Ametlikud allikadriigiteataja.ee · EUR-Lex
Europaius

Naaber ehitab: kuidas ehitusluba vaidlustada

Kui naaber hakkab ehitama maja, juurdeehitust, saunat või kõrget piirdeaeda, saate ehitusloa või ehitusteatise vaidlustada vaidega kohalikule omavalitsusele või kaebusega halduskohtusse, üldjuhul 30 päeva jooksul. Juhend on mõeldud kinnisasja omanikule, kelle krundi kõrvale kavandatakse või juba püstitatakse ehitist, mis varjab valgust, vähendab privaatsust, tekitab tuleohtu või ei sobi piirkonda.

Ehitusseadustiku (EhS) järgi annab ehitusloa üldjuhul kohaliku omavalitsuse üksus (EhS § 39 lg 1) ja luba antakse siis, kui ehitusprojekt vastab detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele esitatavatele nõuetele (EhS § 42 lg 1). Piirneva kinnisasja omanik kaasatakse menetlusse „vajaduse korral“ (EhS § 42 lg 6), seega võib luba sündida ka teie teadmata. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et naabri õigusi tuleb loa andmisel kaaluda, kuid naaber peab taluma planeeringuga lubatud ja ümbrusse sobivat ehitist.

Juhendist saate teada, kuidas kontrollida ehitisregistrist, mis naabri krundil lubatud on, millal ja kuidas esitada vaie või kaebus, millal küsida halduskohtult ehitustööde peatamist ning millised tsiviilõiguslikud nõuded annab asjaõigusseadus, kui ehitis ohustab teie kinnisasja või ulatub üle piiri. Müra, lõhna ja puude vaidlusi käsitleb eraldi juhend „Naabrite vaidlus: müra, lõhn, puud ja piir“, vaidemenetlust üldiselt juhend „Vaie ja kaebus halduskohtusse“.

Asjaõigus · naabri ehitusluba

Peamised faktid

Tähtaeg
Ehitusloa või ehitusteatise alusel antud haldusakti tühistamiseks tuleb halduskohtule kaebus esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest (HKMS § 46 lg 1); vaie tuleb esitada 30 päeva jooksul ajast, mil saite…
Õigusvaldkond
Asjaõigus · naabri ehitusluba
Sammud
Kohtupraktika
5
Uuendatud
21.11.2026

Tähtaeg

Ehitusloa või ehitusteatise alusel antud haldusakti tühistamiseks tuleb halduskohtule kaebus esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest (HKMS § 46 lg 1); vaie tuleb esitada 30 päeva jooksul ajast, mil saite haldusaktist teada või pidite teada saama (HMS § 75). Kui luba ei tehtud teile teatavaks, kuid saite sellest muul viisil teada ja viivitasite ebamõistlikult, loetakse kaebetähtaeg möödunuks (HKMS § 46 lg 7); kohtupraktikas loetakse naaber teadlikuks hiljemalt siis, kui ehitustööde ulatusest pidi ta aru saama, et püstitatakse teda oluliselt mõjutav ehitis. Detailplaneeringu kehtestamise otsust saab kohtus vaidlustada 30 päeva jooksul teada saamisest (PlanS § 141). Detailplaneeringu avalik väljapanek kestab vähemalt 14 päeva (PlanS § 135 lg 5). Ehitusteatise alusel võib ehitama hakata, kui omavalitsus ei teata kümne päeva jooksul täiendavast kontrollist (EhS § 36 lg 2). Ehitusluba kehtib viis aastat, ehitamise alustamisel kuni seitse aastat (EhS § 45 lg 1).

Mida teha

  1. Selgitage välja, millise loa alusel naaber ehitab.

    Ehitusseadustiku järgi jagunevad ehitised kolme rühma: ehitised, mille ehitamiseks pole menetlust vaja, ehitusteatise kohustusega ehitised (EhS § 35) ja ehitusloa kohustusega ehitised (EhS § 38). Täpne piir sõltub ehitise liigist, ehitisealusest pinnast, kõrgusest ja sügavusest ning on toodud EhS lisas 1. Omavalitsus võib põhjendatud juhul nõuda teatist või luba ka lisas nimetamata ehitise kohta, kaaludes mõju avalikule ruumile ja teiste isikute õigustele (EhS § 35 lg 4, § 38 lg 3).

    Ehitusteatis esitatakse ja ehitusluba antakse elektrooniliselt ehitisregistris (EhS § 36 lg 1, § 42 lg 8). Otsige avalikust ehitisregistrist naabri kinnistu aadressi või katastritunnuse järgi: näete menetluse liiki, kuupäevi ja sageli ka ehitusprojekti. Kui registris midagi ei ole, kuid ehitamine käib, on see tähtis info järgmiste sammude jaoks.

  2. Kontrollige planeeringut ja projekteerimistingimusi.

    Ehitusluba antakse siis, kui projekt vastab detailplaneeringule või projekteerimistingimustele (EhS § 42 lg 1). Linnades, alevites ja alevikes on uue ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks või hoone laiendamiseks üle 33 protsendi üldjuhul nõutav detailplaneering (PlanS § 125 lg 1); erandina võib omavalitsus lubada hoonestuse vahele ehitada projekteerimistingimuste alusel (PlanS § 125 lg 5).

    Võrrelge ehitusprojekti planeeringuga: kõrgus, ehitisealune pind, kaugus piirist, hoonestusviis ja otstarve. Riigikohus on märkinud, et kaitstav õigus võib tuleneda ka planeeringust, näiteks üldplaneeringu nõuetest krundi suuruse või hoonestuse tiheduse kohta. Kui projekt on planeeringuga vastuolus, on see tugevaim vaidlustamise põhjus, sest luba tuleb sellisel juhul andmata jätta (EhS § 44 p 1).

  3. Osalege planeerimis- ja loamenetluses juba enne loa andmist.

    Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, ja need, kes on soovinud olla kaasatud (PlanS § 127 lg 2). Avaliku väljapaneku ajal võib igaüks esitada arvamuse (PlanS § 135 lg 2) ja planeeringu koostamise korraldaja peab sellele põhjendatult vastama. Projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetluses kaasab omavalitsus vajaduse korral piirneva kinnisasja omaniku ning peab märkusi arvesse võtma või põhjendama nende arvestamata jätmist (EhS § 31 lg 3 ja 5, § 42 lg 6 ja 8).

    Kui saate kaasamise teate, vastake kirjalikult ja tähtaegselt, sest arvamuse andmiseks antakse kuni kümme päeva ning vaikimisel loetakse, et te arvamust avaldada ei soovinud (EhS § 42 lg 9). Kui teid ei kaasatud, kuid ehitis teid ilmselgelt mõjutab, kirjutage omavalitsusele ja paluge end menetlusse kaasata (HMS § 11 lg 1 p 3, § 40 lg 1).

  4. Sõnastage, kuidas ehitis just teie õigusi riivab.

    Halduskohtusse saab pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks (HKMS § 44 lg 1), seega peate näitama konkreetset mõju oma kinnisasjale. Riigikohus on leidnud, et tiheasustusalal tuleb naaberkinnistu omaniku kaebeõigust eeldada, sest naabri ehitised võivad mõjutada omandit varjude, vaadete varjamise, tuleohu, privaatsuse vähenemise või veerežiimi halvenemise kaudu, ning et ka väheintensiivne riive annab kaebeõiguse.

    Samas ei ole iga kinnisvara väärtuse langus põhjus luba tühistada: naaber peab taluma ehitist, mis on planeeringuga lubatud, sobib ümbrusse ja on muidu õiguspärane. Koguge seetõttu fotod, mõõdistused, varjuskeemid ja võrdlus piirkonna hoonestusega. EhS § 44 p 4 järgi tuleb luba andmata jätta, kui ehitisega kaasneb naabritele üleliia koormav püsiv negatiivne mõju, mida ei saa piisavalt leevendada.

  5. Esitage vaie 30 päeva jooksul.

    Vaie on kohtumenetlusest lihtsam ja kiirem viis paluda haldusorganil oma otsus üle vaadata. Vaides märkige asutus, oma andmed, vaidlustatav ehitusluba või ehitusteatise alusel antud haldusakt (number ehitisregistrist), põhjused, miks see rikub teie õigusi, selge nõue (näiteks loa kehtetuks tunnistamine), kinnitus, et samas asjas ei ole kohtumenetlust, ning lisade loetelu (HMS § 76). Tähtaeg on 30 päeva teadasaamisest (HMS § 75).

    Vaie esitatakse loa andnud asutuse kaudu; kui järelevalvet teostavat organit ei ole, lahendab vaide loa andnud organ ise (HMS § 73). Vaie lahendatakse 10 päeva jooksul, mida võib pikendada kuni 30 päeva (HMS § 84). Vaiet lahendav asutus võib loa täitmise vahepeal peatada (HMS § 81), seega kirjutage vaidesse ka taotlus ehitustööd peatada.

  6. Esitage kaebus halduskohtusse.

    Kaebuse võib esitada ka ilma vaideta. Tühistamiskaebus esitatakse 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest (HKMS § 46 lg 1); kui vaie jäi rahuldamata, on teil õigus pöörduda halduskohtusse (HMS § 87) ning esitage kaebus kohe pärast vaideotsuse kättesaamist. Kaebus esitatakse Tallinna või Tartu Halduskohtule, eelistatult e-toimiku kaudu, ning riigilõiv on 20 eurot (RLS § 60 lg 1).

    Kui luba teile teatavaks ei tehtud, ei alga 30 päeva tavapäraselt, kuid ebamõistlik viivitamine pärast teadasaamist toob kaasa tähtaja möödumise (HKMS § 46 lg 7). Kohtupraktikas ei pea naaber igaks juhuks ehitisregistrit jälgima, kuid kui krundil valatakse vundamenti ja ehitis kerkib, tuleb tegutseda kiiresti. Lisaks loa tühistamisele võib nõuda ka selle õigusvastasuse tuvastamist (HKMS § 46 lg 5).

  7. Taotlege ehitustööde peatamist esialgse õiguskaitsena.

    Kaebuse menetlemine võtab kuid, ehitus aga jätkub. Halduskohus võib teha esialgse õiguskaitse määruse, kui muidu võib teie õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Taotluse võib esitada ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Kohus võib peatada ehitusloa kehtivuse või keelata loa alusel ehitamise (HKMS § 251 lg 1 p 1 ja 5).

    Taotluse riigilõiv on 20 eurot (RLS § 60 lg 6). Põhjendage, miks pärast hoone valmimist oleks olukorra taastamine oluliselt raskem, ja lisage värsked fotod tööde seisust. Kohus kaalub avalikku huvi, ehitaja õigusi ja kaebuse perspektiive (HKMS § 249 lg 3), seega peab ka sisuline põhjendus olema veenev juba taotluse staadiumis.

  8. Nõudke ehitusjärelevalvet, kui ehitatakse loata või loast erinevalt.

    Kohalik omavalitsus kontrollib riikliku järelevalve korras, kas ehitamiseks on olemas teatis või luba ja kas ehitis vastab planeeringule ja projektile (EhS § 130 lg 2). Esitage omavalitsusele kirjalik taotlus järelevalve tegemiseks, lisage fotod ja kirjeldus, mida ja millal ehitati. Ehitusloata ehitamise eest, kui luba oli nõutav, võib määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (EhS § 138 lg 1).

    Riigikohus on 2026. aastal selgitanud, et naabril ei ole õigust nõuda konkreetset järelevalvemeedet, näiteks lammutamist, kuid tal on õigus nõuda, et omavalitsus otsustaks järelevalve ja meetmete küsimuse kaalutlusvigadeta. Kui omavalitsus jätab taotluse rahuldamata või ei vasta, saate esitada halduskohtule kohustamiskaebuse 30 päeva jooksul keeldumisest või viivituse korral kuni ühe aasta jooksul (HKMS § 46 lg 2).

  9. Kasutage vajaduse korral tsiviilõiguslikke nõudeid.

    Haldusmenetlusest sõltumata saate maakohtus kaitsta oma omandit. Omanik võib nõuda omandi rikkumise kõrvaldamist ja rikkumisest hoidumist (AÕS § 89). Võite nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks rajatist, mis eeldatavalt tekitab keelatud mõjutuse teie kinnisasjale; seaduslikult püstitatud rajatise eemaldamist saab aga nõuda alles pärast mõjutuse tegelikku toimumist (AÕS § 144). Maatükki ei tohi süvendada nii, et teie ehitised kaotaksid toe (AÕS § 146), ja varisemisohtliku ehitise ohu kõrvaldamist võib nõuda (AÕS § 145).

    Kui ehitis ulatub üle piiri, vaielge sellele vastu kohe, sest hilisem kõrvaldamise nõue on piiratud (AÕS § 148 lg 3). Ehitustöödel tekitatud kahju eest vastutab ehitaja ja teatud juhtudel ka tellija (VÕS § 1054 lg 3).

  10. Hoidke tõendid ja dokumenteerige ehitust järjepidevalt.

    Halduskohtus kontrollitakse loa andmise ajal kehtinud olukorda ja tähtaegade järgimist, tsiviilkohtus kahju ja mõjutuse tegelikku ulatust. Pildistage krunti enne tööde algust, tööde ajal ja pärast valmimist, märkige kuupäevad. Hoidke alles kogu kirjavahetus omavalitsusega, kaasamise teated, ehitisregistri väljavõtted ja vaideotsus.

    Kui ehitustöödega kaasnevad praod, vajumine või aia kahjustused, kutsuge kohe asjatundja ja teavitage ehitajat kirjalikult. Rahaliste nõuete aegumise ja kahju arvutamise kohta vaadake juhendit „Kahju hüvitamise nõue: kuidas kahju välja nõuda“. Kui vaidlus venib, kaaluge ka kokkulepet naabriga, näiteks kõrguse, akende paiknemise või piirdeaia lahenduse muutmist, mille omavalitsus saab hiljem ehitusloa muutmisega vormistada.

Millele tähelepanu pöörata

Õiguslik alus

7
§ 31, § 35, § 36, § 38 – See seadus, Ehitusseadustik, reguleerib ehitiste kavandamist, ehitamist, kasutamist ja korrashoidu, et tagada jätkusuutlik areng, ohutus ning…
§ 125, § 127, § 135, § 141 – See seadus loob eeldused ruumiliseks planeerimiseks, et tagada tasakaalustatud areng, maakasutus ning kvaliteetne elu- ja ehitatud keskkond.
§ 11, § 40, § 73, § 75 – See seadus reguleerib haldusorganite tegevust määruste või haldusaktide andmisel, toimingute sooritamisel või halduslepingute sõlmimisel, tagades…
§ 44, § 46, § 249, § 251 – See seadus, Halduskohtumenetluse seadustik, reguleerib haldusasjade lahendamist kohtus, kaitstes inimeste õigusi täidesaatva võimu ebaseadusliku…
§ 89, § 144, § 145, § 146 – Asjaõigusseadus reguleerib asjaõigusi, nende sisu, tekkimist ja lõppemist, olles aluseks teistele asjaõigusi käsitlevatele seadustele.
§ 60 – See seadus reguleerib riigilõivu kehtestamist, tasumist, kontrollimist ja tagastamist ning määrab kindlaks riigilõivumäärad ja vabastused.

Seotud kohtulahendid

5
Tiheasustusalal väidetavalt ebaseaduslike ehitiste puhul tuleb naaberkinnistu omaniku kaebeõigust eeldada ning naaber võib nõuda, et omavalitsus otsustaks ehitusjärelevalve ja meetmete rakendamise kaalutlusvigadeta, kuigi konkreetset meedet ta nõuda ei saa (22.06.2026).
Ka väheintensiivne riive annab naabrile kaebeõiguse, kaitstav õigus võib tuleneda planeeringust ning kui ei ole ilmne, et ehitusluba naabri õigusi ei riiva, peab omavalitsus ta ehitusloa menetlusse kaasama (16.12.2016).
Ehitusluba ei tohi anda, kui see põhjustab naabrile ebaõiglaselt suure kahju, kuid loa andmisel ei ole takistuseks igasugune naabri vara väärtuse vähenemine ja naaber peab taluma planeeringuga lubatud ning ümbrusse sobivat ehitist (26.11.2002).
Naaberkinnistule ehitamist lubavast haldusaktist loetakse naaber HKMS § 46 lg 7 tähenduses teada saanuks eelkõige siis, kui ta ehitustegevuse intensiivsust või ehitise valmimisjärku arvestades pidi aru saama, et püstitatakse tema talumiskohustust ületav ehitis (07.03.2025).
Ehitustöödel naaberkinnisasjale tekitatud kahju eest vastutab tellija VÕS § 1054 lg 3 järgi ainult siis, kui töövõtja vastutab ise VÕS § 1043 jj järgi ja tellijal oli töövõtja käitumise üle tegelik kontroll (05.04.2023).

Korduma kippuvad küsimused

10
Kas naaber vajab maja ehitamiseks minu nõusolekut?

Ei. Ehitusloa andmiseks ei ole naabri nõusolek nõutav. Omavalitsus kaasab piirneva kinnisasja omaniku menetlusse vajaduse korral (EhS § 42 lg 6) ja peab teie märkusi arvesse võtma või põhjendama, miks neid ei arvestata. Riigikohtu praktika järgi võib naabri huve riivava loa anda ka tema nõusolekuta, kui ülekaalukad omaniku või avalikud huvid seda tingivad, kuid ebaõiglaselt suurt kahju naabrile tekitada ei tohi.

Kust näen, kas naabril on ehitusluba?

Ehitusteatised ja ehitusload esitatakse ja antakse elektrooniliselt ehitisregistris (EhS § 36 lg 1, § 42 lg 8). Avalikus ehitisregistris saab otsida aadressi või katastritunnuse järgi ning näha menetluse liiki, kuupäeva ja otsust. Kui registris andmeid ei ole või need on puudulikud, küsige teavet kohaliku omavalitsuse ehitusosakonnast. Detailplaneeringud avalikustatakse omavalitsuse veebilehel (PlanS § 127 lg 5).

Mitu päeva on aega ehitusluba vaidlustada?

Vaie tuleb esitada 30 päeva jooksul ajast, mil saite haldusaktist teada või pidite teada saama (HMS § 75), ja tühistamiskaebus halduskohtusse 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest (HKMS § 46 lg 1). Kui luba teile ei teatatud, ei tohi te pärast muul viisil teada saamist ebamõistlikult viivitada (HKMS § 46 lg 7). Praktikas tähendab see tegutsemist kohe, kui ehitus on nähtavalt alanud.

Kas naaber võib ehitada ilma ehitusloata?

Väiksemate ehitiste puhul piisab ehitusteatisest või ei ole menetlus üldse nõutav; täpsed piirid on EhS lisas 1. Ehitusteatise alusel võib ehitama hakata, kui omavalitsus ei teata kümne päeva jooksul täiendavast kontrollist (EhS § 36 lg 2). Kui luba oli nõutav, kuid seda ei ole, on tegu väärteoga (EhS § 138) ja te võite paluda omavalitsusel teha ehitusjärelevalvet.

Kas naaber võib ehitada otse piiri äärde?

Minimaalsed kaugused piirist tulenevad eelkõige detailplaneeringust, projekteerimistingimustest, üldplaneeringust ja tuleohutusnõuetest, mitte ühest üldreeglist. Kontrollige, mida planeering ehitusala kohta ette näeb. Kui ehitis ulatub üle piiri teie maale, vaielge kohe vastu: heausksel ehitajal tekib õigus ehitis säilitada hüvitise eest ning kõrvaldamist saab nõuda eelkõige siis, kui vaidlesite vastu enne ehitamist või õigel ajal (AÕS § 148).

Kas vaie peatab naabri ehitustööd?

Automaatselt mitte. Vaiet lahendav asutus võib loa täitmise peatada, kui see on vajalik kolmanda isiku õiguste kaitseks (HMS § 81), seega tuleb seda vaides eraldi taotleda. Kiiremini saab ehitamise peatada halduskohtu esialgse õiguskaitse määrusega, mida võib taotleda ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Riigilõiv on 20 eurot (RLS § 60 lg 6).

Palju maksab ehitusloa vaidlustamine halduskohtus?

Halduskohtule kaebuse esitamisel on riigilõiv 20 eurot (RLS § 60 lg 1) ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel samuti 20 eurot (RLS § 60 lg 6). Lisanduvad võimalikud esindaja- ja eksperdikulud. Kui kaebus jääb rahuldamata, võidakse teilt välja mõista vastaspoole ja ehitaja kui kolmanda isiku mõistlikud menetluskulud, mistõttu tasub kaebuse perspektiivi enne hinnata.

Naabri uus maja varjab päikese, kas saan midagi teha?

Varjav mõju on üks riive, mille alusel naabril on kaebeõigus, nagu Riigikohus on tiheasustusala kohta märkinud. Edu sõltub sellest, kas hoone vastab planeeringule ja sobib ümbrusse ning kas mõju on üleliia koormav (EhS § 44 p 4). Tellige varjuanalüüs, võrrelge hoone kõrgust planeeringuga ja esitage vaie või kaebus tähtaegselt. Pelgalt vaate kadumine ilma muu õigusvastasuseta üldjuhul piisav ei ole.

Mida teha, kui naabri ehitustööd kahjustasid minu maja või aeda?

Dokumenteerige kahju kohe, teavitage ehitajat ja tellijat kirjalikult ning tellige asjatundja hinnang. Maatükki ei tohi süvendada nii, et naaberehitised kahjustuvad (AÕS § 146). Kahju hüvitamist saab nõuda töövõtjalt ja teatud tingimustel ka tellijalt, kui tal oli töövõtja üle tegelik kontroll (VÕS § 1054 lg 3). Nõue esitatakse maakohtule, väiksema summa puhul võib kohus asja lahendada lihtmenetluses.

Kas detailplaneeringut saab hiljem vaidlustada, kui ehitusluba juba antud?

Detailplaneeringu kehtestamise otsust saab kohtus vaidlustada 30 päeva jooksul ajast, mil saite või pidite teada saama planeeringu kehtestamisest (PlanS § 141). Kui see aeg on möödas, kontrollib kohus ehitusloa vaidluses eelkõige, kas luba vastab planeeringule ja muudele nõuetele, näiteks üldplaneeringule. Planeeringuga lubatud mahtu ennast on siis keeruline vaidlustada.

Õigusnõustaja – praktilised juhendid

6

Analüüsi minu dokument →ÕigusnõustajaLepingu näidisedRiigi avaleht

Uuendatud: · Allikad: Ehitusseadustik § 31, § 35, § 36, § 38, § 39, § 42, § 44, § 45, § 130, § 138 ja lisa 1, Planeerimisseadus § 125, § 127, § 135, § 141 (detailplaneering ja selle vaidlustamine), Haldusmenetluse seadus § 11, § 40, § 73, § 75, § 76, § 81, § 84, § 87 (menetlusosalised ja vaie), Halduskohtumenetluse seadustik § 44, § 46, § 249, § 251 (kaebeõigus, kaebetähtaeg, esialgne õiguskaitse), riigiteataja.ee, EUR-Lex

Selgitused on loodud ametliku seadusteksti põhjal ja on orienteeruvad; siduv on üksnes täistekst, millele iga leht viitab. Europaius pakub õigusteavet, mitte advokaaditeenust.