Kingituse tagasinõudmine: tänamatus ja tähtaeg
Kingituse saab Eestis tagasi nõuda ainult seaduses nimetatud juhtudel: kui kingisaaja on näidanud kinkija või tema lähedase vastu üles jämedat tänamatust, kui kinkija ei suuda end pärast kinkimist ise ülal pidada või kui kingisaaja jätab täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse (võlaõigusseaduse ehk VÕS § 267 p 1–3, § 268 lg 1). Pelk meelemuutus või tüli ei anna õigust kinki tagasi võtta.
Juhend on mõeldud kinkijale, kes kinkis lapsele korteri, maja või raha ja on hiljem kogenud vägivalda, lubaduse murdmist või pettust, samuti kinkijale, kes jäi pärast kinkimist ilma elatusvahenditeta. Kasu on sellest ka kingisaajale, kes tahab teada, millal tagasinõue on põhjendatud.
Tagasinõudmine käib kahes etapis. Kõigepealt taganete kinkelepingust kirjaliku avaldusega ühe aasta jooksul alates ajast, mil saite taganemisaluse tekkimisest teada (VÕS § 270 lg 1). Seejärel nõuate kingitud eseme tagastamist alusetu rikastumise sätete järgi; kinnisasja puhul tähendab see uut notariaalset asjaõiguslepingut või kohtuotsust, mille alusel kantakse omanik kinnistusraamatusse tagasi. Kui kingisaaja on vara vahepeal võõrandanud, võib alles jääda ainult rahaline nõue.
Peamised faktid
Tähtaeg
Kinkelepingust saab taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil kinkija sai teada või pidi teada saama taganemisõiguse tekkimisest (VÕS § 270 lg 1). Täidetud kinkelepingust ei saa taganeda pärast kingisaaja surma (§ 270 lg 1); kui kinkija sureb enne tähtaja lõppu, saavad tema pärijad taganeda ainult siis, kui kingisaaja põhjustas kinkija surma tahtlikult ja õigusvastaselt või takistas teda taganemast (§ 270 lg 2). Kõlbelise kohustuse täitmiseks tehtud kingist ei saa üldse taganeda (§ 270 lg 3). Pärast taganemist tekkiv alusetu rikastumise nõue aegub kolme aasta jooksul alates ajast, mil saite nõudest teada või pidite teada saama, kuid hiljemalt kümne aasta möödumisel rikastumisest (tsiviilseadustiku üldosa seaduse ehk TsÜS § 151).
Mida teha
Kontrollige, kas tegemist oli kehtiva kinkelepinguga.
Kinkelepinguga kohustub kinkija tasuta andma kingisaajale üle eseme või teda muul viisil rikastama (VÕS § 259 lg 1). Kui kingisaaja pidi andma vastu raha, hooldust või muu soorituse, võib tegemist olla hoopis vahetus- või ülalpidamislepinguga, mille reeglid on teised. Pärandist loobumine ei ole kink (§ 259 lg 2 p 3).
Kinkija kohustus peab olema kirjalik, kuid kui kink on juba üle antud, loetakse leping kehtivaks ka suulise kokkuleppe korral (VÕS § 261). Kinnisasja kinkimise kohustustehing ja asjaõigusleping peavad olema notariaalselt tõestatud ning omand läheb üle kinnistusraamatu kandega (asjaõigusseaduse ehk AÕS § 119 lg 1, § 120 lg 1, § 64¹). Kinget surma puhuks käsitatakse testamendina (VÕS § 262). Võtke välja notariaalakt või lepingu koopia ja kinnistusraamatu väljavõte.
Määrake kindlaks seaduslik taganemisalus.
Kui kink on juba üle antud, saab taganeda ainult kolmel alusel (VÕS § 268 lg 1 koos § 267 p-dega 1–3): kingisaaja jäme tänamatus kinkija või tema lähedase vastu; kinkija ei suuda end mõistlikult ülal pidada või täita seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust; kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse, näiteks lepingus kokku lepitud hooldamise või eluaegse elamisõiguse austamise (§ 265).
Jäme tänamatus on hinnanguline mõiste: kohus arvestab kinkimise eesmärki, teo objektiivset hukkamõistetavust ja kinkija enda hinnangut. Riigikohtu praktikas on selleks peetud näiteks kehavigastuse tekitamist kinkija lähedasele, kinkimise eelduseks olnud lubaduse murdmist ja kingi edasikinkimist kinkija eesmärgi vastaselt. Tavalised perekondlikud erimeelsused ja ebaviisakus ei pruugi piisata. Kirjutage üles kuupäevad, tunnistajad ja säilitage sõnumid.
Arvutage välja üheaastane taganemistähtaeg.
Taganeda saab ühe aasta jooksul alates ajast, mil saite teada või pidite teada saama taganemisõiguse tekkimisest (VÕS § 270 lg 1), mitte kinkimise päevast. Kui tänamatu käitumine kordub, hinnatakse tähtaega iga juhtumi suhtes; vanemale juhtumile tuginemine üle aasta hiljem on riskantne.
Pärast kingisaaja surma täidetud kinkelepingust taganeda ei saa. Kui kinkija sureb enne tähtaja möödumist, saavad pärijad taganeda ainult erandjuhtudel (§ 270 lg 2), seega ärge lükake otsust edasi, kui kinkija on eakas või haige. Kõlbelise kohustuse täitmiseks tehtud kingist, näiteks tavapärane pulma- või sünnipäevakink lähedasele, taganeda ei saa (§ 270 lg 3).
Saatke kingisaajale kirjalik taganemisavaldus.
Kinkelepingust taganetakse avaldusega teisele lepingupoolele (VÕS § 188 lg 1). Seadus ei nõua notarit, kuid avaldusest peab olema arusaadav, et soovite kingi tagasi ja millisel alusel. Riigikohtu järgi, kui hiljem kohtus tuginete uuele taganemisalusele, on see hagi aluse muutmine, mida ringkonnakohtus esimest korda enam lubada ei pruugita. Nimetage seega kõik alused kohe: jäme tänamatus, vaesumine, koormise täitmata jätmine.
Saatke avaldus tähitud kirjaga või digiallkirjastatult e-postiga ja hoidke alles kättesaamise tõend. Kingisaaja ei saa taganemise tõttu nõuda kahju hüvitamist (VÕS § 269). Abikaasade ühisvarast tehtud kingist võib kinkelepingu pooleks olnud abikaasa taganeda ka üksi.
Kaitske kinnisasja edasimüügi eest keelumärkega.
Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse ja heauskne ostja, kes tugineb kinnistusraamatule, omandab kinnisasja kehtivalt (AÕS § 56, § 56¹ lg 1). Kui kingisaaja müüb või koormab korteri hüpoteegiga enne, kui teie nõue on lahendatud, ei saa te kinnisasja ennast enam tagasi, vaid ainult raha.
Seepärast taotlege koos hagiga või isegi enne seda hagi tagamist: kohus võib arestida kostjale kuuluva kinnisasja ja kanda kinnistusraamatusse käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke (tsiviilkohtumenetluse seadustiku ehk TsMS § 378 lg 1 p 2). Hagi tagamise taotluse riigilõiv on 70 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 17). Lisage taotlusele taganemisavaldus, kinkeleping ja tõendid selle kohta, miks on oht, et vara võõrandatakse.
Nõudke kingitud eseme ja sellest saadud kasu tagastamist.
Pärast taganemist tuleb kink tagastada alusetu rikastumise sätete järgi (VÕS § 268 lg 1, § 1028 lg 1). Kingisaaja peab välja andma saadu ja sellest saadud kasu, näiteks üüritulu (VÕS § 1032 lg 1). Kui eset ei saa tagastada, sest see on müüdud, ära tarvitatud või hävinud, hüvitatakse selle harilik väärtus tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal (§ 1032 lg 2).
Kingisaaja võib väita, et ta ei ole enam rikastunud, näiteks raha on ära kulutatud (VÕS § 1033 lg 1). See vastuväide ei kehti, kui ta teadis või pidi teadma tagasinõudmise alust, näiteks pärast teie taganemisavalduse kättesaamist (§ 1035). Raha kingi puhul nõudke summa tagastamist koos viivisega alates nõudekirjas märgitud maksetähtpäevast.
Esitage hagi maakohtusse, kui kingisaaja ei tagasta.
Hagi esitatakse kostja elukoha järgsele maakohtule, näiteks Harju Maakohtule, e-toimiku kaudu. Hagis paluge kohustada kostjat tagastama ese ning kinnisasja puhul andma kinnistusraamatu kande muutmiseks vajalik tahteavaldus. Jõustunud kohtuotsus asendab kostja tahteavaldust (TsÜS § 68 lg 5), mistõttu ei pea kostja enam notari juurde tulema.
Riigilõiv sõltub hagihinnast ehk kinnisasja väärtusest ja määratakse riigilõivuseaduse lisa 1 järgi (§ 59 lg 1). Kui kink tehti abikaasade ühisvarast ja kinkija abikaasa on surnud, tuleb nõuda kinnisasja tagastamist kõigi õigustatud isikute ühisomandisse, mitte ainult enda nimele. Tõendamiskoormis jämeda tänamatuse ja teadasaamise aja osas lasub teil; tunnistajad, sõnumid ja politsei teated on olulised.
Kaaluge vaesumise korral ülalpidamist kingi asemel.
Kui taganete põhjusel, et ei suuda end pärast kinkimist mõistlikult ülal pidada (VÕS § 267 p 2), ei lõpe leping, kui kingisaaja hakkab maksma teie ülalpidamiseks vajalikku summat kuni teie surmani (VÕS § 268 lg 2). Kingisaaja võib seega valida, kas tagastab kingi või maksab ülalpidamist.
See alus ei kehti, kui asetasite end sellesse olukorda tahtlikult või raske hooletuse tõttu (§ 267 p 2). Koguge tõendid oma sissetulekute, pensioni, eluasemekulude ja ravikulude kohta ning kinkimise aegse varalise seisu kohta. Kui kingisaaja on teie laps, võib tal olla teie suhtes ka perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus, mis on eraldi nõue. Arutage enne hagi esitamist, kas kokkulepe igakuise toetuse või elamisõiguse kohta on teile parem kui pikk kohtuvaidlus.
Millele tähelepanu pöörata
- Üheaastase tähtaja möödalaskmine: tähtaeg algab teadasaamisest taganemisalusest (VÕS § 270 lg 1). Pikk ootamine lepituse lootuses võib tähendada, et õigus kaob, ja kohus võib pidada hilisemat taganemist põhjendamatuks.
- Üldsõnaline taganemisavaldus: kui avaldusest ei selgu, millisel alusel taganete, ja hiljem kohtus lisate uue aluse, käsitatakse seda hagi aluse muutmisena, mida apellatsioonis esimest korda ei pruugita lubada.
- Jämeda tänamatuse ülehindamine: tüli, ebaviisakus, suhtlemisest keeldumine või kingisaaja sugulase käitumine ei pruugi olla jäme tänamatus; see peab üldjuhul avalduma kingisaaja enda käitumises kinkija või tema lähedase vastu.
- Hagi tagamata jätmine: kui kingisaaja müüb kinnisasja heauskele ostjale (AÕS § 56¹), saate nõuda ainult raha ja peate selle kingisaajalt eraldi sisse nõudma.
- Koormise kokku leppimata jätmine: kui hooldamise või elamisõiguse kohustus ei ole kinkelepingus või eraldi isikliku kasutusõigusena kirjas, on VÕS § 267 p 3 alusel tagasinõudmine raske.
- Ühisvara unustamine: abikaasade ühisvaras olnud kinnisasja ei saa kohus tagastada ühe ühisomaniku ainuomandisse; nõue tuleb sõnastada kõigi õigustatud isikute kasuks.
- Kingi andmine pärandi asendusena ilma lepinguta: kui kinkija tahe oli tegelikult tagada endale hooldus, tuleb seda kinkelepingus koormisena selgelt kirjeldada, muidu tõlgendatakse kinki tingimusteta kingituseks.
Õiguslik alus
Seotud kohtulahendid
Korduma kippuvad küsimused
Kas kingitud korteri saab lapselt tagasi nõuda?
Ainult siis, kui laps on näidanud teie või teie lähedase vastu üles jämedat tänamatust, kui te ei suuda end ise ülal pidada või kui laps jättis täitmata kinkelepingus kokku lepitud koormise, näiteks hooldamise (VÕS § 268 lg 1, § 267 p 1–3). Taganemisavaldus tuleb teha ühe aasta jooksul teadasaamisest (§ 270 lg 1). Kui laps ei tagasta vabatahtlikult, otsustab kohus.
Mis on jäme tänamatus kinkelepingu puhul?
Seadus seda ei defineeri. Kohtud hindavad kinkimise eesmärki, teo objektiivset taunitavust ja kinkija enda hinnangut. Jämedaks tänamatuseks on peetud vägivalda kinkija lähedase vastu, kinkimise eelduseks olnud lubaduse murdmist, kinkija petmist ja kingi kasutamist kinkija eesmärgi vastaselt. Tavalised tülid ja ebaviisakus üldjuhul ei piisa.
Kui kaua on aega kingitus tagasi nõuda?
Kinkelepingust taganemiseks on üks aasta alates ajast, mil saite teada või pidite teada saama taganemisaluse tekkimisest (VÕS § 270 lg 1), mitte kinkimise päevast. Pärast taganemist aegub tagastamisnõue alusetu rikastumise reeglite järgi kolme aastaga teadasaamisest, kuid hiljemalt kümne aastaga (TsÜS § 151).
Kas kinkelepingust taganemiseks on vaja notarit?
Taganemisavaldust ei pea notar tõestama; piisab avaldusest kingisaajale (VÕS § 188 lg 1), mis on tõendatavalt kätte toimetatud. Kinnisasja tagasikandmiseks on aga vaja kas notariaalset asjaõiguslepingut (AÕS § 120 lg 1) või jõustunud kohtuotsust, mis asendab kingisaaja tahteavaldust (TsÜS § 68 lg 5).
Kas suuline kinkimise lubadus kehtib?
Kinkija kohustus peab olema kirjalik (VÕS § 261 lg 1). Suuline lubadus muutub siduvaks alles siis, kui kink on üle antud (§ 261 lg 2). Kinnisasja kinkimise leping peab olema notariaalselt tõestatud (AÕS § 119 lg 1). Kinget surma puhuks käsitatakse testamendina (VÕS § 262).
Mis saab, kui kingisaaja on korteri juba maha müünud?
Heauskne ostja, kes tugines kinnistusraamatule, omandab korteri kehtivalt (AÕS § 56¹ lg 1). Sel juhul saate kingisaajalt nõuda korteri hariliku väärtuse hüvitamist (VÕS § 1032 lg 2). Selle vältimiseks taotlege hagi tagamiseks kinnistusraamatusse keelumärget (TsMS § 378 lg 1 p 2).
Kas kingituse saab tagasi nõuda, kui jäin vaeseks?
Jah, kui te ei suuda end pärast kinkimist mõistlikult ülal pidada või täita seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust ning te ei asetanud end sellesse olukorda tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 267 p 2). Kingisaaja võib kingi tagastamise asemel maksta teie ülalpidamiseks vajalikku summat kuni teie surmani (§ 268 lg 2).
Kas raha kingituse saab tagasi nõuda?
Samadel alustel nagu muu kingi: jäme tänamatus, vaesumine või tingimuse täitmata jätmine. Kingisaaja peab tagastama summa alusetu rikastumise sätete järgi (VÕS § 1028 lg 1). Ta võib väita, et raha on ära kulutatud (§ 1033), kuid see ei kaitse teda, kui ta teadis tagasinõudmise alusest (§ 1035).
Kas pärijad saavad surnud vanema kingituse tagasi nõuda?
Üldjuhul mitte. Pärijad saavad kinkija taganemisõiguse üle võtta ainult siis, kui kingisaaja põhjustas kinkija surma tahtlikult ja õigusvastaselt või takistas teda taganemast, ning ainult üheaastase tähtaja ülejäänud osa jooksul (VÕS § 270 lg 2). Kui kinkija jõudis eluajal taganeda, võivad pärijad tagastamisnõuet jätkata.
Kas kingisaaja võib nõuda kahju hüvitamist, kui ma kingist taganen?
Ei. Kui taganete VÕS §-des 267 või 268 nimetatud alusel, ei ole kingisaajal õigust nõuda taganemisega tekitatud kahju hüvitamist (VÕS § 269). Kui ta on aga kingitud esemesse teinud kulutusi, uskudes, et see jääb talle, võib ta nõuda nende hüvitamist enne eseme väljaandmist (VÕS § 1033 lg 2).
Õigusnõustaja – praktilised juhendid
Analüüsi minu dokument →ÕigusnõustajaLepingu näidisedRiigi avaleht