Töötuskindlustushüvitis 2026: tingimused ja suurus
Töötuskindlustushüvitist saab töö kaotanud inimene, kes on end Töötukassas töötuna arvele võtnud ja kellel on viimase 36 kuu jooksul piisavalt töötuskindlustusstaaži. Alates 1. jaanuarist 2026 on hüvitisel kaks liiki: sissetulekupõhine hüvitis (vähemalt 12 kuud staaži) ja baasmääras hüvitis (vähemalt kaheksa kuud staaži) (töötuskindlustuse seadus ehk TKindlS § 5¹, § 6 ja § 6¹). Varasem töötutoetus kaotati samast päevast.
Juhend on mõeldud töötajale, kelle tööleping lõppes koondamise, tööandja ülesütlemise, enda ülesütlemise või poolte kokkuleppega, ning ka tähtajalise lepingu lõppemise järel tööd otsivale inimesele. Juhendist leiate, kuidas arvele võtmine ja taotlus käivad, kumba hüvitist võite saada, kui suur see on ja kui kaua seda makstakse, millal hüvitise maksmine lõpetatakse ning kuidas Töötukassa otsust vaidlustada.
Sissetulekupõhine hüvitis on esimesel 100 päeval 60 protsenti ja seejärel 40 protsenti teie varasemast keskmisest päevatasust. Baasmääras hüvitis on kindla suurusega ja seotud töötasu alammääraga. Koondamise korral tööandja makstavat koondamishüvitist käsitleb eraldi juhend „Koondamishüvitis: kuidas arvutada ja kätte saada“; siin räägime Töötukassa makstavast kindlustushüvitisest ainult niivõrd, kuivõrd see mõjutab töötuskindlustushüvitise algust.
Peamised faktid
Tähtaeg
Kõige olulisem: esitage Töötukassale avaldus töötuna arvele võtmiseks ja töötuskindlustushüvitise saamiseks kohe pärast töö lõppemist, sest hüvitist arvestatakse alles avalduse esitamise kaheksandast päevast, mitte töö kaotamise päevast (TKindlS § 11 lg 5). Töötuna arvele võtmise otsus tehakse hiljemalt teisel tööpäeval avalduse esitamisest (tööturumeetmete seadus ehk TMS § 8 lg 3) ja hüvitise otsus 14 kalendripäeva jooksul (TKindlS § 11 lg 1). Koondatud töötajal, kelle töösuhe kestis 5–10 aastat, algab hüvitis 30 päeva ja üle 10 aasta kestnud töösuhte korral 60 päeva möödumisel töösuhte lõppemisest (TKindlS § 6 lg 4). Hüvitis makstakse eelmise kuu eest jooksva kuu 10. kuupäevaks (TKindlS § 12 lg 1). Nõustamisel tuleb osaleda vähemalt kord 30 päeva jooksul (TMS § 9 lg 1 p 2). Otsuse peale saab vaide esitada 30 päeva jooksul (haldusmenetluse seadus ehk HMS § 75) ja halduskohtusse kaebuse 30 päeva jooksul (halduskohtumenetluse seadustik ehk HKMS § 46 lg 1, § 47 lg 2).
Mida teha
Võtke end Töötukassas töötuna arvele kohe pärast töö lõppu.
Töötuna arvele võtmiseks esitage Töötukassale avaldus e-töötukassas, büroos või muul pakutud viisil; avaldusele märgitakse nimi, isikukood, elukoht, kontaktandmed ja pangakonto (TMS § 8 lg 1). Töötukassa teeb otsuse hiljemalt teisel tööpäeval ja võtab teid arvele avalduse esitamise päevast (TMS § 8 lg 3).
Arvele ei võeta näiteks inimest, kes töötab töö- või võlaõigusliku lepingu alusel, on vanaduspensioniealine, õpib statsionaarses õppes või on tasu saav juhatuse liige (TMS § 8 lg 4). Juhatuse liige, kes tasu ei saa, ja FIE, kelle tegevus on peatatud, võivad arvele saada, kui nad vastavad hüvitise staažitingimustele (TMS § 8 lg 4 p 6 ja 8). Kui jääte arvele võtmisega hiljaks, ei saa hüvitist tagasiulatuvalt nõuda.
Esitage samal ajal avaldus töötuskindlustushüvitise saamiseks.
Hüvitise taotlemiseks esitate Töötukassale eraldi avalduse, kuhu märgite pangakonto ja selle, kas hüvitiselt tulumaksu kinnipidamisel arvestatakse maksuvaba tulu (TKindlS § 10 lg 1). Enamik andmeid (staaž, töösuhte lõppemise alus, varasemad tasud) võetakse Töötukassa andmekogust ja töötamise registrist; kui andmed puuduvad, võib Töötukassa nõuda dokumente, näiteks ülesütlemisavaldust või töövaidluskomisjoni otsust.
Töötukassa teeb määramise või määramata jätmise otsuse 14 kalendripäeva jooksul (TKindlS § 11 lg 1). Otsuses peavad olema hüvitise liik, periood, suurus ja vaidlustamise kord (TKindlS § 11 lg 2). Hüvitist arvestatakse avalduse esitamise kaheksandast päevast, kuid mitte varem kui arvele võtmise kaheksandast päevast (TKindlS § 11 lg 5). Kui töötuna arvelolek lõpeb enne kaheksa päeva möödumist, hüvitist ei maksta (TKindlS § 12 lg 2).
Kontrollige töötuskindlustusstaaži ja hüvitise liiki.
Sissetulekupõhist hüvitist saab, kui teil on töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži (TKindlS § 6 lg 1). Baasmääras hüvitist saab vähemalt kaheksa kuu staaži korral samas 36-kuulises perioodis (TKindlS § 6¹ lg 1). Staaži arvestatakse iga kalendrikuu eest, mil teile maksti tasu, millelt peeti kinni töötuskindlustusmakse, olenemata töötatud päevade arvust (TKindlS § 7 lg 1 ja lg 2¹).
Staažiks ei loeta näiteks haiguslehel, vanemapuhkusel või tasustamata puhkusel oldud aega (TKindlS § 7 lg 2²), kuid ema-, isa- või vanemapuhkuse aja võrra pikendatakse 36-kuulist perioodi (TKindlS § 6² lg 1). Hüvitise määramisel loetakse sissetulekupõhise hüvitise aluseks olnud staaž nulliks (TKindlS § 7 lg 3), seega uue hüvitise jaoks tuleb staaži uuesti koguda.
Selgitage välja, kas töösuhte lõppemise alus välistab hüvitise.
Sissetulekupõhist hüvitist ei maksta, kui viimane töösuhe lõppes teie enda ülesütlemisega, poolte kokkuleppel või tööandja erakorralise ülesütlemisega teie kohustuste rikkumise, joobe, usalduse kaotuse või muu TLS § 88 lg 1 p 3–8 nimetatud põhjuse tõttu (TKindlS § 6 lg 2). Erand: kui ütlesite lepingu üles tööandja olulise rikkumise tõttu, näiteks palga maksmisega viivitamise tõttu (TLS § 91 lg 2), või töötasu vähendamise tõttu (TLS § 37 lg 5), säilib õigus sissetulekupõhisele hüvitisele.
Baasmääras hüvitise puhul neid välistusi seaduses nimetatud ei ole (TKindlS § 6¹), seega võib omal soovil lahkunud inimene saada baasmääras hüvitist, kui staaži on vähemalt kaheksa kuud. Kontrollige enne lahkumist, millise alusega leping lõpeb: Töötukassa lähtub dokumendis märgitud alusest ega hinda, miks pooled kokkuleppele jõudsid.
Arvutage hüvitise suurus.
Sissetulekupõhise hüvitise aluseks on keskmine päevatasu: viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksa kuu jooksul makstud tasude summa jagatakse 270-ga (TKindlS § 9 lg 1 ja 2). Hüvitis on 60 protsenti sellest esimesest kuni 100. päevani ja 40 protsenti alates 101. päevast (TKindlS § 9 lg 4). Ülempiir on kolmekordne Eesti eelmise aasta keskmine päevatasu (TKindlS § 9 lg 3) ja alampiir 50 protsenti eelmise aasta 1. juulil kehtinud kuu töötasu alammäärast jagatud 30-ga (TKindlS § 9 lg 5).
Näide: kui teenisite arvestusperioodil 2 000 eurot kuus brutona, on päevatasu 18 000 / 270 = 66,67 eurot, hüvitis esimesel 100 päeval 40 eurot ja seejärel 26,67 eurot päevas enne tulumaksu. Baasmääras hüvitis on alati 50 protsenti eelmise aasta 1. juuli seisuga kehtinud alammäärast jagatud 30-ga (TKindlS § 9¹ lg 1).
Arvestage hüvitise kestusega.
Sissetulekupõhist hüvitist makstakse 180 kalendripäeva, kui staaž on alla viie aasta, 210 päeva 5–10-aastase staaži korral ja 300 päeva vähemalt kümneaastase staaži korral (TKindlS § 8 lg 1). Kõrge töötuse ajal pikeneb periood seaduses sätestatud valemi järgi 60 või 120 päeva võrra, kui olete perioodi lõppedes endiselt töötuna arvel (TKindlS § 8 lg 1¹–1⁴). Baasmääras hüvitist makstakse 180 päeva (TKindlS § 8¹ lg 1).
Kui leiate töö enne perioodi lõppu ja jääte 12 kuu jooksul uuesti töötuks, saate sama liiki hüvitise kasutamata osa, ilma et peaksite uuesti staaži koguma (TKindlS § 8² lg 1). Hüvitise suurus arvutatakse siis uuesti (TKindlS § 8² lg 4). Hüvitist kalendriaasta vahetumisel ümber ei arvutata (TKindlS § 9 lg 7).
Koondamise korral arvestage hüvitise hilisema algusega.
Kui teid koondati ja töösuhe selle tööandjaga kestis viis kuni kümme aastat, algab töötuskindlustushüvitis 30 kalendripäeva möödumisel töösuhte lõppemisest; üle kümne aasta kestnud töösuhte korral 60 päeva möödumisel (TKindlS § 6 lg 4). Sama kehtib baasmääras hüvitise kohta (TKindlS § 6¹ lg 6). Kui esitate avalduse pärast selle aja möödumist, arvestatakse hüvitist tavapäraselt avalduse kaheksandast päevast (TKindlS § 11 lg 6).
Samadel töötajatel on õigus ka Töötukassa makstavale kindlustushüvitisele koondamise korral: ühe kuu keskmine töötasu 5–10-aastase ja kahe kuu keskmine töötasu üle kümneaastase töösuhte korral (TKindlS § 14¹ ja § 14²). Selle avalduse esitab tööandja viie päeva jooksul; kui ta seda ei tee, võite avalduse esitada ise (TKindlS § 14³).
Täitke töötu kohustused, et hüvitist ei lõpetataks.
Töötu peab osalema tegevuskava koostamisel ja seda täitma, käima nõustamisel kokkulepitud ajal vähemalt kord 30 päeva jooksul, olema valmis sobivat tööd vastu võtma ja kohe tööle asuma ning otsima tööd ka ise (TMS § 9 lg 1). Esimese 20 nädala jooksul peab sobiv töö vastama teie haridusele ja kogemusele ning sõit ühissõidukiga ei tohi võtta üle kahe tunni päevas (TMS § 9 lg 5); alates 21. nädalast on nõuded leebemad (TMS § 9 lg 6).
Hüvitise maksmine lõpetatakse, kui keeldute mõjuva põhjuseta tegevuskavast või sobivast tööst või jätate nõustamise vahele (TKindlS § 13 lg 1 p 2 ja 3). Lühiajaline töö on lubatud kuni kaheksa päeva kuus ja tasuga kuni 40 protsenti kuu alammäärast (TMS § 11). Teatage Töötukassale viivitamata asjaoludest, mis võivad hüvitise õigust mõjutada (TKindlS § 14).
Vaidlustage Töötukassa otsus vaide või kaebusega.
Kui leiate, et hüvitise määramisel või maksmisel rikuti teie õigusi, esitage Töötukassale vaie (TKindlS § 45 lg 1; arvele võtmise ja tegevuskava küsimustes TMS § 28). Vaide tähtaeg on 30 päeva otsusest teadasaamisest (HMS § 75). Kirjeldage vaides, milline andmekogu kanne või järeldus on vale, ja lisage tõendid, näiteks tööandja ülesütlemisavaldus, töövaidluskomisjoni otsus või palgatõendid.
Kui vaie jääb rahuldamata, võite 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest esitada kaebuse halduskohtusse (HKMS § 47 lg 2); kaebuse võib esitada ka ilma vaideta 30 päeva jooksul otsusest (HKMS § 46 lg 1). Riigilõiv on 20 eurot (riigilõivuseadus § 60 lg 1). Kui Töötukassa nõuab hüvitist tagasi, võib ta seda kinni pidada järgmistest väljamaksetest, kuid teile peab jääma vähemalt 50 protsenti (TKindlS § 46 lg 5¹).
Millele tähelepanu pöörata
- Avalduse edasilükkamine. Hüvitist arvestatakse avalduse kaheksandast päevast (TKindlS § 11 lg 5). Iga nädal, mille ootate enne arvele võtmist, on kaotatud hüvitis, mida tagantjärele ei maksta.
- Lahkumine poolte kokkuleppel. Kui tööandja soovib töösuhet lõpetada, kuid pakub selle vormistamist kokkuleppena, kaotate õiguse sissetulekupõhisele hüvitisele (TKindlS § 6 lg 2 p 3) ja jääb ainult baasmääras hüvitis. Kontrollige, kas tegelik alus on koondamine, ja nõudke selle õiget vormistamist.
- Vale alus ülesütlemisavalduses. Kui ütlete lepingu üles palga hilinemise tõttu, märkige avaldusesse selgelt TLS § 91 lg 2 p 2. Muidu käsitatakse ülesütlemist tavalise lahkumisena ja sissetulekupõhist hüvitist ei maksta.
- Nõustamiselt puudumine. Kui jätate mõjuva põhjuseta nõustamise vahele, lõpetatakse hüvitise maksmine järgmisest päevast (TKindlS § 13 lg 1 p 3). Korduvate puudumiste korral lõpetatakse ka töötuna arvelolek (TMS § 12 lg 1).
- Teatamata töötamine või sissetulek. Ajutise töö piiride ületamine või töölepingu sõlmimine ilma Töötukassale teatamata toob kaasa tagasinõude (TKindlS § 46). Töötukassa võib alusetult makstu hiljem järgmistest hüvitistest kinni pidada.
- Välismaale sõitmine. Töötu peab tööotsingu ajal üldjuhul viibima Eestis ning välisriigis tööotsimine tuleb Töötukassaga eelnevalt kokku leppida (TMS § 9 lg 3). Kokkuleppimata reis võib tähendada, et te ei ole valmis kohe tööle asuma.
- Ühe kuu staaž puudu. Kaheksa või 12 kuu nõue kehtib arvele võtmisele eelnenud 36 kuu kohta (TKindlS § 6 ja § 6¹). Kui staaž jääb napiks, kontrollige Töötukassa andmetest, kas mõni tasuga kuu on puudu, ja paluge tööandjal andmed parandada.
Õiguslik alus
Seotud kohtulahendid
Korduma kippuvad küsimused
Kas omal soovil töölt lahkudes saab töötuskindlustushüvitist?
Sissetulekupõhist hüvitist ei saa, kui ütlesite töölepingu ise üles (TKindlS § 6 lg 2 p 1). Erand on ülesütlemine tööandja olulise rikkumise, näiteks palga hilinemise tõttu (TLS § 91 lg 2). Alates 2026. aastast võib omal soovil lahkunu saada baasmääras hüvitist, kui tal on 36 kuu jooksul vähemalt kaheksa kuud staaži (TKindlS § 6¹).
Kui suur on töötuskindlustushüvitis 2026?
Sissetulekupõhine hüvitis on esimesel 100 päeval 60 protsenti ja seejärel 40 protsenti keskmisest päevatasust, mis arvutatakse viimasele kolmele kuule eelnenud üheksa kuu tasude põhjal (TKindlS § 9). Baasmääras hüvitis on 50 protsenti eelmise aasta 1. juulil kehtinud alammäära päevamäärast (TKindlS § 9¹). Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks.
Kui kaua makstakse töötuskindlustushüvitist?
Sissetulekupõhist hüvitist makstakse 180 päeva alla viieaastase staaži, 210 päeva 5–10-aastase staaži ja 300 päeva vähemalt kümneaastase staaži korral (TKindlS § 8 lg 1). Baasmääras hüvitist makstakse 180 päeva (TKindlS § 8¹). Kõrge registreeritud töötuse korral võib periood pikeneda 60 või 120 päeva võrra.
Kas töötutoetust veel makstakse?
Ei. Tööturumeetmete seaduse töötutoetuse sätted kaotasid kehtivuse 1. jaanuaril 2026 ning nende asemel on baasmääras töötuskindlustushüvitis, mille saamiseks on vaja vähemalt kaheksa kuud töötuskindlustusstaaži 36 kuu jooksul (TKindlS § 6¹). Kui staaži ei ole, küsige Töötukassast ja kohalikust omavalitsusest teiste toetuste kohta.
Miks ma ei saa koondamise järel kohe töötuskindlustushüvitist?
Kui töösuhe sama tööandjaga kestis viis kuni kümme aastat, algab hüvitis 30 päeva pärast töösuhte lõppu, üle kümne aasta kestnud töösuhte korral 60 päeva pärast (TKindlS § 6 lg 4). Selle aja katab osaliselt koondamishüvitis. Võtke end siiski kohe arvele, et saaksite tööturuteenuseid ja hüvitis algaks õigel ajal.
Kas poolte kokkuleppel lahkudes saab töötukassast raha?
Sissetulekupõhist hüvitist poolte kokkuleppe korral ei maksta (TKindlS § 6 lg 2 p 3) ja kohtupraktika järgi lähtub Töötukassa dokumendis märgitud alusest, isegi kui tegelik põhjus oli tervis. Baasmääras hüvitise jaoks seadus kokkulepet välistusena ei nimeta, seega võib seda kaheksakuulise staaži korral saada.
Mitu päeva kuus võib töötuna arvel olles tööd teha?
Töötuna arvel olles võib ajutiselt töötada kuni kaheksa päeva kalendrikuus, kokku kõige rohkem 12 kuul 24 kuu jooksul, ja tasu ei tohi ületada 40 protsenti kuu töötasu alammäärast (TMS § 11). Piiride ületamisel lõpetatakse töötuna arvelolek (TMS § 12 lg 1 p 10 ja 11). Ajutine töö staaži juurde ei anna.
Millal töötuskindlustushüvitis kontole laekub?
Töötukassa maksab hüvitise igakuiselt eelmise kalendrikuu eest jooksva kuu 10. kuupäevaks (TKindlS § 12 lg 1). Esimene väljamakse võib seetõttu tulla alles järgmise kuu alguses. Kui Töötukassal puuduvad andmed teie tingimustele vastamise kohta, peatatakse maksmine ja makstakse hiljem tagantjärele (TKindlS § 12 lg 1¹).
Mis saab, kui keeldun Töötukassa pakutud tööst?
Kui keeldute mõjuva põhjuseta sobivast tööst, lõpetatakse hüvitise maksmine (TKindlS § 13 lg 1 p 2) ja kolmanda keeldumise korral ka töötuna arvelolek (TMS § 12 lg 1 p 5). Sobivus sõltub tervisest, sõiduajast, haridusest ja pakutavast palgast (TMS § 9 lg 5 ja 6). Põhjendage keeldumist kirjalikult.
Kuidas vaidlustada Töötukassa otsust?
Esitage Töötukassale vaie 30 päeva jooksul otsusest teadasaamisest (TKindlS § 45, HMS § 75) ja lisage tõendid. Kui vaie jääb rahuldamata, võite 30 päeva jooksul pöörduda halduskohtusse (HKMS § 47 lg 2); kaebuse riigilõiv on 20 eurot. Kaebuse võib esitada ka otse ilma vaideta 30 päeva jooksul otsusest.
Õigusnõustaja – praktilised juhendid
Analüüsi minu dokument →ÕigusnõustajaLepingu näidisedRiigi avaleht