Ühisvara jagamine lahutusel: kokkulepe või kohus
Kui abikaasad ei ole valinud muud varasuhet ega sõlminud abieluvaralepingut, kehtib nende vahel varaühisus. Abielu ajal omandatud vara on siis abikaasade ühisomandis, sõltumata sellest, kelle nimel see on kirjas (perekonnaseaduse § 24 lg 2 ja § 25). Lahutusega varaühisus lõpeb (§ 35 p 3), kuid vara ei jagune iseenesest: endised abikaasad peavad selle kokkuleppel või kohtus jagama (§ 37 lg 1).
See juhend on mõeldud lahutatud või lahutust kavandavatele abikaasadele, kellel on ühine kodu, auto, hoiused, ettevõtte osad või laenud. Selgitame, kuidas kontrollida varasuhet abieluvararegistrist, mis kuulub ühisvara hulka ja mis on lahusvara, kuidas sõlmida notari juures jagamise kokkulepe, kuidas esitada maakohtule ühisvara jagamise hagi, kuidas jagatakse kinnisasi ja kodulaen ning milliseid hüvitisnõudeid saab esitada kasutuseeliste ja tehtud laenumaksete eest.
Põhireegel on lihtne: ühisvara jagatakse võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti (§ 37 lg 3). Vara koosseis määratakse varasuhte lõppemise ehk lahutuse seisuga (§ 37 lg 1¹).
Peamised faktid
Tähtaeg
Ühisvara jagamise nõude esitamiseks ei ole tähtaega: kummalgi endisel abikaasal on õigus seda igal ajal nõuda (perekonnaseaduse § 37, asjaõigusseaduse § 76 lg 1). Perekonnaõigusest tulenevad hüvitisnõuded, näiteks ühisvara huvides oma raha eest tasutud laenumaksete hüvitamine, aeguvad 30 aasta jooksul nõude sissenõutavaks muutumisest (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 155 lg 1). Ühisvara koosseis määratakse siiski lahutuse päeva seisuga, nii et mida kauem ootate, seda raskem on hiljem tõendada, mis tol päeval olemas oli.
Mida teha
Kontrollige, milline varasuhe teie abielus kehtis.
Vaikimisi kehtib varaühisus (perekonnaseaduse § 24 lg 2). Varalahususe või vara juurdekasvu tasaarvestuse saab valida abiellumisavaldusega või notariaalselt tõestatud abieluvaralepinguga (§ 24 lg 1 ja § 60). Abieluvaralepingu andmed kantakse abieluvararegistrisse, mida peab Notarite Koda (§ 61 lg 1, abieluvararegistri seaduse § 2 lg 1¹).
Registri andmetega saab tutvuda igaüks, kes tuvastab end digitaalse isikutunnistusega (abieluvararegistri seaduse § 6 lg 1). Kui registris teie kohta andmeid ei ole, eeldatakse varaühisust (§ 1 lg 1). Selles juhendis kirjeldatud jagamine käib varaühisuse kohta. Vara juurdekasvu tasaarvestuse korral nõutakse hoopis rahalist tasaarvestusnõuet ja varalahususe korral jagatavat ühisvara üldjuhul ei ole.
Koostage ühisvara ja lahusvara nimekiri lahutuse päeva seisuga.
Ühisvarasse kuuluvad kõik abielu ajal omandatud esemed ja varalised õigused (perekonnaseaduse § 25): kinnisasjad ja korterid, sõidukid, pangakontod, väärtpaberid, osad äriühingutes, nõuded. Lahusvara on isiklikud tarbeesemed, enne abielu omandatud vara ning abielu ajal kingituse või pärandina saadu, samuti kohustusliku kogumispensioni vara (§ 27 lg 2). Abielu ajal lahusvara parendamiseks tehtud kulutuste väärtus arvatakse siiski ühisvara hulka (§ 27 lg 3).
Ese loetakse ühisvaraks, kuni pole tõendatud, et see on lahusvara (§ 27 lg 6). Koguge seepärast kinkelepingud, pärimisdokumendid ja enne abielu tehtud ostu tõendid. Koostage nimekiri koos väärtustega ja lisage ühisvaral lasuvad kohustused, sest ka need jagatakse (§ 38).
Ärge käsutage ühisvara enne jagamist ühepoolselt.
Kuni jagamiseni kehtivad ühisvara suhtes ühise valitsemise reeglid (perekonnaseaduse § 37 lg 2). Tehinguid saab teha ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul (§ 29 lg 1). Ükski abikaasa ei saa käsutada oma osa ühisvaras ega üksikus esemes (§ 26 lg 1). Kui ühisvara väheneb ühe abikaasa süülise käitumise või tema üksi tehtud tehingu tõttu, peab ta vähenemise hüvitama (§ 34 lg 3).
Riigikohtu praktika järgi peavad lahutatud abikaasad ühisomanikena käituma teineteise suhtes heas usus ja hoiduma teineteise õiguste kahjustamisest. Kui üks endistest abikaasadest elab ühises korteris üksi, leppige kirjalikult kokku kulude kandmine ja võimalik kasutustasu. Kui kokkulepet ei saavutata, võib kohus perekonna eluaseme kasutamise tingimused kindlaks määrata (§ 68 ja § 70).
Sõlmige jagamise kokkulepe, kinnisasja korral notari juures.
Ühisvara võib jagada vabalt valitud osades, kui olete selles kokku leppinud (perekonnaseaduse § 37 lg 3). Vallasvara jagamise kokkulepe võib olla kirjalik. Kui jagatakse kinnisasja või korteriomandit, peab kokkulepe olema notariaalselt tõestatud ja omandi üleminekuks tuleb teha kanne kinnistusraamatusse (asjaõigusseaduse § 64¹, § 119 lg 1 ja § 120 lg 1). Notari tasu sõltub tehingu väärtusest; küsige eelarve enne notariaja broneerimist.
Kokkuleppesse kirjutage iga eseme saaja, rahalise hüvitise summa ja maksetähtaeg ning see, kuidas jagatakse laenud. Kui üks jätab endale korteri ja kodulaenu, on vaja ka panga nõusolekut: abikaasade omavaheline kokkulepe ei vabasta teist solidaarvõlgnikku panga ees (§ 38 teine lause viitab võlaõigusseaduse kohustuse ülemineku sätetele).
Esitage kokkuleppe puudumisel maakohtule ühisvara jagamise hagi.
Ühisvara jagamine on abieluasi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 102 lg 1 p 4). Hagi esitatakse abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja elukoha järgi (§ 102 lg 3), näiteks Pärnus elava kostja puhul Pärnu Maakohtusse. Jagamist võib nõuda ka koos lahutushagiga (perekonnaseaduse § 37 lg 1). Hagi saab esitada e-toimiku kaudu.
Hagis loetlege jagatavad esemed, nende väärtus ja kuidas soovite neid jagada. Riigilõiv arvutatakse tsiviilasja hinna järgi riigilõivuseaduse lisa 1 alusel; hagihind on taotletu harilik väärtus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 122 lg 2). Abieluasjas kannab kumbki pool üldjuhul oma menetluskulud ise (§ 164 lg 1), seega advokaadi kulud jäävad sageli teie enda kanda ka võidu korral.
Valmistuge kinnisasja jagamise viisi vaidluseks.
Ühisvara jagatakse kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt (perekonnaseaduse § 37 lg 3). Kui kokkulepet ei ole, valib kohus asjaõigusseaduse § 77 lg 2 järgi ühe kolmest viisist: jagab asja reaalosadeks, annab asja ühele abikaasale kohustusega maksta teisele tema osa rahas välja või müüb asja avalikul või abikaasadevahelisel enampakkumisel ja jagab raha.
Kui soovite korteri või maja endale jätta, tõendage, et suudate teise osa välja maksta, näiteks panga laenupakkumisega. Lisage hindaja hinnang või kinnisvaraportaali võrreldavad tehingud. Riigikohtu praktika järgi ei takista jagamist asjaolu, et kinnisasi on ühe abikaasa elukoht või koormatud hüpoteegiga. Enampakkumine annab üldjuhul turuhinnast madalama tulemuse, seega on kokkulepe tavaliselt mõlemale kasulikum.
Esitage koos jagamisega hüvitisnõuded.
Kui kasutasite oma lahusvara ühisvara huvides, näiteks maksite pärast lahutust ühist kodulaenu oma palgast, võite nõuda selle väärtuse hüvitamist (perekonnaseaduse § 34 lg 2). Ühised kohustused jagatakse eelduslikult võrdselt (§ 37 lg 3 ja § 38). Riigikohtu praktika järgi on selline nõue perekonnaõiguslik ja aegub 30 aasta jooksul (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 155 lg 1).
Kui teine endine abikaasa kasutab ühist korterit üksi, ei teki hüvitisnõue automaatselt. Kaotatud kasutuseelise hüvitamist saab nõuda eelkõige ajavahemiku eest, mil ta rikkus kasutamise kokkulepet või kohtulahendit või takistas teil vara kasutamast. Säilitage seepärast kirjavahetus, millega palusite võtmeid, kasutuskorda või tasu.
Viige jagamine registritesse ja lõpetage ühised lepingud.
Jõustunud kohtuotsus või notariaalne kokkulepe on aluseks kande tegemiseks kinnistusraamatusse ning muudatusteks liiklusregistris, väärtpaberikontodel ja äriregistris. Kui kohus andis kinnisasja ühele abikaasale väljamakse vastu, jälgige, et makse tehakse enne või samaaegselt omandi ümberkirjutamisega.
Lõpetage või vormistage ümber ühised pangakontod, kodulaen, liisingud ja kindlustuslepingud. Pidage meeles, et ühe abikaasa võlausaldaja võib ise nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale (täitemenetluse seadustiku § 14 lg 2); jagamata vara võib seega sattuda täitemenetlusse ka teie tahte vastaselt. Kui abikaasa sureb enne jagamist, kuulub tema osa ühisvaras pärandvara hulka ja jagamine toimub pärijatega (perekonnaseaduse § 39).
Millele tähelepanu pöörata
- Jagamise edasilükkamine aastateks. Nõue ei aegu, kuid vara koosseis määratakse lahutuse päeva seisuga ja aja möödudes kaovad tõendid ning väärtused muutuvad.
- Lahusvara tõendamata jätmine. Ese loetakse ühisvaraks, kuni pole tõendatud vastupidist (perekonnaseaduse § 27 lg 6); kinke või pärandi dokumentideta võite jagada ka oma lahusvara.
- Kinnisasja kokkulepe ilma notarita. Kirjalik kokkulepe korteri üleandmise kohta ei ole vorminõuetele vastav ega too kaasa kinnistusraamatu kannet.
- Kodulaenu jagamine ainult omavahel. Pank võib nõuda kogu võlga mõlemalt solidaarvõlgnikult, kuni pank ei ole nõustunud kohustuse üleminekuga.
- Ühisvara müümine või panditamine teise nõusolekuta. Selline tehing võib olla vaidlustatav ja tekitab hüvitamiskohustuse (perekonnaseaduse § 34 lg 3).
- Advokaadikulude ülehindamine. Abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud üldjuhul ise, seega väikese väärtusega eseme pärast kohtus vaidlemine võib maksta rohkem kui ese ise.
- Võlausaldajate unustamine. Ühe abikaasa võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist ja kinnisasja müümist enampakkumisel ka siis, kui see on teise abikaasa kodu.
Õiguslik alus
Seotud kohtulahendid
Korduma kippuvad küsimused
Kas pärast lahutust jagatakse vara automaatselt pooleks?
Ei. Lahutusega lõpeb varaühisus, kuid vara jääb endiste abikaasade ühisomandisse, kuni see on kokkuleppe või kohtuotsusega jagatud. Seadus eeldab, et kummalegi kuulub võrdne osa, kuid kokkuleppel võib jagada ka teisiti. Seni tuleb ühisvara üle otsustada ühiselt.
Kas pärandina saadud korter tuleb lahutusel jagada?
Üldjuhul mitte. Pärandi või kingina saadud vara on lahusvara ka siis, kui see saadi abielu ajal. Kui aga abielu ajal tehti selle remondiks või parendamiseks kulutusi ühisest rahast, arvatakse nende kulutuste väärtus ühisvara hulka. Lahusvara kuuluvust peate tõendama, näiteks pärimistunnistuse või kinkelepinguga.
Kui kaua pärast lahutust saab ühisvara jagamist nõuda?
Ühisvara jagamise nõudele tähtaega ei ole, kumbki endine abikaasa võib seda nõuda igal ajal. Sellega seotud perekonnaõiguslikud hüvitisnõuded aeguvad 30 aasta jooksul. Vara koosseis määratakse siiski lahutuse seisuga, seepärast on mõistlik jagamine lõpule viia esimestel aastatel pärast lahutust.
Kas ühisvara jagamise kokkulepe peab olema notariaalne?
Kui jagate kinnisasja või korteriomandit, peab kokkulepe olema notariaalselt tõestatud ja omandi üleminekuks tuleb teha kanne kinnistusraamatusse. Vallasvara, näiteks mööbli, auto või hoiuste jagamise kokkulepe võib olla lihtsalt kirjalik. Notari juures sõlmitud kokkulepe vähendab hilisemate vaidluste ohtu.
Mis saab kodulaenust, kui üks jätab korteri endale?
Abikaasade omavaheline kokkulepe ei muuda lepingut pangaga. Kui olete mõlemad laenulepingu pooled, võib pank nõuda kogu võlga kummaltki. Korteri endale jätja peab üldjuhul laenu panga nõusolekul enda nimele vormistama. Kokkuleppesse kirjutage, kes maksab laenu kuni ümbervormistamiseni.
Kas kohus võib korteri müüa, kui me kokkuleppele ei jõua?
Jah. Kui kokkulepet ei ole, võib kohus asja jagada reaalosadeks, anda selle ühele abikaasale kohustusega maksta teisele tema osa välja või müüa avalikul või abikaasadevahelisel enampakkumisel ja jagada raha. Kohus valib viisi asjaolusid kaaludes; elukohaks olemine üksi müüki ei välista.
Endine abikaasa elab ühises korteris üksi. Kas ta peab mulle üüri maksma?
Mitte automaatselt. Riigikohtu praktika järgi saab kasutuseelise hüvitist nõuda eelkõige siis, kui teine on rikkunud kasutamise kokkulepet, kohtulahendit või takistanud teil vara kasutamast. Leppige kasutuskord ja tasu kirjalikult kokku või paluge kohtul perekonna eluaseme kasutamise tingimused kindlaks määrata.
Kas pensionisammas jagatakse lahutusel?
Kohustusliku kogumispensioni ehk II samba osakud ja pensioni investeerimiskontol olev raha on seaduse järgi lahusvara ega kuulu jagamisele. Vabatahtliku pensionikindlustuse ja III samba vara kuulumist tuleb hinnata eraldi; kui sissemakseid tehti abielu ajal ühisest rahast, võivad need olla ühisvara.
Kas ühisvara jagamise saab nõuda koos lahutusega?
Jah. Ühisvara jagamise nõude võib esitada kohtule koos abielu lahutamise hagiga. Kohus võib need lahendada samas menetluses. Kui lahutate abielu perekonnaseisuasutuses või notari juures, jagate vara eraldi kokkuleppega või esitate hiljem eraldi jagamise hagi.
Mida teha, kui abikaasa võõrandas ühise auto minu teadmata?
Ühisvaraga tehingute tegemiseks on vaja mõlema abikaasa osalust või nõusolekut. Kui ühisvara väheneb ühe abikaasa tehingu tõttu, mille ta tegi teise tahteavalduseta, peab ta vähenemise hüvitama ja hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Esitage see nõue ühisvara jagamisel, lisades tõendid auto väärtuse ja müügi kohta.
Õigusnõustaja – üksikud juhendid
Analüüsi minu dokument →ÕigusnõustajaLepingu näidisedRiigi avaleht