Ametlikud allikadriigiteataja.ee · EUR-Lex
Europaius

Haigushüvitis 2026: haigusleht, maksmine ja vaie

Haiguse ajal ei maksa haigushüvitist ainult Tervisekassa: esimesed kolm päeva jäävad töötajale tasustamata, neljandast kuni kaheksanda päevani maksab hüvitist tööandja ja alates üheksandast päevast Tervisekassa. Sõltumata maksjast on hüvitis tavalise haiguse korral 70 protsenti keskmisest tulust (töötervishoiu ja tööohutuse seadus ehk TTOS § 12² ning ravikindlustuse seadus ehk RaKS § 54 ja § 56).

Juhend on mõeldud töölepinguga töötajale, kes jääb haigeks või saab vigastuse väljaspool tööd, ning tööandjale, kes peab haiguslehele kanded tegema ja oma osa hüvitisest välja maksma. Juhendist leiate, kes haiguslehe avab, kuidas hüvitis arvutatakse, mis muutus 1. jaanuaril 2026 (päevahüvitise ülempiir), mida tohib ja mida ei tohi haiguslehel olles teha ning kuidas vaidlustada Tervisekassa keeldumist või tagasinõuet.

Tööõnnetuse ja kutsehaiguse korral kehtivad soodsamad reeglid (100 protsenti, maksmine algab teisest päevast); nende kohta on Europaiuses eraldi juhend „Tööõnnetus: haigushüvitis ja kahju hüvitamine“. Hoolduslehe (lapse või pereliikme põetamine) puhul on määr 80 protsenti ja hüvitis algab esimesest päevast, seda käsitleme siin ainult lühidalt.

Tööõigus · haigushüvitis

Peamised faktid

Tähtaeg
Kõige olulisem tähtaeg: tööandja peab tegema lõpetatud haiguslehele oma kanded hiljemalt 90. kalendripäeval pärast haiguslehe lõpetamist, vastasel juhul jääb Tervisekassa hüvitis määramata ja maksmata (RaKS § 53 lg 5). Tavaliselt…
Õiguslik alus
§ 6, § 50–57, § 55, § 60–62
Õigusvaldkond
Tööõigus · haigushüvitis
Sammud
Kohtupraktika
4
Uuendatud
17.11.2026

Tähtaeg

Kõige olulisem tähtaeg: tööandja peab tegema lõpetatud haiguslehele oma kanded hiljemalt 90. kalendripäeval pärast haiguslehe lõpetamist, vastasel juhul jääb Tervisekassa hüvitis määramata ja maksmata (RaKS § 53 lg 5). Tavaliselt peab tööandja kanded tegema seitsme kalendripäeva jooksul pärast seda, kui ta haiguslehe lõpetamisest teada sai (RaKS § 53 lg 4). Tervisekassa maksab hüvitise välja 30 kalendripäeva jooksul nõuetekohastest kannetest (RaKS § 53 lg 6), tööandja oma osa palgapäeval või 30 kalendripäeva jooksul (TTOS § 12² lg 5). Haigushüvitist makstakse ühe haigusjuhu kohta kuni 182 järjestikust kalendripäeva, tuberkuloosi korral kuni 240 päeva (RaKS § 57 lg 1). Välisriigi arsti tõend tuleb esitada 90 päeva jooksul tööle naasmisest (RaKS § 53 lg 5⁴). Tervisekassa otsuse peale saab esitada vaide 30 päeva jooksul (haldusmenetluse seadus ehk HMS § 75) ja halduskohtusse kaebuse 30 päeva jooksul otsuse või vaideotsuse teatavaks tegemisest (halduskohtumenetluse seadustik ehk HKMS § 46 lg 1, § 47 lg 2).

Mida teha

  1. Teatage tööandjale haigestumisest esimesel võimalusel.

    Töötaja peab tööandjale teatama oma ajutisest töövõimetusest esimesel võimalusel ja võimaluse korral ka selle eeldatavast kestusest (töölepingu seadus ehk TLS § 15 lg 2 p 10). Piisab e-kirjast, sõnumist või kõnest, kui töökorralduse reeglid ei näe ette teist viisi. Hoidke teade alles, sest hilisemas vaidluses on see tõend, et te ei puudunud põhjuseta.

    Teatamine ei asenda haiguslehte. Töölt eemal olemise õiguse ja hüvitise annab ainult tervishoiutöötaja avatud töövõimetusleht. Kui jääte koju ilma haiguslehte avamata, ei maksa hüvitist ei tööandja ega Tervisekassa ning tööandja võib puudumist käsitada töölt põhjuseta puudumisena.

  2. Laske haigusleht avada perearstil, eriarstil või õel.

    Töövõimetuslehe kirjutab välja raviv tervishoiutöötaja elektrooniliselt ja see liigub kohe Tervisekassa andmekogusse (RaKS § 52 lg 1). Haiguse, vigastuse või karantiini korral võib haiguslehe avada ja lõpetada ka õde (RaKS § 52 lg 2²). Kiirabi haiguslehte välja ei kirjuta (RaKS § 52 lg 2), seega pöörduge pärast kiirabi välja kutsumist järgmisel päeval perearsti poole.

    Haigusleht on töövõimetuse ja tööst vabastamise ainus tõend; selle õigsuse eest vastutab väljakirjutaja (RaKS § 52 lg 2). Haiguslehe olemasolu ja andmeid saate kontrollida Tervisekassa iseteeninduses. Kui haigestute välisriigis, asendab haiguslehte sealse arsti paberil tõend; Tervisekassa võib nõuda vandetõlgi tõlget teie kulul (RaKS § 53 lg 1). Esitage tõend tööandjale või ise Tervisekassale 90 päeva jooksul tööle naasmisest (RaKS § 53 lg 5³ ja lg 5⁴).

  3. Arvestage, kes ja millise päeva eest hüvitist maksab.

    Tavalise haiguse, vigastuse või karantiini korral on haiguslehe esimesed kolm päeva tasustamata. Neljandast kuni kaheksanda kalendripäevani maksab hüvitist tööandja: 70 protsenti töötaja keskmisest töötasust, mis arvutatakse TLS § 29 lg 8 korra järgi (TTOS § 12² lg 1 ja lg 3). Alates üheksandast päevast maksab haigushüvitist Tervisekassa (RaKS § 56 lg 1).

    Erandid: raseduse korral algab Tervisekassa hüvitis juba teisest päevast (RaKS § 56 lg 1²), tööõnnetuse, kutsehaiguse ja kuriteo tõkestamise või elu päästmise korral samuti teisest päevast ja 100 protsendi ulatuses (RaKS § 54 lg 1 p 6 ja 7, § 56 lg 1³). Neil juhtudel tööandja päevi 4–8 ei maksa (TTOS § 12² lg 2 p 1). Hooldusleht annab hüvitise esimesest päevast ja määr on 80 protsenti (RaKS § 54 lg 1 p 1¹, § 56 lg 3).

  4. Arvutage Tervisekassa päevahüvitise suurus ja ülempiir.

    Tervisekassa hüvitis on 70 protsenti kalendripäeva keskmisest tulust (RaKS § 54 lg 1 p 1). Kalendripäeva keskmine tulu on haiguslehe alguse aastale eelnenud kalendriaastal teie eest arvestatud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu jagatud 365-ga (RaKS § 55 lg 2). Kui eelmisel aastal sotsiaalmaksu ei makstud, lähtutakse kokkulepitud töötasust, kuid mitte üle töötasu alammäära (RaKS § 55 lg 3).

    Näide: kui teie eest deklareeriti 2025. aastal kokku 24 000 eurot brutotulu, on kalendripäeva keskmine tulu 65,75 eurot ja haigushüvitis 46,03 eurot päevas enne tulumaksu.

    Alates 1. jaanuarist 2026 kehtib päevahüvitisele ülempiir: üle-eelmise aasta Eesti keskmise kuutulu kahekordne suurus jagatud 30-ga (RaKS § 54 lg 1¹, § 55² lg 1). Tervisekassa avaldab järgmise aasta ülempiiri oma veebilehel hiljemalt 1. detsembril (RaKS § 55² lg 3). Tööandja võib vahe vabatahtlikult hüvitada (TTOS § 12³ lg 4¹).

  5. Kontrollige, et tööandja teeks haiguslehele oma kanded.

    Pärast haiguslehe lõpetamist teeb tööandja sellele omapoolsed kanded (näiteks töötasu andmed ja puhkuse ajad) seitsme kalendripäeva jooksul alates sellest, kui ta lõpetamisest teada sai (RaKS § 53 lg 4). Kui kanded ei ole tehtud 90. päevaks pärast haiguslehe lõpetamist, ei määrata ega maksta Tervisekassa hüvitist üldse (RaKS § 53 lg 5).

    Tööandja maksab oma osa (päevad 4–8), kui olete teda elektroonilise haiguslehe lõpetamisest teavitanud hiljemalt 90. päeval tööle naasmisest (TTOS § 12² lg 4). Seega teavitage tööandjat ka haiguslehe lõpust ja kontrollige iseteenindusest, kas kanded on tehtud. Kui tööandja neid ei tee, saatke talle kirjalik meeldetuletus ja teavitage Tervisekassat. Tervisekassa maksab 30 päeva jooksul pärast nõuetekohaseid kandeid ning hilinemise korral tuleb tal tasuda viivist (RaKS § 53 lg 6).

  6. Täitke haiguslehe ajal raviplaani ja ärge töötage.

    Hüvitise õigus kaob, kui eirate tervishoiutöötaja määratud meditsiiniliselt põhjendatud ravi ja see takistab tervenemist, või kui jätate mõjuva põhjuseta tulemata määratud vastuvõtule (RaKS § 60 lg 1 p 3 ja 4). Vastuvõtult puudumise korral kaob õigus alates sellest päevast (RaKS § 60 lg 3).

    Haiguslehe ajal ei tohi te tööülesandeid täita ega ettevõtlusega tegeleda; muidu kaotate hüvitise alates töötamise päevast (RaKS § 60 lg 2). Ka tööandja ei tohi lubada teid haiguslehe ajal tööle (RaKS § 61 lg 1). Hüvitist ei saa ka siis, kui saate sama aja eest sotsiaalmaksuga maksustatavat töötasu (RaKS § 60 lg 1 p 5), kui haigestumise põhjustas teie tahtlus või joove (p 1 ja 2) või kui olete samal ajal puhkusel (RaKS § 60 lg 4). Puhkuse ajal haigestudes katkestage puhkus; hüvitis algab päevast, mil peaksite tööle naasma (RaKS § 60 lg 5).

  7. Kokkuleppel võib pikema haiguse ajal haiguslehe alusel töötada.

    Kui haiguslehe algusest on möödunud rohkem kui 30 kalendripäeva, võivad töötaja ja tööandja kirjalikult kokku leppida ajutiselt terviseseisundile vastavas töös haiguslehe alusel (TTOS § 12⁴ lg 1). Selleks peab arst märkima haiguslehele sobivad töötingimused (RaKS § 52 lg 3¹). Tööandja peab maksma vähemalt 50 protsenti varasemast töötasust ja Tervisekassa jätkab haigushüvitise maksmist nii, et kokku saate sama palju kui enne haigestumist (TTOS § 12⁴ lg 4 ja lg 5, RaKS § 54 lg 4).

    Kokkulepet võib kumbki pool igal ajal üles öelda (TTOS § 12⁴ lg 6). Kui tööandja ei suuda sobivaid töötingimusi pakkuda, ei tohi haiguslehe alusel töötada (TTOS § 12⁴ lg 3). Rasedal ja emapuhkuse õigusega töötajal on õigus terviseseisundile vastavat tööd nõuda (TTOS § 12⁵).

  8. Teadke, mida tähendab pikk haigus töölepingule.

    Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannetega terviseseisundi tõttu (TLS § 92 lg 1 p 3). Erakorraline ülesütlemine on võimalik alles siis, kui töötaja ei ole pikka aega tööga toime tulnud; seda eeldatakse, kui terviseseisund ei võimalda tööd teha nelja kuu jooksul (TLS § 88 lg 1 p 1). Enne ülesütlemist peab tööandja võimaluse korral pakkuma teist tööd või kohandama töökohta (TLS § 88 lg 2).

    Kui tööleping lõpeb, kestab ravikindlustus veel kaks kuud pärast töötamise registrisse kantud lõppkuupäeva (RaKS § 6 lg 3). Kui uus haigusleht algab alles pärast töösuhte lõppu, ei pea endine tööandja sellele kandeid tegema (RaKS § 53 lg 4²); küsige sel juhul hüvitise õiguse kohta otse Tervisekassalt. Ülesütlemise vaidlustamise kohta vaadake juhendit „Tööandja ütles töölepingu üles: kuidas vaidlustada“.

  9. Vaidlustage Tervisekassa keeldumine või tagasinõue.

    Kui Tervisekassa kahtleb teie õiguses hüvitisele, võib ta väljamakse tähtaega pikendada kuni 30 päeva, kuid enne peab ta andma teile vähemalt viis kalendripäeva arvamuse ja vastuväidete esitamiseks (RaKS § 62 lg 1 ja 2). Alusetult makstud hüvitise võib Tervisekassa ettekirjutusega tagasi nõuda või järgmistest väljamaksetest kinni pidada (RaKS § 62 lg 3); kui alusetu makse tulenes tööandja valeandmetest või sellest, et ta lubas teid haiguslehe ajal tööle, nõutakse raha tööandjalt (RaKS § 62 lg 4).

    Keeldumise või ettekirjutuse peale esitage Tervisekassale vaie 30 päeva jooksul (HMS § 75); vaie lahendatakse üldjuhul 10 päeva jooksul, vajadusel kuni 30 päeva pikemalt (HMS § 84). Seejärel saab 30 päeva jooksul pöörduda halduskohtusse (HKMS § 47 lg 2); riigilõiv on 20 eurot (riigilõivuseadus § 60 lg 1). Tööandja makstava osa (päevad 4–8) vaidlus on töövaidlus, mille lahendab töövaidluskomisjon või maakohus.

Millele tähelepanu pöörata

Õiguslik alus

6
§ 6, § 50–57, § 55, § 60–62 – See seadus reguleerib solidaarset ravikindlustust Eestis, mis on tervishoiukulude katmise süsteem kindlustatud isikutele.
§ 12 – See seadus sätestab nõuded töötervishoiule ja tööohutusele, et tagada töötajatele ohutu töökeskkond.
§ 15, § 88, § 92 – See seadus reguleerib töölepingute sõlmimist, sisu ja tingimusi füüsilise isiku (töötaja) ja teise isiku (tööandja) vahel.
§ 75, § 84 – See seadus reguleerib haldusorganite tegevust määruste või haldusaktide andmisel, toimingute sooritamisel või halduslepingute sõlmimisel, tagades…
§ 46, § 47 – See seadus, Halduskohtumenetluse seadustik, reguleerib haldusasjade lahendamist kohtus, kaitstes inimeste õigusi täidesaatva võimu ebaseadusliku…
§ 60 – See seadus reguleerib riigilõivu kehtestamist, tasumist, kontrollimist ja tagastamist ning määrab kindlaks riigilõivumäärad ja vabastused.

Seotud kohtulahendid

4
Tervisekassa ei tohi jätta ajutise töövõimetuse hüvitist maksmata RaKS § 60 lg 1 p 3 alusel (ravi eiramine), kui ta ei ole tuvastanud ja põhjendanud, milline ravi määrati, kuidas seda eirati ja kuidas see tervenemist takistas, ega ole isikut enne otsust ära kuulanud.
RaKS § 60 lg 1 p 5 välistab hüvitise, kui töövõimetuse aja eest saadakse sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu ükskõik millal, ja § 60 lg 2 kehtib ka tasuta töö kohta, kuid väikesemahulised ja väheolulised toimingud ei ole töötamine.
Tööandja võib TLS § 88 lg 1 p 1 alusel töölepingu üles öelda, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööd teha pikka aega, mida eeldatakse nelja kuu möödumisel, kuid kohus peab hindama mõlema poole huve, sh tööandja võimalust leida ajutine asendaja.
Riigikohus tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks ravikindlustuse seaduse sätte, mis piiras vähemalt 65-aastase töötava kindlustatu haigushüvitist 90 päevaga kalendriaastas.

Korduma kippuvad küsimused

10
Mitmendast päevast haigushüvitist makstakse 2026. aastal?

Tavalise haiguse korral on esimesed kolm päeva tasustamata. Neljandast kuni kaheksanda päevani maksab tööandja 70 protsenti keskmisest töötasust (TTOS § 12²) ja alates üheksandast päevast maksab Tervisekassa 70 protsenti kalendripäeva keskmisest tulust (RaKS § 54 lg 1 p 1, § 56 lg 1). Raseduse ja tööõnnetuse korral algab Tervisekassa hüvitis teisest päevast.

Kui palju haigushüvitist ma saan?

Tervisekassa võtab aluseks eelmisel kalendriaastal teie eest arvestatud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja jagab selle 365-ga; hüvitis on 70 protsenti sellest (RaKS § 54, § 55 lg 2). Alates 2026. aastast ei saa päevahüvitis ületada ülempiiri, mis on üle-eelmise aasta Eesti keskmise kuutulu kahekordne suurus jagatud 30-ga (RaKS § 55²). Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks.

Kas haiguslehel olles võib töötada kodust?

Üldjuhul mitte. Kui täidate haiguslehe ajal tööülesandeid või tegelete ettevõtlusega, kaotate hüvitise alates sellest päevast (RaKS § 60 lg 2) ja tööandja ei tohi lubada teid tööle (RaKS § 61). Erand on kirjalik kokkulepe haiguslehe alusel töötamiseks pärast 30. haiguspäeva, kui arst on haiguslehele märkinud sobivad töötingimused (TTOS § 12⁴).

Kas tööandja võib mind vallandada, kui olen kaua haiguslehel?

Lühiajalise haiguse tõttu tööandja töölepingut üles öelda ei või (TLS § 92 lg 1 p 3). Kui terviseseisund ei võimalda tööd teha pikka aega, eeldatakse töövõime vähenemist nelja kuu möödumisel ja tööandja võib lepingu erakorraliselt üles öelda, kuid enne peab ta pakkuma võimaluse korral teist tööd (TLS § 88 lg 1 p 1 ja lg 2).

Kui kaua võib haiguslehel olla?

Haigushüvitist makstakse kuni töövõime taastumiseni, kuid ühe haigusjuhu kohta kuni 182 järjestikust kalendripäeva, tuberkuloosi korral kuni 240 päeva (RaKS § 57 lg 1). Kui töövõime selle aja jooksul ei taastu, arutage raviarstiga varakult, milliseid edasisi samme teha, sest pärast piirmäära täitumist haigushüvitist enam ei maksta.

Kes avab haiguslehe, kui olen välismaal?

Välisriigis asendab haiguslehte sealse arsti või hambaarsti paberil tõend, millel peab olema töövabastuse aeg (RaKS § 53 lg 1). Tõendi võite esitada tööandjale või otse Tervisekassale; see peab jõudma Tervisekassasse hiljemalt 90. päeval pärast tööle naasmist (RaKS § 53 lg 5³–5⁵). Tervisekassa võib nõuda tõlget eesti keelde teie kulul.

Miks Tervisekassa ei ole haigushüvitist välja maksnud?

Kõige sagedamini on põhjus selles, et tööandja ei ole haiguslehele kandeid teinud. Tervisekassa maksab 30 päeva jooksul pärast nõuetekohaseid kandeid (RaKS § 53 lg 6). Kui kandeid ei tehta 90 päeva jooksul pärast haiguslehe lõpetamist, jääb hüvitis maksmata (RaKS § 53 lg 5). Kontrollige iseteenindust ja nõudke tööandjalt kandeid kirjalikult.

Kas puhkuse ajal haigeks jäädes saab haigushüvitist?

Puhkuse ajal haigushüvitist ei maksta (RaKS § 60 lg 4). Kui jääte puhkuse ajal haigeks, teatage tööandjale ja paluge puhkus katkestada. Hüvitise õigus tekib alates päevast, mil katkestate puhkuse ja peaksite asuma tööle (RaKS § 60 lg 5); kasutamata puhkusepäevad saate võtta hiljem.

Tervisekassa nõuab haigushüvitist tagasi, mida teha?

Tervisekassa peab enne otsust andma teile vähemalt viis päeva vastuväidete esitamiseks ja ettekirjutuses selgitama, millest tagasinõue tuleneb (RaKS § 62). Esitage 30 päeva jooksul vaie (HMS § 75) ja vajadusel halduskohtule kaebus; riigilõiv on 20 eurot. Kui alusetu makse tulenes tööandja valeandmetest, võib Tervisekassa nõuda raha tööandjalt (RaKS § 62 lg 4).

Kas tööandja peab maksma haigushüvitist ka siis, kui ta kandeid ei tee?

Tööandja makstav osa päevade 4–8 eest ei sõltu Tervisekassa kannetest, vaid sellest, kas olete talle haiguslehe lõpetamisest teatanud hiljemalt 90. päeval tööle naasmisest (TTOS § 12² lg 4). Tööandja maksab selle palgapäeval või 30 päeva jooksul (lg 5). Maksmata jätmise korral saate nõude esitada töövaidluskomisjonile.

Õigusnõustaja – praktilised juhendid

6

Analüüsi minu dokument →ÕigusnõustajaLepingu näidisedRiigi avaleht

Uuendatud: · Allikad: Ravikindlustuse seadus § 6, § 50–57, § 55², § 60–62, Töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 12², § 12³, § 12⁴, § 12⁵, Töölepingu seadus § 15, § 88, § 92, Haldusmenetluse seadus § 75, § 84, riigiteataja.ee, EUR-Lex

Selgitused on loodud ametliku seadusteksti põhjal ja on orienteeruvad; siduv on üksnes täistekst, millele iga leht viitab. Europaius pakub õigusteavet, mitte advokaaditeenust.