Ametlikud allikadriigiteataja.ee · EUR-Lex
Europaius

Tingimisi karistus ja katseaeg: mida peab teadma

Tingimisi karistus tähendab, et kohus mõistab teile vangistuse või rahalise karistuse, kuid jätab selle täielikult või osaliselt täitmisele pööramata, kui te katseajal uut kuritegu ei pane toime (karistusseadustiku ehk KarS § 73). Raskemal juhul allutab kohus teid katseajaks käitumiskontrollile: peate järgima kontrollnõudeid, ilmuma kriminaalhooldaja juurde ja täitma kohtu pandud kohustusi (KarS § 74 ja § 75).

Juhend on mõeldud inimesele, kellele on kohtuotsusega, sealhulgas kokkuleppemenetluses, mõistetud tingimisi karistus, samuti tema lähedastele ja tööandjale. Selgitame, kui pikk on katseaeg ja millal see algab, milliseid nõudeid tuleb täita, mis juhtub rikkumise või uue kuriteo korral, kuidas end täitmiskohtuniku menetluses kaitsta ning millal kaob karistus karistusregistrist.

Tingimisi karistus on endiselt süüdimõistev kohtuotsus ja karistus: see kantakse karistusregistrisse ning kehtiv karistatus võib mõjutada näiteks Eesti kodakondsuse saamist. Kui katseaeg möödub rikkumisteta, ei pöörata karistust täitmisele ja kolme aasta pärast kustutatakse andmed registrist. Kui rikute nõudeid, võib kohus teid hoiatada, määrata lisakohustusi, pikendada katseaega või saata teid vangistust kandma. Kahtlustatava õigustest kohtueelses menetluses ja joobes juhtimise karistustest räägivad eraldi Europaiuse juhendid.

Kriminaalmenetlus · tingimisi karistus

Peamised faktid

Tähtaeg
Katseaeg on lihtsa tingimisi vabastamise korral üks kuni viis aastat (KarS § 73 lg 3) ja käitumiskontrolli korral kuus kuud kuni viis aastat (KarS § 74 lg 3); see hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, käitumiskontrolli nõuded…
Õigusvaldkond
Kriminaalmenetlus · tingimisi karistus
Sammud
Kohtupraktika
4
Uuendatud
21.11.2026

Tähtaeg

Katseaeg on lihtsa tingimisi vabastamise korral üks kuni viis aastat (KarS § 73 lg 3) ja käitumiskontrolli korral kuus kuud kuni viis aastat (KarS § 74 lg 3); see hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, käitumiskontrolli nõuded aga kohtuotsuse jõustumisest (KarS § 78 p 1). Apellatsiooni soovist tuleb teatada seitsme päeva jooksul resolutsiooni kuulutamisest ja apellatsioon esitada 30 päeva jooksul, kokkuleppemenetluses 15 päeva jooksul (kriminaalmenetluse seadustiku ehk KrMS § 319 lg 1 ja 2). Rikkumise korral võib kohus katseaega pikendada kuni ühe aasta võrra (KarS § 74 lg 4). Kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande vaatab täitmiskohtunik läbi kümne päeva jooksul (KrMS § 427 lg 3) ja tema määruse peale saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul (KrMS § 387 lg 1). Karistusandmed kustutatakse registrist kolm aastat pärast katseaja lõppu, alaealisena toime pandud teo puhul kaks aastat pärast (karistusregistri seaduse ehk KarRS § 24 lg 1 p 6 ja lg 2 p 5).

Mida teha

  1. Lugege kohtuotsuse resolutsioon täpselt läbi.

    Resolutsioonist näete, millise paragrahvi alusel teid tingimisi vabastati. KarS § 73 alusel jäetakse vangistus või rahaline karistus kohaldamata tingimusel, et te ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu; kriminaalhooldajat sel juhul ei määrata. KarS § 74 alusel saab tingimisi jätta ainult vangistuse ja lisaks uue kuriteo keelule peate täitma KarS § 75 kontrollnõudeid ja kohtu pandud kohustusi.

    Kontrollige ka, kas karistus jäeti kohaldamata täielikult või osaliselt. Osalise tingimisi vabastamise korral määrab kohus, milline osa vangistusest kantakse ära kohe ja milline jääb tingimisi (KarS § 73 lg 2, § 74 lg 2). Kirjutage üles katseaja pikkus, alguskuupäev ja kõik loetletud kohustused. Kui midagi jääb arusaamatuks, küsige kohe kaitsjalt, sest edasikaebamise tähtaeg hakkab kulgema otsuse kuulutamisest.

  2. Otsustage seitsme päeva jooksul, kas kaebate otsuse edasi.

    Kui te karistuse või kohustustega ei nõustu, teatage apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult või elektrooniliselt otsuse teinud maakohtule seitsme päeva jooksul resolutsiooni kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (KrMS § 319 lg 1 ja 2). Kui taotlete riigi õigusabi, peatub apellatsioonitähtaeg taotluse lahendamiseni (KrMS § 319 lg 5).

    Kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale saab apellatsiooni esitada ainult piiratud juhtudel, näiteks kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või karistus ei ole seaduses ette nähtud; tähtaeg on 15 päeva (KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4, § 319 lg 2). Arvestage, et prokuratuur võib samuti apellatsiooni esitada ja taotleda reaalset vangistust. Kui keegi otsust ei vaidlusta, jõustub see ja pööratakse täitmisele (KrMS § 412 lg 2).

  3. Võtke ühendust kriminaalhooldusosakonnaga ja leppige kokku registreerimine.

    Käitumiskontrolli korral määratakse teile kriminaalhooldaja, kelle juurde peate kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmuma. Käitumiskontrolli nõuete täitmine algab kohtuotsuse jõustumisest (KarS § 78 p 1), seega ärge oodake, kuni teid otsitakse, vaid võtke osakonnaga ise ühendust. Esimesel kohtumisel lepitakse kokku, kui sageli peate registreerimisele ilmuma, ja kontrollitakse teie elukoha, töö ning elatusvahendite andmeid.

    Kontrollnõuded on seaduses kõigile ühesugused: elada kohtu määratud alalises elukohas, ilmuda registreerimisele, alluda kontrollile elukohas ja anda andmeid oma kohustuste täitmise ning elatusvahendite kohta (KarS § 75 lg 1 p 1–3). Hoidke alles kõik kriminaalhooldaja kirjad ja kokkulepitud kuupäevad. Ühe registreerimise vahelejätmine ilma mõjuva põhjuseta on juba rikkumine, mille kohta kriminaalhooldaja võib esitada kohtule erakorralise ettekande.

  4. Küsige luba enne elukoha, töö või riigi vahetamist.

    Käitumiskontrolli ajal peate saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa, kui lahkute elukohast Eesti piires kauemaks kui 15 päevaks, vahetate elu-, töö- või õppimiskohta või lahkute Eestist ja viibite välismaal (KarS § 75 lg 1 p 4–6). Luba tuleb küsida enne, mitte tagantjärele, ja soovitatavalt kirjalikult, et teil jääks tõend.

    Välismaal töötamine või õppimine katseajal ei ole välistatud, kuid see eeldab kokkulepet kriminaalhooldajaga ja kindlat plaani, kuidas registreerimine ja kontroll toimuvad. Kui lahkute Eestist loata ja ei ole kättesaadav, võib kohus pidada seda kriminaalhooldusest kõrvalehoidumiseks ning pöörata vangistuse täitmisele, nagu juhtus Riigikohtu lahendatud asjas, kus süüdimõistetu lahkus pärast korduvaid rikkumisi riigist ja kuulutati tagaotsitavaks.

  5. Täitke kohtu pandud lisakohustused tähtaegselt.

    Kohus võib lisaks kontrollnõuetele panna teile kohustusi, näiteks heastada kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud ajaks, mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume, mitte kanda relva, otsida töökoht või omandada haridus, alluda ravile, täita ülalpidamiskohustust, mitte suhelda kannatanuga, osaleda sotsiaalprogrammis või alluda elektroonilisele valvele (KarS § 75 lg 2). Ravile ja elektroonilisele valvele allutatakse ainult teie nõusolekul.

    Elektroonilise valve tähtaeg on üks kuni 12 kuud ja see algab päevast, mil seade kinnitatakse teie keha külge; kui võtate nõusoleku tagasi, pöörab kohus kandmata karistuse osa täitmisele (KarS § 75¹ lg 3, 4 ja 6). Kui kohustuse täitmine muutub objektiivselt raskeks, näiteks kaotate töö ja ei suuda kahju graafiku järgi hüvitada, taotlege kohtult kohustuse kergendamist (KarS § 75 lg 3), mitte ärge lihtsalt lõpetage maksmist.

  6. Rikkumise korral selgitage olukorda kohe ja kirjalikult.

    Kui te ei järgi kontrollnõudeid, ei täida kohustusi või panete toime samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teid kirjalikult hoiatada. Kohus võib määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele (KarS § 74 lg 4). Küsimuse otsustab teie elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik määrusega (KrMS § 427 lg 1 ja 2), üldjuhul kirjalikus menetluses; vabaduse võtmise küsimus lahendatakse teie osavõtul ja teie taotlusel kutsutakse kohale kaitsja (KrMS § 432 lg 1 ja 3).

    Riigikohtu praktika järgi on kohtul tagajärje valikul avar otsustusruum ja ta võib ebaproportsionaalse tagajärje vältimiseks jätta karistuse täitmisele pööramata. Esitage seepärast kohtule ja kriminaalhooldajale tõendid mõjuva põhjuse kohta: haiguslehed, töögraafik, ravile pöördumise kinnitus. Nõudke kaitsjat, kui on oht, et vangistus pööratakse täitmisele.

  7. Vaidlustage täitmiskohtuniku määrus 15 päeva jooksul.

    Kui täitmiskohtunik pöörab karistuse täitmisele või pikendab katseaega, saate esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil määrusest teada saite või pidite teada saama. Kaebus esitatakse määruse teinud maakohtule (KrMS § 387 lg 1), kes võib ise oma määruse muuta; muul juhul lahendab kaebuse ringkonnakohus, kes võib ilmselt põhjendamatu kaebuse läbi vaatamata jätta.

    Kaebuses näidake konkreetselt, milles kohus eksis: rikkumist ei olnud, sellel oli mõjuv põhjus, kohus ei kaalunud leebemaid meetmeid või tagajärg on ebaproportsionaalne. Kui vangistus pööratakse täitmisele ja te ei ole vahi all, saadab maakohus teile teatise, millal ja millisesse vanglasse peate ilmuma. Ilmumata jätmisel taotleb vangla teie sundtoomist ja taotlus vangistuse edasilükkamiseks täitmisele pööramist ei peata (KrMS § 414 lg 1, 3 ja 4).

  8. Jälgige katseaja lõppu ja karistusandmete kustumist.

    Kui olete vähemalt kuus kuud kõiki nõudeid järginud, võib kohus vabastada teid edasistest kontrollnõuetest ja kohustustest; kohustus hoiduda uuest kuriteost säilib katseaja lõpuni (KarS § 75 lg 6). Sellise taotluse saate esitada täitmiskohtunikule, lisades kriminaalhooldaja hinnangu ja tõendid oma käitumise kohta.

    Katseaja möödumisel karistust täitmisele ei pöörata. Karistusandmed kustutatakse karistusregistrist ja kantakse arhiivi, kui katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat, alaealisena toime pandud teo puhul kaks aastat (KarRS § 24 lg 1 p 6 ja lg 2 p 5); kustutamise tähtaeg algab katseaja lõppemisest (KarRS § 25 lg 2). Kui teid saadeti enne katseaja lõppu karistust kandma, arvestatakse kustutamise tähtaega karistuse kandmiselt vabanemisest (KarRS § 25 lg 3). Igaühel on õigus saada registrist andmeid enda kohta (KarRS § 15 lg 1); registriteate saate elektrooniliselt e-toimiku kaudu (KarRS § 17 lg 3).

Millele tähelepanu pöörata

Õiguslik alus

4
§ 65, § 69, § 73, § 74 – See seadus, Karistusseadustik, reguleerib süütegude eest karistamist Eestis, määratledes süüteod ja nende liigid ning karistamise alused.
§ 318, § 319, § 387, § 412 – See seadus, Kriminaalmenetluse seadustik, reguleerib kuritegude uurimise ja kohtumenetluse korda ning määrab kindlaks kriminaalasjades tehtud otsuste…
§ 15, § 17, § 24, § 25 – See seadus reguleerib karistusregistri pidamist, mis on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu karistatud isikute ja nende karistuste kohta.
§ 21 – See seadus reguleerib Eesti kodakondsuse omandamist, saamist, taastamist ja kaotamist.

Seotud kohtulahendid

4
KarS § 74 lg 4 annab kohtule avara otsustusruumi: rikkumise tuvastamisel võib kohus valida lisakohustuse, katseaja pikendamise või täitmisele pööramise, kuid proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt ka jätta karistuse täitmisele pööramata, kui see viiks ülemäärase tagajärjeni (15.04.2020).
Kui maakohus pööras KarS § 74 lg 4 alusel vangistuse täitmisele ilma kaalutlusveata ja piisavalt põhistatult, võib ringkonnakohus jätta määruskaebuse ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata (16.02.2024).
Alates 1. jaanuarist 2015 ei too katseajal toime pandud uus tahtlik kuritegu kaasa liitkaristuse vältimatut täitmisele pööramist, sest KarS § 73 lg 4 ja § 74 lg 5 lubavad liitkaristusest uuesti tingimisi vabastada koos elektroonilise valvega (17.10.2024).
Kohtupraktika kohaselt peab katseaeg olema mõistetud vangistusest pikem, mistõttu üle viieaastase vangistuse korral ei saa isikut KarS § 73 või § 74 alusel tingimisi vabastada ka osalise täitmisele pööramise korral (04.03.2025).

Korduma kippuvad küsimused

10
Mis vahe on tingimisi karistusel ja käitumiskontrollil?

KarS § 73 järgi jäetakse karistus kohaldamata, kui te katseajal uut tahtlikku kuritegu toime ei pane; muid kohustusi ei ole. KarS § 74 järgi kaasneb tingimisi vangistusega käitumiskontroll: kriminaalhooldaja jälgib teid, peate ilmuma registreerimisele, küsima luba elukoha vahetamiseks ja välismaale sõiduks ning täitma kohtu pandud kohustusi (KarS § 75). Käitumiskontrolli korral võib karistuse täitmisele pöörata ka nõuete rikkumise pärast.

Kui pikk võib katseaeg olla?

Lihtsa tingimisi vabastamise korral on katseaeg üks kuni viis aastat (KarS § 73 lg 3), käitumiskontrolli korral kuus kuud kuni viis aastat (KarS § 74 lg 3). Kohtupraktika järgi peab katseaeg olema mõistetud vangistusest pikem. Rikkumise korral võib kohus katseaega pikendada kuni ühe aasta võrra (KarS § 74 lg 4). Katseaeg algab kohtuotsuse kuulutamisest, käitumiskontrolli nõuded jõustumisest (KarS § 78 p 1).

Kas tingimisi karistusega võib välismaale sõita?

Kui teile on määratud käitumiskontroll, peate Eestist lahkumiseks ja välismaal viibimiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa (KarS § 75 lg 1 p 6). Luba küsige aegsasti ja kirjalikult. Lihtsa tingimisi karistuse korral (KarS § 73) sellist kohustust seadusest ei tulene, kui kohus ei ole midagi muud määranud, kuid uue tahtliku kuriteo keeld kehtib ka välismaal.

Mis juhtub, kui jätan kriminaalhooldaja juurde minemata?

See on kontrollnõude rikkumine (KarS § 75 lg 1 p 2). Kriminaalhooldusametnik võib teid kirjalikult hoiatada või esitada kohtule erakorralise ettekande. Täitmiskohtunik võib määrata lisakohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata vangistuse täitmisele (KarS § 74 lg 4). Kui teil oli mõjuv põhjus, näiteks haigus, teavitage kriminaalhooldajat kohe ja esitage tõend.

Kas tingimisi karistus läheb karistusregistrisse?

Jah. Tingimisi karistus on süüdimõistev kohtuotsus ja see kantakse karistusregistrisse. Andmed kustutatakse registrist ja kantakse arhiivi, kui katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat; kui panite teo toime alaealisena, siis kahe aasta möödumisel (KarRS § 24 lg 1 p 6 ja lg 2 p 5). Kuriteo eest mõistetud karistuse andmeid säilitatakse arhiivis 50 aastat (KarRS § 24 lg 6).

Kas katseajal tehtud uus kuritegu tähendab kohe vanglat?

Mitte automaatselt. Kui uue kuriteo eest mõistetakse vangistus, moodustatakse liitkaristus (KarS § 65 lg 2). Ettevaatamatusest toime pandud kuriteo korral võib kohus liitkaristusest uuesti tingimisi vabastada, tahtliku kuriteo korral ainult koos käitumiskontrolli ja elektroonilise valvega (KarS § 73 lg 4, § 74 lg 5). Riigikohus on kinnitanud, et alates 2015. aastast ei ole täitmisele pööramine tahtliku kuriteo korral vältimatu.

Kas tingimisi vangistuse võib asendada üldkasuliku tööga?

Kui kohus pöörab tingimisi kohaldatud vangistuse täitmisele, võib ta selle teie nõusolekul asendada üldkasuliku tööga: ühele päevale vangistusele vastab üks tund tööd (KarS § 69 lg 1, § 73 lg 4, § 74 lg 5). Üldkasulikku tööd tehakse kriminaalhooldaja järelevalve all ja selle ajal kehtivad samuti KarS § 75 kontrollnõuded (KarS § 69 lg 4).

Kas kohtu määratud kohustusi saab hiljem muuta?

Jah. Kohus võib käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi kergendada, tühistada või panna täiendavaid kohustusi (KarS § 75 lg 3). Kui olete vähemalt kuus kuud kõiki nõudeid järginud, võib kohus vabastada teid edasistest kontrollnõuetest ja kohustustest, kuid uue kuriteo keeld kehtib katseaja lõpuni (KarS § 75 lg 6). Taotluse vaatab läbi elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik (KrMS § 427 lg 1).

Kuidas vaidlustada vangistuse täitmisele pööramist?

Täitmiskohtuniku määruse peale saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul päevast, mil määrusest teada saite (KrMS § 387 lg 1). Kaebus esitatakse määruse teinud maakohtule. Näidake, et rikkumist ei olnud, sellel oli mõjuv põhjus või et kohus ei kaalunud leebemaid meetmeid. Riigikohtu praktika järgi peab tagajärg olema proportsionaalne, kuid kohtu kaalutlusõigus on lai.

Kas elektroonilise valve seadmest võib keelduda?

Elektroonilisele valvele allutatakse ainult teie eelneval nõusolekul (KarS § 75 lg 2 p 9 ja 10). Valve tähtaeg on üks kuni 12 kuud (KarS § 75¹ lg 3). Kui aga olete nõustunud ja võtate nõusoleku enne tähtaja lõppu tagasi, pöörab kohus kandmata karistuse osa täitmisele (KarS § 75¹ lg 6). Kui pärast uut tahtlikku kuritegu on tingimisi vabastamine võimalik ainult koos elektroonilise valvega (KarS § 73 lg 4), tähendab keeldumine praktiliselt reaalset vangistust.

Õigusnõustaja – praktilised juhendid

6
Kriminaalmenetlus · kahtlustatava õigused
Kriminaalmenetlus · kuriteoteade
Võlaõigus · kindlustusleping
Tsiviilkohtumenetlus · lihtmenetlus

Analüüsi minu dokument →ÕigusnõustajaLepingu näidisedRiigi avaleht

Uuendatud: · Allikad: Karistusseadustik § 65, § 69, § 73, § 74, § 75, § 75¹, § 78 (tingimisi vabastamine, käitumiskontroll, katseaeg), Kriminaalmenetluse seadustik § 318, § 319, § 387, § 412, § 414, § 427, § 432 (edasikaebamine ja täitmiskohtunik), Karistusregistri seadus § 15, § 17, § 24, § 25 (andmete saamine ja karistusandmete kustutamine), Kodakondsuse seadus § 21 lg 1 p 4 (karistatus kodakondsuse andmisest keeldumise alusena), riigiteataja.ee, EUR-Lex

Selgitused on loodud ametliku seadusteksti põhjal ja on orienteeruvad; siduv on üksnes täistekst, millele iga leht viitab. Europaius pakub õigusteavet, mitte advokaaditeenust.