluse seadustik § 42, § 172, § 175, § 179, § 180, § 199, § 202, § 238, § 239, § 251–256, § 318, § 366, § 417, § 424, Karistusseadustik § 4, § 44, § 70, Karistusregistri seadus § 24, riigiteataja.ee, EUR-Lex

Selgitused on loodud ametliku seadusteksti põhjal ja on orienteeruvad; siduv on üksnes täistekst, millele iga leht viitab. Europaius pakub õigusteavet, mitte advokaaditeenust.