Ametlikud allikadriigiteataja.ee · EUR-Lex
Europaius

Kindlustus keeldus hüvitamast: mida teha

Kui kindlustusandja keeldub hüvitist maksmast, on teil aega hagi esitamiseks üldjuhul ainult üks aasta keeldumise kättesaamisest (VÕS § 475 lg 3). Kindlustusandja kohustus on kindlustusjuhtumi toimumisel kahju lepingu järgi hüvitada (võlaõigusseaduse ehk VÕS § 476 lg 1) ja ta võib sellest vabaneda ainult seaduses või lepingus ettenähtud alusel, mille ta peab ise tõendama.

Juhend on mõeldud kodu-, kasko-, reisi-, õnnetusjuhtumi- ja muu vabatahtliku kindlustuse kindlustusvõtjale, kellele kindlustusandja on teatanud, et hüvitist ei maksta või makstakse oodatust vähem. Tüüpilised põhjused on väide, et juhtum ei ole kindlustusjuhtum, et kindlustusvõtja jättis lepingu sõlmimisel olulisest asjaolust teatamata, teatas kahjust hilinenult, põhjustas kahju raske hooletusega või et vara oli alakindlustatud. Liikluskindlustuse kahjude kohta on Europaiuses eraldi juhend liiklusõnnetuse kohta.

Võlaõigusseadus kaitseb kindlustusvõtjat tugevalt: paljudest kindlustuslepingu sätetest ei saa kindlustusvõtja kahjuks kõrvale kalduda (VÕS § 427 lg 1). Kindlustusandja ei saa keelduda üksnes formaalse rikkumise tõttu, kui see ei mõjutanud kindlustusjuhtumit ega tema täitmise kohustust. Tulemus on kas kokkulepe ja täiendav väljamakse, kohtuvälise lahendaja otsus või kohtuotsus, millega kindlustusandjalt mõistetakse välja hüvitis koos viivisega.

Võlaõigus · kindlustusleping

Peamised faktid

Tähtaeg
Kui kindlustusandja on kirjalikult keeldunud ja selgitanud üheaastase tähtaja tagajärge, tuleb hagi esitada ühe aasta jooksul keeldumise kättesaamisest, muidu vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest (VÕS § 475 lg 3).…
Õigusvaldkond
Võlaõigus · kindlustusleping
Sammud
Kohtupraktika
4
Uuendatud
21.11.2026

Tähtaeg

Kui kindlustusandja on kirjalikult keeldunud ja selgitanud üheaastase tähtaja tagajärge, tuleb hagi esitada ühe aasta jooksul keeldumise kättesaamisest, muidu vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest (VÕS § 475 lg 3). Kindlustuslepingust tulenevad nõuded aeguvad kolme aastaga, mida arvestatakse selle kalendriaasta lõpust, mil nõue muutus sissenõutavaks; kui olete nõudest teatanud, peatub aegumine kindlustusandja otsuse kättesaamiseni, kuid kõige kauem kümme aastat (VÕS § 475 lg 1–2). Kindlustusjuhtumist tuleb teatada viivitamata (VÕS § 448 lg 1). Kui kahju ei ole käsitletud kahe kuu jooksul teatamisest, võite küsida põhjust ja kui kindlustusandja ühe kuu jooksul ei vasta, muutub hüvitis sissenõutavaks (VÕS § 450 lg 2). Lepingust taganeda saab kindlustusandja teatamiskohustuse rikkumise tõttu ainult ühe kuu jooksul rikkumisest teada saamisest ja mitte pärast kolme aasta möödumist lepingu sõlmimisest (VÕS § 442 lg 1).

Mida teha

  1. Nõudke kindlustusandjalt kirjalikku ja põhjendatud otsust.

    Suuline teade, et „see ei kuulu hüvitamisele“, ei ole piisav. Paluge kirjalikku otsust, kus on märgitud, millisele lepingu punktile või seaduse sättele keeldumine tugineb, milliseid tõendeid kindlustusandja arvestas ja milline summa on vaidlustatud. Märkige otsuse kättesaamise kuupäev üles.

    Kontrollige, kas otsuses on selgitatud, et kui te ühe aasta jooksul hagi ei esita, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest. Kui see hoiatus on olemas, hakkab üheaastane tähtaeg kulgema otsuse kättesaamisest; kui hoiatust ei ole, kindlustusandja selle tähtaja möödumisele tugineda ei saa (VÕS § 475 lg 3) ja kehtib üldine kolmeaastane aegumistähtaeg (VÕS § 475 lg 1). Riigikohtu praktika järgi on üheaastane tähtaeg õigust lõpetav: läbirääkimised seda üldjuhul ei peata ega katkesta.

  2. Võrrelge keeldumise põhjust poliisi ja kindlustustingimustega.

    Kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumisel peab kindlustusandja täitma oma kohustuse (VÕS § 423 lg 1). Lugege poliis, kindlustustingimused ja eritingimused läbi ning leidke, kas teie kahju vastab kindlustusjuhtumi kirjeldusele ja kas kindlustusandja viidatud välistus on tõesti lepingus kirjas. Kui tingimustes on ebaselge sõnastus, tõlgendatakse seda kahtluse korral tüüptingimuse kasutaja ehk kindlustusandja kahjuks (VÕS § 39 lg 1).

    Tõendamiskoormus on jagatud: teie peate tõendama kindlustusjuhtumi toimumise, kindlustusandja aga selle, et tal on alus täitmise kohustusest vabaneda. Varguse ja muude raskesti tõendatavate juhtumite puhul võib kindlustusandja nõuda tõendeid ainult niivõrd, kuivõrd neid saab teilt mõistlikult oodata (VÕS § 448 lg 2). Pange tähele, et kindlustusvõtja kahjuks seadusest kõrvalekalduvad tingimused on paljudel juhtudel tühised (VÕS § 427 lg 1).

  3. Kontrollige, kas teatamata jäetud asjaolu õigustab keeldumist.

    Lepingu sõlmimisel peate teatama kõigist teadaolevatest asjaoludest, mis mõjutavad kindlustusandja otsust leping sõlmida; oluliseks eeldatakse asjaolu, mille kohta kindlustusandja kirjalikult küsis (VÕS § 440 lg 1). Kui kindlustusandja esitas kirjalikud küsimused, võib ta küsimata jäänud asjaolu tõttu taganeda ainult tahtliku varjamise korral (VÕS § 441 lg 3).

    Kindlustusandja ei saa taganeda, kui ta teadis asjaolu, kui teatamata jätmine ei toimunud teie süü tõttu või kui asjaolu langes enne kindlustusjuhtumit ära (VÕS § 441 lg 2). Taganemise tähtaeg on üks kuu rikkumisest teada saamisest ja kolm aastat lepingu sõlmimisest (VÕS § 442 lg 1). Kui kindlustusandja taganeb pärast kindlustusjuhtumit, peab ta siiski maksma, kui teatamata asjaolu ei mõjutanud kindlustusjuhtumit (VÕS § 442 lg 2).

  4. Hinnake, kas hilinenud teatamine või muu rikkumine vähendab hüvitist.

    Kindlustusjuhtumist tuleb teatada viivitamata (VÕS § 448 lg 1). Hilinemise korral võib kindlustusandja hüvitist vähendada ainult selle kahju ulatuses, mis temale hilinemise tõttu tekkis; täielikult vabaneb ta üksnes tahtliku rikkumise korral (VÕS § 449). Sama loogika kehtib kahju vähendamise kohustuse rikkumisel (VÕS § 488 lg 3).

    Kui kindlustusandja tugineb lepingutingimusele, mille järgi ta vabaneb kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu, kontrollige VÕS § 452 lg 2: kindlustusandja ei saa sellele tugineda näiteks siis, kui rikkumine ei toimunud teie süü tõttu või ei mõjutanud kahju tekkimist ja suurust, või kui pärast kindlustusjuhtumit täidetav kohustus jäi täitmata raske hooletuse tõttu, kuid see ei mõjutanud kindlustusjuhtumi kindlakstegemist. Tahtlikult põhjustatud kindlustusjuhtumi korral kindlustusandja ei maksa (VÕS § 452 lg 1).

  5. Vaidlustage hüvitise suurus, kui kindlustusandja maksis liiga vähe.

    Kindlustusandja peab kahju suuruse viivitamata kindlaks tegema (VÕS § 489 lg 1). Kui te summas kokku ei lepi, võib nõuda kahju suuruse määramist kohtu poolt (VÕS § 489 lg 2); kindlustusandja ei tohi piirata teie õigust kasutada kahju kindlakstegemisel esindajat (§ 489 lg 4). Tellige sõltumatu eksperdi hinnang või vähemalt kaks remondipakkumist.

    Kui kindlustusandja vähendas hüvitist alakindlustuse tõttu, kontrollige, kas kindlustussumma on tõesti väiksem kui vara väärtus kindlustusjuhtumi ajal (VÕS § 482). Kui kindlustussummaks on kokku lepitud taastamisväärtus, alakindlustust ei ole. Kindlustusandja peab hüvitama ka kahju kindlakstegemise vajalikud kulud ja kahju vähendamise kulud, isegi kui need tulemust ei andnud (VÕS § 491 lg 1–2). Eksperdi palkamise kulu hüvitatakse siiski ainult siis, kui leping seda nõudis.

  6. Esitage kindlustusandjale kirjalik vastuväide.

    Kirjutage kindlustusandjale põhjendatud vastuväide, milles viitate konkreetsetele lepingu punktidele ja VÕS sätetele, lisate uued tõendid ning nõuate hüvitise maksmist kindlaks tähtpäevaks, näiteks 14 päeva jooksul. Kindlustusseltsidel on oma kaebuste menetlemise kord, mida tasub kasutada enne kohtuväliseid ja kohtumenetlusi. Säilitage kogu kirjavahetus.

    Arvestage, et kindlustusandja võib kohtus esitada ka selliseid vastuväiteid, mida ta keeldumisotsuses ei maininud, seega valmistuge vastama kõigile võimalikele põhjustele. Kui kahju käsitlemine venib, võite kahe kuu möödumisel teatamisest küsida, miks see ei ole lõpetatud; vastuse puudumisel ühe kuu jooksul muutub hüvitis sissenõutavaks (VÕS § 450 lg 2). Kui juhtum on kindlaks tehtud, võite pärast ühe kuu möödumist nõuda vähemalt vaieldamatut osa (VÕS § 450 lg 3). Viivitusest loobumise kokkulepe on tühine (VÕS § 451).

  7. Kasutage kohtuväliseid lahendusi.

    Kui olete tarbija ja kindlustusandja asukoht on Eestis, võite esitada avalduse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures tegutsevale tarbijavaidluste komisjonile (tarbijakaitseseaduse ehk TKS § 40 lg 2–3). Komisjon ei lahenda vaidlust, kus kahjunõue tuleneb surmast, kehavigastusest või tervisekahjustusest; need lahendatakse maakohtus (TKS § 40 lg 5–6). Kindlustusvaidlustes saab pöörduda ka Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutseva kindlustuslepitaja poole.

    Finantsinspektsioon teeb kindlustusandjate üle järelevalvet, kuid ei mõista teie kasuks välja hüvitist. Kohtuväline menetlus ei peata VÕS § 475 lg 3 üheaastast tähtaega. Kui see on lähenemas, esitage hagi kohtusse ka siis, kui kohtuväline menetlus veel käib.

  8. Esitage hagi maakohtusse enne tähtaja möödumist.

    Hagi esitatakse e-toimiku kaudu pädevale maakohtule; suuremate kindlustusandjate asukoha järgi on selleks sageli Harju Maakohus. Hagis nimetage kindlustusleping, kindlustusjuhtum, keeldumisotsus, nõutav summa koos viivisega ja tõendid. Riigilõiv sõltub hagihinnast riigilõivuseaduse lisa 1 järgi (RLS § 59 lg 1). Kui põhinõue ei ületa 3500 eurot, menetleb kohus asja lihtmenetluses (TsMS § 405 lg 1).

    Maksekäsu kiirmenetlus maksab kolm protsenti nõudest, kuid vähemalt 65 eurot (RLS § 59 lg 6), kuid kui kindlustusandja esitab vastuväite, läheb asi niikuinii hagimenetlusse. Kui kohus rahuldab hagi, mõistetakse kindlustusandjalt välja ka viivis ja teie menetluskulud. Kui teie sissetulek on väike, võite taotleda riigi õigusabi ja menetlusabi.

Millele tähelepanu pöörata

Õiguslik alus

19

Seotud kohtulahendid

4
VÕS § 475 lg 3 üheaastane hagi esitamise tähtaeg on õigust lõpetav, mitte aegumistähtaeg, ning sellele ei kohaldu aegumise peatumine ega katkemine; kui kindlustusandja pidas pärast keeldumist läbirääkimisi ja pakkus osalist hüvitist, võib tähtajale tuginemine olla hea usu vastane (21.09.2016).
Kui kindlustusvõtja on tõendanud kindlustusjuhtumi, peab hüvitamiskohustuse puudumist tõendama kindlustusandja; piirkiiruse ületamine libedal teel on raske hooletus, kuid vabanemiseks tuleb tuvastada ka põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (07.06.2011).
Kindlustusandja võib kohtus esitada vastuväiteid, mida ta keeldumisotsuses ei nimetanud; varguse tõendamisel ei tohi kindlustusvõtjat ülemäära koormata ning lähisugulaste ütlusi ei saa pidada ebausaldusväärseks üksnes suguluse tõttu (14.03.2014).
Kui kindlustussummaks on kokku lepitud taastamisväärtus, ei saa hüvitist alakindlustuse (VÕS § 482) tõttu vähendada; hoone andmete kohta väärinfo andmine võib anda aluse lepingust taganeda või kindlustusmakset suurendada, mitte alakindlustuse kohaldamiseks (06.11.2024).

Korduma kippuvad küsimused

10
Kindlustus keeldus hüvitamast, kas saan otsust vaidlustada?

Jah. Esmalt esitage kindlustusandjale kirjalik vastuväide koos tõenditega. Kui see ei aita, võite tarbijana pöörduda tarbijavaidluste komisjoni või kindlustuslepitaja poole või esitada hagi maakohtusse. Kindlustusandja peab kohtus tõendama, et tal on alus täitmise kohustusest vabaneda; teie peate tõendama kindlustusjuhtumi toimumise ja kahju suuruse.

Kui kaua on aega kindlustusseltsi vastu hagi esitada?

Kui kindlustusandja on kirjalikult keeldunud ja selgitanud üheaastase tähtaja tagajärge, tuleb hagi esitada ühe aasta jooksul keeldumise kättesaamisest (VÕS § 475 lg 3). Hoiatuseta keeldumise korral kehtib kolmeaastane aegumistähtaeg, mis algab selle kalendriaasta lõpust, mil nõue muutus sissenõutavaks (VÕS § 475 lg 1).

Kas kindlustus võib keelduda, kui teatasin kahjust hilja?

Täielikult ainult siis, kui jätsite tahtlikult teatamata (VÕS § 449 lg 2). Muul juhul võib kindlustusandja hüvitist vähendada üksnes ulatuses, milles hilinemine talle kahju tekitas, näiteks kui kahju põhjust ei saanud enam kindlaks teha (VÕS § 449 lg 1). Hilinemise põhjus ja selle mõju tuleb kindlustusandjale selgitada.

Kindlustus ütleb, et ma ei teatanud lepingu sõlmimisel kõike. Mis nüüd?

Kindlustusandja võib lepingust taganeda ainult ühe kuu jooksul rikkumisest teada saamisest ja mitte pärast kolme aasta möödumist lepingu sõlmimisest (VÕS § 442 lg 1). Ta ei saa taganeda, kui teatamata jätmine ei olnud teie süü või kui ta asjaolu teadis (VÕS § 441 lg 2). Kui teatamata asjaolu ei mõjutanud kindlustusjuhtumit, tuleb hüvitis siiski maksta (VÕS § 442 lg 2).

Mis on alakindlustus ja kas kindlustus võib selle tõttu vähem maksta?

Alakindlustus on olukord, kus kindlustussumma on väiksem kui vara väärtus kindlustusjuhtumi ajal; siis hüvitatakse kahju samas proportsioonis (VÕS § 482). Kui kindlustussummaks on lepitud taastamisväärtus, alakindlustust Riigikohtu järgi ei ole. Kontrollige poliisilt, kuidas kindlustussumma on määratud.

Kindlustus venitab hüvitise maksmisega, mida teha?

Kui kahe kuu jooksul teatamisest ei ole käsitlus lõppenud, küsige kirjalikult põhjust. Kui kindlustusandja ühe kuu jooksul ei vasta, muutub hüvitis sissenõutavaks (VÕS § 450 lg 2). Kui juhtum on kindlaks tehtud, võite juba ühe kuu möödumisel nõuda summat, mida kindlustusandja peaks igal juhul minimaalselt maksma (VÕS § 450 lg 3). Hilinemise eest saab nõuda viivist.

Kas kindlustus peab hüvitama ka eksperdi ja ülevaatuse kulud?

Kindlustusandja peab hüvitama kahju kindlakstegemise vajalikud kulud ning kahju ärahoidmise ja vähendamise kulud, isegi kui need tulemust ei andnud (VÕS § 491 lg 1–2). Omal algatusel palgatud eksperdi kulu ei pea ta hüvitama, kui leping eksperdi palkamist ei nõudnud. Kohtumenetluses võib eksperdikulu siiski kuuluda menetluskuludena hüvitamisele.

Kas tarbijavaidluste komisjon lahendab kindlustusvaidlusi?

Komisjon lahendab tarbija ja Eestis asuva kaupleja lepinguvaidlusi (TKS § 40 lg 3), seega ka tarbija vaidlust kindlustusandjaga. Komisjon ei lahenda vaidlust, kus kahjunõue tuleneb surmast, kehavigastusest või tervisekahjustusest (TKS § 40 lg 5). Kohtuväline menetlus ei peata üheaastast hagi tähtaega, seega jälgige seda samal ajal.

Kas pean kahjustatud asja alles hoidma, kuni kindlustus selle üle vaatab?

Jah. Enne kahju kindlakstegemist ei tohi te ilma kindlustusandja nõusolekuta teha muudatusi, mis raskendavad kahju põhjuse või suuruse kindlakstegemist, välja arvatud kahju vähendamiseks või avalikes huvides (VÕS § 488 lg 2). Rikkumise korral võib kindlustusandja hüvitist vähendada temale tekkinud kahju võrra (VÕS § 488 lg 3).

Kui palju maksab kindlustusseltsi kohtusse kaebamine?

Hagi riigilõiv sõltub hagihinnast riigilõivuseaduse lisa 1 järgi (RLS § 59 lg 1). Maksekäsu avalduse riigilõiv on kolm protsenti nõudest, kuid vähemalt 65 eurot (RLS § 59 lg 6). Kuni 3500-eurose põhinõude menetleb kohus lihtmenetluses (TsMS § 405). Kui võidate, mõistetakse riigilõiv ja mõistlikud esindajakulud välja kindlustusandjalt.

Õigusnõustaja – praktilised juhendid

6

Analüüsi minu dokument →ÕigusnõustajaLepingu näidisedRiigi avaleht

Uuendatud: · Allikad: Võlaõigusseadus § 39 (tüüptingimuste tõlgendamine), Võlaõigusseadus § 423 (kindlustusjuhtum), Võlaõigusseadus § 427 (lepinguvabaduse piirangud), Võlaõigusseadus § 440 (oluliste asjaolude teatamise kohustus), riigiteataja.ee, EUR-Lex

Selgitused on loodud ametliku seadusteksti põhjal ja on orienteeruvad; siduv on üksnes täistekst, millele iga leht viitab. Europaius pakub õigusteavet, mitte advokaaditeenust.