Kuriteoteate esitamine: kuidas teatada kuriteost
Kuriteoteade on politseile või prokuratuurile esitatud teave võimaliku kuriteo kohta ja kriminaalmenetluse kõige sagedasem ajend (kriminaalmenetluse seadustiku ehk KrMS § 194 lg 1). Teate võib esitada suuliselt või kirjalikult uurimisasutusele, eelkõige Politsei- ja Piirivalveametile, või otse prokuratuurile (KrMS § 195 lg 1). Kui teates süüdistatakse kuriteos konkreetset isikut, nimetab seadus seda kuriteokaebuseks (§ 195 lg 2).
Juhend on mõeldud inimesele või ettevõttele, kelle vastu on toime pandud kuritegu, näiteks vargus, kelmus, internetipettus, kehaline väärkohtlemine, ähvardamine või vara tahtlik rikkumine, aga ka tunnistajale, kes soovib kuriteost teada anda. Selgitame, mida teates kirjeldada, millal peab menetleja vastama, kuidas vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmist või lõpetamist ning kuidas nõuda kahju hüvitamist samas kriminaalasjas.
Tulemus on kas kriminaalmenetluse alustamine, mille järel kaasatakse teid kannatanuna ja teil on kannatanu õigused (KrMS § 38), või teade menetluse alustamata jätmise kohta. Viimast saab kannatanu vaidlustada prokuratuuris, Riigiprokuratuuris ja lõpuks ringkonnakohtus (KrMS § 207 ja § 208). Kõige tähtsam on teatada kiiresti, kirjeldada asjaolusid täpselt ja jälgida lühikesi, sageli vaid kümnepäevaseid kaebetähtaegu.
Peamised faktid
Tähtaeg
Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate peale saab kannatanu esitada kaebuse prokuratuurile kümne päeva jooksul teate saamisest (KrMS § 207 lg 1 ja lg 3); sama tähtaeg kehtib kaebusele Riigiprokuratuurile menetluse lõpetamise määruse või prokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määruse peale (§ 207 lg 2 ja lg 3). Riigiprokuratuuri määruse saab advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus ühe kuu jooksul määruse koopia saamisest (§ 208 lg 1). Uurimisasutus või prokuratuur peab teatama menetluse alustamata jätmisest kümne päeva jooksul kuriteoteate saamisest; täiendavate andmete vajaduse korral pikeneb tähtaeg kümne päeva võrra (§ 198 lg 1 ja lg 1¹). Füüsilisest isikust kannatanu saab kirjaliku kinnituse teate kättesaamise kohta 20 päeva jooksul (§ 195 lg 4). Tsiviilhagi kriminaalmenetluses tuleb esitada kümne päeva jooksul kriminaaltoimiku tutvustamisest (§ 225 lg 1). Vägivallakuriteo ohver peab kuriteost teatama 15 päeva jooksul, et mitte kaotada õigust kuriteoohvri hüvitisele (ohvriabi seaduse § 37 lg 1 p 2); hüvitise taotlus esitatakse Sotsiaalkindlustusametile kolme aasta jooksul (§ 45 lg 1). Kuriteo aegumistähtaeg on esimese astme kuriteo puhul kümme ja teise astme kuriteo puhul viis aastat (karistusseadustiku ehk KarS § 81 lg 1).
Mida teha
Hinnake, kas tegemist võib olla kuriteoga.
Kriminaalmenetluse alus on kuriteo tunnuste sedastamine kuriteoteates (KrMS § 194 lg 2). Kui teates kirjeldatud tegu ei vasta ühegi kuriteo tunnustele, jäetakse menetlus alustamata (§ 199 lg 1 p 1). Seepärast ei too pelgalt võlgnevus, halvasti tehtud remont või lepingu rikkumine iseenesest kaasa kriminaalmenetlust; sellised vaidlused lahendatakse tsiviilkohtus. Kui aga teine pool pettis teid juba lepingu sõlmimisel, võltsis dokumente või kasutas teie andmeid makse tegemiseks, võib tegemist olla kuriteoga.
Teil ei pea olema kindlust ega valmis tõendeid. Riigikohtu kinnitusel on kriminaalmenetluse alustamise lävend madal ja kuriteokahtlust tuleb tõlgendada menetluse alustamise kasuks. Vahetu ohu korral, näiteks kui vägivald käib või kurjategija on veel kohal, helistage hädaabinumbril 112 ja esitage kirjalik teade hiljem.
Valige teatamise viis ja adressaat.
Kuriteoteate võib esitada uurimisasutusele, tavaliselt politseile, või prokuratuurile, suuliselt või kirjalikult (KrMS § 195 lg 1). Kohapeal suuliselt antud teade protokollitakse ja protokolli koopia antakse teile; telefoni teel edastatud teade talletatakse kirjalikult või helisalvestatakse (§ 195 lg 3). Küsige alati protokolli koopiat või registreerimise numbrit, sest selle järgi saate hiljem menetluse kohta järele pärida.
Kirjaliku teate saab esitada politseijaoskonnas, politsei veebilehe e-teenuse kaudu või digitaalselt allkirjastatud kirjana. Kui te ei valda eesti keelt, osutatakse kannatanule vajaduse korral keeleabi ja tema soovil antakse teate vastuvõtmise kinnitus talle arusaadavas keeles (§ 195 lg 5). Juriidilise isiku nimel esitab teate juhatuse liige või volitatud töötaja.
Kirjeldage asjaolud täpselt ja lisage tõendid.
Kirjutage teatesse, mis juhtus, millal ja kus, kes osales, milline kahju tekkis ja kuidas te sellest teada saite. Märkige tunnistajate nimed ja kontaktid. Lisage olemasolevad tõendid: pangaväljavõtted, kuvatõmmised vestlustest ja kuulutustest, arved, fotod, videosalvestised ja arstitõend. Valvekaamerate salvestised kustutatakse sageli mõne päeva või nädala jooksul, seega paluge omanikul need kohe alles hoida ja märkige teatesse, kus need asuvad.
Kui teate, kes teo toime pani, nimetage ta; siis on tegemist kuriteokaebusega ja menetluse alustamata jätmisest teatatakse üldjuhul ka sellele isikule (KrMS § 198 lg 2). Menetleja võib küsida teilt täiendavaid andmeid (§ 198 lg 1¹), kuid Riigikohtu järgi ei tohi kuriteo tõendamise kohustust panna teate esitajale ega menetlust alustamata jätta üksnes põhjusel, et te ei esitanud tõendeid.
Ärge esitage teadvalt valeandmeid.
Teadvalt vale kaebuse esitamine kuriteo toimepanemise kohta teise isiku poolt on ise kuritegu: selle eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega, tõendite kunstliku loomise korral rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega (KarS § 319 lg 1 ja lg 2). Karistatav on vaid teadlik valetamine. Kui te kirjeldate ausalt seda, mida nägite või mida tõendid näitavad, ja hiljem selgub, et kahtlus oli alusetu, ei ole see valekaebus.
Eristage seetõttu teates selgelt, mida te ise nägite, mida teile räägiti ja mida te oletate. Ärge suurendage kahju summat ega lisage episoode, mida te ei suuda selgitada: see kahjustab teie usaldusväärsust nii kriminaalasjas kui ka tsiviilhagi lahendamisel. Teise isiku toime pandud esimese astme kuriteost mitteteatamine on karistatav (KarS § 307 lg 1), kuid see ei kehti toimepanija lähedaste, näiteks vanema, lapse või abikaasa kohta (§ 307 lg 2).
Jälgige menetleja vastust ja oma menetlusseisundit.
Füüsilisest isikust kannatanu peab saama kirjaliku kinnituse kuriteoteate kättesaamise kohta 20 päeva jooksul; kinnitus võib sisalduda ka kutses menetlustoimingule (KrMS § 195 lg 4). Kui menetlust ei alustata, tuleb sellest teile teatada kümne päeva jooksul, täiendavate andmete küsimisel 20 päeva jooksul (§ 198 lg 1 ja lg 1¹). Alustamata jätmise teates võidakse põhjendus jätta esitamata; siis on teil õigus kümne päeva jooksul taotleda põhjendustega teadet, mis koostatakse 15 päeva jooksul (§ 198 lg 1²).
Kui menetlust alustatakse, kaasatakse teid kannatanuna menetlustoimingule allutamisega või menetleja määrusega (§ 37 lg 4). Kui menetleja keeldub teid kannatanuna kaasamast, võite selle vaidlustada KrMS § 228 korras (§ 37 lg 5). Kannatanuna võite esitada tõendeid, taotlusi ja kaebusi ning tutvuda kriminaaltoimikuga (§ 38 lg 1).
Vaidlustage alustamata jätmine või lõpetamine prokuratuuris.
Kannatanu võib esitada kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale kaebuse prokuratuurile (KrMS § 207 lg 1). Kriminaalmenetluse lõpetamise, näiteks kurjategija tuvastamatuse tõttu (§ 200¹), või prokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise peale esitatakse kaebus Riigiprokuratuurile (§ 207 lg 2). Mõlemal juhul on tähtaeg kümme päeva teate või määruse koopia saamisest (§ 207 lg 3). Prokuratuur lahendab kaebuse 15 päeva ja Riigiprokuratuur ühe kuu jooksul (§ 207 lg 4).
Kui lõpetamise määrus on lihtsustatud ja põhjendusteta, taotlege kümne päeva jooksul põhistatud määrust (§ 206 lg 1¹); lõpetamise määruse saamisest alates on teil kümme päeva aega ka kriminaaltoimikuga tutvumiseks (§ 206 lg 3). Kaebuses selgitage, miks kirjeldatud asjaolud viitavad kuriteole ja milliseid menetlustoiminguid jäeti põhjendamatult tegemata. Kaebeõigus on ainult kannatanul, kelle õigushüve kuritegu vahetult kahjustas (§ 37 lg 1).
Pöörduge vajaduse korral advokaadi kaudu ringkonnakohtusse.
Kui Riigiprokuratuur jätab kaebuse rahuldamata, võib selle määruse vaidlustada ringkonnakohtus ainult advokaadi vahendusel ühe kuu jooksul määruse koopia saamisest (KrMS § 208 lg 1). Kaebuses märgitakse kuriteo asjaolud, kvalifikatsioon, tõendid, millele kuriteokahtlus tugineb, ning alusetult tegemata jäetud menetlustoimingud (§ 208 lg 2). Ringkonnakohtu kohtunik lahendab kaebuse kümne päeva jooksul ning võib kohustada Riigiprokuratuuri menetlust alustama või jätkama (§ 208 lg 4 ja lg 6); kaebuse rahuldamata jätmisel võidakse menetluskulud välja mõista kaebajalt (§ 208 lg 5).
Riigikohtu järgi kehtib advokaadinõue ka siis, kui Riigiprokuratuur jättis kaebuse läbi vaatamata, ning advokaadita esitatud kaebus jäetakse läbi vaatamata, ilma et puuduse kõrvaldamiseks antaks tähtaega. Kui teil pole raha advokaadi jaoks, taotlege riigi õigusabi; kriminaalasjas kannatanuna esitatakse taotlus maakohtule, kelle pädevuses oleks kriminaalasja menetleda (riigi õigusabi seaduse § 10 lg 5).
Esitage tsiviilhagi ja kasutage ohvriabi.
Kannatanu võib esitada kahtlustatava või süüdistatava vastu tsiviilhagi, mille kohus vaatab läbi kriminaalasjas (KrMS § 38¹ lg 1). Hagi esitatakse uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu kümne päeva jooksul kriminaaltoimiku tutvustamisest (§ 38¹ lg 3, § 225 lg 1); kokkuleppemenetluses määrab prokurör tähtaja eraldi (§ 240 p 4). Hilinenud hagi tagastatakse ja selle saab esitada tsiviilkohtus (§ 225 lg 1¹). Tsiviilhagi läbivaatamine on riigilõivuvaba, välja arvatud mittevaralise kahju nõue, mis ei tulene tervisekahjustusest või toitja surmast (§ 38¹ lg 4).
Ohvriabi korraldab Sotsiaalkindlustusamet, kes peab ööpäevaringset ohvriabi kriisitelefoni 116 006 (ohvriabi seaduse § 14). Ohvriabitöötaja nõustab, aitab suhelda ametiasutustega ja hindab abivajadust (§ 17). Kui vägivallakuriteo tagajärg on raske tervisekahjustus või surm (§ 35), saab taotleda riiklikku kuriteoohvri hüvitist (§ 36 ja § 45).
Millele tähelepanu pöörata
- Kaebetähtaja möödalaskmine. Kümnepäevane tähtaeg prokuratuurile või Riigiprokuratuurile kaebamiseks (KrMS § 207 lg 3) ja ühekuuline tähtaeg ringkonnakohtusse pöördumiseks (§ 208 lg 1) on lühikesed; e-toimikus kättesaadavaks tehtud määruse puhul hakkab tähtaeg Riigikohtu järgi kulgema päevast, mil määrus tehti kättesaadavaks, mitte päevast, mil te selle avasite.
- Kaebus ringkonnakohtusse ilma advokaadita. Riigiprokuratuuri määruse peale saab ringkonnakohtusse kaevata üksnes advokaadi vahendusel (KrMS § 208 lg 1) ja nõuetele mittevastav kaebus jäetakse läbi vaatamata; taotlege riigi õigusabi aegsasti, sest õigusabi taotlus ei pikenda kaebetähtaega.
- Teatamisega viivitamine. Hiline teade raskendab tõendite kogumist (valvekaamera salvestised kustuvad, tunnistajate mälu tuhmub) ning vägivallakuriteo puhul võib 15 päeva jooksul teatamata jätmine välistada kuriteoohvri hüvitise (ohvriabi seaduse § 37 lg 1 p 2).
- Tsiviilvaidluse esitamine kuriteona. Kui teates kirjeldatud asjaolud näitavad üksnes lepingu rikkumist, jäetakse menetlus alustamata (KrMS § 199 lg 1 p 1) ja aeg läheb kaduma; samal ajal kulgeb tsiviilnõude aegumine edasi.
- Tsiviilhagi tähtaja möödalaskmine kriminaalasjas: pärast § 225 lg 1 tähtaega esitatud hagi tagastatakse (§ 225 lg 1¹) ning kahju tuleb nõuda eraldi tsiviilkohtus, üldjuhul riigilõivu tasudes.
- Liialdamine või oletuste esitamine faktidena. Teadvalt vale kuriteokaebus on karistatav (KarS § 319), ja ka ilma kuriteota vähendab ebatäpne teade teie usaldusväärsust ning tsiviilhagi rahuldamise tõenäosust.
- Eeldus, et iga lähedane saab kaevata. Süüdistuskohustuskaebuse võib esitada ainult kannatanu (KrMS § 37 lg 1, § 207); Riigikohus on leidnud, et surnud ohvri lapsed ei ole kannatanud, kui kuritegu ei põhjustanud ohvri surma.
Õiguslik alus
Seotud kohtulahendid
Korduma kippuvad küsimused
Kuidas teha avaldus politseile, kui mind on petetud internetis?
Esitage kuriteoteade politseile kirjalikult politsei veebilehe e-teenuse kaudu, digitaalselt allkirjastatud kirjaga või jaoskonnas suuliselt (KrMS § 195 lg 1). Lisage pangaväljavõte tehtud maksetest, kuvatõmmised kuulutusest ja vestlustest, müüja kontaktandmed ja kontonumber. Teatage samal päeval ka oma pangale, sest mida kiiremini makse peatatakse, seda suurem on võimalus raha tagasi saada.
Kui kiiresti peab politsei kuriteoteatele vastama?
Kui kriminaalmenetlust ei alustata, peab uurimisasutus või prokuratuur teile sellest teatama kümne päeva jooksul; kui on vaja teilt täiendavaid andmeid, võib tähtaega pikendada kümne päeva võrra (KrMS § 198 lg 1 ja lg 1¹). Füüsilisest isikust kannatanu saab teate kättesaamise kohta kirjaliku kinnituse 20 päeva jooksul (§ 195 lg 4). Menetluse alustamisel saate kutse menetlustoimingule, näiteks ülekuulamisele.
Mida teha, kui politsei jättis kriminaalmenetluse alustamata?
Kannatanuna saate kümne päeva jooksul teate saamisest esitada kaebuse prokuratuurile (KrMS § 207 lg 1 ja lg 3). Kui teade on põhjendusteta, võite kümne päeva jooksul taotleda põhjendustega teadet (§ 198 lg 1²). Kui prokuratuur kaebust ei rahulda, saab edasi kaevata Riigiprokuratuurile ja seejärel advokaadi vahendusel ringkonnakohtule (§ 207 lg 2, § 208 lg 1). Teil on õigus esitada ka uus kuriteoteade uute asjaolude kohta.
Kas kuriteoteate saab esitada anonüümselt?
Politseile võib anda vihjeid ka nime avaldamata, kuid sellisel juhul ei saa te teadet menetluse alustamata jätmise kohta ega saa seda vaidlustada. Kannatanu õigused, sealhulgas kaebeõigus (KrMS § 38 lg 1 p 1) ja tsiviilhagi esitamise õigus (§ 38¹), eeldavad, et menetleja teab teie isikut ja kontaktandmeid. Kui kardate kahtlustatavat, öelge seda menetlejale: ta peab hindama teie kaitsevajadust (§ 37²).
Kas võin saada karistada, kui minu kuriteoteade osutub valeks?
Ainult siis, kui esitasite kaebuse teadvalt valena. Teadvalt vale kuriteokaebuse eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega ja tõendite kunstliku loomise korral kuni viieaastase vangistusega (KarS § 319). Kui kirjeldasite heauskselt seda, mida nägite või mida tõendid näitasid, ja kahtlus ei leidnud kinnitust, ei ole see kuritegu.
Kas pean kuriteost teatama, kui olen ise tunnistaja?
Teise isiku toime pandud esimese astme kuriteost, näiteks tapmisest või röövimisest, mitteteatamine on karistatav (KarS § 307 lg 1). Toimepanija vanem, laps, abikaasa, registreeritud elukaaslane, õde, vend, vanavanem ja lapselaps ei vastuta mitteteatamise eest (§ 307 lg 2). Teise astme kuriteost teatamine on vabatahtlik, kuid soovitatav. Kui kahtlustate vägivaldset surma, tuleb sellest teatada viivitamata (KrMS § 196).
Kui kaua saab kuriteost veel teatada?
Kuriteos ei saa isikut süüdi mõista, kui kuriteo lõpuleviimisest on möödunud esimese astme kuriteo puhul kümme ja teise astme kuriteo puhul viis aastat (KarS § 81 lg 1); osa kõige raskemaid kuritegusid ei aegu (§ 81 lg 2). Aegunud kuriteo kohta menetlust ei alustata (KrMS § 199 lg 1 p 2). Praktikas teatage siiski kohe, sest tõendid kaovad palju kiiremini kui aegumistähtaeg.
Kas kahju saab nõuda kriminaalasjas või peab minema tsiviilkohtusse?
Kannatanu võib esitada kahtlustatava või süüdistatava vastu tsiviilhagi kriminaalmenetluses uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu (KrMS § 38¹). Tähtaeg on kümme päeva kriminaaltoimiku tutvustamisest (§ 225 lg 1). Varalise kahju nõue on riigilõivuvaba, nagu ka tervisekahjustusega seotud mittevaralise kahju nõue (§ 38¹ lg 4). Kui tähtaeg möödub, tagastatakse hagi ja kahju tuleb nõuda tsiviilkohtus.
Kas kannatanu saab tasuta advokaadi?
Kannatanu võib taotleda riigi õigusabi, kui tema majanduslik seisund ei võimalda advokaadi eest tasuda; kohtueelses menetluses otsustab selle maakohus, kelle pädevuses oleks kriminaalasja menetleda (riigi õigusabi seaduse § 10 lg 5). Uurija või prokurör peab teile selgitama riigi õigusabi saamise tingimusi ja korda (KrMS § 38 lg 4). Advokaat on kohustuslik ringkonnakohtusse kaebamisel (§ 208 lg 1).
Kust saab abi vägivalla ohver?
Ohvriabi korraldab Sotsiaalkindlustusamet, kelle ööpäevaringne kriisitelefon on 116 006 (ohvriabi seaduse § 14). Ohvriabitöötaja nõustab, aitab suhelda politsei ja teiste asutustega ning suunab sobiva teenuse juurde (§ 17). Raske tervisekahjustuse korral saab taotleda kuriteoohvri hüvitist kolme aasta jooksul kuriteost (§ 45 lg 1), kui kuriteost on politseile teatatud 15 päeva jooksul (§ 37 lg 1 p 2).
Õigusnõustaja – praktilised juhendid
Analüüsi minu dokument →ÕigusnõustajaLepingu näidisedRiigi avaleht