Ametlikud allikadriigiteataja.ee · EUR-Lex
Europaius

Mittevaralise kahju hüvitis: millal ja kui palju

Mittevaraline kahju on eelkõige füüsiline ja hingeline valu ning kannatused (võlaõigusseaduse ehk VÕS § 128 lg 5). Seda ei saa arvetega tõendada, seepärast mõistab kohus välja mõistliku rahasumma, mille suurus sõltub rikkumise raskusest ja ulatusest ning kahju tekitaja hilisemast käitumisest (VÕS § 134 lg 2 ja lg 5).

Juhend on mõeldud inimesele, kes on saanud kehavigastuse või tervisekahjustuse (liiklusõnnetus, rünnak, ravivea tagajärjed, kukkumine poes või veekeskuses), kellelt on õigusvastaselt võetud vabadus, kelle au, eraelu või muud isikuõigust on rikutud, või kelle lähedane on hukkunud. Kahju tekitamise üldised eeldused ja varalise kahju arvutamise leiate Europaiuse juhendist „Kahju hüvitamise nõue: kuidas kahju välja nõuda“; siin käsitleme ainult seda, millal mittevaralist kahju hüvitatakse, kuidas kohus summa määrab ja kuidas nõuet ette valmistada.

Tulemus on kokkulepe kahju tekitaja või tema kindlustusandjaga, kohtuotsus tsiviilasjas või kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi rahuldamine. Riigikohus on viimastel aastatel korduvalt rõhutanud, et Eesti hüvitised on olnud pigem väikesed ja et varasem praktika ei sea summadele jäika ülempiiri. Hea ettevalmistus ja tagajärgede põhjalik kirjeldamine mõjutavad summat tunduvalt.

Võlaõigus · mittevaraline kahju

Peamised faktid

Tähtaeg
Surma põhjustamisest, kehavigastusest, tervisekahjustusest või vabaduse võtmisest tulenev nõue aegub kolme aasta jooksul ajast, mil saite kahjust ja kahju tekitajast teada või pidite teada saama, kuid hiljemalt 30 aasta…
Õigusvaldkond
Võlaõigus · mittevaraline kahju
Sammud
Kohtupraktika
6
Uuendatud
17.11.2026

Tähtaeg

Surma põhjustamisest, kehavigastusest, tervisekahjustusest või vabaduse võtmisest tulenev nõue aegub kolme aasta jooksul ajast, mil saite kahjust ja kahju tekitajast teada või pidite teada saama, kuid hiljemalt 30 aasta möödumisel teost (tsiviilseadustiku üldosa seaduse ehk TsÜS § 153). Au teotamise ja muu isikuõiguse rikkumise korral on tähtaeg samuti kolm aastat teada saamisest, kuid hiljemalt kümme aastat teost (TsÜS § 150 lg 1 ja lg 3). Vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine on peatunud lapse täisealiseks saamiseni (TsÜS § 164 lg 2). Kriminaalmenetluses tuleb tsiviilhagi esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu kriminaalmenetluse seadustiku tähtaja jooksul (KrMS § 38¹ lg 3). Avaliku võimu kandja vastu tuleb taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul teada saamisest, hiljemalt kümne aasta jooksul (riigivastutuse seadus § 17 lg 3). Vägivallakuriteo ohvri hüvitise taotlus Sotsiaalkindlustusametile esitatakse üldjuhul kolme aasta jooksul kuriteost (ohvriabi seadus § 45 lg 1), kuid see hüvitis katab ainult varalise kahju.

Mida teha

  1. Tehke kindlaks, kas teie juhtum annab õiguse mittevaralisele hüvitisele.

    VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb mittevaralise kahju eest maksta mõistlik rahasumma, kui kahju tekkis vabaduse võtmise, kehavigastuse, tervisekahjustuse või muu isikuõiguse rikkumise, sealhulgas au teotamise tõttu. Õigusvastane on kahju tekitamine eelkõige siis, kui põhjustati surm, kehavigastus või tervisekahjustus, võeti vabadus või rikuti isiklikku õigust (VÕS § 1045 lg 1 p 1–4).

    Lepingu rikkumise eest saab mittevaralist kahju nõuda ainult siis, kui leping teenis mittevaralist huvi, näiteks puhkusereis või pulmafotod, ja võlgnik pidi aru saama, et rikkumine võib sellist kahju põhjustada (VÕS § 134 lg 1). Kui aga lepingu rikkumisega tekitati kehavigastus või tervisekahjustus, näiteks ravivea või libeda põranda tõttu, vastutab kahju tekitaja ka deliktiõiguse alusel (VÕS § 1044 lg 3). Asja kaotsimineku korral saab mittevaralist hüvitist nõuda üksnes erandlikel asjaoludel, kui teil oli asja vastu eriline isiklik huvi (VÕS § 134 lg 4).

  2. Teadke, et kahju olemasolu ei pea eraldi tõendama.

    Riigikohus on selgitanud, et kehavigastuse või tervisekahjustuse korral tuleb kahju tekitaja vastutuse korral alati maksta mõistlik rahasumma; tõendada tuleb vastutuse eeldused, mitte hingelise valu olemasolu. Sama kehtib isikuõiguste rikkumise kohta: kui kostja vastutab au teotamise eest, ei pea hageja tõendama, et tal tekkis mittevaraline kahju.

    Seevastu summa suurus sõltub sellest, mida kohus teie tagajärgede kohta teada saab. Seepärast koguge kokku kõik, mis näitab valu ja elukvaliteedi langust: haigusloo väljavõtted, epikriisid, töövõimetuslehed, taastusravi ja psühholoogi vastuvõtu dokumendid, ravimite ostud, fotod vigastustest ja armidest, töövõime hindamise otsus. Pange kirja, mida te enne suutsite ja mida enam ei suuda (sport, laste hoidmine, töö, uni). Lähedaste ja kolleegide tunnistused muudest kui meditsiinilistest tagajärgedest on samuti tõendid.

  3. Hinnake hüvitise suurust kohtupraktika ja tegelike tagajärgede järgi.

    Kohus määrab summa diskretsiooni alusel (VÕS § 127 lg 6, § 134 lg 5, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ehk TsMS § 233 lg 1). Arvesse võetakse tervisekahjustuse raskust ja kestust, valu, püsivaid tagajärgi, välimuse muutust, psüühikahäiret, heaolu ja töövõime langust ning kahju tekitaja käitumist pärast rikkumist, näiteks vabandamist või hüvitise maksmisest keeldumist.

    Riigikohus on 2024. aastal leidnud, et varasemad hüvitised on vaid üks kaalutlus: hüvitised peavad käima kaasas elukalliduse ja üldise heaolu kasvuga, ning jättis jõusse 30 000 euro suuruse hüvitise raske liiklusõnnetuses saadud tervisekahjustuse eest. 2026. aastal jäi jõusse 50 000 eurot lapsele, keda kasuisa aastaid seksuaalselt väärkohtles. Võrrelge oma juhtumit avaldatud lahenditega, mille asjaolud on teie omaga sarnased, ja põhjendage, miks teie juhtum on raskem või kergem.

  4. Kontrollige, kas lähedasel on õigus omaette hüvitisele.

    Kui isik hukkus või sai raske kehavigastuse või tervisekahjustuse, võivad tema lähedased nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui seda õigustavad erandlikud asjaolud (VÕS § 134 lg 3). Riigikohus on 2022. aastal leidnud, et alama astme kohtud tõlgendasid erandlikke asjaolusid liiga kitsalt, ja mõistis hukkunu abikaasale ja kahele lapsele välja 3000 eurot igaühele. Erandlikkus ei piirdu sellega, et lähedane nägi õnnetust pealt.

    Kui lähedasel endal tekkis tervisekahjustus, näiteks diagnoositud psüühikahäire, võib tal olla ka iseseisev nõue VÕS § 134 lg 2 alusel; ainult stress ja psühholoogi juures käimine ei pruugi selleks piisata. Hukkunu enda mittevaralise kahju nõue võib pärimise teel üle minna, kuid tuleb tõendada, et ta enne surma kannatusi tajus. Lemmiklooma vigastamise korral VÕS § 134 lg 3 ei kohaldu.

  5. Pöörduge kõigepealt kindlustusandja või kahju tekitaja poole.

    Liiklusõnnetuses kannatanu nõue esitatakse süüdlase liikluskindlustuse andjale. Liikluskindlustuse seadus § 32 lg 2 näeb ette mittevaralise kahju alammäärad: väikese tervisekahjustuse korral 200 eurot, keskmise raskusega kerge korral 700 eurot, keskmise raskusega raske korral 3000 eurot, raske korral 4200 eurot, väga raske korral 6000 eurot ja eriti raske korral 7000 eurot. Need summad indekseeritakse igal aastal tarbijahinnaindeksi järgi ja aluseks on õnnetuse aasta määr (§ 32 lg 3). Alammäär ei ole ülempiir: suurem hüvitis on lubatud, kui asjaolud seda õigustavad (§ 32 lg 6).

    Muudel juhtudel saatke kahju tekitajale kirjalik nõue, kus kirjeldate rikkumist, tagajärgi ja soovitud summat ning lisate tõendid. Kui kahju tekitajal on vastutuskindlustus (arst, ehitaja, ürituse korraldaja), saatke nõue ka kindlustusandjale. Kirjalik nõue on oluline ka viivise arvestamise algusaja jaoks.

  6. Valige menetlus: tsiviilhagi, tsiviilhagi kriminaalasjas või halduskohus.

    Mittevaralise kahju hüvitamist ei saa nõuda maksekäsu kiirmenetluses (TsMS § 481 lg 2 p 3), seega tuleb esitada hagi maakohtule. Kui kahju tekitati kuriteoga, võite esitada tsiviilhagi kriminaalmenetluses uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu (KrMS § 38¹ lg 1 ja lg 3); küsige uurijalt tähtaega varakult. Kriminaalasjas saab kohtunik otsustada nii süü kui ka hüvitise ning eraldi tsiviilprotsessi pole vaja.

    Kui kahju tekitas riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus avalik-õiguslikus suhtes (näiteks vangla, politsei, riiklik haigla avaliku ülesande täitmisel), kohaldub riigivastutuse seadus. Füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süülise väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, eraelu puutumatuse või au teotamise korral (riigivastutuse seadus § 9 lg 1). Taotlus esitatakse kahju tekitanud asutusele või kaebus halduskohtule; kohtu tekitatud kahju korral Justiits- ja Digiministeeriumile (§ 17 lg 1).

  7. Koostage hagi ja otsustage, kas märkida summa.

    Mittevaralise kahju hüvitamise hagis võib summa märkimata jätta ja paluda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel (TsMS § 366; kriminaalmenetluses KrMS § 154¹ lg 2). Sel juhul loetakse hagihinnaks üldjuhul 3500 eurot (TsMS § 132 lg 1 ja lg 3) ning riigilõiv arvutatakse selle järgi riigilõivuseaduse lisa 1 alusel. Riigikohtu praktika järgi ei tohi kohtu äranägemisel mõistetud hüvitis olla sümboolne.

    Kui märgite kindla summa, arvutatakse riigilõiv sellest summast ning väga suure summa nõudmine suurendab menetluskulude riski, kui kohus mõistab välja vähem. Hagis kirjeldage tegu, vastutuse alust, tagajärgi kronoloogiliselt ja põhjendage summat võrreldavate lahenditega. Lisage meditsiinidokumendid ja vajaduse korral taotlus kohtuekspertiisi määramiseks. Menetlusabi saab taotleda, kui te ei suuda kulusid kanda.

  8. Arvestage kahju tekitaja vastuväidete ja viivisega.

    Kahju tekitaja väidab sageli, et kannatanu oli ise hooletu. Surma või tervisekahjustuse korral saab hüvitist kannatanu enda osa tõttu vähendada ainult siis, kui kahju tekkimisele aitas kaasa kannatanu tahtlus või raske hooletus (VÕS § 139 lg 3). Kerge hooletus ei ole seega tervisekahjustuse korral hüvitise vähendamise alus.

    Kostja vabandus ja vabatahtlik makse võivad summat vähendada; samas on Riigikohus leidnud, et kohtuvaidlus, mille kostja põhjustas nõude täitmata jätmisega, kahjustab kannatanut veelgi. Viivist saab mittevaraliselt hüvitiselt nõuda; kui kahju tekitaja sai nõudest teada alles hagi esitamisel, arvestatakse viivist üldjuhul hagi esitamisest. Vabatahtlikult makstud summa arvatakse lõplikust hüvitisest maha.

Millele tähelepanu pöörata

Õiguslik alus

11
§ 150, § 153, § 164 – See seadus sätestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted, reguleerides isikute õigus- ja teovõimet ning tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise aluseid.
§ 132, § 233, § 366, § 481 – See seadus reguleerib tsiviilasjade kohtumenetlust Eestis, et tagada õiglane, kiire ja kulutõhus lahendus eraõiguslikest suhetest tulenevatele…
§ 9, § 17 – See seadus sätestab alused ja korra õiguste kaitseks ja taastamiseks ning kahju hüvitamiseks, mis on tekkinud avaliku võimu volituste rakendamisel ja…
§ 32 – See seadus reguleerib kohustuslikku liikluskindlustust ja automaatset liikluskindlustust, mis katavad sõiduki transpordivahendina kasutamisel…
§ 38, § 154 – See seadus, Kriminaalmenetluse seadustik, reguleerib kuritegude uurimise ja kohtumenetluse korda ning määrab kindlaks kriminaalasjades tehtud otsuste…
§ 38, § 45 – Käesolev seadus sätestab riikliku ohvriabi süsteemi, et säilitada või taastada kuriteo, vägivalla või kriisijuhtumi tõttu kahjustatud füüsiliste…

Seotud kohtulahendid

6
Kui kostja vastutab kehavigastuse või tervisekahjustuse eest, tuleb VÕS § 134 lg 2 järgi alati maksta mõistlik rahasumma, mille suuruse määrab kohus diskretsiooni alusel, arvestades tagajärgi ja kannatanu võimalikku hooletust (15.12.2016).
Varasem kohtupraktika ei sea mittevaralise kahju hüvitisele jäika ülempiiri, hüvitised peavad arvestama elukalliduse ja heaolu kasvu; raske liiklusõnnetuse tervisekahjustuse eest jäi jõusse 30 000 eurot (22.04.2024).
Alama astme kohtud tõlgendasid VÕS § 134 lg 3 erandlikke asjaolusid liiga kitsalt; liiklusõnnetuses hukkunu abikaasale ja lastele mõisteti välja 3000 eurot igaühele (07.10.2022).
Mittevaralise kahju hüvitamise aluseid ei saa analoogia korras laiendada: lemmikloomade tervise kahjustamine ei anna omanikele nõuet VÕS § 134 lg 3 ega lg 4 alusel (25.11.2020).
Isikuõiguse rikkumisel ei pea hageja mittevaralise kahju olemasolu tõendama, kohtu äranägemisel mõistetav hüvitis ei tohi olla sümboolne ja vabandus mõjutab üksnes summa suurust (23.03.2023).
Lapse pikaajalise seksuaalse väärkohtlemise eest ei ole 50 000 euro suurune mittevaralise kahju hüvitis ebamõistlikult suur; nõude aegumisele kohaldub TsÜS § 153 (25.05.2026).

Korduma kippuvad küsimused

9
Mis on mittevaraline kahju?

Mittevaraline kahju on eelkõige füüsiline ja hingeline valu ning kannatused (VÕS § 128 lg 5). Erinevalt varalisest kahjust ei saa seda arvetega mõõta, seepärast mõistab kohus välja mõistliku rahasumma. Mittevaralise kahju alla kuuluvad näiteks valu pärast vigastust, püsiv arm, liikumisvõime kaotus, hirm ja alandus pärast rünnakut ning au teotamisest tingitud häbi ja ärevus.

Kui palju makstakse valu ja kannatuste eest Eestis?

Kindlat tabelit ei ole; summa määrab kohus rikkumise raskuse, tagajärgede ja kahju tekitaja käitumise järgi (VÕS § 134 lg 5). Raskete ja püsivate tagajärgede korral võib summa ulatuda kümnete tuhandete eurodeni: Riigikohus on jätnud jõusse näiteks 30 000 eurot raske liiklusõnnetuse vigastuse ja 50 000 eurot lapse pikaajalise väärkohtlemise eest. Liiklusõnnetuse korral kehtivad liikluskindlustuse seaduse § 32 alammäärad.

Kas pean tõendama, et mul oli valu ja kannatusi?

Kehavigastuse, tervisekahjustuse ja isikuõiguse rikkumise korral ei pea mittevaralise kahju olemasolu eraldi tõendama, kui kahju tekitaja vastutus on tuvastatud. Tõendada tuleb tegu, õigusvastasus ja põhjuslik seos. Summa suurust mõjutavad aga tõendid tagajärgede kohta, seega esitage meditsiinidokumendid, kirjeldage piiranguid ja vajaduse korral kutsuge tunnistajaid.

Kas lähedase surma eest saab hüvitist nõuda?

Jah, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud (VÕS § 134 lg 3). Riigikohus mõistis 2022. aastal liiklusõnnetuses hukkunu abikaasale ja kahele lapsele välja 3000 eurot igaühele ning leidis, et erandlikkust ei tohi tõlgendada liiga kitsalt. Kui teil endal tekkis lähedase surma tõttu diagnoositud tervisekahjustus, võib nõue tuleneda ka VÕS § 134 lg 2-st.

Kui kaua saab mittevaralise kahju hüvitist nõuda?

Tervisekahjustuse, kehavigastuse, surma või vabaduse võtmise korral kolm aastat ajast, mil saite kahjust ja kahju tekitajast teada, kuid hiljemalt 30 aastat teost (TsÜS § 153). Au teotamise ja muu isikuõiguse rikkumise korral kolm aastat teada saamisest, kuid hiljemalt kümme aastat teost (TsÜS § 150). Lapse ja vanema vaheliste nõuete aegumine on peatunud lapse täisealiseks saamiseni.

Kas liikluskindlustus maksab ka valuraha?

Jah. Liikluskindlustuse seaduse § 32 järgi hüvitab kindlustusandja mittevaralise kahju vähemalt seaduses toodud alammäärade ulatuses, alates 200 eurost väikese ja 7000 eurost eriti raske tervisekahjustuse korral. Alammäärasid indekseeritakse igal aastal ning Liikluskindlustuse Fond avaldab kehtivad summad jaanuaris oma veebilehel. Asjaolude olemasolul võib nõuda alammäärast suuremat summat.

Kas riik maksab hüvitist, kui süüdlane ei maksa?

Vägivallakuriteo ohvrile maksab Sotsiaalkindlustusamet ohvriabi seaduse alusel hüvitist, kuid ainult varalise kahju eest: ravikulud, abivahendid, matusekulud, sissetuleku vähenemine ja ülalpidaja kaotus (ohvriabi seadus § 38). Valu ja kannatuste eest riik selle seaduse alusel ei maksa. Kui kahju tekitas riigiasutus ise, saab mittevaralist kahju nõuda riigivastutuse seaduse § 9 alusel.

Kas võin jätta hüvitise summa kohtu otsustada?

Jah. Mittevaralise kahju hagis võib summa märkimata jätta ja paluda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel (TsMS § 366). Hagihind on siis üldjuhul 3500 eurot ja riigilõiv arvutatakse selle järgi. Riigikohus on rõhutanud, et sellisel juhul ei tohi hüvitis olla sümboolne. Soovitatav on siiski hagis selgitada, millise suurusjärguga hüvitist peate õiglaseks.

Kas ravivea eest saab nõuda mittevaralise kahju hüvitist?

Jah. Kuigi tervishoiuteenus põhineb lepingul, vastutab tervisekahju tekitaja ka deliktiõiguse alusel (VÕS § 1044 lg 3) ja mittevaraline kahju kuulub hüvitamisele VÕS § 134 lg 2 järgi. Tõendamine on keerulisem: vajalik on sageli kohtuekspertiis ravi vastavuse kohta tavapärasele arstiabile. Kui raviasutus on riiklik ja tegutses avaliku ülesande täitjana, kontrollige, kas kohaldub riigivastutuse seadus.

Õigusnõustaja – praktilised juhendid

6

Analüüsi minu dokument →ÕigusnõustajaLepingu näidisedRiigi avaleht

Uuendatud: · Allikad: Võlaõigusseadus § 134 (mittevaralise kahju hüvitamise erisused), Võlaõigusseadus § 128 (hüvitatava kahju liigid, mittevaraline kahju), Võlaõigusseadus § 1043 (õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine), Võlaõigusseadus § 1045 (kahju tekitamise õigusvastasus), riigiteataja.ee, EUR-Lex

Selgitused on loodud ametliku seadusteksti põhjal ja on orienteeruvad; siduv on üksnes täistekst, millele iga leht viitab. Europaius pakub õigusteavet, mitte advokaaditeenust.