Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel
Töölepingu võib lõpetada poolte kokkuleppel igal ajal, nii tähtajatu kui ka tähtajalise lepingu (töölepingu seaduse ehk TLS § 79). Etteteatamistähtaega ei ole, põhjust ei pea nimetama ja lõpetamise võib algatada kumbki pool. Kokkulepe eeldab aga mõlema poole selget tahteavaldust: kui töötaja on nõus lihtsalt varem lahkuma, ei tähenda see veel, et leping lõpetati kokkuleppel.
Juhend on mõeldud töötajale, kellele tööandja pakub „lahkumist kokkuleppel“, ja töötajale, kes soovib ise varem lahkuda, näiteks uue töö tõttu. Tööandja leiab siit, mida kokkuleppesse kirjutada, et see hiljem vaidlust ei tekitaks.
Kokkuleppel lõpetamine on kiire ja paindlik, kuid sellel on hind. Seadus ei näe ette ei koondamishüvitist ega etteteatamist; kõik, mida soovite saada, peab olema kokkuleppes kirjas. Lõpetamine poolte kokkuleppel välistab sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise, piisava staaži korral jääb võimalus saada baasmääras hüvitist. Kui allkirjastasite kokkuleppe ähvarduse, pettuse või olulise eksimuse mõjul, saab selle tühistada, kuid tõendamiskoormus on teil. Tulemus on kindlal kuupäeval lõppenud tööleping, samal päeval tasutud lõpparve ja selge alus töötamise registris.
Peamised faktid
Tähtaeg
Kokkuleppes märgitud lõppemise päeval muutuvad sissenõutavaks kõik töösuhtest tulenevad nõuded, sealhulgas viimane töötasu, kokkulepitud hüvitis ja kasutamata puhkuse hüvitis (TLS § 84 lg 1, § 71).
Ähvarduse mõjul sõlmitud kokkuleppe võib tühistada kuue kuu jooksul ähvarduse mõju lakkamisest, pettuse või eksimuse korral kuue kuu jooksul sellest teada saamisest (tsiviilseadustiku üldosa seaduse ehk TsÜS § 99 lg 1); pettuse ja eksimuse korral hiljemalt kolme aasta, ähvarduse korral kümne aasta jooksul kokkuleppe sõlmimisest (TsÜS § 99 lg 2). Töösuhtest tuleneva nõudega tuleb töövaidluskomisjoni või kohtusse pöörduda nelja kuu jooksul rikkumisest teada saamisest (TLS § 3¹), töötasu nõudega kolme aasta jooksul (TLS § 29 lg 9). Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul selle kalendriaasta lõpust, mille eest puhkust arvestatakse (TLS § 68 lg 6). Töövaidluskomisjon vaatab avalduse läbi 45 kalendripäeva jooksul (töövaidluse lahendamise seaduse ehk TvLS § 38 lg 1).
Mida teha
Võrrelge kokkulepet teiste lõpetamise viisidega.
Enne allkirja andmist küsige, mis oleks alternatiiv. Kui tööandja tegelik põhjus on töö vähenemine või ümberkorraldus, oleks see koondamine: siis peab tööandja ette teatama (TLS § 97) ja maksma ühe kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise (TLS § 100 lg 1) ning teil oleks õigus koondamise korral makstavale kindlustushüvitisele. Kui lahkute tööandja olulise rikkumise tõttu, on õigus kolme kuu hüvitisele (TLS § 100 lg 4).
Riigikohus on selgitanud, et kokkuleppel lõpetamisel ei pea tööandja järgima etteteatamistähtaegu ega maksma TLS § 100 lg 1 ja 5 hüvitist. Seega annab kokkulepe teile ainult selle, mis sinna kirja pannakse. Kui tööandja ütleb, et muidu ta vallandab teid, nõudke, et ta nimetaks kirjalikult seadusjärgse aluse. Ülesütlemist saaksite vaidlustada, allkirjastatud kokkulepet üldjuhul mitte.
Pidage läbirääkimisi hüvitise ja lõppkuupäeva üle.
Kuna seadusjärgset hüvitist ei ole, on hüvitis läbirääkimiste küsimus. Tavaliselt lepitakse kokku vähemalt summas, mida töötaja oleks saanud ülesütlemise korral, sest tööandja säästab etteteatamise aja ja vaidluse riski. Leppige kokku ka lõppkuupäev, kas töötaja peab lõpuni tööl käima või vabastatakse ta töökohustustest töötasu säilitamisega, ning millal makstakse.
Arvestage hüvitise suuruse üle läbi rääkides, et poolte kokkuleppel lõpetamise korral ei maksta sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist (töötuskindlustuse seaduse ehk TKindlS § 6 lg 2 p 3). Kokkuleppe alusel makstav hüvitis on töösuhtest tulenev väljamakse ja sellelt peetakse kinni tulumaks (tulumaksuseaduse § 13 lg 1). Leppige kokku, kas summa on bruto või neto.
Sõlmige kokkulepe kirjalikult ja üheselt.
Seadus ei nõua TLS § 79 kokkuleppeks kindlat vormi (võlaõigusseaduse § 11 lg 1), kuid suuline kokkulepe on vaidluse korral raske tõendada. Kirjutage dokumenti: poolte andmed, viide TLS §-le 79, lepingu lõppemise kuupäev, hüvitise suurus ja maksmise aeg, kasutamata puhkuse hüvitamine, töövahendite tagastamine ning konkurentsipiirangu saatus. Allkirjastage paberil või digitaalselt.
Riigikohus on rõhutanud, et TLS § 79 eeldab mõlema poole tahteavaldust; see, et töötaja loobus etteteatamisest ja selle hüvitisest, ei tähenda veel kokkulepet. Ka tööandja e-kiri, milles ta pakub lõpetamist kokkuleppel, ei ole ülesütlemisavaldus. Kui dokumendist ei selgu, kas tegemist on kokkuleppe või ülesütlemisega, tekib vaidlus hüvitiste üle.
Kontrollige, et kokkulepe ei võta teilt seadusjärgseid õigusi.
Kokkulepe, mis kaldub töölepingu seadusest või võlaõigusseadusest töötaja kahjuks kõrvale, on tühine, kui seadus seda võimalust ette ei näe (TLS § 2). Riigikohus on näiteks leidnud, et töölepingu lõpetamise juures allkirjastatud võlatunnistus, millega töötaja loobub vastuväidetest tööandja kahjunõudele, ja seadusjärgsest suurem viivis on tühised.
Tööandja võib tasaarvestada oma nõudeid töötasuga ainult töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul ja enne tasaarvestuse õiguse tekkimist antud nõusolek on üldjuhul tühine (TLS § 78 lg 1 ja 2). Ilma nõusolekuta võib tööandja kinni pidada ainult tagastatava ettemakse ja lepingu lõppemisel väljatöötamata põhipuhkuse tasu (TLS § 78 lg 3). Lugege iga lõiget, eriti lauseid, millega loobute „kõigist nõuetest“.
Lahendage puhkus ja konkurentsipiirang.
Lepingu lõppemisel peab tööandja hüvitama kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas (TLS § 71). Kontrollige puhkusejääki palgalehelt ja märkige päevade arv kokkuleppesse. Kui olete puhkust ette kasutanud, võib tööandja väljatöötamata puhkuse tasu lõpparvest kinni pidada (TLS § 78 lg 3).
Kui töölepingus on konkurentsipiirang, kehtib see pärast lepingu lõppemist ainult siis, kui see on sõlmitud kirjalikult, kuni üheks aastaks ja tööandja maksab selle eest igakuist mõistlikku hüvitist (TLS § 24 lg 1 ja 3). Tööandja võib kokkuleppe üles öelda, teatades 30 kalendripäeva ette (TLS § 25 lg 1). Kirjutage lõpetamise kokkuleppesse selgelt, kas piirang kehtib ja kui suur on hüvitis. Lähemalt käsitleb seda juhend „Konkurentsipiirang töölepingus: kehtivus, hüvitis, leppetrahv“.
Kontrollige lõpparvet ja töötamise registrit.
Lõppemise päeval muutuvad sissenõutavaks kõik töösuhtest tulenevad nõuded (TLS § 84 lg 1). Lõpparve sisaldab viimase perioodi töötasu, kokkulepitud hüvitist ja kasutamata puhkuse hüvitist. Kui raha ei laeku, saatke tööandjale kirjalik meeldetuletus; hilinenud summalt saab nõuda viivist (võlaõigusseaduse § 113).
Tööandja kannab töötamise lõpetamise töötamise registrisse (maksukorralduse seaduse § 25¹). Kontrollige e-maksuametis, et lõpetamise alus on TLS § 79 ja kuupäev õige, sest Töötukassa lähtub registri andmetest. Ärge leppige kokku, et töösuhe vormistatakse koondamisena, kuigi tegelikult lõpetati see kokkuleppel: selline tehing on näilik ja tühine ning kohaldatakse tegelikult tehtud tehingut (TsÜS § 89).
Võtke end vajaduse korral Töötukassas arvele.
Poolte kokkuleppel lõpetamise korral sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist ei maksta (TKindlS § 6 lg 2 p 3). Alates 1. jaanuarist 2026 on aga baasmääras töötuskindlustushüvitis, mille saamiseks piisab, kui teil on töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul vähemalt kaheksa kuud kindlustusstaaži (TKindlS § 6¹ lg 1). Seda makstakse 180 kalendripäeva (TKindlS § 8¹ lg 1) ja selle päevamäär on 50 protsenti töötasu alammäärast arvutatud kalendripäeva töötasust (TKindlS § 9¹ lg 1).
Esitage avaldus kohe pärast töö lõppemist, sest hüvitist arvestatakse alles avalduse esitamise kaheksandast päevast (TKindlS § 11 lg 5). Tingimused, avaldus ja vaidlustamine on kirjas juhendis „Töötuskindlustushüvitis 2026: tingimused ja suurus“.
Tühistage kokkulepe, kui see sõlmiti surve või pettuse mõjul.
Kokkuleppe võib tühistada, kui see tehti olulise eksimuse, pettuse või õigusvastase ähvarduse mõjul (TsÜS § 90, 92, 94, 96). Ähvardus peab olema nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud mõistlikku valikut. Tühistamiseks tehke tööandjale kirjalik avaldus (TsÜS § 98) tähtaja jooksul (TsÜS § 99). Kui täidate kokkulepet, teades tühistamise alusest, loetakse see kinnitatuks (TsÜS § 100 lg 1).
Pelk meelemuutus kokkulepet ei tühista: kohtupraktikas on leitud, et allkirjastatud kokkulepet ei saa ühepoolselt tagasi võtta ja ähvarduse peab tõendama töötaja; tööandja viide võimalusele pöörduda politseisse ei olnud iseenesest ähvardus. Kui tööandja ei nõustu, pöörduge töövaidluskomisjoni (riigilõivuvaba, TvLS § 15) või kohtusse nelja kuu jooksul (TLS § 3¹).
Millele tähelepanu pöörata
- Allkirjastate kohe. Võtke kokkuleppe projekt koju, lugege see läbi ja küsige vajadusel nõu; kokkulepet, mida pärast allkirjastamist kahetsete, ei saa ühepoolselt tagasi võtta (TsÜS § 72 lubab tagasivõtmist ainult enne avalduse kättesaamist või samal ajal).
- Eeldate seadusjärgset hüvitist. Kokkuleppel lõpetamisel ei ole koondamishüvitist ega etteteatamise hüvitist; kui summa ei ole kokkuleppes kirjas, ei ole teil seda ka õigust nõuda.
- Unustate töötuskindlustuse. Kokkuleppel lõpetamine välistab sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise (TKindlS § 6 lg 2 p 3), mis võib olla mitme kuu sissetulek; arvestage seda hüvitise üle läbi rääkides.
- Kokkuleppe tekst on mitmeti mõistetav. Kui dokumendist ei selgu, kas leping lõpetati kokkuleppel või ülesütlemisega, tekib vaidlus hüvitiste, etteteatamise ja töötuskindlustuse üle.
- Lepite kokku näilikus koondamises. Kui töösuhe vormistatakse koondamisena ainult selleks, et töötaja saaks Töötukassast hüvitist, on see näilik tehing (TsÜS § 89) ja Töötukassa võib alusetult makstud hüvitise tagasi nõuda (TKindlS § 46 lg 1).
- Loobute kokkuleppes õigustest, mida seadus kaitseb. Töötaja kahjuks seadusest kõrvale kalduvad tingimused on tühised (TLS § 2), kuid vaidlus nende üle võtab aega; parem on need enne allkirjastamist välja jätta.
- Jätate konkurentsipiirangu lahtiseks. Kui kokkulepe sellest vaikib, võib tööandja hiljem nõuda piirangust kinnipidamist või vaidlustada hüvitise maksmise.
Õiguslik alus
Seotud kohtulahendid
Korduma kippuvad küsimused
Kas tööandja peab kokkuleppel lõpetamisel maksma koondamishüvitist?
Ei. Koondamishüvitis (TLS § 100 lg 1) on ette nähtud ainult töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu. Riigikohus on kinnitanud, et kokkuleppel lõpetamisel ei pea tööandja ette teatama ega maksma TLS § 100 lg 1 ja 5 hüvitist. Hüvitise saate ainult siis, kui see on kokkuleppes kirjas, seega pidage selle üle läbirääkimisi enne allkirjastamist.
Kas saan töötukassast raha, kui leping lõpetati poolte kokkuleppel?
Sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist ei maksta, kui viimane töösuhe lõppes poolte kokkuleppel (TKindlS § 6 lg 2 p 3). Kui teil on viimase 36 kuu jooksul vähemalt kaheksa kuud kindlustusstaaži, võite saada baasmääras töötuskindlustushüvitist 180 kalendripäeva (TKindlS § 6¹, § 8¹). Võtke end Töötukassas arvele kohe pärast töö lõppemist.
Kas töölepingu lõpetamise kokkulepe peab olema kirjalik?
Seadus ei nõua TLS § 79 kokkuleppeks kindlat vormi (võlaõigusseaduse § 11 lg 1), kuid kirjalik või digitaalselt allkirjastatud dokument on ainus kindel tõend. Kirjutage sinna viide TLS §-le 79, lõppkuupäev, hüvitis ja maksetähtaeg, puhkuse hüvitamine ning konkurentsipiirangu saatus. Kirjalik vorm aitab vältida vaidlust, kas tegemist oli kokkuleppe või ülesütlemisega.
Kas allkirjastatud kokkuleppe saab tagasi võtta?
Ühepoolselt mitte. Tahteavaldust ei loeta tehtuks ainult siis, kui tagasivõtmine jõuab teise pooleni enne avaldust või samal ajal (TsÜS § 72). Pärast seda saab kokkuleppe kõrvaldada vaid tühistamisega olulise eksimuse, pettuse või ähvarduse tõttu (TsÜS § 90–99) või siis, kui tööandja on nõus kokkulepet muutma. Pelk meelemuutus ei ole tühistamise alus.
Millal peab tööandja lõpparve maksma?
Lepingu lõppemise päeval muutuvad sissenõutavaks kõik töösuhtest tulenevad nõuded (TLS § 84 lg 1): töötasu, kokkulepitud hüvitis ja kasutamata põhipuhkuse hüvitis (TLS § 71). Kui tööandja hilineb, saatke kirjalik meeldetuletus ja nõudke viivist (võlaõigusseaduse § 113). Töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat (TLS § 29 lg 9).
Kas tööandja võib lõpparvest raha kinni pidada?
Oma nõudeid saab tööandja töötasuga tasaarvestada ainult teie kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, mis on antud pärast tasaarvestuse õiguse tekkimist (TLS § 78 lg 1 ja 2). Ilma nõusolekuta võib ta kinni pidada üksnes tagastatava ettemakse ja ette kasutatud ehk väljatöötamata põhipuhkuse tasu (TLS § 78 lg 3). Kontrollige, et kokkuleppes ei oleks üldist nõusolekut kõigi nõuete tasaarvestamiseks.
Kas kokkuleppel makstav hüvitis on maksustatav?
Jah. Tulumaksuga maksustatakse kõik töö- või teenistussuhtest tulenevad väljamaksed, sealhulgas töölepingu lõppemisega seotud hüvitised (tulumaksuseaduse § 13 lg 1). Tööandja peab tulumaksu kinni maksmisel. Seepärast kirjutage kokkuleppesse, kas kokkulepitud summa on bruto- või netosumma, et hiljem ei tekiks vaidlust selle üle, kui palju teie kontole laekub.
Tööandja ütleb, et kui ma kokkulepet ei allkirjasta, vallandab ta mu. Mida teha?
Te ei pea kokkuleppega nõustuma. Kui tööandjal on seadusjärgne alus, peab ta lepingu üles ütlema kirjalikult ja põhjendatult (TLS § 95) ning koondamise korral ette teatama ja maksma hüvitist. Ülesütlemist saate vaidlustada 30 kalendripäeva jooksul (TLS § 105 lg 1), allkirjastatud kokkulepet aga ainult tühistamise teel. Paluge mõtlemisaega ja küsige alust kirjalikult.
Kas saan uue töö tõttu lahkuda enne 30 päeva möödumist?
Korralisest ülesütlemisest peab töötaja ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva (TLS § 98 lg 1). Kui uus tööandja ootab teid varem, on õige tee lõpetada leping kokkuleppel (TLS § 79), kus lepite kokku varasema lõppkuupäeva. Siis ei saa tööandja nõuda hüvitist etteteatamata päevade eest. Ülesütlemist kirjeldab juhend „Töölepingu ülesütlemine töötaja poolt: etteteatamine ja lõpparve“.
Õigusnõustaja – praktilised juhendid
Analüüsi minu dokument →ÕigusnõustajaLepingu näidisedRiigi avaleht