Ametlikud allikadriigiteataja.ee · EUR-Lex
Europaius

Eesti kodakondsuse taotlemine: tingimused ja kord

Eesti kodakondsuse saab välismaalane naturalisatsiooni korras, kui ta on vähemalt 15-aastane, tal on pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus, ta on elanud Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt kaheksa aastat, millest viis aastat püsivalt, tal on registreeritud elukoht Eestis, ta oskab eesti keelt, tunneb põhiseadust ja kodakondsuse seadust, tal on legaalne püsiv sissetulek, ta on lojaalne ja annab vande (kodakondsuse seaduse ehk KodS § 6).

Juhend on mõeldud Eestis elavale välismaalasele, ka määratlemata kodakondsusega isikule, ning vanemale, kes soovib taotleda kodakondsust koos lapsega. Selgitame, kuidas tingimusi kontrollida, milliseid eksameid tuleb sooritada ja kes neist on vabastatud, kuidas esitada taotlus Politsei- ja Piirivalveametile, kui palju maksab riigilõiv, kui kaua menetlus kestab ja mida teha keeldumise korral.

Otsuse teeb Vabariigi Valitsus korraldusega (KodS § 20). Naturalisatsiooni korras kodakondsuse saamine ei ole Riigikohtu praktika järgi põhiõigus, mistõttu tuleb kõik tingimused ise tõendada. Eesti ei luba üldjuhul mitut kodakondsust (KodS § 1 lg 2): enne otsust peate tõendama, et olete senisest kodakondsusest vabastatud või vabastatakse sellest, või et olete kodakondsuseta (KodS § 12 lg 2). Teatud kuriteod ja julgeolekuga seotud asjaolud välistavad kodakondsuse andmise (KodS § 21).

Haldusõigus · kodakondsus

Peamised faktid

Tähtaeg
Enne taotluse esitamist peate olema elanud Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt kaheksa aastat, millest viis aastat püsivalt (KodS § 6 p 2¹). Politsei- ja Piirivalveamet edastab taotluse koos ettepanekuga Vabariigi…
Õigusvaldkond
Haldusõigus · kodakondsus
Sammud
Kohtupraktika
4
Uuendatud
21.11.2026

Tähtaeg

Enne taotluse esitamist peate olema elanud Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt kaheksa aastat, millest viis aastat püsivalt (KodS § 6 p 2¹). Politsei- ja Piirivalveamet edastab taotluse koos ettepanekuga Vabariigi Valitsusele kuue kuu jooksul taotluse registreerimisest ja menetlusse võtmisest, alla 15-aastase lapse eraldi taotluse kolme kuu jooksul (KodS § 19 lg 3 ja 4). Valitsuse korraldus jõustub allakirjutamise päeval, kui korralduses ei ole märgitud muud tähtaega (KodS § 20 lg 2). Keeldumise peale saab esitada kaebuse halduskohtule 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest (halduskohtumenetluse seadustiku ehk HKMS § 46 lg 1 ja 2); eksperdikomisjoni otsuse peale samuti 30 päeva jooksul (KodS § 35 lg 9). Keeleõppe kulude hüvitamiseks tuleb avaldus esitada hiljemalt kolm kuud pärast mõlema eksami sooritamist (KodS § 8¹ lg 3). Topeltkodakondsusega alaealine peab kolme aasta jooksul pärast 18-aastaseks saamist ühest kodakondsusest loobuma (KodS § 3 lg 1).

Mida teha

  1. Kontrollige elamisloa ja elamisaja nõuet.

    Taotlemise ajal peab teil olema pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus (KodS § 6 p 2). Pikaajalise elaniku elamisloa saamiseks peate olema elanud Eestis elamisloa alusel vähemalt viis aastat, teil peab olema püsiv legaalne sissetulek, ravikindlustus ja täidetud integratsiooninõue (välismaalaste seaduse § 232 lg 1). Enne 1. juulit 1990 Eestisse asunud või Eestis sündinud isikult pikaajalise elaniku elamisluba ei nõuta (KodS § 33).

    Kokku peate olema elanud Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt kaheksa aastat, millest viis aastat püsivalt (KodS § 6 p 2¹). Püsivalt elamine tähendab, et teie peamine elukoht on Eestis (välismaalaste seaduse § 6). Riigikohus on leidnud, et registreeritud elukoht ja Eestis elav perekond üksi ei tõenda püsivat elamist, kui viibite suurema osa aastast välismaal. Koguge tõendid: töölepingud, üürileping, maksuandmed.

  2. Tõendage legaalne püsiv sissetulek ja registreeritud elukoht.

    Legaalseks püsivaks sissetulekuks loetakse töö-, teenistus- või tsiviilõigusliku lepingu alusel teenitud tasu, äritegevusest või omandist saadav tulu, pension, stipendium, elatis, seaduse alusel makstavad toetused ning ülalpidamine legaalse püsiva sissetulekuga perekonnaliikmelt (KodS § 7). Seadus ei nimeta kindlat miinimumsummat, kuid sissetulek peab olema seaduslik ja korrapärane.

    Väljavõtted saate töötamise registrist, Maksu- ja Tolliameti tuludeklaratsioonist või Sotsiaalkindlustusametist. Kui elate abikaasa sissetulekust, lisage tema sissetuleku tõend ja abielu tõend. Lisaks peab teie elukoht olema kantud rahvastikuregistrisse (KodS § 6 p 2³). Kontrollige elukoha andmeid eesti.ee portaalis ja parandage need enne taotluse esitamist, sest registreerimata elukoht on iseseisev puudus, mis takistab kodakondsuse andmist.

  3. Sooritage eesti keele B1-taseme eksam.

    Nõutav on eesti üldkeele igapäevaeluks vajalik oskus vähemalt B1-tasemel: saate hakkama enamikus igapäevaolukordades, oskate kirjeldada kogemusi ja põhjendada seisukohti, mõistate olulist tuttaval teemal ning oskate koostada lihtsat teksti (KodS § 8 lg 1 ja 2). Keeleoskust hinnatakse eksamil ja sooritajale antakse tunnistus (KodS § 8 lg 3 ja 4).

    Eksamit ei pea sooritama, kui olete omandanud eesti keeles põhi-, kesk- või kõrghariduse (KodS § 8 lg 5). Vähemalt 65-aastane taotleja on vabastatud kirjaliku teksti koostamise nõudest (KodS § 34 lg 1). Kui olete Eestis elanud vähemalt viis aastat, võite sõlmida tasuta keeleõppe lepingu; siis peate esitama kodakondsuse taotluse ühe aasta jooksul pärast B1-eksami sooritamist, muidu nõutakse kulud tagasi (KodS § 8³ lg 2, 5 ja 9).

  4. Sooritage põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksam.

    Peate tundma Eesti riigikorra põhialuseid, põhiõigusi ja -kohustusi, Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute pädevust ning kodakondsuse saamise ja kaotamise tingimusi (KodS § 9 lg 1). Eksam toimub eesti keeles, selle korraldab ja tunnistused väljastab Haridus- ja Noorteamet (KodS § 9 lg 2 ja 2¹).

    Kui maksite eesti keele kursuse eest ise ja sooritasite mõlemad eksamid, hüvitatakse õppemaks kuni 100 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäära ulatuses. Avaldus koos isikut tõendava dokumendi koopia ja maksetõendiga tuleb esitada Haridus- ja Noorteametile hiljemalt kolm kuud pärast mõlema eksami sooritamist; raha kantakse üle kahe kuu jooksul (KodS § 8¹). Kursus peab olema läbitud tegevusloaga täienduskoolitusasutuses.

  5. Taotlege terviseseisundi tõttu eksamist vabastamist.

    Kui te ei ole terviseseisundi tõttu võimeline keele- ja põhiseaduse eksami nõudeid täitma, vabastab teid nendest eksperdikomisjon; kui saate nõudeid täita osaliselt, määrab komisjon, millises ulatuses ja millisel viisil eksami sooritate (KodS § 35 lg 2, 3, 6 ja 7). Komisjoni poole pöördumiseks esitage raviarsti teatis, mis kinnitab teie võimetust nõudeid täita (KodS § 35 lg 8). Komisjoni teenindab Haridus- ja Noorteamet (KodS § 35 lg 10¹).

    Täisealine piiratud teovõimega isik on vabastatud keele-, põhiseaduse, sissetuleku, lojaalsuse ja vande tingimustest (KodS § 35 lg 1). Eksperdikomisjoni otsuse peale võite esitada kaebuse halduskohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest (KodS § 35 lg 9). Ilma komisjoni otsuseta ei ole terviseprobleem eksamist vabastamise alus, isegi kui see on ilmne.

  6. Lahendage senise kodakondsuse küsimus.

    Eesti kodanik ei või üldjuhul olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses (KodS § 1 lg 2). Taotluse esitamisel peate tõendama, et olete senisest kodakondsusest vabastatud, et teid vabastatakse sellest Eesti kodakondsuse saamise tõttu või et olete tunnistatud kodakondsuseta isikuks (KodS § 12 lg 2). Kui riik vabastab kodakondsusest alles pärast Eesti otsust, küsige oma riigi saatkonnast kinnitust, et vabastamine on algatatud.

    Erand kehtib rahvusvahelise kaitse saajale: kui olukord tema päritoluriigis ei ole oluliselt muutunud ja ta ei saa seetõttu kodakondsusest loobuda, ei nõuta vabastamist (KodS § 3 lg 2). Määratlemata kodakondsusega isik ei pea vabastamist tõendama. Arvestage, et Valitsuse otsus ei sõltu sellest, kas olete juba loobunud: loobumine ei taga Eesti kodakondsust, nagu nähtub ka kohtupraktikast.

  7. Esitage taotlus Politsei- ja Piirivalveametile ja tasuge riigilõiv.

    Taotlus koos dokumentidega esitatakse Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutusele (KodS § 18 lg 1), praktikas Politsei- ja Piirivalveameti teenindusse. Lisage dokumendid, mis tõendavad tingimuste täitmist: isikut tõendav dokument, keele- ja põhiseaduse eksami tunnistused või haridust tõendav dokument, sissetuleku tõendid ja senisest kodakondsusest vabastamise tõend; täpse loetelu kehtestab minister määrusega (KodS § 12 lg 1 ja 4). Taotluse registreerimise ja menetlusse võtmise kohta antakse teile tõend (KodS § 19 lg 2).

    Kodakondsuse saamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 eurot (riigilõivuseaduse ehk RLS § 270 lg 1). Alla 18-aastane on riigilõivust vabastatud ja Politsei- ja Piirivalveamet võib majandusliku olukorra tõttu lõivu vähendada või sellest vabastada (RLS § 35). Kui taotlus jäetakse läbi vaatamata, riigilõivu ei tagastata (KodS § 2² lg 2). Taotlusele lisage ka lapse andmed, kui soovite talle kodakondsust koos endaga.

  8. Andke vanne ja oodake Valitsuse otsust.

    Kodakondsuse saamiseks peate andma vande: „Taotledes Eesti kodakondsust, tõotan olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale.“ (KodS § 6 p 7). Politsei- ja Piirivalveamet kontrollib ka keeldumise aluseid: valeandmete esitamine, seaduste mittetäitmine, tegutsemine Eesti julgeoleku vastu, kuriteo eest mõistetud üle üheaastane vabadusekaotus, mille karistatus ei ole kustunud, korduvad karistused tahtlike kuritegude eest ning töötamine välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või teenimine kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes (KodS § 21 lg 1).

    Amet edastab taotluse koos ettepanekuga Valitsusele kuue kuu jooksul (KodS § 19 lg 3). Kui Valitsus annab kodakondsuse, saate kodakondsustunnistuse (KodS § 20 lg 3) ja seejärel saate taotleda Eesti kodaniku isikutunnistust ja passi. Kui elukoht, töö või kontaktandmed menetluse ajal muutuvad, teavitage ametit kohe, sest teil peab otsuse ajal olema endiselt registreeritud elukoht Eestis.

Millele tähelepanu pöörata

Õiguslik alus

6
§ 1, § 2², § 3, § 6–9 – See seadus reguleerib Eesti kodakondsuse omandamist, saamist, taastamist ja kaotamist.
§ 35, § 60, § 270 – See seadus reguleerib riigilõivu kehtestamist, tasumist, kontrollimist ja tagastamist ning määrab kindlaks riigilõivumäärad ja vabastused.
§ 6, § 232 – See seadus reguleerib välismaalaste Eestisse saabumist, siin ajutist viibimist, elamist ja töötamist ning vastutust nende kohustuste rikkumise eest.
§ 7, § 46, § 47 – See seadus, Halduskohtumenetluse seadustik, reguleerib haldusasjade lahendamist kohtus, kaitstes inimeste õigusi täidesaatva võimu ebaseadusliku…
§ 71, § 73, § 75 – See seadus reguleerib haldusorganite tegevust määruste või haldusaktide andmisel, toimingute sooritamisel või halduslepingute sõlmimisel, tagades…
§ 24 – See seadus reguleerib karistusregistri pidamist, mis on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu karistatud isikute ja nende karistuste kohta.

Seotud kohtulahendid

4
Põhiseadus ei näe ette subjektiivset õigust omandada kodakondsus naturalisatsiooni teel; tingimused määrab Riigikogu kodakondsuspoliitika, kuid seadusandja peab arvestama võrdsuspõhiõiguse ja diskrimineerimise keeluga (03.01.2008).
Registreeritud elukoht Eestis on KodS § 6 järgi eraldi tingimus ega tõenda püsivat Eestis elamist; taotleja, kes viibis viie aasta jooksul Eestist eemal üle 183 päeva aastas, ei vastanud toonase redaktsiooni elamisnõudele ka siis, kui tema pere elas Eestis (20.10.2008).
Korduvalt tahtlike kuritegude eest karistatud isikule erandina kodakondsuse andmisel (KodS § 21 lg 1¹) on Valitsusel väga avar kaalutlusruum ja kohus kontrollib ainult kaalutlusõiguse piire, mitte otsuse otstarbekust (17.10.2025).
Valitsus võis keelduda kodakondsuse erandina andmisest isikule, kes jätkas ka pärast karistatuse kustumist süstemaatiliselt väärtegude toimepanemist; senisest kodakondsusest loobumine on isiku enda otsus ega anna õigust kodakondsusele (11.06.2025).

Korduma kippuvad küsimused

10
Kui kaua peab Eestis elama, et saada kodakondsus?

Vähemalt kaheksa aastat elamisloa või elamisõiguse alusel, millest viis aastat püsivalt, st teie peamine elukoht peab olema Eestis (KodS § 6 p 2¹, välismaalaste seaduse § 6). Taotlemise ajal peab teil olema pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus ja registreeritud elukoht Eestis. Enne 1. juulit 1990 Eestisse asunud isikult pikaajalise elaniku elamisluba ei nõuta (KodS § 33).

Kas eesti keele eksamist saab vabastuse?

Jah, kui olete omandanud eesti keeles põhi-, kesk- või kõrghariduse (KodS § 8 lg 5). Terviseseisundi tõttu võib eksperdikomisjon vabastada teid eksamist täielikult või osaliselt raviarsti teatise alusel (KodS § 35 lg 2, 3 ja 8). Vähemalt 65-aastane taotleja on vabastatud kirjaliku teksti koostamise nõudest (KodS § 34 lg 1), kuid ülejäänud eksami osad tuleb sooritada.

Palju maksab Eesti kodakondsuse taotlemine?

Kodakondsuse saamise taotluse läbivaatamise riigilõiv on 150 eurot (RLS § 270 lg 1). Alla 18-aastane on riigilõivust vabastatud ja Politsei- ja Piirivalveamet võib majandusliku olukorra tõttu lõivu vähendada või sellest vabastada (RLS § 35). Läbi vaatamata jäetud taotluse lõivu ei tagastata (KodS § 2² lg 2). Eesti keele kursuse kulud võidakse pärast eksamite sooritamist hüvitada (KodS § 8¹).

Kas Eesti kodakondsuse saamisel peab oma passist loobuma?

Üldjuhul jah. Eesti kodanik ei või olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses (KodS § 1 lg 2) ning taotluse esitamisel tuleb tõendada, et olete senisest kodakondsusest vabastatud, vabastatakse sellest või olete kodakondsuseta (KodS § 12 lg 2). Erand kehtib rahvusvahelise kaitse saajale, kes ei saa päritoluriigi olukorra tõttu kodakondsusest loobuda (KodS § 3 lg 2).

Kui kaua kestab kodakondsuse menetlus?

Politsei- ja Piirivalveamet peab taotluse koos põhjendatud ettepanekuga edastama Vabariigi Valitsusele kuue kuu jooksul taotluse registreerimisest ja menetlusse võtmisest; alla 15-aastase lapse eraldi taotluse puhul kolme kuu jooksul (KodS § 19 lg 3 ja 4). Seejärel otsustab Valitsus. Korraldus jõustub allakirjutamise päeval, kui korralduses ei ole sätestatud teisiti (KodS § 20 lg 2).

Kuidas saab laps Eesti kodakondsuse?

Alla 15-aastane laps saab kodakondsuse koos kodakondsust taotleva vanemaga, kui ta elab püsivalt Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel; alla üheaastane peab ainult Eestis viibima (KodS § 14). Eestis sündinud alla 15-aastane laps, kelle vanemaid ükski riik oma kodanikuks ei pea ja kes on elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat, saab kodakondsuse naturalisatsiooni korras sünni hetkest (KodS § 13 lg 4). Alla 18-aastane ei tasu riigilõivu.

Kas kriminaalkaristus takistab kodakondsuse saamist?

Kodakondsust ei anta, kui teile on mõistetud üle üheaastane vabadusekaotus ja karistatus ei ole kustunud või kui teid on korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest (KodS § 21 lg 1 p 4). Korduvalt karistatud isikule võib kodakondsuse anda erandina pärast karistatuse kustumist, arvestades kuriteo asjaolusid ja isikut (KodS § 21 lg 1¹). Kohtud on rõhutanud, et Valitsuse kaalutlusruum on siin väga avar.

Millist sissetulekut loetakse legaalseks püsivaks sissetulekuks?

Töö-, teenistus- või tsiviilõigusliku lepingu alusel teenitud tasu, äritegevusest või omandist saadav tulu, pension, stipendium, elatis, seaduse alusel makstavad toetused ning ülalpidamine legaalse püsiva sissetulekuga perekonnaliikmelt (KodS § 7). Seadus ei sätesta kindlat miinimumsummat. Tõendiks sobivad näiteks tuludeklaratsioon, palgatõend, pensioniotsus või abikaasa sissetuleku tõend koos abielu tõendiga.

Mida teha, kui Valitsus keeldus kodakondsust andmast?

Lugege korralduse põhjendused läbi ja kaaluge kaebust halduskohtule 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest (HKMS § 46 lg 1 ja 2). Kaebus esitatakse vastustaja asukoha järgi (HKMS § 7 lg 1), Valitsuse puhul Tallinna Halduskohtule; riigilõiv on 20 eurot (RLS § 60 lg 1). Kohustuslikku vaidemenetlust kodakondsuse seadus ette ei näe (HKMS § 47 lg 1), seega võite pöörduda otse kohtusse. Kohus kontrollib, kas Valitsus järgis kaalutlusõiguse piire, kuid ei otsusta teie eest, kas kodakondsus anda. Võite ka esitada uue taotluse, kui keeldumise alus on ära langenud.

Kas pärast eksameid saab keelekursuse raha tagasi?

Jah. Kui sooritasite nii eesti keele kui ka põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami, hüvitatakse tegevusloaga täienduskoolitusasutusele makstud õppemaks kuni 100 protsenti Valitsuse kehtestatud piirmäära ulatuses. Avaldus koos isikut tõendava dokumendi koopia ja maksetõendiga tuleb esitada Haridus- ja Noorteametile hiljemalt kolm kuud pärast mõlema eksami sooritamist (KodS § 8¹ lg 1 ja 3).

Õigusnõustaja – praktilised juhendid

6

Analüüsi minu dokument →ÕigusnõustajaLepingu näidisedRiigi avaleht

Uuendatud: · Allikad: Kodakondsuse seadus § 1, § 2², § 3, § 6–9, § 8¹, § 8³, § 12–14, § 18–21, § 33–35, Riigilõivuseadus § 35, § 60 lg 1, § 270 (kodakondsuse taotluse ja halduskohtu kaebuse riigilõiv), Välismaalaste seadus § 6, § 232 (püsivalt Eestis elamine, pikaajalise elaniku elamisluba), Halduskohtumenetluse seadustik § 7, § 46, § 47 (kohtualluvus ja kaebetähtaeg), riigiteataja.ee, EUR-Lex

Selgitused on loodud ametliku seadusteksti põhjal ja on orienteeruvad; siduv on üksnes täistekst, millele iga leht viitab. Europaius pakub õigusteavet, mitte advokaaditeenust.