Ametlikud allikadriigiteataja.ee · EUR-Lex
Europaius

Kahtlustatava õigused: vaikimine ja kaitsja

Kahtlustatavaks saab isik, kes on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud, või isik, keda on piisav alus kahtlustada kuriteo toimepanemises ja kes on allutatud menetlustoimingule, näiteks kutsutakse politseisse ülekuulamisele (kriminaalmenetluse seadustiku ehk KrMS § 33 lg 1). Sellest hetkest on teil seaduses kindlaks määratud õigused: teada kahtlustuse sisu, keelduda ütluste andmisest, saada kaitsja abi, kasutada tõlki, esitada tõendeid, taotlusi ja kaebusi (KrMS § 34 lg 1). Süüdistatavaks muutute siis, kui prokuratuur koostab teie kohta süüdistusakti või kui sõlmitakse kokkulepe; süüdistataval on samad õigused ning lisaks õigus tutvuda kaitsja kaudu toimikuga ja osaleda kohtulikul arutamisel (KrMS § 35).

Juhend on mõeldud inimesele, kes on saanud politseilt või prokuratuurilt kutse kahtlustatavana ülekuulamisele, kes on kinni peetud või kelle lähedane on kinni peetud. Kehtib süütuse presumptsioon: kedagi ei käsitata süüdi olevana enne jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust ning kõrvaldamata kahtlus tõlgendatakse kahtlustatava kasuks (KrMS § 7).

Kui olete ise kuriteo ohver, vaadake Europaiuse juhendit kuriteoteate esitamise kohta. Väärteo, näiteks liiklusrikkumise menetlusest räägib eraldi juhend väärteotrahvi vaidlustamise kohta.

Kriminaalmenetlus · kahtlustatava õigused

Peamised faktid

Tähtaeg
Kahtlustatavana kinnipidamine võib kesta kuni 48 tundi; kui prokuratuur soovib vahistamist, tuleb kinnipeetu selle aja jooksul toimetada eeluurimiskohtuniku juurde, muidu tuleb ta vabastada (KrMS § 217 lg 1 ja lg 8, põhiseaduse §…
Õigusvaldkond
Kriminaalmenetlus · kahtlustatava õigused
Sammud
Kohtupraktika
4
Uuendatud
19.11.2026

Tähtaeg

Kahtlustatavana kinnipidamine võib kesta kuni 48 tundi; kui prokuratuur soovib vahistamist, tuleb kinnipeetu selle aja jooksul toimetada eeluurimiskohtuniku juurde, muidu tuleb ta vabastada (KrMS § 217 lg 1 ja lg 8, põhiseaduse § 21 lg 2). Eeluurimiskohtunik annab vahi all pidamiseks loa kuni kaheks kuuks korraga; kohtueelses menetluses on piir esimese astme kuriteo puhul kuus kuud ja teise astme kuriteo puhul neli kuud, alaealisel kaks kuud (KrMS § 131¹ lg 1 ja lg 4). Vahistamismääruse peale saab määruskaebuse esitada kümne päeva jooksul (KrMS § 387 lg 2). Pärast kriminaaltoimiku tutvustamist on taotluste esitamiseks prokuratuurile kümme päeva (KrMS § 225 lg 1). Uurimisasutuse menetlustoimingu peale saab kaevata prokuratuurile enne süüdistusakti koostamist; prokuratuur lahendab kaebuse 30 päeva jooksul ja Riigiprokuratuuri määruse peale saab kaevata eeluurimiskohtunikule kümne päeva jooksul (KrMS § 228, § 229 lg 1, § 230 lg 2).

Mida teha

  1. Selgitage välja oma menetlusseisund ja kahtlustuse sisu.

    Kui politsei kutsub teid ülekuulamisele, küsige kohe, kas teid kuulatakse üle tunnistajana või kahtlustatavana. Tunnistajal on kohustus anda ütlusi, kuid ta võib keelduda ütlustest, mis süüstavad teda ennast või tema lähedasi (KrMS § 71 lg 2). Kahtlustatavale tuleb viivitamata selgitada tema õigusi ja kohustusi ning kuulata ta üle kahtlustuse sisu kohta (KrMS § 33 lg 2). Õigusi tutvustatakse lihtsas ja arusaadavas keeles ning selle kohta võetakse teie allkiri (KrMS § 35¹ lg 1). Alates 1. jaanuarist 2026 on kahtlustataval ka õigus saada teavet menetluse üldise käigu kohta (KrMS § 34 lg 1 p 1). Lugege kahtlustuse kvalifikatsioon ja asjaolud hoolega läbi.

  2. Kasutage õigust vaikida, kuni olete kaitsjaga rääkinud.

    Teil on õigus keelduda ütluste andmisest ja teile peab enne ülekuulamist ütlema, et antud ütlusi võidakse kasutada teie vastu (KrMS § 34 lg 1 p-d 1 ja 2, § 75 lg 2). Põhiseaduse järgi ei tohi kedagi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu (põhiseaduse § 22 lg 3). Riigikohtu praktika järgi hõlmab see ka õigust keelduda muust aktiivsest kaasabist, näiteks telefoni PIN-koodi avaldamisest, kuid mitte näiteks vere- või joobeproovi andmisest. Kui teile on õigusi selgitatud ja annate ütlusi vabatahtlikult, võib neid hiljem kohtus kasutada ka siis, kui te kohtus vaikite. Seepärast on ohutum öelda: „Kasutan õigust ütlusi mitte anda, kuni olen kaitsjaga nõu pidanud.“

  3. Nõudke kaitsjat ja kohtumist temaga ilma kõrvalisteta.

    Kaitsja võib menetlusest osa võtta hetkest, mil saite kahtlustatava seisundi (KrMS § 45 lg 1). Võite valida lepingulise kaitsja ise või lähedase kaudu (KrMS § 43 lg 1). Kui teil kaitsjat pole, taotlege menetlejalt kaitsja määramist: uurimisasutus, prokuratuur või kohus määrab kaitsja ja Eesti Advokatuur nimetab riigi õigusabi osutava advokaadi (KrMS § 43 lg 2 ja lg 3). Teil on õigus kohtuda kaitsjaga teiste isikute juuresolekuta; kui kohtumine on kestnud tund, võib selle menetlustoiminguks katkestada (KrMS § 34 lg 1 p 4 ja lg 2). Teil on õigus olla üle kuulatud kaitsja juuresolekul (KrMS § 34 lg 1 p 5). Kui loobute kaitsja juuresolekust, tehke seda teadlikult.

  4. Taotlege tõlki, kui te ei valda eesti keelt piisavalt.

    Kriminaalmenetluse keel on eesti keel, kuid kahtlustatavale, kes ei valda eesti keelt, tagatakse tõlgi abi (KrMS § 10 lg 1 ja lg 2). Tõlgi abi tagatakse teie või kaitsja taotlusel ka kaitsjaga kohtumisel, mis on seotud menetlustoimingu, taotluse või kaebusega (KrMS § 10 lg 2¹). Kinnipidamise protokoll, vahistamismäärus, süüdistusakt ja kohtuotsus tuleb tõlkida teie emakeelde või keelde, mida valdate, vähemalt olulises osas (KrMS § 10 lg 5). Kui teile on dokument tõlgitud, hakkab kaebetähtaeg kulgema tõlke saamisest (KrMS § 10 lg 10). Ärge kirjutage alla protokollile, mille sisust te aru ei saa; nõudke tõlget ja laske märkus protokolli kanda.

  5. Teadke oma õigusi kinnipidamise korral.

    Kahtlustatavana kinnipidamine on vabaduse võtmine kuni 48 tunniks ja selle kohta koostatakse protokoll, kuhu märgitakse alus, kuupäev, kellaaeg, kahtlustuse asjaolud ning teie avaldused ja taotlused (KrMS § 217 lg 1, § 218 lg 1). Kinni võib pidada näiteks siis, kui isik tabati teolt või kui on oht, et ta põgeneb või takistab menetlust (KrMS § 217 lg 2 ja lg 3). Teile antakse kirjalik õiguste deklaratsioon, mida võite kinnipidamise ajal enda käes hoida (KrMS § 35¹ lg 2). Teil on õigus teatada kinnipidamisest menetleja kaudu vähemalt ühele lähedasele (KrMS § 217 lg 10). Kui kinnipidamise alus langeb ära, tuleb teid viivitamata vabastada (KrMS § 217 lg 9).

  6. Valmistuge vahistamistaotluse arutamiseks kohtus.

    Kui prokuratuur leiab, et teid tuleb vahistada, toimetatakse teid 48 tunni jooksul eeluurimiskohtuniku juurde (KrMS § 217 lg 8). Vahistada saab ainult siis, kui on oht, et hoiate menetlusest kõrvale või jätkate kuritegude toimepanemist, ning vahistamine on vältimatult vajalik (KrMS § 130 lg 2). Kohtunik küsitleb teid ja kuulab ära prokuröri ja kaitsja (KrMS § 131 lg 3). Teil on õigus taotleda juurdepääsu tõenditele, mis on vahistamise põhjendatuse arutamiseks olulised (KrMS § 34¹ lg 2). Pakkuge vahistamise asemel leebemaid võimalusi, näiteks elukohast lahkumise keeldu, kautsjonit või elektroonilist valvet (KrMS § 128, § 135, § 137¹). Kautsjoni miinimumsuurus on viissada päevapalka ja selle määramisel arvestatakse ka teie varalist seisundit (§ 135 lg 4); elektroonilise valve all oldud aega karistusaja hulka ei arvestata (§ 137¹ lg 1). Vahistamismääruse peale saab esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul (KrMS § 387 lg 2).

  7. Vaidlustage menetleja ebaseaduslik toiming.

    Kui uurimisasutus rikkus menetlusnõudeid ja see rikkus teie õigusi, näiteks ei võimaldanud kaitsjat või tõlki, võite enne süüdistusakti koostamist esitada kaebuse prokuratuurile; prokuratuuri toimingu peale esitatakse kaebus Riigiprokuratuurile (KrMS § 228 lg 1 ja lg 2). Kaebuses märkige vaidlustatav toiming, selle kuupäev, millises osas seda vaidlustate ja oma taotlus (KrMS § 228 lg 4). Kaebus lahendatakse 30 päeva jooksul (KrMS § 229 lg 1). Kui Riigiprokuratuur kaebust ei rahulda, võite pöörduda kümne päeva jooksul eeluurimiskohtuniku poole (KrMS § 230). Kaebus ei peata vaidlustatud toimingut (KrMS § 228 lg 5).

  8. Tutvuge kriminaaltoimikuga ja esitage taotlused.

    Kui prokuratuur tunnistab kohtueelse menetluse lõpuleviiduks, esitab ta kriminaaltoimiku tutvumiseks; kaitsja saab toimiku koopia elektroonilisel andmekandjal (KrMS § 223 lg 3, § 224 lg 1). Kui kaitsja osavõtt ei ole kohustuslik, tutvustatakse toimikut teie taotlusel teile endale (KrMS § 224 lg 1¹). Juba enne seda võite taotleda juurdepääsu tõenditele, mis on vajalikud kahtlustuse sisu mõistmiseks ja kaitse ettevalmistamiseks (KrMS § 34¹ lg 1). Pärast toimiku tutvustamist on kümme päeva, et esitada prokuratuurile taotlusi, näiteks täiendava ülekuulamise, ekspertiisi või tõendi kõrvaldamise kohta (KrMS § 225 lg 1). Rahuldamata jäetud taotlust võib korrata kohtus (KrMS § 225 lg 3).

  9. Kaaluge koos kaitsjaga menetluse liiki.

    Kohtus on kaitsja osavõtt üldjuhul kohustuslik (KrMS § 45 lg 4). Asja võib lahendada üldmenetluses, lühimenetluses või kokkuleppemenetluses. Lühimenetluses lahendab kohus asja toimiku materjalide põhjal ning süüdimõistmise korral vähendatakse põhikaristust ühe kolmandiku võrra (KrMS § 233 lg 1, § 238 lg 2). Kokkuleppemenetluses lepivad süüdistatav ja prokurör kokku kvalifikatsioonis ja karistuses; see eeldab teie ja kaitsja nõusolekut ning teatud raskete kuritegude puhul on see välistatud (KrMS § 239). Kokkulepe tähendab süü tunnistamist, seega ärge nõustuge sellega enne, kui olete toimikuga tutvunud ja tõendeid kaitsjaga hinnanud.

Millele tähelepanu pöörata

Õiguslik alus

4
§ 7, § 10, § 33, § 34 – See seadus, Kriminaalmenetluse seadustik, reguleerib kuritegude uurimise ja kohtumenetluse korda ning määrab kindlaks kriminaalasjades tehtud otsuste…
§ 21, § 22 – See seadus on Eesti Vabariigi põhiseadus, mis kehtestab riigi aluspõhimõtted, kodanike põhiõigused, vabadused ja kohustused.
§ 4, § 6 – See seadus reguleerib riigi poolt tagatava õigusabi andmist, selle liike, saamise tingimusi ja korda, et tagada kõigile asjatundliku ja usaldusväärse…
§ 81 – See seadus, Karistusseadustik, reguleerib süütegude eest karistamist Eestis, määratledes süüteod ja nende liigid ning karistamise alused.

Seotud kohtulahendid

4
Kahtlustatavana kinnipidamiseks peab kinnipidamise ajal olema iga isiku suhtes tuvastatud põhjendatud kuriteokahtlus ja KrMS § 217 alus; ülekuulamise kohustus tähendab eelkõige kahtlustatava õigust olla ära kuulatud ning kui teda ei saa viivitamata üle kuulata ja muud alust pole, tuleb ta vabastada (09.06.2023).
Kahtlustatava ütlused, mis ta andis vabatahtlikult ilma kaitsjata pärast seda, kui talle selgitati kahtlustuse sisu ja õigusi, on lubatav tõend; kaitsja juuresolekust üksiku ülekuulamise ajal saab loobuda ka ilma kirjaliku loobumiseta KrMS § 48 mõttes (07.02.2025).
Enese mittesüüstamise privileeg ei tähenda üksnes õigust vaikida, vaid ka õigust keelduda menetlejale aktiivse kaasabi osutamisest, näiteks telefoni PIN-koodi avaldamisest; selline kaasabi saab olla vaid vabatahtlik ja eeldab, et isik teab oma õigust (14.06.2022).
Kui süüdistatav ei valda eesti keelt, peab kohus tagama tõlgi abi ka tema võõrkeelse apellatsiooni tõlkimiseks; võõrkeelset apellatsiooni ei jäeta seetõttu läbi vaatamata (10.06.2022).

Korduma kippuvad küsimused

11
Kas pean politseis kahtlustatavana ütlusi andma?

Ei pea. Kahtlustataval on õigus keelduda ütluste andmisest ning enne ülekuulamist peab menetleja teile seda selgitama ja ütlema, et ütlusi võidakse kasutada teie vastu (KrMS § 34 lg 1 p 1 ja p 2, § 75 lg 2). Vaikimist ei loeta süü tunnistamiseks. Siiski peate kutse peale ilmuma ja alluma menetleja korraldustele (KrMS § 34 lg 3).

Kas politsei võib mind kinni pidada kauem kui 48 tundi?

Ilma kohtu loata ei või. Kahtlustatavana kinnipidamine kestab kuni 48 tundi (KrMS § 217 lg 1) ja põhiseaduse järgi ei tohi kedagi vahi all pidada üle 48 tunni ilma kohtu loata (§ 21 lg 2). Kui prokuratuur soovib teid kauemaks kinni hoida, peab ta selle aja jooksul viima teid eeluurimiskohtuniku juurde vahistamistaotlust arutama (KrMS § 217 lg 8).

Kuidas saada tasuta kaitsjat kriminaalasjas?

Öelge uurijale või prokurörile, et taotlete kaitsja määramist. Menetleja teeb määruse ja Eesti Advokatuur nimetab riigi õigusabi osutava advokaadi, kelle kontaktandmed teile edastatakse (KrMS § 43 lg 2, lg 3 ja lg 5). Kriminaalmenetluses saab kahtlustatav riigi õigusabi oma majanduslikust olukorrast sõltumata (riigi õigusabi seaduse § 6 lg 2). Süüdimõistmise korral võib kohus aga panna määratud kaitsja tasu teile hüvitada (KrMS § 180).

Mis vahe on kahtlustataval ja süüdistataval?

Kahtlustatav on isik, keda kahtlustatakse kuriteos ja kes on kinni peetud või allutatud menetlustoimingule (KrMS § 33 lg 1). Süüdistatavaks saab ta siis, kui prokuratuur koostab süüdistusakti või kui sõlmitakse kokkulepe (KrMS § 35 lg 1). Süüdistataval on samad õigused nagu kahtlustataval ning lisaks õigus tutvuda kaitsja kaudu toimikuga ja osaleda kohtulikul arutamisel.

Kas kinnipeetu võib helistada perele?

Kahtlustatavana kinnipeetule antakse võimalus teatada kinnipidamisest menetleja kaudu vähemalt ühele lähedasele, keda ta ise valib (KrMS § 217 lg 10). See ei tähenda tingimata isiklikku telefonikõnet. Alaealise kinnipidamisest teavitatakse viivitamata tema vanemat. Prokuratuuri loal võib teavitamise ajutiselt edasi lükata, kui see on vältimatult vajalik menetluse kahjustamise vältimiseks.

Kas mul on õigus näha tõendeid enne kohut?

Täielik juurdepääs tõenditele tagatakse hiljemalt siis, kui prokuratuur on kohtueelse menetluse lõpuleviiduks tunnistanud ja esitanud toimiku tutvumiseks (KrMS § 34¹ lg 1, § 224). Varem võite taotleda juurdepääsu tõenditele, mis on vajalikud kahtlustuse mõistmiseks või vahistamise vaidlustamiseks (KrMS § 34¹ lg 1 ja lg 2). Prokuratuur võib keelduda, kui see kahjustaks menetlust või teise isiku õigusi; keeldumise saab vaidlustada.

Kas pean politseile andma telefoni parooli?

Seadus ei kohusta kahtlustatavat telefoni või arvuti parooli avaldama. Riigikohtu praktika järgi hõlmab enese mittesüüstamise privileeg ka õigust keelduda aktiivsest kaasabist, näiteks PIN-koodi andmisest, ning selline kaasabi saab olla ainult vabatahtlik. Telefoni võib siiski läbiotsimisel ära võtta ja selle sisu uurida muude vahenditega. Joobe- või vereproovi andmisest keelduda ei saa samal alusel.

Mida teha, kui ma ei räägi eesti keelt?

Teil on õigus tõlgi abile kogu menetluse vältel, sealhulgas ülekuulamisel ja kaitsjaga kohtumisel, mis on seotud menetlustoiminguga (KrMS § 10 lg 2 ja lg 2¹). Kinnipidamise protokoll, vahistamismäärus, süüdistusakt ja kohtuotsus tõlgitakse teile vähemalt olulises osas (KrMS § 10 lg 5). Kui tõlget ei tagata, saab selle vaidlustada (KrMS § 10 lg 9).

Kas võin kahtlustatavana oma kriminaalasjast meediale rääkida?

Kohtueelse menetluse andmeid võib avaldada üldjuhul ainult prokuratuuri loal (KrMS § 214 lg 1). Keelu rikkumise eest võib eeluurimiskohtunik teisi isikuid trahvida, kuid kahtlustatavat ja süüdistatavat ei trahvita (KrMS § 214 lg 3). Siiski võib avalik rääkimine kahjustada teie kaitset ja teiste isikute õigusi, seega arutage seda enne kaitsjaga.

Kui kaua võib kriminaalasi kesta, enne kui kuritegu aegub?

Kuritegu aegub, kui teo lõpuleviimisest kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud esimese astme kuriteo puhul kümme ja teise astme kuriteo puhul viis aastat (karistusseadustiku § 81 lg 1). Aegumine katkeb muu hulgas tõkendi kohaldamise ja kohtu alla andmisega (§ 81 lg 5). Eluaegse vangistusega karistatavad kuriteod ei aegu (§ 81 lg 2).

Kas kokkuleppemenetlus on alati soodsam?

Mitte alati. Kokkuleppemenetluses lepitakse prokuröriga kokku kvalifikatsioon ja karistus, mille kohus kinnitab; see eeldab teie ja kaitsja nõusolekut ning kannatanu nõusolekut (KrMS § 239 lg 2). Kokkulepe tähendab süüdimõistmist. Kui tõendid on nõrgad, võib üldmenetlus lõppeda õigeksmõistmisega. Otsustage alles pärast toimikuga tutvumist ja kaitsjaga arutamist.

Õigusnõustaja – praktilised juhendid

6
Kriminaalmenetlus · tingimisi karistus
Kriminaalmenetlus · kuriteoteade
Võlaõigus · kindlustusleping
Tsiviilkohtumenetlus · lihtmenetlus

Analüüsi minu dokument →ÕigusnõustajaLepingu näidisedRiigi avaleht

Uuendatud: · Allikad: Kriminaalmenetluse seadustik § 7, § 10, § 33, § 34, § 34¹, § 35, § 35¹, § 43, § 45, § 48, § 71, § 75, § 128, § 130, § 131, § 131¹, § 175, § 180, § 217, § 218, § 224, § 225, § 228–§ 230, § 233, § 238, § 239, § 387, Eesti Vabariigi põhiseadus § 21 (kinnipidamine, kaitsja, 48 tundi), § 22 (süütuse presumptsioon, enese mittesüüstamine), Riigi õigusabi seadus § 4 lg 3 p 1, § 6 lg 2 (määratud kaitse kriminaalmenetluses), Karistusseadustik § 81 (kuriteo aegumine), riigiteataja.ee, EUR-Lex

Selgitused on loodud ametliku seadusteksti põhjal ja on orienteeruvad; siduv on üksnes täistekst, millele iga leht viitab. Europaius pakub õigusteavet, mitte advokaaditeenust.