Üürikorteris on puudus: kes remondib ja kas üüri saab alandada
Kui üürikorteris hakkab katus läbi laskma, küte ei tööta, seintele tuleb hallitus või boiler läheb katki, peab puuduse üldjuhul kõrvaldama üürileandja. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 276 lg 1 järgi peab üürileandja andma korteri üle lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja hoidma seda selles seisundis kogu lepingu kehtivuse aja. Üürniku enda kanda on ainult pisipuudused, mida saab kõrvaldada tavalise väikese koristamise või hooldamisega (VÕS § 280).
Juhend on mõeldud eluruumi üürnikule, kelle korteris tekkis lepingu kehtivuse ajal puudus, ja üürileandjale, kes soovib teada, mida üürnik temalt nõuda võib. Seadus annab üürnikule mitu õiguskaitsevahendit: nõuda puuduse kõrvaldamist, alandada üüri, hoiustada üüri, kõrvaldada puudus ise üürileandja kulul, nõuda kahju hüvitamist ja rasketel juhtudel öelda leping üles ilma etteteatamistähtajata (VÕS § 278, § 279, § 296, § 298). Eluruumi üürilepingus ei saa neid õigusi üürniku kahjuks piirata, sellised tingimused on tühised (VÕS § 275).
Tulemus sõltub sellest, kas järgite õiget järjekorda: kõigepealt viivitamatu teade üürileandjale, siis mõistlik tähtaeg, alles seejärel üüri alandamine või omal käel remont. Kes jätab teatamise vahele või lõpetab üüri maksmise ette teatamata, võib kaotada nii üüri alandamise õiguse kui ka vaidluse üürivõla üle.
Peamised faktid
Tähtaeg
Puudusest tuleb üürileandjale teatada viivitamata (VÕS § 282 lg 1); üüri maksmisest keeldumisest või tasaarvestamisest peab elu- või äriruumi üürnik teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt üks kuu enne üüri maksetähtpäeva (VÕS § 297 lg 1). Üüri hoiustamise korral tuleb nõue esitada üürikomisjonile või kohtule 30 päeva jooksul alates esimese hoiustatud üüri sissenõutavaks muutumisest, muidu võib üürileandja hoiustatud summa välja nõuda (VÕS § 298 lg 2). Üürileandja kavandatud olulistest parendustest peab ta teatama vähemalt kaks kuud ette ning üürnik võib 30 päeva jooksul teate saamisest lepingu 30-päevase etteteatamisega üles öelda (VÕS § 284 lg 2–3). Üürniku nõue tehtud kulutuste hüvitamiseks aegub kuue kuu jooksul lepingu lõppemisest (VÕS § 338). Üürikomisjoni otsuse peale saab pöörduda maakohtusse 20 päeva jooksul otsuse kättesaamisest (üürivaidluse lahendamise seadus § 21).
Mida teha
Tehke kindlaks, kas puudus on üürileandja või teie kanda.
Üürileandja peab hoidma korterit lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis (VÕS § 276 lg 1). Tema kanda on üldjuhul katuse, torustiku, küttesüsteemi, elektrisüsteemi, akende ja lepinguga kaasa antud seadmete (boiler, pliit, pesumasin) rikked ning niiskus- ja hallitusprobleemid, mis tulenevad hoone ehituslikust seisukorrast. Üürnik peab omal kulul kõrvaldama ainult pisipuudused, mida saab kõrvaldada asja harilikuks säilitamiseks vajaliku väikese koristamise või hooldamisega (VÕS § 280): näiteks valamu sifooni puhastamine, lambipirni või filtri vahetamine. Kui puudus tekkis teie enda hooletuse tõttu, näiteks jätsite vee jooksma, vastutate selle eest ise ja VÕS § 278 õigusi kasutada ei saa. Lugege üle ka leping: eluruumi üürilepingu tingimus, mis paneb seaduses üürileandjale pandud kohustused üürniku kanda, on tühine (VÕS § 275).
Teatage puudusest üürileandjale viivitamata ja kirjalikult.
Üürnik peab üürileandjale viivitamata teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest, mida ta ise kõrvaldama ei pea, ning ohust asjale (VÕS § 282 lg 1). Saatke e-kiri või kiri, kus on kirjas puuduse kirjeldus, avastamise kuupäev, fotod või video ning palve puudus kõrvaldada. Hoidke alles saatmise tõend. Kui puudus ohustab korterit (veeleke, elektririke, külmunud torud), helistage kohe ka üürileandjale või korteriühistu avariiteenistusele ja dokumenteerige kõne.
Kui teatamata jätate, peate hüvitama kahju, mis üürileandjale seetõttu tekkis, näiteks naaberkorteri uputuse (VÕS § 282 lg 2). Veelgi olulisem: kui üürileandja ei saanud puudust teie teatamata jätmise tõttu kõrvaldada, kaotate selle puuduse osas üüri alandamise, kahjunõude ja muud VÕS § 278 õigused (VÕS § 282 lg 3).
Andke üürileandjale mõistlik tähtaeg ja lubage remont teha.
Seadus ei määra puuduse kõrvaldamiseks kindlat päevade arvu, vaid räägib mõistlikust ajast (VÕS § 279 lg 1). Mõistlikkus sõltub puudusest: küttekatkestus talvel või veeleke nõuab tegutsemist päevadega, kosmeetiline niiskuslaik võib oodata mõne nädala. Kirjutage teatesse konkreetne kuupäev, mis on puuduse iseloomu arvestades realistlik.
Üürnik peab taluma töid, mis on vajalikud puuduste kõrvaldamiseks ja kahju ärahoidmiseks, ning laskma üürileandjal korterit üle vaadata (VÕS § 283 lg 1–2). Üürileandja peab töödest õigeaegselt teatama ja arvestama teie huve (§ 283 lg 3). Kui keeldute meistreid sisse laskmast, ei saa te hiljem viidata sellele, et üürileandja jättis puuduse kõrvaldamata. Talumiskohustus ei võta teilt õigust tööde ajal üüri alandada ega nõuda kahju hüvitamist (§ 283 lg 1 teine lause).
Alandage üüri puudusele vastavalt, kuid teatage sellest ette.
Kui korterit ei saa puuduse tõttu üldse kasutada, ei pea üürnik selle aja eest maksma üüri ega kõrvalkulusid (VÕS § 296 lg 1). Kui kasutamine on ainult piiratud, võib üüri alandada puudusele vastaval määral alates puudusest teada saamisest kuni selle kõrvaldamiseni (§ 296 lg 2). Näiteks kui üks tuba kolmest on hallituse tõttu kasutuskõlbmatu, võib proportsionaalne alandamine olla põhjendatud; kogu üürist keelduda ei saa, kui ülejäänud korterit kasutate.
Elu- või äriruumi üürnik peab üüri maksmisest keeldumise või tasaarvestamise kavatsusest teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt üks kuu enne üüri maksetähtpäeva (VÕS § 297 lg 1). Kohtupraktikas on hilinenult esitatud alandamise teadet loetud üürileandjale mittesiduvaks ja üürnikult mõistetud välja kogu üür koos viivisega. Märkige teates puudus, alandamise protsent ja periood.
Kaaluge üüri hoiustamist, kui üürileandja venitab.
Kui nõuate puuduse kõrvaldamist, võite määrata üürileandjale kirjalikult tähtaja ja hoiatada, et tähtaja möödumisel hoiustate edaspidi sissenõutavaks muutuva üüri (VÕS § 298 lg 1). Hoiustamine tähendab, et maksate üüri mitte üürileandjale, vaid hoiule notari juures VÕS § 120 korras; hoiustamisest tuleb üürileandjale kirjalikult teatada. See näitab, et te ei ole maksejõuetu ega pahatahtlik, kuid survestab üürileandjat puudust kõrvaldama.
Hoiustamisel on range tähtaeg: üürileandja võib hoiustatud raha välja nõuda, kui te ei ole esitanud puuduse kõrvaldamise nõuet üürikomisjonile või kohtule 30 päeva jooksul alates ajast, mil esimene hoiustatud üür muutus sissenõutavaks (§ 298 lg 2). Notari hoiustamise tasu küsige notarilt enne raha üleandmist.
Kõrvaldage puudus ise üürileandja kulul, kui ta on viivituses.
Üürnik võib puuduse ise kõrvaldada ja nõuda vajalike kulutuste hüvitamist, kui üürileandja on puuduse kõrvaldamisega viivituses või kui puudus piirab kasutamist ainult ebaolulisel määral (VÕS § 279 lg 3). Seda õigust ei saa eluruumi üürilepingus üürniku kahjuks välistada (§ 279 lg 4). Tallinna Ringkonnakohus on 2026. aastal leidnud, et üürnikul oli õigus hallituskahjustus ise eemaldada ja nõuda kulud välja ka siis, kui ta jätkas ruumide kasutamist ega taotlenud üüri alandamist.
Tõendite pärast laske enne tööde algust puudus fikseerida (fotod, asjatundja või meistri kirjalik hinnang) ning küsige vähemalt kaks hinnapakkumist. Hüvitatakse vajalikud kulutused, mitte korteri parendamine teie maitse järgi. Parendused ja ümberehitused, mis ei ole puuduse kõrvaldamiseks vajalikud, nõuavad üürileandja kirjalikku nõusolekut (VÕS § 285 lg 1).
Öelge leping erakorraliselt üles, kui korter on sisuliselt kasutuskõlbmatu.
Kui üürileandja teab puudusest, kuid ei kõrvalda seda mõistliku aja jooksul ning puudus välistab korteri sihtotstarbelise kasutamise või piirab seda olulisel määral, võib üürnik lepingu etteteatamistähtaega järgimata üles öelda (VÕS § 279 lg 1). Samamoodi võib üles öelda, kui üürileandjast tuleneval põhjusel ei ole üldse võimalik korterit kasutada ja üürileandjale antud mõistlik tähtaeg möödus tulemusteta (VÕS § 314 lg 1).
Ülesütlemine peab olema kirjalik ja põhjendatud. Harju Maakohus ei lugenud kehtivaks ülesütlemist, kus üürnik teatas hallitusest alles väljakolimise päeval ega andnud üürileandjale võimalust puudus kõrvaldada: üürnikult mõisteti välja üür kuni tähtajalise lepingu lõpuni. Kui korteri seisukord oli halb juba üleandmisel ja võtsite selle reservatsioonideta vastu, kaotate taganemisõiguse ja saate VÕS § 278 õigusi kasutada vaid siis, kui jätsite need vastuvõtmisel endale (VÕS § 277 lg 2).
Lahendage vaidlus üürikomisjonis või maakohtus.
Eluruumi üürilepingust tuleneva vaidluse võib lahendada üürikomisjonis, kui kohalik omavalitsus on selle asutanud, või maakohtus (üürivaidluse lahendamise seadus § 1 ja § 2). Üürikomisjonile esitatakse kirjalik avaldus, milles on poolte andmed, selgelt sõnastatud nõue, seda põhjendavad asjaolud ja tõendid; lisage üürileping ja kirjavahetus (§ 5). Komisjoni istung peetakse üldjuhul ühe kuu jooksul avalduse menetlusse võtmisest (§ 7). Komisjoni otsusega mittenõustumisel saab samas vaidluses pöörduda maakohtusse 20 päeva jooksul otsuse kättesaamisest (§ 21).
Kohtusse esitatakse hagi e-toimiku kaudu; riigilõiv sõltub nõude hinnast (riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). Väiksema rahalise nõude, mille põhinõue ei ületa 3500 eurot, menetleb kohus lihtmenetluses (TsMS § 405). Kui teie nõue on kindel rahasumma, näiteks hüvitamata remondikulu, on odavam maksekäsu kiirmenetlus: riigilõiv on 3 protsenti nõudelt, kuid vähemalt 65 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 6).
Millele tähelepanu pöörata
- Üüri maksmise lõpetamine ilma eelneva kirjaliku teateta: VÕS § 297 lg 1 nõuab teadet vähemalt üks kuu enne maksetähtpäeva. Muidu tekib üürivõlg, millele lisandub viivis, ja üürileandja võib leping üürivõla tõttu üles öelda.
- Kogu üürist keeldumine, kuigi osa korterist on kasutatav. VÕS § 296 lg 1 lubab täielikku keeldumist ainult siis, kui korterit ei saa üldse sihtotstarbeliselt kasutada; muidu tuleb üüri alandada proportsionaalselt (§ 296 lg 2).
- Puudusest hilja teatamine. Kui üürileandja ei saanud teatamata jätmise tõttu puudust kõrvaldada, kaotab üürnik VÕS § 282 lg 3 järgi selle puuduse osas üüri alandamise ja kahjunõude ning võib ise vastutada tekkinud kahju eest.
- Omal käel remont ilma tõenditeta. Kui puuduse seisukorda ja tööde vajalikkust ei ole enne töid fikseeritud, on hiljem raske tõendada, et kulutus oli vajalik ja üürileandja oli viivituses (VÕS § 279 lg 3).
- Väljakolimine „hallituse pärast“ ilma üürileandjale tähtaega andmata. Kohus võib lugeda ülesütlemise kehtetuks ja mõista välja üüri kuni tähtajalise lepingu lõpuni.
- Puuduste märkimata jätmine üleandmisaktis. VÕS § 334 lg 1 järgi eeldatakse, et korter anti üle aktis kirjeldatud seisundis; kui puudust aktis ei ole, võidakse see lepingu lõppemisel lugeda teie tekitatuks ja arvata tagatisrahast maha.
- Üüri hoiustamise järel 30-päevase tähtaja mööda laskmine: kui puuduse kõrvaldamise nõuet ei esitata üürikomisjonile või kohtule tähtaegselt, võib üürileandja hoiustatud summa välja nõuda (VÕS § 298 lg 2).
- Kulutuste hüvitamise nõudega viivitamine pärast väljakolimist: üürniku nõue asjale tehtud kulutuste hüvitamiseks aegub kuue kuu jooksul lepingu lõppemisest (VÕS § 338).
Õiguslik alus
Seotud kohtulahendid
Korduma kippuvad küsimused
Kes peab üürikorteris remonti tegema, kas üürnik või üürileandja?
Puudused, mis tekivad lepingu kehtivuse ajal ja mille eest üürnik ei vastuta, peab kõrvaldama üürileandja, sest tema kohustus on hoida korterit lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis (VÕS § 276 lg 1). Üürniku kanda on ainult pisipuudused, mida saab kõrvaldada tavalise väikese koristamise või hooldusega (VÕS § 280), ning kahjustused, mille ta ise põhjustas. Eluruumi lepingus ei saa seda jaotust üürniku kahjuks muuta (VÕS § 275).
Üürikorteris on hallitus, mida teha?
Pildistage kahjustus, teatage sellest üürileandjale viivitamata kirjalikult (VÕS § 282) ja andke mõistlik tähtaeg põhjuse kõrvaldamiseks. Kui hallitus tuleneb hoone ehituslikust probleemist, on see üürileandja vastutus. Kasutage tuulutust ja küttet, sest kohus hindab ka üürniku enda käitumist. Kui üürileandja ei tegutse, võite üüri proportsionaalselt alandada (§ 296 lg 2), kõrvaldada hallituse ise tema kulul (§ 279 lg 3) või rasketel juhtudel lepingu üles öelda (§ 279 lg 1).
Kui palju võib üüri alandada, kui korteris on puudus?
Seadus ei anna tabelit: üüri võib alandada „puudusele vastaval määral“ alates puudusest teada saamisest kuni kõrvaldamiseni (VÕS § 296 lg 2). Lähtuge sellest, kui suur osa korterist või kasutusvõimalustest on puudutatud, näiteks üks tuba kolmest või sooja vee puudumine. Kui korterit ei saa üldse kasutada, ei pea üüri ega kõrvalkulusid maksma (§ 296 lg 1). Alandamisest tuleb ette teatada vähemalt üks kuu enne maksetähtpäeva (§ 297 lg 1).
Kas võin üüri maksmise lõpetada, kuni üürileandja puuduse parandab?
Mitte omavoliliselt. Elu- või äriruumi üürnik peab üüri maksmisest keeldumise kavatsusest teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt üks kuu enne üüri maksetähtpäeva (VÕS § 297 lg 1). Turvalisem on üür hoiustada notari juures pärast kirjaliku tähtaja ja hoiatuse andmist (§ 298 lg 1). Ilma teateta maksmata jäetud üür on üürivõlg, millele kohus mõistab viivise.
Kas võin katkise boileri ise ära vahetada ja raha üürist maha arvata?
Võite, kui üürileandja on puuduse kõrvaldamisega viivituses: VÕS § 279 lg 3 lubab puuduse ise kõrvaldada ja nõuda vajalike kulutuste hüvitamist. Teatage enne kirjalikult ja andke mõistlik tähtaeg, hoidke alles arved ja fotod. Kulude üürist mahaarvamisest (tasaarvestusest) peate teatama vähemalt üks kuu enne üüri maksetähtpäeva (VÕS § 297 lg 1). Lepingutingimus, mis selle õiguse välistab, on eluruumi puhul tühine (§ 279 lg 4).
Kas üürileandja võib korterisse tulla remonti tegema ilma minu loata?
Üürnik peab taluma töid, mis on vajalikud korteri säilitamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks, ning lubama korterit üle vaadata (VÕS § 283 lg 1–2). Üürileandja peab aga töödest ja ülevaatusest õigeaegselt teatama ja arvestama teie huve (§ 283 lg 3). Talumiskohustus ei anna üürileandjale õigust siseneda korterisse omal äranägemisel: aeg tuleb kokku leppida. Tööde ajal säilib teie õigus üüri alandada ja nõuda kahju hüvitamist (§ 283 lg 1).
Üürileandja tahab korteris suurremonti teha ja üüri tõsta, mida ma saan teha?
Olulistest parendustest ja nendega kaasnevast üüri tõstmisest peab üürileandja teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kaks kuud enne tööde algust (VÕS § 284 lg 2). Teate saamisest 30 päeva jooksul võite lepingu üles öelda, teatades sellest 30 päeva ette; sel juhul ei tohi töid alustada enne lepingu lõppemist (§ 284 lg 3). Tööde tõttu tehtud mõistlikud kulud peab üürileandja hüvitama (§ 284 lg 5).
Kas võin üürilepingu lõpetada, kui korteris on pidevalt külm?
Jah, kui puudus välistab korteri sihtotstarbelise kasutamise või piirab seda olulisel määral ja üürileandja ei kõrvalda seda mõistliku aja jooksul pärast teada saamist (VÕS § 279 lg 1). Sellisel juhul võite öelda lepingu üles etteteatamistähtaega järgimata. Oluline on, et üürileandja teadis puudusest ja tal oli aega tegutseda; dokumenteerige temperatuur ja kirjavahetus. Kergema puuduse korral jääb võimalus üüri alandada.
Kus lahendatakse üürivaidlusi, kas üürikomisjonis või kohtus?
Eluruumi üürivaidluse võib lahendada üürikomisjonis, kui teie kohalik omavalitsus on selle asutanud, või maakohtus (üürivaidluse lahendamise seadus § 1–2). Komisjon peab istungi üldjuhul ühe kuu jooksul (§ 7). Kui otsusega ei nõustu, saab 20 päeva jooksul pöörduda maakohtusse (§ 21). Kohtus sõltub riigilõiv nõude hinnast, maksekäsu kiirmenetluses on see 3 protsenti, kuid vähemalt 65 eurot.
Korteri seisukord oli halb juba sisse kolides, kas saan nüüd midagi nõuda?
Kui teadsite või pidite teadma puudusest üleandmisel ja võtsite korteri vastu reservatsioonideta, kaotate taganemisõiguse ning saate VÕS § 278 õigusi kasutada ainult siis, kui jätsite need vastuvõtmisel endale (VÕS § 277 lg 2). Seetõttu märkige kõik puudused üleandmisakti ja lisage fotod. Varjatud puudusest, mida üleandmisel näha ei olnud, tuleb üürileandjale teatada kohe avastamisel.
Õigusnõustaja – praktilised juhendid
Analüüsi minu dokument →ÕigusnõustajaLepingu näidisedRiigi avaleht