Nõudekiri enne kohtusse pöördumist: mida kirjutada
Nõudekiri on kirjalik nõue, millega võlausaldaja palub võlgnikul tasuda võlg või täita muu kohustus enne, kui ta esitab hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Seadus ei kohusta üldjuhul nõudekirja saatma, kuid korralikult koostatud ja tõendatavalt kätte toimetatud kirjal on mitu õiguslikku tagajärge. Kui maksmise aeg ei olnud kindlaks määratud, näiteks kahjuhüvitise või alusetult saadu tagastamise korral, hakkab viivis jooksma just nõudest teatamisest (võlaõigusseaduse ehk VÕS § 113 lg 2). Kirjas antud täiendav tähtaeg peatab nõude aegumise (tsiviilseadustiku üldosa seaduse ehk TsÜS § 167 lg 2) ja annab pärast tähtaja möödumist õiguse kasutada teisi õiguskaitsevahendeid, sealhulgas lepingust taganeda (VÕS § 114 lg 4). Lisaks mõjutab eelnev nõue seda, kes kannab menetluskulud, kui võlgnik võtab hagi kohe õigeks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku ehk TsMS § 168 lg 6).
Juhend on mõeldud eraisikule, FIE-le ja väikeettevõttele, kellel on kellegi vastu rahanõue: tasumata arve, tagastamata laen, ettemaks tegemata töö eest või kahjuhüvitis. Selgitame, mida kirja kirjutada, kuidas see kätte toimetada ja kättesaamist tõendada, kui palju võib nõuda viivist ja sissenõudmiskulusid ning mida teha, kui võlgnik ei vasta. Aegumistähtaegade arvutamise ja vana võla vaidlustamise kohta on Europaiuses eraldi juhend „Võla sissenõudmine ja nõude aegumine“.
Tulemus on kas vabatahtlik makse, maksegraafik või dokumenteeritud keeldumine, millega saate kohtus näidata, et võlgnik andis hagi esitamiseks põhjust.
Peamised faktid
Tähtaeg
Nõudekirjas antud täiendav tähtaeg peab olema mõistlik: liiga lühike tähtaeg pikeneb seaduse järgi mõistliku tähtajani (VÕS § 114 lg 1) ning selle tähtaja kestel on nõude aegumine peatunud (TsÜS § 167 lg 2). Kui vastastikuse lepingu puhul ei ole tasu maksmise tähtpäeva kokku lepitud, muutub tasu sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva möödumisel arve kättesaamisest (VÕS § 82¹ lg 1 p 1). Tarbijale võib pärast lepingu lõppemist saata esimese tasulise meeldetuletuse kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest ja järgmise kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest (VÕS § 113² lg 3). Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat (TsÜS § 146 lg 1); nõudekiri iseenesest aegumist ei katkesta, aegumine peatub hagi või maksekäsu avalduse esitamisega (TsÜS § 160). Pärast peatumise lõppu ei aegu nõue enne kahe kuu möödumist (TsÜS § 168 lg 2).
Mida teha
Kontrollige, kas nõue on sissenõutav ja kes on võlgnik.
Enne kirja kirjutamist tehke kindlaks, kas võlgnikul on kohustus juba praegu maksta. Kohustus muutub sissenõutavaks, kui saabub kokkulepitud tähtpäev või möödub kokkulepitud tähtaeg; kui aeg ei ole kindlaks määratud, siis pärast täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist (VÕS § 82 lg 7). Kui vastastikuses lepingus ei ole maksetähtaega kokku lepitud, muutub tasu sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva pärast arve kättesaamist (VÕS § 82¹ lg 1 p 1).
Pange kirja võlgniku täpne nimi, isikukood või registrikood ja aadress. Äriühingu andmed ja e-posti aadressi leiate äriregistri registrikaardilt. Kui võlgnikke on mitu, näiteks laenaja ja käendaja, saatke kiri igaühele eraldi. Sissenõutavuse kontroll on oluline ka edaspidi: veel sissenõutavaks muutumata nõuet ei saa maksekäsu kiirmenetluses esitada (TsMS § 481 lg 2 p 1).
Arvutage põhinõue ja viivis eraldi.
Nõudekirjas peab võlgnik nägema, kui palju on põhivõlg ja kui palju kõrvalnõuded. Viivise määr on VÕS § 94 järgi Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari või 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas; kui lepingus on kokku lepitud kõrgem intressimäär, loetakse viivise määraks see (VÕS § 113 lg 1). Kehtiva määra avaldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded (VÕS § 94 lg 2).
Viivis arvestatakse sissenõutavaks muutumisest kuni tasumiseni. Kui maksmise aeg ei olnud kindlaks määratud, näiteks kahjuhüvitise, alusetu rikastumise või taganemisel tagastatava raha puhul, algab viivise arvestus päevast, mil teatasite võlgnikule oma nõudest (VÕS § 113 lg 2). Sellisel juhul on just nõudekiri viivise alguse tõend. Viiviselt ega intressilt viivist arvestada ei tohi (VÕS § 113 lg 6). Märkige kirjas viivise määr, arvestuse alguskuupäev ja summa kirja koostamise päeva seisuga.
Lisage sissenõudmiskulud ainult seaduse piires.
Kui võlgnik on ettevõtja ja võite nõuda viivist, saate lisaks nõuda sissenõudmiskulude hüvitist 40 eurot (VÕS § 113¹ lg 1). Kui sissenõudmine läks tegelikult kallimaks, saab ülejäänud summat nõuda kahjuna üksnes kahju hüvitamise eelduste olemasolul (§ 113¹ lg 2). Tarbijast võlgnikule see säte ei kohaldu (§ 113¹ lg 4).
Tarbijalt võib ettevõtja lepingu kehtivuse ajal nõuda iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta ühe meeldetuletuse eest kuni 5 eurot ja ainult siis, kui enne on saadetud vähemalt üks tasuta meeldetuletus (VÕS § 113² lg 1). Pärast lepingu lõppu on ülempiir kokku 30, 40 või 50 eurot, sõltuvalt sellest, kas nõue on kuni 500 eurot, üle 500 kuni 1000 eurot või üle 1000 euro (§ 113² lg 2). Suuremat summat saab tarbijalt nõuda vaid erandlikel asjaoludel (§ 113² lg 4) ning tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine (§ 113² lg 6). Kahe eraisiku vahelise laenu puhul need kindlasummalised hüvitised üldjuhul ei kohaldu.
Koostage nõudekiri selgelt ja ühemõtteliselt.
Kirjas peavad olema: saatja ja võlgniku andmed; nõude alus (lepingu kuupäev, arve number, tehtud töö või üleantud asi); põhinõude summa; viivise määr ja arvestuse algus; sissenõudmiskulud, kui neid nõuate; maksetähtaeg kindla kuupäevana; pangakonto ja selgitus, mida makse juurde märkida. Lisage koopiad lepingust, arvetest ja varasemast kirjavahetusest.
Kirjutage, mis juhtub tähtaja möödumisel: esitate maksekäsu kiirmenetluse avalduse või hagi ja nõuate ka menetluskulude hüvitamist. Ärge ähvardage meetmetega, mida seadus ei võimalda, ega nõudke summasid, millele teil õigust ei ole, sest see annab võlgnikule põhjuse kogu nõuet vaidlustada. Kui nõuate lepingu täitmist, mitte raha, nimetage tähtaeg täiendavaks tähtajaks VÕS § 114 tähenduses ja kaaluge, kas soovite ühtlasi teatada, et tähtaja möödumisel loete end lepingust taganenuks (VÕS § 116 lg 5). Selle kohta on eraldi juhend „Lepingust taganemine“.
Valige kättetoimetamise viis, mida saate hiljem tõendada.
Kindlale isikule suunatud tahteavaldus muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1). Eemalviibijale tehtud avaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tema elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda (§ 69 lg 2); lepinguga seotud avalduse puhul on oluline lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskoht (§ 69 lg 3).
Praktikas saatke kiri e-postiga lepingus või registrikaardil märgitud aadressile, eelistatult digitaalselt allkirjastatuna, ja küsige kättesaamise kinnitust. Kui vaidlust on oodata, saatke kiri lisaks tähitud kirjaga või andke see üle allkirja vastu. Tahteavalduse võib teha ka kohtutäituri vahendusel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (TsÜS § 69 lg 5); see on kallim, kuid kättetoimetamist on hiljem kõige lihtsam tõendada. Hoidke alles saatmiskinnitus, postikviitung ja kirja täpne koopia koos lisadega.
Kasutage täiendavat tähtaega aegumise ja edasiste õiguste kaitseks.
Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võite anda talle täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja; kui nõuate täitmist tähtaega määramata, eeldatakse, et mõistlik täiendav tähtaeg on antud (VÕS § 114 lg 1). Selle tähtaja jooksul võite keelduda oma kohustuse täitmisest ning nõuda kahju hüvitamist ja viivist, kuid muid õiguskaitsevahendeid kasutada ei saa (§ 114 lg 3). Kui võlgnik teatab, et ta ei täida, või tähtaeg möödub tulemuseta, võite taganeda lepingust, öelda selle üles või nõuda täitmise asemel kahju hüvitamist (§ 114 lg 4).
Täiendava tähtaja määramise korral on aegumine peatunud kuni tähtaja möödumiseni või võlgniku lõpliku keeldumiseni (TsÜS § 167 lg 2). Riigikohus on seda kohaldanud ka pankrotihoiatuses määratud tähtajale. Peatumine on lühiajaline: kui aegumine on lähedal, ärge oodake nõudekirja vastust, vaid esitage hagi või maksekäsu avaldus, sest alles see peatab aegumise menetluse lõpuni (TsÜS § 160).
Reageerige võlgniku vastusele ja dokumenteerige läbirääkimised.
Kui võlgnik vaidleb nõudele vastu, lugege tema väited läbi ja hinnake, kas need on põhjendatud, näiteks tööl on puudused või osa summast on juba tasutud. Vastake kirjalikult. Nõude või sellest tulenevate asjaolude üle peetavate läbirääkimiste ajaks aegumine peatub ning läbirääkimised loetakse lõppenuks, kui üks pool nende jätkamisest keeldub (TsÜS § 167 lg 1). Märkige keeldumise kuupäev üles.
Kui võlgnik on nõus maksma osade kaupa, sõlmige kirjalik maksegraafik, milles ta tunnustab kogu võlga. Nõude tunnustamine, sealhulgas osaline tasumine või intressi maksmine, katkestab aegumise ja see algab uuesti (TsÜS § 158 lg 1 ja 2). Võlatunnistuse või muu täitmiseks kohustava kokkuleppe korral saab maksekäsu kiirmenetlust kasutada ka lepinguvälise nõude puhul (TsMS § 481 lg 1¹ p 2).
Valige järgmine samm: maksekäsk või hagi.
Kui võlgnik ei maksa ega vasta, esitage lepingust tuleneva kindla rahasumma nõude korral maksekäsu kiirmenetluse avaldus. Seda saab teha, kui nõue koos kõrvalnõuetega ei ületa 8000 eurot (TsMS § 481 lg 2²). Avaldus esitatakse elektrooniliselt, näiteks e-toimiku kaudu, ja selles märgitakse eraldi põhinõue, kõrvalnõuded, viivise määr ja arvestamise kestus (TsMS § 482 lg 1 p 3 ja lg 4). Riigilõiv on kolm protsenti nõudelt, kuid mitte alla 65 euro (riigilõivuseaduse ehk RLS § 59 lg 6).
Suurema või vaieldava nõude korral esitage hagi maakohtule; riigilõiv sõltub hagihinnast ja on toodud riigilõivuseaduse lisas 1 (RLS § 59 lg 1). Tulevast viivist saab nõuda protsendina põhinõudest kuni tasumiseni (TsMS § 367). Lisage hagile nõudekiri ja kättetoimetamise tõend: kui kostja võtab hagi kohe õigeks, saate menetluskulud temalt välja nõuda ainult siis, kui ta andis oma käitumisega hagi esitamiseks põhjust (TsMS § 168 lg 6).
Millele tähelepanu pöörata
- Nõudekirja ei saadetud üldse. Kui kostja võtab hagi kohe õigeks ega ole oma käitumisega hagi esitamiseks põhjust andnud, kannab hageja menetluskulud ise (TsMS § 168 lg 6); kohtupraktikas on põhjuse andmiseks peetud eelkõige kohtuvälisele nõudele vastu vaidlemist või selle eiramist.
- Kättesaamist ei saa tõendada. Tavalise kirja või sõnumi puhul võib võlgnik väita, et ta ei saanud midagi. Siis ei pruugi viivis VÕS § 113 lg 2 alusel alata ega täiendav tähtaeg kulgeda. Kasutage tõendatavat kanalit ja hoidke kinnitused alles.
- Arvate, et nõudekiri peatab aegumise. Kiri peatab aegumise ainult täiendava tähtaja või läbirääkimiste ajaks (TsÜS § 167). Kui aegumistähtaeg on lõppemas, esitage hagi või maksekäsu avaldus.
- Tarbijalt nõutakse liiga suuri sissenõudmiskulusid. VÕS § 113² piire ületav kokkulepe on tühine ning tarbija võib nõuda hüvitise vähendamist, kusjuures arvestatakse ka tema kohtuväliselt esitatud vastuväiteid (§ 113² lg 5 ja 6).
- Viivis arvutatakse viiviselt või liidetakse põhivõlale. Viiviselt ega intressilt viivist nõuda ei saa ja võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine (VÕS § 113 lg 6). Vale arvestus nõrgestab kogu kirja.
- Liiga lühike või ebamäärane tähtaeg. „Maksa kohe“ või kahepäevane tähtaeg pikeneb seaduse järgi mõistliku tähtajani (VÕS § 114 lg 1). Määrake tähtaeg kindla kuupäevana, et oleks selge, millal võite edasi minna.
- Ähvardav või eksitav sõnastus. Ähvardused, mida seadus ei võimalda, või nõuded, millele teil õigust ei ole, kahjustavad teie usaldusväärsust kohtus ja annavad võlgnikule põhjuse kogu nõuet vaidlustada.
Õiguslik alus
Seotud kohtulahendid
Korduma kippuvad küsimused
Kas enne kohtusse pöördumist peab võlgnikule nõudekirja saatma?
Üldjuhul ei ole nõudekiri hagi või maksekäsu avalduse esitamise eeltingimus. Siiski on see peaaegu alati mõistlik. Kui võlgnik võtab hagi kohe õigeks ja te ei olnud talt enne midagi nõudnud, võib kohus jätta menetluskulud teie kanda (TsMS § 168 lg 6). Lisaks algab kahjuhüvitiselt ja muult tähtajata rahanõudelt viivis alles nõudest teatamisest (VÕS § 113 lg 2).
Kui pika maksetähtaja peaks nõudekirjas andma?
Seadus nõuab mõistlikku tähtaega. Rahanõude puhul antakse praktikas tavaliselt 7–14 päeva, keerukama kohustuse, näiteks töö puuduste kõrvaldamise korral rohkem. Kui määrate ebamõistlikult lühikese tähtaja, pikeneb see seaduse järgi mõistliku tähtajani (VÕS § 114 lg 1). Märkige tähtaeg kindla kuupäevana, mitte „viivitamata“.
Kas nõudekirja võib saata e-kirjaga?
Jah. Seadus ei nõua nõudekirjale kindlat vormi, kuid oluline on kättesaamine: kindlale isikule suunatud avaldus kehtib alates kättesaamisest (TsÜS § 69 lg 1). Saatke e-kiri aadressile, mida võlgnik on lepingus või registrikaardil kasutanud, ning küsige kinnitust. Kui ootate vaidlust, saatke kiri lisaks tähitud kirjaga või kohtutäituri kaudu.
Kas nõudekiri peatab võla aegumise?
Iseenesest mitte. Aegumine peatub siis, kui annate kirjas täitmiseks täiendava tähtaja, kuid ainult kuni selle tähtaja möödumiseni või võlgniku lõpliku keeldumiseni (TsÜS § 167 lg 2), samuti läbirääkimiste ajaks (§ 167 lg 1). Kogu kohtumenetluse ajaks peatab aegumise alles hagi või maksekäsu avaldus (TsÜS § 160). Kui võlgnik maksab osa, katkeb aegumine ja algab uuesti (TsÜS § 158).
Kui suurt viivist võin nõudekirjas nõuda?
Seadusjärgne viivis on Euroopa Keskpanga viimane põhirefinantseerimise intressimäär enne 1. jaanuari või 1. juulit pluss kaheksa protsenti aastas. Kui lepingus on kõrgem intressimäär, on see ka viivise määr (VÕS § 113 lg 1, § 94). Viivist ei saa arvestada viiviselt ega intressilt (VÕS § 113 lg 6). Kohus võib ülemäära suurt viivist võlgniku taotlusel vähendada (VÕS § 113 lg 8).
Kas võin eraisikult nõuda 40 eurot sissenõudmiskulu?
Ei. 40 euro suurune hüvitis kehtib ainult siis, kui võlgnik ei ole tarbija (VÕS § 113¹ lg 4). Kui ettevõtja nõuab tarbijalt, on lepingu kehtivuse ajal lubatud kuni 5 eurot meeldetuletuse eest pärast vähemalt ühte tasuta meeldetuletust ning pärast lepingu lõppu kokku kuni 30, 40 või 50 eurot sõltuvalt nõude suurusest (VÕS § 113² lg 1 ja 2).
Võlgnik ei võta tähitud kirja postkontorist välja. Kas kiri loetakse kätte saaduks?
Eemalviibijale tehtud avaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tema elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda (TsÜS § 69 lg 2). Kas väljavõtmata tähitud kiri seda tingimust täidab, sõltub asjaoludest ja võib kohtus vaidlust tekitada. Saatke kiri samal ajal ka e-postiga ja tavakirjaga ning kasutage vajaduse korral kohtutäituri vahendust (TsÜS § 69 lg 5).
Mida teha, kui võlgnik vastab, et ei ole nõudega nõus?
Lugege vastus hoolikalt läbi: kui võlgnik vaidleb ainult osa nõude üle, saate vaidlustamata osa eest kiiresti maksekäsu taotleda või pakkuda kompromissi. Kui ta vaidlustab kogu nõude, on mõistlikum esitada kohe hagi, sest maksekäsu menetluses esitaks ta tõenäoliselt vastuväite. Säilitage kirjavahetus: kohtuvälisele nõudele vastu vaidlemine näitab, et kostja andis hagi esitamiseks põhjust.
Kas nõudekirjaga saab ka lepingust taganeda?
Jah. Kui teine pool ei täida kohustust, võite nõudekirjas anda täiendava tähtaja ja märkida, et selle tulemuseta möödumisel loete end lepingust taganenuks (VÕS § 116 lg 5). Sellisel juhul ei ole pärast tähtaja möödumist uut avaldust vaja. Tingimus ei kehti, kui täitmata jäänud kohustus moodustas rikkuja kohustustest ebaolulise osa.
Sain ise nõudekirja. Mida peaksin tegema?
Ärge jätke kirja tähelepanuta. Kontrollige, kas nõue on olemas, kas summa ja viivis on õigesti arvutatud ning kas sissenõudmiskulud jäävad VÕS § 113² piiridesse. Kui olete nõudega nõus, makske või leppige kokku maksegraafik. Kui ei ole, vastake kirjalikult ja põhjendatult. Pange tähele, et osaline makse tunnustab nõuet ja katkestab aegumise (TsÜS § 158).
Õigusnõustaja – praktilised juhendid
Analüüsi minu dokument →ÕigusnõustajaLepingu näidisedRiigi avaleht