Ametlikud allikadriigiteataja.ee · EUR-Lex
Europaius

Käendaja vastutus: millal ja kui palju tuleb maksta

Käenduslepinguga kohustub käendaja vastutama võlausaldaja ees teise isiku ehk põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (võlaõigusseaduse ehk VÕS § 142 lg 1). Kõige sagedamini käendatakse pangalaenu, liisingut, üürilepingut või sõbra ja pereliikme osaühingu võlga. Kui põhivõlgnik jääb maksmisega hätta, pöördub võlausaldaja käendaja poole ja nõuab raha temalt.

Juhend on mõeldud eelkõige füüsilisest isikust käendajale, kes on saanud võlausaldajalt maksenõude, maksekäsu või hagi, kuid ka võlausaldajale, kes soovib käendajalt raha sisse nõuda. Selgitame, millal on käendusleping üldse kehtiv, kui suures ulatuses käendaja vastutab, milliseid vastuväiteid saab esitada, kuidas käendus lõpeb ja kuidas käendaja saab makstud raha põhivõlgnikult tagasi nõuda.

Oluline on teada kolme asja. Esiteks: kui käendaja on füüsiline isik, on leping tühine, kui selles ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat (VÕS § 143). Teiseks: kui lepingus ei ole kirjas teisiti, vastutab käendaja põhivõlgnikuga solidaarselt ehk võlausaldaja võib nõuda kogu summa kohe temalt (VÕS § 145 lg 1). Kolmandaks: käendaja võib kasutada kõiki põhivõlgniku vastuväiteid, sealhulgas põhinõude aegumist (VÕS § 149 lg 1). Tulemus on kas vaidlustatud ja vähendatud nõue või tehtud makse, mille saate põhivõlgnikult tagasi nõuda.

Võlaõigus · käendus

Peamised faktid

Tähtaeg
Maksekäsu või hagi saamisel on vastamiseks või vastuväite esitamiseks aega ainult kohtu määratud tähtaja jooksul, makseettepanekule 15 päeva kättetoimetamisest (TsMS § 484); kohtutäituri toimingu peale saab kaevata kümne päeva…
Õigusvaldkond
Võlaõigus · käendus
Sammud
Kohtupraktika
4
Uuendatud
17.11.2026

Tähtaeg

Maksekäsu või hagi saamisel on vastamiseks või vastuväite esitamiseks aega ainult kohtu määratud tähtaja jooksul, makseettepanekule 15 päeva kättetoimetamisest (TsMS § 484); kohtutäituri toimingu peale saab kaevata kümne päeva jooksul teada saamisest (täitemenetluse seadustiku ehk TMS § 217 lg 1). Käenduslepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat (tsiviilseadustiku üldosa seaduse ehk TsÜS § 146 lg 1), põhivõlgniku vastu suunatud nõue aegub eraldi ja käendaja võib sellele aegumisele tugineda. Tulevase kohustuse tagamiseks sõlmitud tähtajatu tarbijakäendus on igal ajal ülesöeldav, tähtajaline viie aasta möödudes lepingu sõlmimisest (VÕS § 154 lg 1). Käendaja tagasinõue põhivõlgniku vastu ei aegu enne kuue kuu möödumist maksmisest (VÕS § 70 lg 2).

Mida teha

  1. Kontrollige käenduslepingu vormi ja maksimumsummat.

    Võtke välja käendusleping ja vaadake, kes on käendaja. Kui käendaja on füüsiline isik, on tegemist tarbijakäenduslepinguga (VÕS § 143 lg 1) olenemata sellest, kas ta on ühtlasi põhivõlgnikust osaühingu juhatuse liige või osanik. Sellise lepingu puhul peab käendaja avaldus olema kirjalikus vormis (VÕS § 144 lg 2) ja lepingus peab olema kokku lepitud käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma; kui seda ei ole, on leping tühine (VÕS § 143 lg 2).

    Riigikohus on selgitanud, et nõue on täidetud ka siis, kui lepingus on nimetatud käendatavate kohustuste rahaline suurus, näiteks konkreetsed arved ja nende summa. Pelk viide laenulepingule ilma summata ei pruugi piisata. Pidage meeles, et vormiviga parandatakse, kui käendaja hakkab põhivõlgniku kohustust täitma (VÕS § 144 lg 3), seega ärge tehke enne kontrolli „heast tahtest“ osamakseid.

  2. Selgitage välja, kas käendus on solidaarne või ainult toetav.

    Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui lepingus ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada (VÕS § 145 lg 1). Solidaarse käenduse korral ei pea võlausaldaja enne põhivõlgnikku kohtusse kaebama ega täitemenetlust läbi tegema: ta võib nõuda kogu summa kohe käendajalt (VÕS § 65 lg 1).

    Kui lepingus on sätestatud toetav vastutus, võite nõuda, et võlausaldaja tõendaks, et ta ei saanud raha põhivõlgnikult kätte. Kontrollige ka, kas käendus on piiratud tähtajaga või tingimusega (VÕS § 142 lg 3). Tähtajalise käenduse lõppemisel vastutab käendaja üldjuhul edasi enne tähtaja möödumist tekkinud kohustuse eest (VÕS § 153 lg 3). Lepingutingimus, mis kaldub käendaja kahjuks seadusest kõrvale, on tühine, kui seadus ei luba teisiti (VÕS § 142 lg 6).

  3. Arvutage, mille eest ja kui palju vastutate.

    Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas viivise, leppetrahvi ja kahju hüvitamise ning lepingu ülesütlemisega seotud kulude eest (VÕS § 145 lg 2). Võla põhivõlgnikult sissenõudmise kulude eest vastutate ainult siis, kui võlausaldaja teatas teile õigel ajal sissenõudmise kavatsusest ja andis võimaluse kulusid vältida. Tehing, mille põhivõlgnik tegi pärast käenduslepingu sõlmimist, näiteks laenu suurendamine, teie kohustust ei laienda (VÕS § 145 lg 4).

    Maksimumsumma kaitseb teid tagatud võla suurenemise eest, kuid mitte teie enda viivitusest tekkivate nõuete eest. Kui jätate käenduskohustuse õigel ajal täitmata, võib võlausaldaja nõuda teilt viivist ja menetluskulusid ka üle piirsumma. Seetõttu on mõistlik nõude õigsus kiiresti kontrollida ja kas maksta vaidlustamata osa või esitada põhjendatud vastuväide.

  4. Küsige võlausaldajalt teavet ja dokumente.

    Käendaja nõudel peab võlausaldaja andma talle teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta (VÕS § 146 lg 1). Saatke kirjalik päring ja küsige laenu- või põhilepingut, maksegraafikut, tasutud ja tasumata summade väljavõtet, ülesütlemisavaldust ning viivise arvutust. Kui põhivõlgnik on pankrotis, peab võlausaldaja esitama oma nõude pankrotimenetluses ja teatama pankrotist viivitamata käendajale (VÕS § 146 lg 2).

    Kui võlausaldaja neid kohustusi ei täida ja teile tekib selle tõttu kahju, väheneb tema nõue teie vastu kahju ulatuses (VÕS § 146 lg 3). Kontrollige ka, kas võlausaldaja on vabastanud või lasknud väheneda muid tagatisi, näiteks hüpoteegi või pandi, mis olid olemas käenduse andmise ajal: siis väheneb teie vastutus tagatiste vähenemisele vastava summa võrra (VÕS § 145 lg 5).

  5. Esitage põhivõlgniku ja enda vastuväited kirjalikult.

    Käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud põhivõlgniku isikuga vahetult seotud vastuväited, ja seda ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus (VÕS § 149 lg 1). Näiteks võite väita, et põhivõlg on osaliselt tasutud, viivis on ülemäärane, teenust ei osutatud või põhinõue on aegunud. Võite keelduda maksmisest ajal, mil põhivõlgnik võib aluseks oleva tehingu tühistada, lepingust taganeda või nõude tasaarvestada (§ 149 lg 3).

    Kui võlausaldaja ei teavitanud teid käenduse andmisel olulistest asjaoludest, näiteks põhivõlgniku halvast majandusseisust, võib teil olla kahjunõue VÕS § 14 lg 2 alusel, mille saate nõudega tasaarvestada (VÕS § 197), või õigus leping eksimuse või pettuse tõttu tühistada. Vastuväide peab olema konkreetne: üldsõnaline „ei tea, kas võlg on olemas“ ei pruugi kohut veenda.

  6. Reageerige maksekäsule, hagile või täitemenetlusele õigel ajal.

    Võlausaldaja võib käendaja vastu esitada maksekäsu kiirmenetluse avalduse, kui nõue on kindel rahasumma ega ületa koos kõrvalnõuetega 8000 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku ehk TsMS § 481 lg 2²); riigilõiv on 3 protsenti nõudelt, kuid mitte alla 65 euro (riigilõivuseaduse § 59 lg 6). Suurema või vaieldava nõude puhul esitatakse hagi maakohtule, riigilõiv sõltub hagihinnast (§ 59 lg 1 ja lisa 1).

    Kui saate makseettepaneku, esitage vastuväide e-toimikus või kirjalikult kohtule enne tähtaja möödumist, muidu muutub maksekäsk täitedokumendiks. Kui täitemenetlus on alustatud notariaalselt tõestatud kokkuleppe alusel, millega nõustusite kohese sundtäitmisega (TMS § 2 lg 1 p 18), saate sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada kõik vastuväited nõude olemasolule ja kehtivusele (TMS § 221 lg 1¹). Kohtutäituri tegevuse peale esitage kaebus kümne päeva jooksul (TMS § 217 lg 1).

  7. Kontrollige aegumist eraldi käendaja ja põhivõlgniku suhtes.

    Käenduslepingust tulenev nõue ja põhivõlgniku vastu suunatud nõue on eri nõuded. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat (TsÜS § 146 lg 1) ja see algab nõude sissenõutavaks muutumisest (TsÜS § 147 lg 1), laenu puhul tavaliselt lepingu ülesütlemisest. Kui võlausaldaja esitab hagi ainult käendaja vastu, peatub aegumine käendaja suhtes (TsÜS § 160 lg 1), kuid mitte põhivõlgniku suhtes.

    Kui põhivõlgniku vastu suunatud nõue aegub menetluse ajal, võib käendaja tugineda selle aegumisele VÕS § 149 lg 1 alusel. Aegumist arvestab kohus ainult kohustatud isiku taotlusel (TsÜS § 143), seega peate aegumise vastuväite ise selgelt esitama, võimalikult varakult ja hiljemalt apellatsioonimenetluses seaduses lubatud aja jooksul.

  8. Teatage maksmisest ja nõudke raha põhivõlgnikult tagasi.

    Kui olete võla tasunud, teatage sellest kohe põhivõlgnikule (VÕS § 147 lg 1). Kui jätate teatamata ja põhivõlgnik maksab sama võla uuesti, kaotate tagasinõude tema vastu ja peate raha nõudma võlausaldajalt alusetu rikastumise alusel (§ 147 lg 2). Täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu koos tagatistega (VÕS § 152 lg 1).

    Nõue läheb üle ainult ulatuses, milles maksite eesmärgiga täita käenduskohustust. Kui maksite rohkem või muul põhjusel, sõltub tagasinõue teie ja põhivõlgniku vahelisest suhtest, näiteks käsunduslepingust. Kui sama võlga käendas mitu isikut, vastutate võlausaldaja ees solidaarselt (VÕS § 150), kuid omavahel üldjuhul võrdsetes osades (VÕS § 69 lg 1 ja lg 7). Tagasinõue ei aegu enne kuue kuu möödumist maksmisest (VÕS § 70 lg 2). Juba enne maksmist võite nõuda põhivõlgnikult tagatist, kui tema majanduslik seisund oluliselt halveneb (VÕS § 148 lg 1).

Millele tähelepanu pöörata

Õiguslik alus

19

Seotud kohtulahendid

4
Füüsilisest isikust käendajaga sõlmitud tarbijakäendusleping vastab VÕS § 143 lg 2 nõuetele, kui lepingus on nimetatud käendatavate kohustuste rahaline suurus; piirsumma ei kaitse käendajat tema enda viivitusest tuleneva viivise ja menetluskulude eest (20.06.2018).
Käendaja vastu hagi esitamine peatab ainult käendussuhtest tuleneva nõude aegumise; kui võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu aegub, võib käendaja sellele aegumisele VÕS § 149 lg 1 alusel tugineda (23.10.2024).
Laenuandja peab käenduslepingu sõlmimisel teavitama käendajat olulistest asjaoludest, sh põhivõlgniku majandusseisust (VÕS § 14 lg 2); rikkumine ei vabasta käendajat iseenesest, kuid annab kahjunõude, mida saab võlausaldaja nõudega tasaarvestada (26.05.2016).
Võlausaldaja nõue läheb VÕS § 152 lg 1 alusel käendajale üle üksnes ulatuses, milles käendaja maksis eesmärgiga täita käenduskohustust; muus osas sõltub tagasinõue käendaja ja põhivõlgniku vahelisest suhtest, eelkõige käsunduslepingust (06.05.2026).

Korduma kippuvad küsimused

10
Kas käendaja peab maksma, kui laenuvõtja ei maksa?

Jah, kui käendusleping on kehtiv. Kui lepingus ei ole kirjas, et käendaja vastutab ainult siis, kui võlausaldaja ei saa raha põhivõlgnikult kätte, vastutavad põhivõlgnik ja käendaja solidaarselt (VÕS § 145 lg 1). See tähendab, et pank või muu võlausaldaja võib nõuda kogu võla kohe käendajalt. Käendaja vastutus on siiski piiratud lepingus kokku lepitud maksimumsummaga ja ta võib kasutada põhivõlgniku vastuväiteid.

Kas käendusleping on kehtiv, kui summat pole kirjas?

Kui käendaja on füüsiline isik, on käendusleping tühine, kui selles ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas (VÕS § 143 lg 2). Riigikohtu praktikas piisab siiski sellest, kui lepingus on nimetatud käendatavate kohustuste rahaline suurus, näiteks arvete kogusumma. Kui käendaja on osaühing või muu juriidiline isik, maksimumsumma nõue ei kehti.

Kas suulise käenduse alusel saab raha nõuda?

Füüsilisest isikust käendaja avaldus, millega ta võtab käenduskohustuse, peab olema kirjalikus vormis (VÕS § 144 lg 2). Suuline lubadus „ma vastutan tema eest“ seega üldjuhul käendaja kohustust ei loo. Erand: kui käendaja hakkab põhivõlgniku kohustust täitma, kehtib leping ka vorminõude järgimata jätmise korral (VÕS § 144 lg 3).

Kas käendaja peab maksma ka viivist ja leppetrahvi?

Jah. Käendaja vastutab ka kohustuse rikkumise tagajärgede eest, eelkõige viivise, leppetrahvi ja kahju hüvitamise eest (VÕS § 145 lg 2), kuid maksimumsumma piires. Kui aga käendaja ise viivitab käenduskohustuse täitmisega, võib võlausaldaja nõuda temalt viivist ja menetluskulusid ka üle piirsumma. Inkassokulude eest vastutab käendaja ainult siis, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigel ajal teada.

Kuidas käendusest lahti saada?

Käendus lõpeb, kui tagatud kohustus lõpeb, kui kohustuse võtab üle uus võlgnik ja käendaja ei ole kirjalikult nõustunud tema eest vastutama, või tähtajalise käenduse tähtaja möödumisel (VÕS § 153). Tulevaste kohustuste tagamiseks antud tähtajatu tarbijakäenduse võib igal ajal üles öelda, tähtajalise viie aasta möödudes (VÕS § 154 lg 1). Enne ülesütlemist tekkinud kohustuse eest vastutate edasi.

Kas käendaja võib tugineda sellele, et võlg on aegunud?

Jah. Käendaja võib esitada kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik (VÕS § 149 lg 1), sealhulgas põhinõude aegumise. Riigikohus on selgitanud, et käendaja vastu hagi esitamine ei peata aegumist põhivõlgniku suhtes, seega võib põhinõue menetluse ajal aeguda ja käendaja võib sellele tugineda. Aegumist arvestab kohus ainult siis, kui seda taotletakse (TsÜS § 143).

Kuidas saada käendajana makstud raha laenuvõtjalt tagasi?

Teatage maksmisest kohe põhivõlgnikule (VÕS § 147 lg 1). Makstud ulatuses läheb võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu teile üle (VÕS § 152 lg 1) ja võite esitada põhivõlgnikule maksenõude, maksekäsu avalduse või hagi. Kui põhivõlgnik on osaühing, mis on maksejõuetu, esitage nõue tema pankrotimenetluses. Tagasinõue ei aegu enne kuue kuu möödumist maksmisest (VÕS § 70 lg 2).

Mitu käendajat: kas igaüks maksab ainult oma osa?

Ei. Kui sama kohustust käendab mitu isikut, vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad andsid käenduse eraldi (VÕS § 150). Võlausaldaja võib nõuda kogu summa ühelt käendajalt. Omavahelises suhtes jaguneb kohustus üldjuhul võrdsetes osades ja maksnud käendaja võib nõuda teistelt nende osa (VÕS § 69 lg 1, lg 2 ja lg 7).

Kas pank pidi mind laenuvõtja võlgadest teavitama?

Käenduslepingu sõlmimisel peab laenuandja teatama käendajale asjaoludest, mille vastu käendajal on äratuntav oluline huvi, näiteks laenuvõtja halvast majandusseisust (VÕS § 14 lg 2). Lepingu kehtivuse ajal peab võlausaldaja andma teavet käendaja nõudel (VÕS § 146 lg 1). Rikkumine ei vabasta käendajat automaatselt, kuid võib anda kahjunõude, mille saab võlausaldaja nõudega tasaarvestada.

Mis saab käendusest, kui laenuvõtja läheb pankrotti?

Põhivõlgniku pankrot käendajat ei vabasta. Võlausaldaja peab esitama oma nõude pankrotimenetluses ja teatama pankrotist viivitamata käendajale (VÕS § 146 lg 2); kui ta seda ei tee ja käendajal tekib kahju, väheneb nõue käendaja vastu (§ 146 lg 3). Käendaja ei saa üldjuhul tugineda sellele, et põhivõlgniku kohustus lõppes pankroti- või likvideerimismenetluses (VÕS § 149 lg 2).

Õigusnõustaja – praktilised juhendid

6
Võlaõigus · aegumine ja sissenõudmine
Tsiviilkohtumenetlus · riigi õigusabi
Pärimisõigus · pärandist loobumine
Kriminaalmenetlus · kuriteoteade

Analüüsi minu dokument →ÕigusnõustajaLepingu näidisedRiigi avaleht

Uuendatud: · Allikad: Võlaõigusseadus § 142 (käenduse mõiste), Võlaõigusseadus § 143 (tarbijakäendusleping, maksimumsumma), Võlaõigusseadus § 144 (käenduslepingu vorm), Võlaõigusseadus § 145 (käendaja vastutus), riigiteataja.ee, EUR-Lex

Selgitused on loodud ametliku seadusteksti põhjal ja on orienteeruvad; siduv on üksnes täistekst, millele iga leht viitab. Europaius pakub õigusteavet, mitte advokaaditeenust.