Kahju hüvitamise nõue: kuidas kahju välja nõuda
Kahju hüvitamise nõude eesmärk on asetada kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane sellele, milles ta oleks olnud, kui kahju poleks tekkinud (võlaõigusseaduse ehk VÕS § 127 lg 1). Hüvitada tuleb nii otsene varaline kahju, näiteks rikutud asja parandamise kulu, kui ka saamata jäänud tulu, ning teatud juhtudel ka mittevaraline kahju, näiteks valu ja kannatused (VÕS § 128).
Juhend on mõeldud inimesele või ettevõttele, kellele on tekitatud kahju kas lepingu rikkumisega (töövõtja tegi töö valesti, teenusepakkuja rikkus asja) või väljaspool lepingut (naaber kahjustas aeda, ehitaja lõhkus kaevetöödel piirde, keegi lõhkus auto). Liiklusõnnetuse ja tööõnnetuse kohta on Europaiuses eraldi juhendid, sest seal kehtivad kindlustuse ja tööohutuse erireeglid.
Tulemus on kas kokkulepe ja vabatahtlik makse, maksekäsk või kohtuotsus, mille alusel saab kohtutäitur raha sisse nõuda. Edu sõltub kolmest asjast: kas suudate tõendada kahju tekkimise ja suuruse, kas kahju on rikkumise tagajärg (põhjuslik seos, VÕS § 127 lg 4) ja kas esitate nõude enne aegumist, mis on üldjuhul kolm aastat (tsiviilseadustiku üldosa seaduse ehk TsÜS § 146 ja § 150).
Peamised faktid
Tähtaeg
Lepingust tuleneva kahjunõude aegumistähtaeg on kolm aastat, tahtliku rikkumise korral kümme aastat (TsÜS § 146 lg 1 ja lg 4); lepinguvälise (deliktilise) kahjunõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil saite kahjust ja kahju tekitajast teada või pidite teada saama, kuid hiljemalt kümme aastat kahju põhjustanud teost (TsÜS § 150 lg 1 ja lg 3). Aegumine peatub hagi või maksekäsu avalduse esitamisega (TsÜS § 160) ja poolte läbirääkimiste ajaks (TsÜS § 167); kui kahju tekitaja nõuet tunnustab, näiteks maksab osa, algab aegumine uuesti (TsÜS § 158). Kahjuhüvitiselt saab viivist nõuda alates ajast, mil teatasite võlgnikule oma nõudest (VÕS § 113 lg 2). Avaliku võimu kandja vastu tuleb taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul teada saamisest (riigivastutuse seadus § 17 lg 3).
Mida teha
Määrake kindlaks, kas nõue tuleneb lepingust või deliktist.
Lepingulise kahjunõude alus on VÕS § 115 koos § 101 lg 1 p-ga 3: kui lepingupool rikub kohustust, võite nõuda kahju hüvitamist, välja arvatud kui rikkumine on vabandatav, näiteks vääramatu jõu tõttu (VÕS § 103). Rikkumise vabandamatust eeldatakse, seega peab võlgnik ise tõendama, et ta ei vastuta. Lepingulise rikkumise korral hüvitatakse üldjuhul ainult kahju, mida rikkuja nägi või pidi ette nägema lepingu sõlmimisel (VÕS § 127 lg 3).
Kui lepingut ei olnud, on alus VÕS § 1043: õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on süüdi või vastutab seaduse järgi. Õigusvastasus on näiteks omandi või valduse rikkumine, kehavigastus või isikliku õiguse rikkumine (VÕS § 1045 lg 1). Süüd eeldatakse: kahju tekitaja vabaneb ainult siis, kui tõendab, et ta ei ole süüdi (VÕS § 1050 lg 1).
Koguge tõendid kahju, rikkumise ja põhjusliku seose kohta.
Hageja peab deliktinõude puhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse; seejärel peab kostja tõendama, et ta ei olnud süüdi. Põhjuslik seos tähendab, et kahju on just selle teo tagajärg (VÕS § 127 lg 4).
Pildistage ja filmige kahju kohe, kirjutage üles kuupäev, kellaaeg ja tunnistajate andmed. Hoidke alles leping, arved, kirjavahetus ja kahjustatud ese. Kui kahjustatud on ehitis või tehniline seade, tellige sõltumatu asjatundja hinnang või vähemalt kaks hinnapakkumist. Kui teised on samuti kahju tekitamises osalenud, näiteks tellija ja ehitaja, vastutavad nad teie ees solidaarselt (VÕS § 137 lg 1), kuid iga vastutaja puhul tuleb tõendada tema enda vastutuse eeldused.
Arvutage kahju suurus liikide kaupa.
Otsene varaline kahju hõlmab hävinud või kaotsiläinud vara väärtuse, väärtuse vähenemise ning mõistlikud kulud, sealhulgas kahju kindlakstegemise ja nõude esitamise kulud (VÕS § 128 lg 3). Asja kahjustamise korral hüvitatakse eelkõige parandamise mõistlikud kulud ja võimalik väärtuse vähenemine; kui parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kallis, hüvitatakse samaväärse asja soetamise kulu (VÕS § 132 lg 1 ja lg 3). Kui vajasite asja tööks, võib nõuda ka asendusasja kasutamise kulu (§ 132 lg 4).
Saamata jäänud tulu on kasu, mille oleksite tõenäoliselt saanud (VÕS § 128 lg 4). Hüvitisest tuleb maha arvata kasu, mis teil kahju tõttu tekkis, näiteks säästetud kulud (VÕS § 127 lg 5). Käibemaksukohustuslane ei saa üldjuhul nõuda käibemaksu, mida ta saab sisendkäibemaksuna maha arvata. Kui kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6).
Vähendage kahju ja ärge suurendage seda oma käitumisega.
Kahjustatud isik peab võtma mõistlikke meetmeid kahju vähendamiseks. Kui kahju tekkis osaliselt teist tulenevatel asjaoludel või kui jätsite tegemata toimingu, mis oleks kahju vähendanud ja mida võis teilt mõistlikult oodata, vähendatakse hüvitist (VÕS § 139 lg 1–2). Näiteks peab üürileandja pärast lepingu lõppemist otsima uut üürnikku, selle asemel et lasta ruumil tühjana seista ja nõuda kogu saamata jäänud üür endiselt üürnikult.
Praktikas tähendab see: peatage veeleke, viige kahjustatud auto töökotta, katke katus ajutiselt. Need kulud on samuti hüvitatavad (VÕS § 128 lg 3). Kohus võib hüvitist vähendada ka siis, kui täies ulatuses hüvitamine oleks kahju tekitajale äärmiselt ebaõiglane (VÕS § 140 lg 1), kuid see on erand.
Saatke kahju tekitajale kirjalik nõudekiri.
Nõudekirjas kirjeldage juhtunut, märkige kahju liigid ja summa koos arvutusega, lisage tõendid ning määrake maksmiseks konkreetne tähtaeg, tavaliselt 14 päeva. Lepingu rikkumise korral võite anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja (VÕS § 114); kohustuse täitmise asemel saab kahju hüvitamist nõuda üldjuhul pärast selle tähtaja möödumist (VÕS § 115 lg 2).
Nõudekiri on oluline ka viivise pärast: kahjuhüvitise puhul arvestatakse viivist alates ajast, mil teatasite võlgnikule oma nõudest (VÕS § 113 lg 2). Kui kahju tekitajal on vastutuskindlustus, küsige kindlustusandja andmeid ja saatke nõue ka kindlustusandjale. Kui teine pool tunnistab võlga kirjalikult (võlatunnistus), avab see tee kiiremale maksekäsu menetlusele.
Valige õige menetlus: maksekäsk, lihtmenetlus või hagi.
Maksekäsu kiirmenetlus sobib kindla rahasumma nõudeks kuni 8000 euroni (koos kõrvalnõuetega), kuid see ei ole üldjuhul kasutatav lepinguvälise nõude korral, välja arvatud liikluskindlustuse nõuded ja juhud, kus võlgnik on andnud võlatunnistuse (TsMS § 481 lg 1¹ ja lg 2²). Mittevaralise kahju hüvitamist ei saa maksekäsuga nõuda (§ 481 lg 2 p 3). Avaldus esitatakse elektrooniliselt e-toimikus, riigilõiv on 3 protsenti nõudelt, kuid vähemalt 65 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 6).
Muudel juhtudel esitage hagi maakohtusse kostja elu- või asukoha järgi. Riigilõiv sõltub nõude hinnast (riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). Kui põhinõue ei ületa 3500 eurot ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, menetleb kohus asja lihtmenetluses (TsMS § 405), mis on kiirem ja paindlikum.
Kasutage kuriteo korral tsiviilhagi kriminaalmenetluses.
Kui kahju tekitati kuriteoga (vargus, kelmus, kehavigastus, vara tahtlik kahjustamine), võib kannatanu esitada tsiviilhagi kriminaalmenetluses kahtlustatava või süüdistatava vastu (kriminaalmenetluse seadustiku ehk KrMS § 38¹ lg 1). Tsiviilhagi esitatakse uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu seaduses sätestatud tähtaja jooksul (KrMS § 38 lg 1 p 2, § 38¹ lg 3); küsige uurijalt, millal see tähtaeg saabub.
See säästab eraldi kohtuprotsessi ja tõendamist, sest kuriteo asjaolud tuvastatakse kriminaalasjas. Kriminaalmenetluse raames esitatud tsiviilhagiga tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg on 20 aastat (TsÜS § 157 lg 1¹). Kui kahju tekitas riigi- või omavalitsusasutus avalik-õiguslikus suhtes, on õige tee riigivastutuse seaduse järgi taotlus asutusele või kaebus halduskohtule (riigivastutuse seadus § 7 ja § 17).
Pöörake kohtuotsus täitmisele ja jälgige aegumist.
Kui kostja ei maksa vabatahtlikult ka pärast jõustunud kohtuotsust või maksekäsku, esitage täitedokument kohtutäiturile täitmiseks. Kohtulahendiga tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat, lepinguvälise kahju korral 20 aastat (TsÜS § 157 lg 1 ja lg 1¹).
Kui kahju on kehavigastus või tervisekahjustus, hüvitatakse see üldjuhul perioodiliste maksetena (VÕS § 136 lg 2), ning lisaks varalisele kahjule tuleb maksta mõistlik rahasumma mittevaralise kahju eest (VÕS § 134 lg 2). Kui pärast otsust ilmnevad olulised uued asjaolud, võib kohus perioodiliste maksete suurust muuta (VÕS § 136 lg 4). Hoidke kõik kulutõendid alles kogu menetluse vältel.
Millele tähelepanu pöörata
- Aegumise mööda laskmine: deliktinõue aegub kolm aastat pärast seda, kui saite kahjust ja tekitajast teada (TsÜS § 150 lg 1). Ühepoolne nõudekiri, millele teine pool ei vasta, aegumist ei peata; peatavad hagi või maksekäsu avaldus (TsÜS § 160) ja tegelikud läbirääkimised (TsÜS § 167), mis lõppevad, kui teine pool nende jätkamisest keeldub.
- Kahju suuruse tõendamata jätmine. Ainult enda arvutus ilma arvete, hinnapakkumiste või asjatundja hinnanguta ei pruugi kohut veenda; kohus võib küll suuruse ise määrata (VÕS § 127 lg 6), kuid ei mõista välja kriitikavabalt hageja väidetud summat.
- Säästetud kulude ja saadud kasu arvestamata jätmine: saamata jäänud tulust tuleb maha arvata kulud, mida te tulu teenimiseks oleksite pidanud tegema (VÕS § 127 lg 5).
- Valesse menetlusse pöördumine: lepinguvälist nõuet ei saa üldjuhul esitada maksekäsu kiirmenetluses (TsMS § 481 lg 1¹), ja avaliku võimu kandja vastu ei esitata nõuet tsiviilkohtusse, vaid halduskohtusse (riigivastutuse seadus § 17).
- Kahju vähendamata jätmine: kui lasete kahjul kasvada (ei peata leket, ei otsi asendustulu), vähendatakse hüvitist VÕS § 139 lg 2 järgi.
- Vale kostja: tellija vastutab töövõtja tekitatud kahju eest VÕS § 1054 lg 3 järgi ainult siis, kui tal oli töövõtja üle tegelik kontroll; muidu tuleb nõue esitada otse tööd teinud isiku vastu.
- Käibemaksu nõudmine, kuigi saate selle sisendkäibemaksuna maha arvata: see osa nõudest jäetakse rahuldamata ja menetluskulud jaotatakse teie kahjuks.
Õiguslik alus
Seotud kohtulahendid
Korduma kippuvad küsimused
Kui kaua saab kahju hüvitamist nõuda?
Lepingu rikkumisest tuleneva kahju nõue aegub kolme aastaga, tahtliku rikkumise korral kümne aastaga (TsÜS § 146). Väljaspool lepingut tekitatud kahju nõue aegub kolme aastaga ajast, mil saite teada kahjust ja selle tekitajast või pidite teada saama, kuid igal juhul kümne aasta möödumisel teost (TsÜS § 150). Aegumine peatub hagi või maksekäsu avalduse esitamisega (TsÜS § 160) ja läbirääkimiste ajaks (§ 167); nõude tunnustamisel algab see uuesti (§ 158).
Mida tähendab saamata jäänud tulu ja kuidas seda tõendada?
Saamata jäänud tulu on kasu, mille oleksite tõenäoliselt saanud, kui kahju poleks tekkinud, eelkõige tehtud ettevalmistuste tõttu (VÕS § 128 lg 4). Tõenditeks sobivad varasemate perioodide käive, sõlmitud lepingud, broneeringud ja tellimused. Arvutusest tuleb maha arvata kulud, mida oleksite tulu teenimiseks teinud (VÕS § 127 lg 5). Kui täpset summat ei saa kindlaks teha, määrab selle kohus (VÕS § 127 lg 6).
Kas pean tõendama, et kahju tekitaja oli süüdi?
Ei. Lepingu rikkumise korral eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1), ja väljaspool lepingut eeldatakse kahju tekitaja süüd: ta vabaneb vastutusest ainult siis, kui ise tõendab, et ei ole süüdi (VÕS § 1050 lg 1). Teie peate tõendama teo, kahju, põhjusliku seose ja deliktinõude puhul teo õigusvastasuse.
Kas naaber peab hüvitama, kui tema puu kukkus minu autole?
Kui puu kukkus selle tõttu, et naaber jättis ohtliku puu hooldamata, on tegemist omandi rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5) ja naaber vastutab, kui ta ei tõenda, et ta ei olnud süüdi (§ 1050). Hüvitatakse auto parandamise mõistlikud kulud ja väärtuse vähenemine (VÕS § 132 lg 3). Tormi korral võib naaber väita, et tegemist oli vääramatu jõuga; siis loeb, kas puu oli enne nähtavalt ohtlik.
Kas kahju saab nõuda maksekäsuga?
Maksekäsu kiirmenetlus sobib kindla rahasumma nõudeks kuni 8000 euroni, kuid lepinguvälise kahju korral ainult siis, kui tegemist on liikluskindlustuse nõudega või võlgnik on andnud võlatunnistuse (TsMS § 481 lg 1¹, lg 2²). Mittevaralise kahju nõuet maksekäsuga esitada ei saa. Lepingu rikkumisest tuleneva kahju korral on maksekäsk võimalik; riigilõiv on 3 protsenti nõudelt, vähemalt 65 eurot.
Kui palju maksab kahju hüvitamise hagi kohtus?
Hagi riigilõiv sõltub nõude hinnast ja määratakse riigilõivuseaduse lisa 1 tabeli järgi (riigilõivuseaduse § 59 lg 1). Lisanduvad võimalikud esindaja ja asjatundja kulud; kaotaja kannab üldjuhul ka vastaspoole menetluskulud. Väiksemate nõuete puhul (põhinõue kuni 3500 eurot) menetleb kohus asja lihtmenetluses (TsMS § 405). Kui teil ei ole raha, saate taotleda menetlusabi.
Kas lisaks rahalisele kahjule saab nõuda raha ka kannatuste eest?
Jah, kui kahju tekkis kehavigastuse, tervisekahjustuse, vabaduse võtmise või muu isikuõiguse, näiteks au teotamisega: siis tuleb maksta mõistlik rahasumma mittevaralise kahju hüvitiseks (VÕS § 134 lg 2). Lepingu rikkumise korral saab mittevaralist kahju nõuda ainult siis, kui leping teenis mittevaralist huvi, näiteks puhkusereis (§ 134 lg 1). Summa sõltub rikkumise raskusest ja tekitaja hilisemast käitumisest (§ 134 lg 5).
Kas kahju hüvitis väheneb, kui olin ise ka osaliselt süüdi?
Jah. Kui kahju tekkis osaliselt teist tulenevatel asjaoludel või kui jätsite tegemata midagi, mis oleks kahju vähendanud, vähendatakse hüvitist vastavas ulatuses (VÕS § 139 lg 1–2). Surma või tervisekahjustuse korral vähendatakse hüvitist ainult siis, kui kannatanu tegutses tahtlikult või raske hooletusega (§ 139 lg 3).
Kellelt nõuda kahju, kui selle tekitas ehitusfirma tellija objektil?
Esmajoones vastutab kahju tekitanud ehitaja (VÕS § 1043). Tellija vastutab VÕS § 1054 lg 3 järgi ainult siis, kui tal oli ehitaja üle tegelik kontroll, näiteks andis konkreetsed juhised, kuidas töid teha; pelgalt ehitusprojekti üleandmisest ei piisa. Kui vastutavad mitu isikut, vastutavad nad teie ees solidaarselt (VÕS § 137 lg 1), ja võite nõuda kogu summa ükskõik kellelt neist.
Kas kuriteoga tekitatud kahju saab nõuda kriminaalasjas?
Jah. Kannatanu võib esitada tsiviilhagi kriminaalmenetluses kahtlustatava või süüdistatava vastu (KrMS § 38¹). Hagi esitatakse uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu enne seaduses sätestatud tähtaja möödumist, seega küsige uurijalt või prokurörilt tähtaega varakult. Tsiviilhagiga tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg on 20 aastat (TsÜS § 157 lg 1¹).
Õigusnõustaja – praktilised juhendid
Analüüsi minu dokument →ÕigusnõustajaLepingu näidisedRiigi avaleht